Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal.Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel. Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud. Vergiliust matkivas luuletuses "Etna", mis ilmus enne aastat 79, on püütud vulkanismi loodusteaduslikult seletada. Etna purse Esimese Sitsiilia sõja ajal 396 eKr olevat sundinud kartaagolased loobuma plaanist rünnata Sürakuusat. Vulkaan Etna 2015 3.detsembril varahommikul purskamas. | FOTO: Salvatore Allegra/AP/Scanpix KASUTATUD KIRJANDUS 1. https://et.wikipedia.org/wiki/lpEtna 2. FOTO: Salvatore Allegra/AP/Scanpix
suurus ei ole materiaalsele olemuslikud,seega on need moodused.Kuid Leibnizi arvates koosneb maailm paljude monaatide(monaadi (monas'üks') all on filosoofias mõistetud mingit ühtset entiteeti) agregaatidest.Kõik monaadid on omavahel erinevad. Nad on otsekui entelehhiatena autonoomselt tegevad.Neil on tajumises himu,painduvus ja tugev võime. Ka Jumalast on mõlemal filosoofil oma teeoria.Leibniz on tüüpiline ratsionalist, kes püüab traditsioonilist jumala- ja loomisõpetust matemaatilis-loodusteaduslikult põhjendada .Jumal on hea,kõikvõimas,tark jne(nagu seda on väidetud aegade algusest peale),siis on maailm, milles me elame Leibnizi arvates parim võimalikest. Jumal ei saa rikkuda loogikaseadusi, kuid siiski oli Tal maailma luues tohutu suur valikuvõimalus erinevate loogiliselt võimalike maailmade vahel. Kuna Jumal antud maailmale siiski eksistentsi andis, siis Leibnizi arvates see tõestabki,et meie maailm on parim (ld optimus) võimalikest.
Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal.Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel. Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud. Vergiliust matkivas luuletuses "Etna", mis ilmus enne aastat 79, on püütud vulkanismi loodusteaduslikult seletada. Etna purse Esimese Sitsiilia sõja ajal 396 eKr olevat sundinud kartaagolased loobuma plaanist rünnata Sürakuusat. Etna kraater Kõrgus 3330 m Asukoht Sitsiilia, Itaalia Koordinaadid 37° 44 3 N, 15° 0 16 E Tüüp Kihtvulkaan Purskas viimati 2011 Mõju inimestele Vulkaanipursetest õhku paiskuv tolm ja gaasid blokeerivad päikesevalguse jõudmist maapinnani ning võivad mitme aasta jooksul temperatuure alandada. Inimesed on läbi ajaloo
toimusid verised vaatemängud.Tsirkus – etendus, kus esitletakse eluohtlike trikke ja muud.Žonglöör – asjade žonglöörimises spetsialist Commedia dell’arte – Rämekoomiline laadateater, mis pidas oma etendusi väljas.Klassitsism – Stiil, mis levis 17.-18. alguseni. Klassitsismi omased reeglid olid aja, koha ja tegevuse ühtsuse tunnetus.Naturalistik realism - nimetatakse realismi hilist arengujärku, millele on iseloomulik lihtrahva ja olustiku loodusteaduslikult täpne kujutamine ja ühiskonnakriitiliste realismi kujutamine.Sotsialistlik realism – ainus lubatud kunstivool, mis liikus Lenini ja Stalini ajal Nõukogude Liidus.Sümbolism – sarnane põhimõte naturalistlikule realismile, kuid mõtte kättesaamiseks tuleb ülekantud tähendustest aru saada.Ekspressionism – kunstivool, mis liikus Prantsusmaal ja mida iseloomustab väga sügav inimeste mõtete maailm, süngus ja reaalsusest eemaldumine.Repliik- tegelase kõne osa
olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. · Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal. · Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel. · Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud. Vergiliust matkivas luuletuses "Etna", mis ilmus enne aastat 79, on püütud vulkanismi loodusteaduslikult seletada. · Etna purse Esimese Sitsiilia sõja ajal 396 eKr olevat sundinud kartaagolased loobuma plaanist rünnata Sürakuusat. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Etna http://en.wikipedia.org/wiki/Mount_Etna http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/5teema/loodus/vulkaanid.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kihtvulkaan http://geology.com/volcanoes/etna/
Tsirkus etendus, kus esitletakse eluohtlike trikke ja muud. Zonglöör asjade zonglöörimises spetsialist Commedia dell'arte Rämekoomiline laadateater, mis pidas oma etendusi väljas. Klassitsism Stiil, mis levis 17.-18. alguseni. Klassitsismi omased reeglid olid aja, koha ja tegevuse ühtsuse tunnetus. Naturalistik realism - nimetatakse realismi hilist arengujärku, millele on iseloomulik lihtrahva ja olustiku loodusteaduslikult täpne kujutamine ja ühiskonnakriitiliste realismi kujutamine. Sotsialistlik realism ainus lubatud kunstivool, mis liikus Lenini ja Stalini ajal Nõukogude Liidus. Sümbolism sarnane põhimõte naturalistlikule realismile, kuid mõtte kättesaamiseks tuleb ülekantud tähendustest aru saada. Ekspressionism kunstivool, mis liikus Prantsusmaal ja mida iseloomustab väga sügav inimeste mõtete maailm, süngus ja reaalsusest eemaldumine.
omakorda, aga teaduslikke seltse ja akadeemiaid. Ta oli Preisi Teaduste Ühingu asutajaid 1700. a. ja selle esimene president. Neli korda kohtus ta Peeter I-ga, veenmaks viimast teaduste akadeemia vajalikkuses, mis annab talle olulise osa ka Peterburi Teaduste Akadeemia sünniloos. Leibniz oli üks mõjukamaid valgustusaja filosoofe, olles tüüpiline ratsionalist, kes püüdis traditsioonilist jumala- ja loomisõpetust matemaatilis-loodusteaduslikult põhjendada. Tema panusena hinnatakse just saksa valgustuslikus mõtlemises kristliku pärandi rolli säilitamist, kaitstes teesi, et ilmutustõed on kooskõlas mõistusetõdedega. Leibniz lähtub eeldusest, et maailmas on kõik asjad omavahel põhjuslikult seotud. Sellest ta järeldab, et ühtegi asja ei saa täiuslikult kirjeldada, kui kirjeldus ei sisalda kõiki selle objekti tekkepõhjusi ja selle objekti olemasolust tingitud sündmusi
kirjeldamine tule ja elu seostest energia eraldumise tasandil. ,,Jõud, mis tule sisse on kätketud, kuulub loodusjõudude hulka. Sedasama mõõtmatut väge on varjul ka tuules ja merelainetes. Ka tuul võib kasvada mahedast kosutavast hingusest purustavaks ja tapvaks rajuks. Ka merelained võivad tõusta raugest õõtsumisest pilbastavaks ja uputavaks koletiseks. Aga tulel kui loodusjõul on nendega võrreldes üks tähelepanuväärne eripära. Loodusteaduslikult vallandub tule põlemisel samasugune keemiline protsess nagu hingamisel. Et see toimuda saaks, on tarvis hapnikku. Kui protsess on juba vallandunud, vabaneb energia. Inimene saab hapnikku kopsudesse tõmmates energiat selleks, et edasi elada. Seni kuni hingame, püsib hing sees. Tule energia vallandub soojuse ja valgusena. Ka meie hingamisega vabaneb soojusenergiat. Kuid helenduda me seejuures ei suuda. Energia vabaneb tule põlemisel tormilisemalt ja ägedamalt kui hingates
Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. · Kriitiline realism: Tekivad tüüpilised tegelased: rikkad, vaesed jne. Põhizanriks romaan. Ülemineku kirjanikud: Lermontov ja Puskin Eesti kirjanikud: Tammsaare ja Mait Metsanurk Naturalism: Naturalismiks nimetatakse realismi hilist arengujärku, millele on iseloomulik lihtrahva ja olustiku loodusteaduslikult täpne kujutamine. Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Suurim esindaja: Emile Zola "Nana" ja "Söekaevurid" Modernism:
põhiliselt samad mis renessansipäevalgi, kuid üldmulje nendest on erinev. kõik detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahulik ja maaliline nagu siseruumilgi 6.) Peetri kirikule juurde ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. 7.) naturalistliku maalisuunale on iseloomulik lihtrahva ja olustiku loodusteaduslikult täpne kujutamine,(esindaja naturalistlikul Caravaggio, teos: peetruse ristilöömine 8.) idealistlikule maali suunale: tegid Bologna koolkonna, need maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid idealistlikul Agostino ja Lodovico Caraccid teosed: palazzo farenese laemaalid roomas 9.) barokk skulptuuri väljenduseks said rahutud, liikuvad massid. barokk on maaliline. tema kujud ei ole endassesuletud, vaid lasevad tunda ümbrust ja ruumi
vajalik eeldusteks ja põhjendusteks ehk kõik teadused on alguse saanud filosoofiliast või filosoofilisest ideest seejärel iseseisvunud ehk filosoofiast eraldisesivaks muutunud. Filosoofiast vabastatud teadust tuntakse viimasel ajal naturaliseeritud või naturalistliku filosoofiana, millel on olemas seos naturalismiga, mille kohaselt on maailm seletatav loomulik-looduslikult, loodusnähtusena või loodusteaduslikult, ilma filosoofiata. Teaduse uurimine peaks olema mõistetav mitmete erinevate teaduste alusel. Naturalistliku teadusfolosoofia erinevus naturalismiga seisneb selles, et naturalistlik teadusfilosoofia põhineb teadusajaloole, sotsioloogiale, kultuurantropoloogiale jne. Karl Popperi kriitilise ratsionalismi teooria kohaselt ei tohiks teadusfilosoofia läheneda naturalismile, sest see eitab filosoofiat täielikult ning see võib kaassa tuua teadusfilosoofia müüdistumise
Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal. Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel. Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud. Vergiliust matkivas luuletuses "Etna", mis ilmus enne aastat 79, on püütud vulkanismi loodusteaduslikult seletada. Etna purse Esimese Sitsiilia sõja ajal 396 eKr olevat sundinud kartaagolased loobuma plaanist rünnata Sürakuusat. Tavatu kiindumus Võib tekkida küsimus, kas vulkaani jalamil elavad inimesed ei karda, et tulemägi võib iga hetk purskama hakata. Kui Etna on rahulik, unustavad kohalikud elanikud, et vulkaan üldse eksisteerib. "Koletis on rahulik," kirjutas 19. sajandi prantsuse kirjanik Guy de Maupassant oma Sitsiilia reisikirjelduses
· SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse. · 1980dad SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? · Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... · Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. SP koht teaduste süsteemis · SP kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus · SP seosed teiste uurimistraditsioonidega: ajalooline psühholoogia ja antropoloogia, isiksusepsühholoogia, keskkonnapsühholoogia, sotsioloogia, kultuuriuuringud. · Sotsioloogiline SP ja psühholoogiline SP?!
Tema metafüüsika mõistmiseks on kõige olulisem meeles pidada tema veendumust, et tegelikkus koosneb ühikutest, üksikutest eksisteerivatest osakestest. Metafüüsika kõneleb monaadidest, millest reaalsus lõppkokkuvõttes koosneb. [3.] KOKKUVÕTE Gottfried Wilhelm Leibniz oli tõenäoliselt kõige mõjukam valgustusaja filosoof. Leibniz oli tüüpiline ratsionalist, kes püüab traditsioonilist jumala- ja loomisõpetust matemaatilis- loodusteaduslikult põhjendada. Leibnizi panusena hinnatakse just seda, et ta säilitas valgustuslikus mõtlemises kristliku pärandi rolli, kaitstes teesi, et ilmutustõed on kooskõlas mõistusetõdedega (on arvatud, et ilma Leibnizita oleks teoloogia jäänud oma aja vaimuelus täiesti marginaalseks kõrvalnähtuseks). Lisaks kõigele võib teda nimetada veel matemaatilise loogika rajajaks. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Künnapas T. Suured mõtlejad. trükk, Tallinn Kirjastus Olion, 1992, 131-141 lk. 2. Durant W
see on kahtlus ise. Kahtlemine on oluline mõtlemise meetod Descartesi jaoks.Näha mõtlemist silmadega ja kuuldavate kõrvadega.B.Spinoza juudikogukonnast võttis kristluse.Tegeles lihtsa alaga. Rõhutab tunnetamist ,,puhta mõistmisega". Causa sui!"Iseenda põhjuseks olend".Loodus on iseenda põhjus.Panteism-Jumal on kõik ja loodus.Jumal on loodusega samastanud. G.W.Leibniz ratsionalist. Tänu püüdele traditsioonilisi kristlikke õpetusi uue aja vaimus matamaatilis-loodusteaduslikult põhjendada aitas säilitada traditsioonilist kujutlust, et ilmutustõed on kooskõlas mõistusetõdedega. Ajaloolis-kriitiline meetod. Usk ja teoloogia on erinevad asjad usk on isiklik usuveendumus, teoloogia aga teaduslik distsipliin, mis võib sisaldada mitmeid erinevaid inimeste poolt formuleeritud õpetuslikke arvamusi. Saksa filosoofi mõte suurkuju.Saksa aristoteles.Oli leiutaja, diplomaat Prants,Preisi teaduste akad. esimees. ,,Puhkusest nürimeelsuseni on ainult üks samm!"
Õigusfilosoofia olemuslik küsimuseasetus on alati küsimine õige õiguse või õige õiguse idee järele deontoloogiline küsimuseasetus (Vecchio). Küsimused ntks kunstlik viljastamine vms ja selle õiguslik sisuse õigusfilosoofiliselt ja õigusdogmaatiliselt. Objekt -> vaatlus -> protokoll -> seaduspärasus -> teooria Õigusteaduse uurimise objekt ei ole püsiv, mistõttu puudub teadusele omane invariantsus (on samas invariantsed omadused). Õigusteooria püüab olla loodusteaduslikult eksaktne teadus. 20. Sajandil pidi õigusteadus saama valitsevast positivistlikust õigusfilosoofiast, ühiskondlikke fakte loodusteadusliku täpsusega uurivaks õiguslikuks teaduseks. 7 Kaufmann õigusteooriat ja õigusfilosoofiat eristab esimese orienteeritus õiguslike nähtuste vormilistele ja ja teise suunatus nende sisulistele küsimustele. Marksistlik-leninistlik lähenemine ehk õigusfilosoofia
21.11.2011 Rahvaluule teaduslikud mõisted Rahvaluulel on kolm erinevat definitsiooni, kuid see ei tähenda seda, et need oleksid üksteisest kardinaalselt erinevad. Tuumik on sama. Mingid vaatepunktid lihtsalt muutuvad. Ühelt poolt ühiskonna teisalt teaduse arengu tõttu. Püsiv osa definitsioonist: Pärimusrühm, identiteet, audentsus, autor. Kolm olulisimat suunda: · 20. sajandi esimesel poolel oli levinud looduslik mõtlemine. Sinna alla käib erinev liigi õpetus. Loodusteaduslikult mõtlemiselt liiguti sotsiaalsele mõtlemisele. Loodusteaduslikus eeldati et kõik kirjutised on tagasi viidavad algteksti juurde, nagu metsas, kõik puulehed on tagasi viidavad juure juurde, olenemata okste põimumisest. Hiljem hakati aga vaatlema sotsiaalsest vaatenurgast. · 20. saj keskpaigas vastandusid traditsiooniline ja modernne kultuur. Traditsioonilise mõiste tähendas eelkõige ajaloolisust
paigale jääda? Neil on vaja end kurnaval rändeteel ajuti kosutada. Matsalu sobib vahejaamaks suurepäraselt. Siin jätkub vaheldusrikkaid lahesoppe, rannakääre ja avatud rohumaid. Tigale tulijale leidub paik, kus puhata ja süüa. Toidulauana on paljudele linnuliikidele äärmiselt peibutavad siinsed rohumaad. Matsalus on need Lääne-Eesti avaraimad. Eriti tähelepanuväärsed on ranna-ja lamminiidud. Rannaniidud on loodusteaduslikult huvitavad selle poolest et on tekkinud looduslikul teel. Kui peaaegu kõik muud Eestis leiduvad niidud on loonud inimene, siis see mereäärne rohumaa on kujunenud maismaa kerkimise tõttu. Väga aeglaselt kuid kindlalt vabaneb mere alt aasta-aastalt juurde uut maad. Sellel niiskevõitu, ajuti mereveest üleujutatud alal kasvab omapärane taimekooslus, kus on ohtralt soolast vett taluvaid taimeliike. Kui
Eesti kultuuri alused ja tähendus. Kordamiseks. 1.Kultuur kui teine olemine (tekst ja protsess). Kultuur semiootilisest aspektist: Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus. Inimelu on evolutsiooni üks suurimaid paradokse. Me ei tea siiani ammendavalt, kas inimeseks arenemine oli evolutsiooni juhuslik hälve või seaduspära. Ja kuna me ei tea inimese algust, loodusteaduslikult võttes bio- ja ökosüsteemset otstarvet, piltlikult väljendudes aga inimese iseeneselikku eesmärki, siis pole ka võimalik tõsikindlalt väita, kas tegemist on evolutsiooni negatiivse tulemusega lõppeva eksperimendiga või jätkusuutliku liigiga. Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast
· SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma; nt Maslow teooriad) · 1980dad SP kriis -> laienes oluliselt sotsiaalpsühholoogia temaatika. · Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia jne · Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. Inimsuhete ajalooline areng Homo sapiens kujunes u 200 000 aastat tagasi Aafrikas ja levis edasi ka teistesse maailmajagudesse. Inimeste eritab loomast eneseteadvus e reflektsioon iseenesest, enda kõrvalt jälgimine.(nt inimene mõtleb sellest, milline ta teistele tundub). Lisaks sellele eristab inimest loomast ka kultuur (elukorraldus, suhted, toimetused). evolutsioon arengutee
konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse. 1980dad SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. 1. Inimsuhete ajalooline areng Meenutuseks: meie ühine ajalugu Vanaisad: homo erectus (2,0mln), homo neandertalensis (0,2 mln) Homo sapiens Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused Ca 50 000 aastat tagasi kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria vt J. Diamond, The Third Chimpanzee
sihiks elulähedus (humanistlik paradigma) 1980dad SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... 1 Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. SP koht teaduste süsteemis SP kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus SP seosed teiste uurimistraditsioonidega: ajalooline psühholoogia ja antropoloogia, isiksusepsühholoogia, keskkonnapsühholoogia, sotsioloogia, kultuuriuuringud. Sotsioloogiline SP ja psühholoogiline SP?!
kujundamise viis, mille korral eelistatult kasutatakse kvantitatiivseid (valemi või võrrandina esita- tavaid) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Rakendatakse eelkõige deduktiivset meetodit, tuletatakse matemaatiliselt rangeid seadusi, püütakse saavutada üldistuste kõikehõlmavust. Põhieesmärgiks on jõuda loodusnähtust kirjeldava valemi või võrrandini. Füüsikat on esmatutvumisel loomulik käsitleda loodusteaduslikult. See loob eeldused täppisteadusliku käsitluse viljakaks rakendamiseks järgnevates füüsikakursustes. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsikaline objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena
(spetsiifilised konstruktid – näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse. • 1980dad – SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? • Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... • Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. SP koht teaduste süsteemis • SP kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus • SP seosed teiste uurimistraditsioonidega: ajalooline psühholoogia ja antropoloogia, isiksusepsühholoogia, keskkonnapsühholoogia, sotsioloogia, kultuuriuuringud. • Sotsioloogiline SP ja psühholoogiline SP?!
,,Sest kui mütoloogilised figuurid ilmuvad kui kahvatud varjukujud ning reliktid kaugest minevikust, mis on jäänud meile võõraks, siis usulause esindab vahetut ,,numinoosset" kogemust. See on elav mütologeem." (ibid) Jung argumenteerib, et kuigi kristlik teoloog peab usulause tõesust ülimaks kas siis selle dogmatiseerimise tõttu või vastupidi, evangeeliumide ,,demütologiseerimise" kaudu, ei saa 49 empiiriline teadlane, kes loodusteaduslikult orienteerub, sellist vaatepunkti toetada. Tema jaoks ei ole sõnaga ,,müüt" seotud mingeid väärtushinnanguid. Müüt tähendab tema jaoks teadvustamatuses toimuvate protsesside väljendust, mis käib samamoodi ka usulausete kohta. ,,Tal pole mingeid vahendeid otsustamaks selle üle, kas viimane on ,,õigem" kui mütologeem, sest nende kahe vahel näeb ta ainsat vahet: vahet elu intensiivsuses. Nõndanimetatud usulausel on siiani numinoosne omadus, mille müüt on suurel määral kaotanud
Need normid ja sätted pärinesid jumalalt, kes ei asunud meie maailmas. Tänu muutustele oli maailm muutunud jumalast autonoomseks ja tema põhjus, tema keskus asus temas endas ning seda keset ja alust võisid inimesed ka tunnetada ja tundma õppida. Ühiskond muutus inimestele eelarvamustest vaba vaatluse ja tunnetuse objektiks. Hakati otsima ühiskonna loodusseadusi, sest inimene oli nüüdsest looduse looming. Inimkond aga oli muutunud loodusteaduslikult mõistetud maailma elemendiks, ta ei olnud enam jumaliku päritoluga maailma ega ka ajaloolise maailma osaline. Püüdlus looduse seaduste tunnetamisele laiendatakse ka ühiskonna loomuse tunnetamisele, s.t. õigus ja riik on samuti sellele allutatud. Kui loodusseaduste loogilisest seosest tuleneb füüsilise maailma süsteem, siis peab sotsiaalse maailma loodusseadustest tulenema ühiskonna terviklik süsteem.
Selles õpikus oleme üritanud näidata, et keelenditel ega tekstidel ei ole niisuguseid omadusi nagu tähendus, õigsus, eestikeelsus, vastuvõetavus, sobivus vms. Keelendid ja tekstid saavad olla õiged kellegi arvates või tähendada midagi kellegi jaoks, mitte üleüldiselt ega vaieldamatult, st kõik nimetatud on inimeste (kuulajate, uurijate, hindajate) omadused. Kui tähendus, õigsus jne oleksid keelendite või tekstide omadused, siis peaks neid saama kuidagi loodusteaduslikult mõõta, umbes nagu saab mõõta sõnade arvu tekstis või häälikute pikkusi suulises kõnes. Kui tekstid midagi tähendaksid, siis peaks saama võtta teksti ja mõõta ära selle tähenduse. Meie teada see kellelgi õnnestunud ei ole. Kõik, ka veendunuimad empiiriliste uurimismeetodite pooldajad, uurivad tähenduste teadasaamiseks ikkagi inimeste arvamusi – lihtsamal juhul iseenda keeletaju, veidi korrektsemal juhul teksti sihtrühma kuuluvate inimeste oma.
annaabi.ee 
