Inglise keel! 1.heard- kuulma 2.decide-otsustama 3.carried-hoos 4.found-leitud 5.before-enne 6.while-sel ajal 7.after-pärast 8.until-kuni
Carl Robert Jakobsoni Gümnaasium UJUMINE Referaat Koostaja: Janika Kleemann 11c Juhendaja: Tiit Ilver Viljandi 2011 Ujumisest üldiselt Ujumine on üks vanimaid spordialasid, millega on tegeldud juba kiviajast saati ehk üle 6000 aasta. See ei nõua suuri investeeringuid ning on harrastatav aastaringselt. Piisab vaid mugavast ujumistrikoost ja lähedal asuvast veekogust või basseinist. Ajalugu Kuigi Upsala ujumisklubi väidab ennast olevat maailma vanim ujumisklubi, tuues loomisaastaks 1796, sai sportlik ujumine alguse Inglismaalt. Algselt võisteldi peamiselt rinnuliujumises, et vältida pritsmeid. 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1...
Kõigel siin ilmas on hind? Raha ei ole alati olemas olnud. See ei tähenda aga seda, et asjadel poleks hinda eksisteerinud. Tegutseti kaup-kauba-vastu-printiibil. Kui taheti riideid, anti vahetuseks samas väärtuses mune või käsitööd. Tihti polnud maal selleks vajadustki, sest kõik valmistati ise. Raha tulekuga kaasnesid probleemid. Inimesed, kes olid endale suurema või viljakama maatüki hankinud, sattusid selgesse eelisseisu. Tekkis olukord, kus kõik maksis. Hakkas vohama ebaõiglus ja bürokraatia. Rikkamad said järk-järgult võimule. Kas kõik on ostetav ja ainult rahaküsimus? Kas kõigel siin ilmas on hind? Kahtlemata annab raha võimu. Tänapäeva demokraatias pelgalt seisusest või varandusest valitsemiseks ei piisa, küll aga aitab rikkus sellele palju kaasa. Võib-olla oli see juhus, kuid Tallinna linnavolikogu eelmistel valimistel võitis erakond, kes reklaamile enim ressursse kulutas. Veel...
Kas Trooja sõda tegelikult toimus või mitte? Pimeda lauliku Homeruse kirja pandud lugu Trooja sõjast on ajaloo üks tuntumaid. See jutt on ka ühtlasi kõigi aegade üks suurimaid mõistatusi, sest ei teata, kas see on tõestisündinud lugu või lihtsalt müüt. Paljud arheoloogid ja ajaloolased on proovinud saada jälile sellele, kas sõda toimus või mitte, kuid siiski on see mõistatus jäänud ühtse vasteta. Pooltargumendid: 1) On tõestatud, et Trooja (teise nimega Ilion) oli tõeliselt olemas ja asetses Väike- Aasia rannikul nüüdisaja Dardanellidest lõuna pool. Kaevamistel on muistse Trooja asukohal avastatud rida üksteise järel tekkinud ja hävinud asulaid, millest altpoolt lugedes seitsmes kiht vastab enam-vähem Homerose kirjeldustele ja kuulub mükeene ajajärku. Kuna Homerose kirjeldused ja väljakaevamistelt saadud informatsioon enam- vähem klapivad, siis on põhjust arvata, et Trooja sõda siiski võis toimuda. 2) Trooja sõda on ära märgitud mitm...
ISESEISEV TÖÖ 1 MESOPOTAAMIA EGIPTUS Kasutatud materjalid: Savi, kivi hangiti välismaalt Kivi Reljeefi, Reljeefid jutustava sisuga, Reljeefid (madalad, värvilised) pitsatsilindrid, koonused, jutustava sisuga, ümarplastika ja ümarplastika takerdus ümarplastika reljeef olid laialt levinud kasutamine. kasutamine halva materjali Mis domineerib? saadavuse tõttu, aga kujukesi tehti ikkagi. Milliseid skulptuure Leitud Assüüria lossidest Giza püramiidide juures kaljus sümboolseid „valvureid“ raiutud sfinks-inimesepea ja lõvi on leitud? (tiivulised lõvid, viiejalgsed kehaga olend, Vaarao Mykerinose härjad inimpeaga) ja ta naise kuju (Giza), Ramses II ...
Laura Laas O16-011 10 olulisemat mõtet õendusprotsessist 1. Õendusprotsess on tsükliline, iga faas läheb loogiliselt edasi järgmiseks. Iga faas sõltub eelneva etapi täpsusest. Õde peab alati ära tundma ja mõtlema, mis samm on õendusabi protsessis ära kasutatud. 2. Õenduspotsess on sihikindel ja eesmärgile suunatud. Selleks eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset, individualiseeritud ning patsiendikeskset hooldust. 3. Õendusprotsess on dünaamiline, et täita kliendi pidevalt muutuvaid vajadusi. Õendusprotsess on interaktiivne, kuna see hõlmab inimeste vahelisi vastastikuseid suhteid. Nt
põhiseaduste abil DNK-kujule. f ( x ₁, x ₂, x ₃, x ₄)=¿ (x₁ ˅ x ₃ ˅ x₄)(x₂ ˅ x ₃ ˅ x ₄ )( x ₂ ˅ x ₃ ˅ x ₄ )(x₁ ˅ x ₂ )= = ( x ₁ x ₂ v x ₁ x ₃ v x ₁ x ₄ v x ₂ x ₃ v x ₃ x ₃ v x ₃ x ₄ v x ₂ x ₄ v x ₃ x ₄ v x ₄ x ₄)( x ₁ x ₂ v x ₁ x ₃ v x ₁ x ₄ v x ₂ x ₂ v x ₂ x ₃ v x ₂ x = 4. Leida vabaltvalitud viisil punktis 2 saadud MDNK-ga (loogiliselt) võrdne Taandatud DNK ja Täielik DNK, näidates (selgitades) mõlema jaoks ära ka nende leidmisviisi. MDNK: f ( x ₁, x ₂, x ₃, x ₄ )=x ₂ x ₃ ˅ x ₃ x ₄ ˅ x ₁ x ₂ x ₄ ˅ x ₂ x ₃ x ₄ Taandatud DNK leidmine: Taandatud disjunktiivne normaalkuju on funktsiooni kõigi lihtimplikantide disjunktsioon. Karnaugh’ kaart: x₃x₄ x₁x₂ 00 01 11 10
VÄHEMUS Aristokraatia Oligarhia ENAMUS Politeia Demokraatia 4 Aristoteles isiklikult eelistab politeia riigivormi. DESCARTES 1.Tema filosofeerimise põhiprobleem: 2.Metoodiline kahtlemine: Teaduste süsteemi kaheldamatu aluse leidmiseks tuleb rakendada metoodilist kahtlemist vähemalt kord elus tuleb kahelda kõiges, milles on loogiliselt võimalik kahelda. Ehk kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Kui mõni väide on kaheldav, kui väiksemgi eksimisevõimalus on olemas, oletagem väide valeks ja vaadakem, kas pärast äärmiselt ranget sõelumist üleüldse mõni tõde alles jääb. 3.Cogito ergo sum! Mõtlen, järelikult olen olemas! Metoodilise kahtlemise järgi peaksime kahtlema kõiges, milles loogiliselt on võimalik kahelda. Milles aga ei saa kahelda, on see, et kui ma ka kahtlen kõiges, siis ma pean
Kuidas Eesti võitis suurt Venemaad? Eesti Vabadussõda 1918-1920 Koostaja: Taavid Mikomägi Eelsündmsued I maailmasõda • Venemaa sõjast väsinud • Nõrk Venemaa Oktoobrirevolutsioon • Valged • Punased Eesti Vabariik – 24. veebruar 1918 • Vabadusemaitse Eelsündmused Saksa okupatsioon Seoses Saksamaa kaotusega I maailmasõjas taganemine Eesti aladelt Eesti moodustab ajutise valitsuse Punaarmee alustab pealetungi Eestisse Sõja algus 28. nov. 1918.a. algab sõda Venemaa võimsa pealetungiga Narva all. Järgmiseks päevaks on Narva vallutatud Punaarmee jätkab rünnakut ka lõunast Eestlased taganevad Sõja algus Venelastele langevad 1919. a alguseks Jõhvi, Rakvere, Tartu, Tapa ja sihiks Tallinn Eesti sõjajõud 27.nov. 1918. a. N...
nõudvatele visuaalsete objektide vormistamisele. Õpiprotsessi on kaasatud autori lähikondlasi ning toodud erinevaid näiteid neid kajastava informatiivse materjali najal. Õpilaste isiklikke seisukohti ja tagasisidet antud praktikumi osas käsitletakse viimases peatükis.1. KIRJALIKE ALLIKATE KOPEERIMINE 1.1. Tavalise teksti kirjutamine Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad ka tsitaatidele. Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud
2. Esitada oma loogikafunktsiooni tõeväärtustabel: x1 x2 x3 x4 f 0000 0 0001 - 0010 1 0011 1 0100 - 0101 - 0110 0 0111 1 1000 1 1001 1 1010 0 1011 0 1100 0 1101 1 1110 - 1111 - 3. Leida MDNK (McClusky meetodil) ja MKNK (Karnaugh’ kaardiga); tuvastada, kas leitud MDNK ja MKNK on teineteisega loogiliselt võrdsed või mitte. MKNK leidmine: 2 MKNK: f(x1x2 x3x4) = (x1 V x3) ( xx2 V x4) (xx1 V x2 V xx3) MDNK leidmine: Leian laiendatud 1-de piirkonna: ∑ (1*, 2, 3, 4*, 5*, 7, 8, 9, 13, 14*, 15*)1 Inde Laiendat M 2-sed M 4-sed M ks ud 1-de interval intervalli piirk. lid d
A2 x x A3 x x A4 x x A5 x A6 x MKNK: f(, , , ) = (v v )( v v )( v v ) 3.Teisendada punktis 2 leitud MKNK loogikaalgebra põhiseaduste abil DNK-kujule 4. Leida vabaltvalitud viisil punktis 2 saadud MDNK-ga (loogiliselt) võrdne Taandatud DNK ja Täielik DNK, näidates (selgitades) mõlema jaoks ära ka nende leidmisviisi. Taandatud DNK leidmine MDNK: f(, , , ) = v v v Taandatud DNK on kõigi lihtimplikantide disjunktsioon. Kõik lihtimplikandid ehk maksimaalsed ühtede intervallid on märgitud Karnaugh' kaardil kontuuridena. x3x4 00 01 11 10 x1x2 00 1 1 1 1 01 1 0 1 1 11 0 0 1 1
0 1 1 1 0 0 1 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 1 1 1 0 1 0 0 MKNK ja MDNK on loogiliselt võrdsed. 4) MKNK teisendamine DNK-kujule MKNK: ( x 1 v x 2 v x 3 ) ( x 1 v x´2 v x´3 ) ( x´1 v x´2) ´ ´ x´2 V x2 x´3 V x1 x3 V x´2 x3 V x3 (x1 x1 V x1 x 2 V x1 x 3 V x1 x2 V x2 x´3 ) ( x´1 v x´2 ) = = (x1 V 0 V x2 x´3 V x´2 x3) ( x´1 V x´2 ) =
Seetõttu tuleks aru saada, millele koer tähelepanu pöörab kiunumise ajal ning seejärel otsida lahendust probleemile. 6.Loogika ja haukumine/kiunumine Loogilisel teel saab leida väga mitmetele asjadele seletust ning olla ka kindel selle tõesuses. Loogikat on ka võimalik kasutada looma-(koera)kasvatamisel. Kuna teemaks on haukumine, siis jääks ka selle juurde. Koera haukumise põhjusi otsides võibki saada abi loogiliselt mõeldes ning aru saada, mis loomal viga on. Sellest saab arendada edasi, mis vaja läheks, et haukumist lõpetada ning kuidas seda vältida tulevikus. Tõin referaadis välja palju erinevaid põhjusi, miks koerad hauguvad ning kuidas seda peatada, kuid tegelikult ei ole meil vaja internetti ega ka raamatuid, et leida lihtsale probleemile lihtne lahendus või vastus. Seega arvan, et enda pead kasutades suudaksid kõik leida loogilisel teel vastuse sellele, miks koerad hauguvad.
*Pikkus keskmiselt 3 lauset (vähem ei ole soovitav), viimane probleemlause *Probleemi selgitamine (miks see probleem on oluline) *Üldiselt üksikule. Alusta kaugemalt ning jõua detailideni *Ära sõnasta mitut probleemi, nii on endal raskem NB! *Sissejuhatus ei tohi muutuda arutluseks! *Sissejuhatus ei tohi probleemi vastust ära öelda *mõni tabav tsitaat on lubatud *Ei tohi muutuda heietuseks! Sisulõigud *400-sõnalises kirjandis peaks olema keskmiselt 3 lõiku, mis on omavahel loogiliselt seotud. *Igas lõigus peaks olema 7-10 lauset arvestusega, et lauses on keskmiselt 10 sõna (8-15) Lõigu ülesehitus *Iga lõik peaks algama 1-2 lauselise väitega, mis peab olema seotud probleemlausega. Kas seda siis kinnitama, vastu vaidlema või selle erinevaid külgi esile tooma * Pärast väidet peaks järgnema 3-4 lauseline arutlus ja 2-3 lauseline näide (järjekord pole oluline) *Lõigu peaks lõpetama 1-3-lauseline järeldus, mis kinnitab väidet ja ühtlasi juhatab lugeja
1 1 1 1 0 0 Leitud DNK-d on erinevad, sest jaotasin määramatuspiirkonda MKNK ja MDNK erinevalt ehk teineteisest sõltumatult. Seega sain lõppkokkuvõttes 2 erinevat lõpuni määratud funktsiooni: f1(x1..x4) = (1,2,4,5,6,7,8,9,13)1 f2(x1..x4) = (1,2,4,5,6,8,9,13)1 Siit tuleneb ka erinevus. 4. Leida vabaltvalitud viisil punktis 2 saadud MDNK-ga (loogiliselt) võrdne Taandatud DNK ja Täielik DNK, näidates (selgitades) mõlema jaoks ära ka nende leidmisviisi. * Leian taandatud DNK McCluskey' meetodiga. taandatud disjunktiivne normaalkuju võrdub lihtimplikantide disjunktsiooniga. f1(x1..x4) = (1,2,4,5,6,7,8,9,13)1 In Nr Mär Ind Nr-d Vahe Mär Ind Nr-d Vah Mä d ge ge e rge
punktis 2 leitud MDNK-ga -- kas MKNK-st teisendatud DNK on avaldisena) kokkulangev selle MDNK-avaldisega, mille andis punktis 2 kasutatud minimeerimismeetod? (Karnaugh' kaart või McCluskey' meetod) (x1 x4)( x4)( x3 )(x2 ) = = (x1 x4) x2 x2 x3 ) = = Saadud avaldus on kokkulangev punktis 2 saadud MDNK- ga (f (x1, x2, x3, x4) = ). 4. Leida vabaltvalitud viisil punktis 2 saadud MDNK-ga (loogiliselt) võrdne Taandatud DNK ja Täielik DNK, näidates (selgitades) mõlema jaoks ära ka nende leidmisviisi. Taandatud DNK leidmine f (x1, x2, x3, x4) = Karnaugh' kaart: x3x4 00 01 11 10 x1x2 00 1 0 0 1 01 0 1 1 0 11 1 0 1 0 10 1 0 0 1 Taandatud DNK on kõigi lihtimplikantide disjunktsioon.
sissejuhatuse kirjutamist kirjutada valmis ka kokkuvõtte esialgne variant. See annab garantii, et kui kirjutamise käigus peaksid mõtted hajuma, siis kokkuvõtet lugedes saab meelde tuletada, milleni taheti jõuda. · Kokkuvõte peaks olema 5-7 lauset pikk ja selles peaks sisalduma vastus sissejuhatuses tõstataud probleemile. · Kuna elus pole kõik probleemid lahendatavad, võib kokkuvõttes ka tõdeda, et ühest lahendust probleemile polegi. NB! · Kokkuvõte peab loogiliselt tulenema arutlusest. Mingil juhul ei tohi see olla kirjandi jooksul käsitletud mõtete loetelu! · Kokkuvõttes ei tohi püstitada enam ühtki uut väidet! · Kokkuvõte ei tohiks lõppeda üleskutsega või mõtetega need olidki minu mõtted vms Lõigud · 600-sõnalises kirjandis peaks olema keskmiselt 5 lõiku, mis on omavahel loogiliselt seotud. · Igas lõigus peaks olema 7-10 lauset arvestusega, et lauses on keskmiselt 10 sõna. (8-15 sõna)
kõik katavad ära vektori 12 (1100). Valime A3 (–1–0). Lihtimplikantide A1 ja A3 järgi saab välja kirjutada lõpuni määratud loogikafunktsiooni minimaalse konjunktiivse normaalkuju: f MKNK =( x 1 ∨ x 4 )( x´2 ∨ x 4) 4 3.3 VÕRDLUS Saime f MDNK =x 1 x´2 ∨ x 4 ja f MKNK =( x 1 ∨ x 4 )( x´2 ∨ x 4) . Tahame teada, kas saadud minimaalsed normaalkujud on teineteisega loogiliselt võrdsed või mitte. Selleks koostame kummagi loogikafunktsiooni jaoks tõeväärtustabelid ning võrdleme neid. x1 x2 x3 x4 f MDNK f MKNK x1 x2 x3 x4 f MDNK f MKNK 0000 0 0 1 0 00 1 1 0001 1 1 1 0 01 1 1
A6 1 1 1 1 A7 1 1 1 1 f =¿ (A1)(A2)(A7) MDNK f ( x 1 x 2 x3 x 4 ) = ´x 1 x 4 v ´x 3 x 4 v x 1 ´x 4 Kontrollin tõeväärtustabeliga kas MDNK ja x 1 x 2 x 3 x 4 MDNK MKNK MKNK on omavahel loogiliselt võrdsed või ei 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 1 1 MDNK: f ( x 1 x 2 x3 x 4 ) = ´x 1 x 4 v ´x 3 x 4 v 2 0 0 1 0 0 0 x 1 ´x 4 3 0 0 1 1 1 1 4 0 1 0 0 0 0 5 0 1 0 1 1 1 MKNK: f ( x 1 x 2 x3 x 4 ) =¿ ( x 1 v x 4 ) ( 6 0 1 1 0 0 0 ´x 1 v ´x 3 v ´x 4 ) 7 0 1 1 1 1 1 8 1 0 0 0 1 1 9 1 0 0 1 1 1
Millal? Eile Kes? Sarah Palin Juhtlõigus esitatakse kõige uudisväärtuslikumad punktid, lõik tekitab lugemise vastu huvi. Juhtlõiguks on üks lause, milles on 1 koma ja 23 sõna USA...teatega, et ...terroristidega". Aktiivne tegusõna: sokeeris 1.2. Struktuur vastab kriteeriumitele. Juhtlõik on sobiv. Teema arendus on paslik. See laiendab juhtlõigus kirja pandut, materjal on esitatud loogiliselt ja igas lõigus on uus alateema. Taustamaterjalis on selgitatud uudissündmusele eelnenut. 2. Eile valiti tänavune aeroobikakuninganna www.elu24.ee Teelemari Loonet 05.10.2008 2.1 Juhtlõik vastab kriteeriumitele keskpäraselt. Vastab küsimustele: Mis? XV Aeroobikakuninganna võistlus Millal? Eile Juhtlõiguks on üks lause, milles on 1 koma ja 16 sõna. Eile...võistlus, kus...lemmik. Puudub aktiivne tegusõna.
- 4. lause seletavad teemat veidi täpsemalt; 5. lause esitab põhiväite või probleemi. Kirjandi põhiidee Põhiidee on kirjutaja sõnum, mida ta oma lugejale edastab, mille pärast autor teksti loob. Põhiideed sõnastades tuleb eneselt küsida:“Miks ma sellel teemal kirjutan?“ Sellise küsimuse vastus on lühike, kokkusurutud mõte, mille järkjärguline avamine moodustabki kirjandi tuuma. Et lugejad autorist aru saaksid, peab kirjutaja põhiidee loogiliselt välja arendama: põhiidee seletatakse lahti väidete, nende tõestuse, tõestuste põhjenduste ja järelduste kaudu. Põhiidee pole sama mis teema või pealkiri. Näiteks millest kirjutada, kui kirjandi pealkiri Teekond lahtiste allikateni? Lähtudes August Gailiti romaanist „Ekke Moor“, saaks arutlema hakata teemal Inimese elueesmärgid ja nende täitumine. Põhiidee saaks sõnastada nii: Inimene peab oma katsumuste kaudu tõeni jõudma, pole olemas kõigile ühtmoodi sobivat lahendust
STAAz ETTEVÕTTES- Kvantitatiivne pidev tunnus- arvuliselt mõõdetav Tööstaazi aritmeetiline keskmine 7,98 aastat. Standardviga 0,4 . 50%-il töötajatest on staazi ettevõttes kuni 4,58 aastat, 50%-il kuni 39,67 aastat. Rohkem on väiksema staaziga töötajaid. Ettevõtte 474 töötaja tööstaazid kokku annavad 3786,6 aastat. Vähemalt 5 inimest on ettevõttes esimest aastat tööl. Staazikatest vähemalt 3 on töötanud juba 37,58 aastat. AMET- Kvalitatiivne järjestustunnus-loogiliselt järjestatav mittearvuline tunnus, mis on kodeeritud ametialade järgi.(1-lihttööline,7-juhtivtöötaja) Vähemalt 50% töötajatest on lihttöölised ja töölised, enim on lihttöölisi. Ettevõttes on vähemalt 3 juhtivtöötajat ja vähemalt 5 lihttöölist. PALK PRAEGU- Kvantitatiivne pidev tunnus- arvuliselt mõõdetav Ettevõtte töötajate keskmine palk on 13767,83 kr. Standardviga 313,72 kr. Madalaim palk on 6300 kr. ja kõrgeim 54000 kr
Küsimus 14 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 vali õige: Avaldise mittetäieliku normaalkuju saab teisendada täielikuks kleepimisseaduse rakendamisega. Küsimus 15 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas järgnev väide on õige või vale? TDNK-avaldises tohib kõik tehted disjunktsioon asendada alati tehtega summa mooduliga 2, kusjuures selliselt muudetud avaldis on esialgse TDNK-avaldisega loogiliselt samaväärne Vali üks: Tõene Väär Küsimus 16 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 sisesta õige ühesõnaline vastus: Kuidas nimetatakse sellist implikanti, mis tervikuna ei sisaldu mitte üheski teises, veelgi suuremas implikandis ? Vastus: lihtimplikant Küsimus 17 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas väide on õige või vale ? Karnaugh' kaardi igale ruudule vastab tõeväärtustabeli 1 rida Vali üks:
V x 1 x2 x 4 V x 1 x2 x 4 x 3 = x1 x 2 x 3 V x1x2x3V x 1 x3 x 4 Vx2x3 x 4 V x 1 x2 x 4 Karnaugh' kaardiga saadud MDNK f = x1x2x3Vx1 x 2 x3 V x1 x2 x 4 V x1 x3 x 4 MKNK-st teisendatud MDNK f1 = x1 x 2 x3 V x1x2x3V x1 x3 x 4 Vx2x3 x 4 V x1 x2 x 4 Võrdlen MKNK-st lihtsustatud DNK ja McCluskey' meetodiga saadud MDNK tõeväärtustabeleid, et teada saada kas disjunktsioonkuju avaldised on loogiselt võrdsed. Loogiliselt võrdsed funktsioonid väljastavad iga argumentvektori korral võrdsed väärtused. x1x2x3x4 Funktsioon f Funktsioon f1 0000 1 1 0001 1 1 0010 0 0 0011 0 0 0100 0 0 0101 0 0 0110 1 1 0111 1 1 1000 0 0 1001 1 1 1010 0 0 1011 1 1 1100 0 0
Tuksi laste- ja noortelaager Rena Ardoja KO17 2018 Ettevõtte tutvustus · Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ · Tuksi Tervise-ja spordikeskus · Töötajaid vahetustega 6 Praktika eesmärk · Õppida seadmeid kasutama · Õppida süsteemselt töötama Praktika ülesanded · Tooraine ettevalmistus · Kauba vastuvõtt ja ladustamine Minu tugevused · Olen kiire · Oskan loogiliselt mõelda · Tulen ise asjade peale, mida vaja teha · Sain väga hästi hakkama Minu nõrkused · Koguste mitte teadmine · Kalkulatsioon puudulik Kokkuvõte · Praktikakoht oli suurepärane · Ülesanded lihtsad · Juhendaja oli hea · Eesmärk järgmine suvi kokana töödata seal
Siit saan välja kirjutada kaks minimaalset disjunktiivset normaalkuju: f 1 = A1 A3 A4 = x1 x 2 x1 x 4 x3 f 2 = A2 A3 A4 = x 2 x 4 x1 x 4 x 3 3. Teisendada punktis 2 leitud MKNK loogikaalgebra põhiseaduste abil DNK-kujule. f ( x1 ; x 2 ; x3 ; x 4 ) = ( x 2 x3 x 4 ) ( x1 x3 ) = x1 x 2 x1 x3 x1 x 4 x 2 x3 x3 x3 x 4 = x1 x 2 x1 x 4 x3 Selle teisenduse tulemuseks olev DNK langeb kokku punktis 2 leitud MDNK-ga 4. Leida vabaltvalitud viisil punktis 2 saadud MDNK-ga (loogiliselt) võrdne Taandatud DNK ja Täielik DNK, näidates (selgitades) mõlema jaoks ära ka nende leidmisviisi. Taandatud DNK saab välja kirjutada punktis 2 koostatud McCluskey' minimeerimismeetodist. Sel juhul võrdub taandatud disjunktiivne normaalkuju lihtimplikantide disjunktsiooniga. Taandatud DNK: f ( x1 ; x 2 ; x3 ; x 4 ) = x1 x 2 x 2 x 4 x1 x 4 x3 Loogikafunktsiooni Täielik DNK on normaalkuju, milles iga elementaarkojunktsioon sisaldab loogikaf.-ni kõiki argumente (või nende
Renesanss Madalmaades Maalikunst • Õlivärvid • Keskenduti tahvelmaalile • Esiplaanil inimeste võrdsuse ja õigluse ideed • Usulised meeleolud siirad ja tugevad • Maalidel õpetlik tähendus • Eesmärk oli inimeste hingeelu avamine Hieronymus Boch (1450-1516) • Maalikunstnik • Inimene on tema tõlgenduses loogiliselt seletamatu olend, kes on määratud hukkamisele • Tuntud fantastiliste kujundite poolest • Triptühhon ehk kolmikteos (altar, maal) • „Maitsenaudingute aed“ Pieter Brueghel (1528-1569) • Suurmeister • Olustiku maalija, kes maalis õpetliku, moraliseeriva sisu ja peenmaalitehnikaga • Inimesed väikesed ja tähtsusetud • Imeline lüüriline loodus • Maalidel peategelasteks talupojad Ian von Eyck (1390-1441) • „Abielupaar Arnolfini portree“ • Peenmaalitehnika
0 1 - 0 - 1 1 1 - 0 - 1 1 1 0 0 0 0 MKNK = f(x1 x2 x3 x4) = (x1 v x2 v x3 v x4) (x2 v x4) (x1 v x4) (x1 v x3) Kas MDNK = MKNK? f d (x1 x2 x3 x4) f k (x1 x2 x3 x4), kuna nende lõpunimääratud tõeväärtustabelid ei ole loogiliselt võrdsed. All tabelis on näidatud määramatuspiirkondade väärtused kummagi kuju suhtes: MDNK MKNK 3 F D(0101) = 1 f k(0101) = 0 F D(0110) = 1 f k(0110) = 1 F D(1101) = 1 f k(1101) = 0 F D(1110) = 0 f k(1110) = 0 4 4. Teisendada punktis 3 leitud MKNK loogikaalgebra põhiseaduste abil DNK-kujule
ja ebaõige arutlemise(järeldamise) eristamiseks. TRADITSIOONILINE LOOGIKA ei tegele suvaliste mõtteväljendustega, vaid sellistega, mis väljendavad tõeste või väärade propositsioonide jaatust(tõeseid või vääri väiteid). Traditsioonilises loogikas järgitakse Aristotelese eeskujul tõe vastavuse teooriat ehk KORRESPONDENTSITEOORIAT: väide on tõene, kui selle sisu(propositsioon, mida ta jaatab) vastab tegelikkusele. Väide on väär, kui selle sisu ei vasta tegelikkusele. Loogiliselt õige(formaalselt kehtiva) arutluse käigus saame tõestest eeldustest paratamatult tõese tuletise(lõppjärelduse). Loogika püüab leida reeglite komplekti, mille järgimine tagab arutluskäigu kehtivuse. Formaalselt kehtiv arutlus ei taga tõest tuletist, kui vähemalt üks eeldustest on väär. Sel juhul öeldakse, et arutlus on FORMAALSELT KEHTIV, aga sisult ebaõige. Loogika PRINTSIIPID, mille abil saab eristada õiget ja ebaõiget arutlust, neid
A7 x x x x Lihtimplikantide A1, A3, A5 ja A7 järgi saab välja kirjutada lõpuni määratud loogikafunktsiooni minimaalse konjunktiivse normaalkuju: 𝒇(xMKNK (x1x2x3x4) = A1 v A3 v A5 v A7 = (x1 v x2 v x3)(x1 v x 2 v x 3)(x 1 v x2 v x 3) Ʌ Ʌ (x 3 v x4) 6 3.3 VÕRDLUS Tuvastan, kas leitud MDNK ja MKNK on teineteisega loogiliselt võrdsed või mitte.Selleks koostame kummagi loogikafunktsiooni jaoks tõeväärtustabelid ning võrdleme neid. 𝒇(xMKNK(x1x2x3x4) = (x1 v x2 v x3)(x1 v x 2 v x 3)(x 1 v x2 v x 3)(x 3 v x4) 𝒇(xMDNK(x1x2x3x4) = x2 x 3 v x1 x 3 v x1 x2 x4 v x 1 x 2 x3 x4 Et kontrollida, kas saadud minimaalsed normaalkujud on teineteisega loogiliselt võrdsed või mitte, teeme tõeväärtustabeli, kus võrdleme kummagi funktsiooni väärtusi.
... 4. Kõrbetele on tüüpilised........................................mullad 5. Vahemerelised on tänapäevaks suures osas hävinud, sest................................................ II Vasta küsimustele 1. Millised on taimede kohastumised eluks kõrbetes? (3) 2. Miks asub Atacama kõrb Vaikse ookeani rannikul? (2) 3. Milliste majandusharudega tegelevad põhiliselt kõrberahvad. Miks? 4. Miks on Vahemere rannik soositud turismipiirkond? (3) III Mis sõnad ei kuulu loogiliselt järgnevasse loetellu (2): prootea, gariig, lavendel, rosmariin, mallee, maasikapuu, pistaatsia, oleander. Selgita, mida need liigsed sõnad tähendavad.
KIRJANDI ÜLESEHITUS * Sissejuhatus, teema arendus, lõpetus (kas kõik on olemas ja parajas mahus). * Sidusus (kas lõigud on omavahel loogiliselt seostatud). * Liigendatus (kas iga lõik sisaldab ühte mõtet, kas lõik on terviklik [probleem lahendatud], kas lõik algab taandrealt). 3. STILISTIKA 4. LAUSESTUS * Lauseehitus (kas on kasutatud erinavaid lauseliike, lauselühendeid) * Ühildumine (grammatiline ja sisuline). * Ühemõttelisus (kas laused on sisu poolest ühemõttelised). 5. SÕNAVARA * Sõnavalik (kas kasutatakse sünonüüme, jne)
1. Mis oli teadusrevolutsioon? Teadusrevulutsioon oli kiire teaduse areng. 2. Millal see toimus? 16.-18. sajand. 3. Mis teadusrevolutsiooni käigus muutus või miks see oluline on? Teadusrevulutsiooni käigus toimusid murrangulised nihked inimeste teadmistes maailma kohta ja teadmiste kogumise meetodid. 4. Mille poolest erinevad üksteisest keskaegne skolastika ja tänapäeva teadus? Keskaegne skolastika ja tänapäeva teadus erinevad selle poolest, et keskajal läheneti kõigele loogiliselt, aga toetuti peamiselt dogmadele (tõdedele, milles ei kahelda) ja tänapäeval tehakse katseid ja kontrollitakse kõike üle. 5. Mida tähendab empiiriline meetod või empiiriline teadus? Meeltega kogetud andmetele tuginev teadusliku uurimise meetod. 6. Millise avastuse poolest on tuntud Mikolaj Kopernik? Ta avastas 16. sajandil, et Maa tiirleb ümber päikese, mitte päike ümber Maa. 7. Millise avastuse poolest on tuntud Isaac Newton? Ta avastas 17. sajandil
1 0 1 1 1 1 1 1 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 1 1 1 0 0 1 1 1 1 1 1 1 Mitte võrdsus on tingitud määramatusest. 4. Leida vabaltvalitud viisil punktis 2 saadud MDNK-ga (loogiliselt) võrdne Taandatud DNK ja Täielik DNK Taandatud DNK: Taandatud DNK on funktsiooni kõigi lihtimplikantide disjunktsioon. Taandatud DNK võib sisaldada ka liiased liikmeid. X3,X4 00 01 11 10 X1,X2 00 0 0 1 1 01 - 1 1 - 11 - - 1 - 10 - 0 1 0 X1X 3 X 4 X1 X 2 X 3 X 3 X 4
Nimetatakse ka järeldusvormiks, mis koosneb eeldustest ja järeldusest. Lihtvormid põimitakse arutluses omavahel kokku loogilisteks järeldusahelateks, nii et ühe lihtargumendi järeldusest saab järgmise argumendi eeldus. 3. Mis vahe on ahelpõhjenduste ja paralleelpõhjenduste vahel? Ahelpõhjenduste puhul toimub arutluse käigus pidev kulgemine piki ühtainsat loogilist liini. Paralleelstruktuur tekib siis, kui ühe teesi kaitseks argumenteerime mitmel loogiliselt sõltumatul alusel. 4. Kuidas teha vahet argumendil ja seletusel? Seletus aistab mõista (väidet või olukorda), argument aga põhjendab kindlat teesi. Seletus on argumendi moodi, sest pakub samuti teatud mõttes põhjenduse ja isegi kasutab “sest”–tüüpi sõnu, mis on sageli argumendi indikaatoreiks (vt p. 5) Kuid sageli on seletuse sisuks millegi põhjusliku päritolu selgitamine, mis on hoopis teine ülesanne kui mõne teesi poolt argumenteerimine.
saj teises aastakümnes. Uued suunad:vastuolu ideaalide ja nende nimel peetava võitluse tulemuse vahel.Püstitati uued ideaalid-vabadus,võrdlus,vendlus.Levisid Eur.sse.Võideldi feod.korra vastu.Isel. ühiskonna kriitiline ja võitleja hoial(e. romantism+kriitiline realism). Iseloomustus. Keerukas ja mitmepalgeline nähtus.Muusikas on karakterite, meeleolude ja koloriid kontrastid (nt.kaunis on rõhutatult ilus).Muusika väljendas inimese tundeelu.Oli omane vabadus,vormivabadus,loogiliselt arenev sündmustik.Lõputu meloodia:Nähtus,kus harjumuspärast kadentsi polnud kaua aega ilmunud. Vormivabadus:Muusikale püüti anda väljendus,mis oli omane romaanile (vaba jutustus). Programmilisus:Teosele antud sisuseletus,mis oli omane ka instr.muusikale. Lemmikzanrid: Soololaul, tantsuzanris miniatuurid,poeem ja sümfooniline poeem,oope ja ballett. Poeem-1osaline unistav või ülevalt poeetiline instr.teos.Sümf. poeem-sümf.orkestrile kirjutatud poeem. Suur ooper-kujunes Pr
VÄLJENDUS E. EKSPRESSIOONITEOORIAD Kerkisid esile romantismi mõjul seoses pettumusega religioonid ja teaduses. Usk ülemaisesse, aga ka välismaailma autentsesse kujutamisse nõrgenesid. Teisalt on ET-e taga ka soov leida kunstile teaduse kõrval tähendus, milleks sai tegelemine inimese siseilmaga. Mõneti ennetati psühholoogiateaduse sündi. Esmakordselt saab täis tähelepanu kunstnik kui loovisik. Loogiliselt rangel kujul väljendatuna jäävad ET- d ühekülgseks ja poolikuks. Musternäide on Tolstoi, kelle järgi kunst vaid rõhutatult vooruslike tunnete edastamine. Nii välistatakse enamik kunsti sahtlissekirjutajad (Kafka, Dickinson), näitekunst, reklaam. See, kes tekitab tehnikate najal hirmu v. pisaraid, ei kanna ju mkidagi üle. Kas emotsioon on kunstnikus, publikus või meediumis. Kuidas saab materiaalne ese kanda emotsiooni, nt punalipp revolutsioonilist meelsust?
kantud ühisest tahtluses, ja need on üksteisega seotud, kogu käitumine on kokkukuuluv tegu. Tunnused: 1)ühtne tahtlus (lõpptulemus) 2)ajaliselt-ruumiliselt seotud (lühike ajavahemik tegude vahel) 3)objektiivne vaatlus – kolmandale isikule peab tunduma üks tegu ja üks käitumisakt - Teo mitmus on siis, kui ajalis-ruumiline side tegude vahel puudub. - Veel aitab vahe teha, et vaadata rünnatavat õigushüve. Kui kaks loogiliselt seotud tegu on suunatud täiesti erinevate õigushüvede vastu, siis reeglina on tegemist teo mitmusega. Teo ainsus: - kaks tegu, kuid vastab vaid üks §, siis kasutataksegi seda § - üks tegu, aga sellele vastab kaks või rohkem § - ideaalkogum ehk üks tegu, mis realiseerib mitu kuriteokoossseisu. Siis tulevad mõlemad § ära näidata. Sellistel juhtudel mõistetakse karistus ühe raskema § järgi (§ 63 lg 1) Teo mitmus:
Teadlased, vaadeldes loodust ja korraldades katseid (see on mõõtmisi) koguvad andmeid mõistmaks, mis looduses toimub. Saadud andmete alusel teadlased sõnastavad mõisteid ja väiteid, püsitavad hüpoteese, loovas teooriaid ja avastavad loodusseadusi. Hüpotees (kr. hypothesis-alus, eeldus) on teadaolevaile faktidele toetuv, kui tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms. kohta. Hüpoteeside tõenäosus on erinev, tähtis on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida.. Erinevalt meelevaldseist oletusist peab ta olema vähemalt põhimõtteliselt kontrollitav aitamaks seega koguda uusi teadmisi. Tõestatud hüpotees muutub teooriaks või selle osaks. Teooria (kr. vaatlus, uurimine) on teatud mõttelisi mudeleid, seadusi esitavate mõistete ja väidete, mõtteliste katsete ja tõestuste terviklik süsteem, mida saab rakendada teaduslikult kirjeldatud nähtuste seletamiseks ja ennustamiseks. Teooriaid ja hüpoteese
A1 2,4 0 - - 0 x1 x 4 A2 1 0 0 1 - x1 x 2 x 3 MKNK ( x1 x4 )( x1 x2 x3 ) 3. MKNK teisendamine DNK kujule loogika põhiseaduste abil ( x1 x4 )( x1 x2 x3 ) = = x1 x1 x2 x1 x3 x1 x4 x2 x4 x3 x4 = = x1 x1 x3 x1 x4 x2 x4 x3 x4 = = x1 x1 x4 x2 x4 x3 x4 = x1 x2 x4 x3 x4 Tõeväärtustabelite põhjal selgus, et MKNK ja DNK on loogiliselt võrdsed! 4. Taandatud ja täieliku DNK leidmine Taandatud DNK x3x4 x1x2 00 01 11 10 00 0 1 0 0 01 0 - 1 0 11 1 - 1 - 10 1 1 - - x1 x2 x4 x3 x4 Täielik DNK x3x4
Kolmandas peatükis esitatakse uurimise (analüüsi, prognoosi) käigus saadud lahendused ja tulemused. Sageli esitatakse andmeid (tulemusi) loeteluna töö tekstis, tabelitena, arvjoonistena või valemitena. Uurimusliku iseloomuga töödes võib peatükkide järjestus kujuneda vastavalt sellele, kuidas teema avamiseks ja lahendamiseks on otstarbekas küsimusi (probleeme) käsitleda. NB!Töö põhiosa peatükid ja nende allosad peavad olema sisulis-loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama teemale vastava terviku. Tuleb meeles pidada, et teadustöö ei ole tema koostisosade summa. Võib kirjutada kolm suurepärast eraldi peatükki, kuid neid kokku pannes head teadustööd ei saa, kui töös puudub loogiline seos: esimesest lausest kuni viimaseni. Loogiliselt üles ehitatud töö ei sisalda sellist materjali, mida võib tööst välja võtta nii, et see ei riku töö terviklikkust. Kokkuvõte:
See sobib meestele, kes ei taha (või ei suuda) arendada sellist lihasmassi, nagu see on tänapäeva kultuturistidel aga soovivad siiski omada atleetlikku ja esteetilist kehaehitust / muskulatuuri. Nõudlus sellise ala järele iseloomustab ummikseisu, milleni kulturism on jõudnud ka meesvõistlejate poole peal. Sisuliselt on tegemist lihasmassipiiranguga kulturismiga, kus võistleja maksimumkaal on seatud sõltuvusse pikkusest. Loogiliselt omandab lihaste reljeefsus ning eriti kehaehituse proportsionaalsus ja esteetika suurema kaalu. Kohustuslikud poosid on samad, mis kulturismis. Lisaks sooritatakse veel vabaseisud. Nõuded ja hindamiskriteeriumid vabakavale on analoogilised kulturismile. FITNESS Fitness on esimene kulturismist väljakasvanud ala, mis esialgu haaras vaid naissportlasi. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse aastast 1996
Question 3 kas järgnev väide on õige või vale? Correct TDNK-avaldises tohib kõik tehted disjunktsioon asendada alati tehtega summa mooduliga Mark 1 out of 1 2, kusjuures selliselt muudetud avaldis on esialgse TDNK-avaldisega loogiliselt samaväärne Select one: True False Question 4 kas väide on õige või vale ? Correct
võimalik. Täisosanike arv ei piira usaldusosanike arvu ja vastupidi. Usaldusosanike arv ei ole sisuliselt piiratud. Majandustegevust saavad arendada kaks inimtüüpi: a) täisosanikul peavad olema ettevõtja isikuomadused kuid ei pruugi olla kapitali; b) usaldusosanikul peab olema kapital kuid ei pruugi olla ettevõtja isikuomadusi. Miinused: täisosanikel on täis- ja solidaarne vastutus. Täisosanike arv on loogiliselt piiratud. Usaldusosanikud ei saa osa võtta juhtimisest, neil ei ole häält. Juhtimisel ei arvestata täisosaniku panust kapitali paigutust, isiklikku ettevõtluslikku panust. Kõigi, kas täis või usaldusosanike lahkumisel äriühingust, võib majandustegevus osutuda seadusandlikult sundlõpetatuks. Osaühing: Omanik on osaühing tervikuna. Ühing vastutab kogu oma tegevuse eest kogu oma varaga, osanikud oma osamaksu piires.
käigus satutakse huvitavatele juhtumitele ning oletus, mida uurides selgub, kas oletus oli õige või väär. 5. TEADUSLIKE TEADMISTE ESITAMINE Teadustulemusi saab esitada ja peab esitama korrastatult ehk süstemaatiliselt. Näitena saab tuua nii matemaatika kui ka kogemustel põhinevad teadused, kus teadmiste esitamisel mängib suurt rolli eristuste tegemine: eristada tuleb üldisemat erilisemast, kindlakstehtut ainult oletuslikult, kirjeldavat teoreetilisest, loogiliselt sõltuvat loogiliselt sõltumatust jne. Esituse süstemaatilisus on oluline teaduse süstemaatilisuse teiste aspektide seisukohast. Olemasolevate teadmiste järjekindel esitus aitab näha igat laadi lünki, eksitusi ja nõrku kohti, mida muidu võib-olla ei märkaks. Lõppkokkuvõttes jõuame ikkagi selleni, et kogu teadus on vaid süstematiseeritud tavamõtlemine.
Mina kui teenindaja Mulle meeldib olla klienditeenindaja, kuna mulle meeldib inimestega suhelda. See ei tähenda, et pean olema tööl kusagil restoranis või majutusasutuses, kuna ma õpin seda eriala, vaid teenindamine on igalpool meie ümber. Loogiliselt võttes teenindab iga töötegija igaüht meist. Positiivsed küljed minu jaoks teenindamise juures on, nagu eelnevalt juba mainisin, inimestega suhtlemine, välimuse positiivsete külgede rõhutamine ning inimeste tuju paremaks muutmine kvaliteetse klienditeeninduse läbi. Negatiivsete külgedena tooksin siinkohal kindlasti välja pikad tööpäevad, rutiin, pikad jalulseismisperioodid ning negatiivne emotsioon agressiivsete klientidega suhtlemisel.
ANKEETKÜSITLUS Mis on ankeetküsitlus? Ankeetküsitlus on organiseeritud küsimuste kogu, milles iga üksik küsimus on loogiliselt seotud uuringu ülesannetega. Ankeediga saab uurida inimeste hoiakuid, uskumusi, eelarvamusi, aga ka nende veendumuste tugevust ja kindlust, katseisikute teadmisi, käitumismotiive, materiaalset olukorda jms. Ankeediga saadud andmestikku võib vaadelda uuritava soo, vanuserühmade, elukoha jt objektiivsete näitajate lõikes. Eelidsed ja puudused Eelised: 1. Saab koguda suure andmestiku 2
täiskasvanuid, õpetades oma vanemaid kuidas elu nautida, kuidas elada hetkes, kuidas olla vähem diskrimineeriv või kuidas jääda iseendaks, siis tegelikult ei saa lapsi pidada täiskasvanutega samaväärseks. Lapseiga on kõigest üks periood täiskasvanuks saamisel, mille käigus arenevad nii keha kui ka aju. Täiskasvanud mõistavad juba maailmas toimuvat, suudavad iseseisvalt hakkama saada, suudavad mõelda loogiliselt ning mõista kuidas, mis ja miks asjad on nii nagu nad on. Lapsed on ka poliitiliselt võimetud, neil ei ole antud veel kõiki õigusi, seega peavad nad toetuma oma vanematele. Kuna lapsed on väga paljudes asjades sõltuvuses just täiskasvanutest, siis on nende kohustus tuvastada ohud ning asjaolud, mis võivad olla kahjulikud lapse võimele kasvada ja areneda heas tervislikus seisundis. Väga oluline on see, et laps oleks terve, sest nii
Juhendamine ja väljaõpe on tööandjapoolse ennetustegevuse vundamendiks, aidates vältida õnnetuste toimumisi ettevõttes ning tööst põhjustatud haigestumiste ja kutsehaigestumiste teket ja nende arenemist. Põhjalikult planeeritud ja asjatundlikult läbiviidud töötajate juhendamine ja väljaõpe võimaldab vältida valusaid õppetunde ning soodustab töö efektiivsuse parendamist ja kulude kokkuhoidu. Olulise ja loogiliselt järjestatud informatsiooni edastamine uutele töötajatele, kes kuuluvad suurimasse ohugruppi, aitab neid ettevõttesse sisseelamisel ning vähendab vigu oma töövõtete viimistlemisel ja tööülesannete täitmisel. Käesolev brosüür on valminud nimetatud valdkonna olulisust silmas pidades. Püüame selles välja tuua olulisema informatsiooni, toetudes elust enesest võetud näidetele ning töötajate juhendamiseks ja väljaõppeks esitatavatele nõuetele. Samuti
annaabi.ee 
