Geograafia (0)

1. Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust. Atmosfäär on Maa sfäär, mis ümbritseb Maad tänu Maa külgetõmbejõule. Atmosfääri ulatus
on u 1000 km. Koosneb gaaside segust: lämmastikust, hapnikust, osoonist, 
süsihappegaasist, metaanist, veeaurust ning tolmu-, tahma- ja soola osakestest. 2. Selgita ilmaelementide(õhutemperatuur, õhurõhk, õhu tihedus ja niiskusesisaldus) vahelisi
seoseid. Sama temperatuuri ja kõrguse juures on kõrgema rõhu korral õhk tihe ja madalama rõhu 
korral hõre. 3. Selgita, millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk
 
1) Päikese kõrgusest horisondil, päeva pikkusest (Maapind saab rohkem päikesekiirgust, kui 
päikesekiirte langemisnurk on suurem)
2) Pilvisusest (kui pilved on ees, peegeldub osa pilvedelt tagasi)
3) Atmosfääris sisalduvast osoonist ja veeaurust
4) Pinnasest (värvus, niiskus. Mida tumedam ja niiskem aluspind, seda rohkem kiirgust 
neeldub). 4. Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast Albeedo sõltub aluspinna omadustest: värvusest ja niiskusest. 5. Selgita kiirgusbilansi olemust. Maa kiirgusbilanss on Maale saabunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab Päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise
soojuskiirgusena ära annab.
Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse.
Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, 
mille tagajärjel ta jahtub. Selline olukord esineb öösel, kui päikesekiirgust üldse juurde ei 
tule.
(Piirkonniti erineb: ekvaator ja poolused, jne). 6. Selgita kasvuhooneefekti olemust ja too näiteid võimalikest tagajärgedest. Maa õhkkond sarnaneb talitluselt kasvuhoonega. Lühiajaline päikesekiirgus läbib 
atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, 
mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamine soojuskiirguse neelaja on veeaur, kuid seda 
teevad ka muud kasvuhoonegaasid.
1) Õhu saastumine
2) Osoonikihi kahanemine
3) Globaalne soojenemine
4) Pinnase ja vee saastumine
5) Looduse mitmekesisuse vähenemine


6) Loodusressursside vähenemine
7) Mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri 7. Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi. 1) Kasvuhooneefekti tagajärjel osoonikiht hakkab lagunema
2) Freoonid, mis lenduvad külmkappide, kliimaseadmete ja mitmete pihustavate ainete 
balloonide kasutamisel ning lagundavad osooni
3) Klooriühendeid, mis lagundavad osooni, satub atmosfääri ka vulkaanipursetel ning 
mereveest
1) Osooniaukude kohal ei ole loomad ja taimed kaitstud ultraviolettkiirguse kahjuliku toime 
eest
2) Võib hävida toiduahela kõige alumine lüli plankton
3) Kui osoonikiht õheneb, siis jõuab Maale lühiajaline ultraviolettkiirgus, mis põhjustab 
inimestel nahavähki, muudab DNA struktuuri ja vähendab põllusaaki. 8. Iseloomusta üldist õhuringlust. Üldine õhuringlus tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, 
mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral.
Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest maakera piirkonnast 
teise.
Selle käivitajaks on maakera ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. 9. Selgita passaatide teket, st. õhuringlust ekvaatori ja 30.ndate laiuskraadide vahel. Maapinnalähedases õhukihis liigub osa laskunud kuivast õhust ekvaatori poole, teine osa 
aga suuremate laiuste kui madalama õhurõhuga alade poole. Püsivalt ekvaatori poole 
puhuvad tuuled kalduvad oma algsest liikumissuunast kõrvale, tekitades põhjapoolkeral 
kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 10. Selgita mussoonide teket. Mussoonid tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja ookeani erineva soojenemise ja 
jahtumise tõttu. 11. Selgita joonise abil kohalike tuulte e.briiside teket. Maabriis ehk ööbriis on öine rannikutuul suunaga rannalt merele. Selle moodustavad tõusva 
temperatuuri erinevused maa- ja veealadel. Merebriis ehk päevabriis on päevane rannikutuul suunaga merelt rannale, mille tekitajaks on 
maapinna soojenemisega kaasnevad õhuvoolud üles ning jahedama õhumassi liikumine vee
kohalt rannale.


12. Iseloomusta peamisi õhumasse.
 
Ekvatoriaalne õhumass - kuum ja väga niiske. Iga päev sajab paduvihma ja maapind on 
püsivalt niiske. Sajab rohkem kui jõuab auruda. 2) Troopiline õhumass -
1. Troopiline mereline õhk - soe ja niiske
2. Troopiline kontinentaalne õhk - õhk on palav ja äärmiselt kuiv. Pilvede puudmise tõttu on 
õhutemperatuuri ööpäevane kõikumine suur. 3) Parasvõõtme õhumass -
1. Parasvõõtme mereline õhk - niiske. Talvel soojad sulailmad, suvisel ajal jahedad, pilves või
vihmased ja tuulised ilmad.
2. Parasvöötme kontinentaalne õhk - kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. 4) Polaarne õhumass
1. Arktiline õhk - külm ja kuiv. Lõunasse liikudes õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest 
kuivemaks.
2. Antarktiline õhk - külm ja kuiv 13. Iseloomusta ja selgita skeemi abil ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul. Külma frondi üleminek - Temperatuur langeb, tuul nõrgeneb ning liigub edelast loodesse, 
sajab frondi taga väga vähe ning õhurõhk tõuseb. Sooja frondi üleminek - Temperatuur tõuseb märgatavalt, tuul tugevneb ning liigub kagust 
edelasse, sajab frondil ka frondi ees palju, õhurõhk langeb. 14. Iseloomusta õhuliikumist tsükloni ja antitsükloni korral ning nendega kaasnevat 
ilma. Tsükloni keskosas on õhurõhk maapinna lähedal madalam, mistõttu õhk liigub keeriseliselt 
keskosa poole, Coriolisi jõu mõjul põhjapoolkeral vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Et


tsüklonis on tegemist tõusva õhuvooluga, siis tõustes õhk jahtub, veeaur kondenseerub ning
tekivad pilved ja sademed. Seega kaasnevad tsükloniga pilvised, tuulised ja sajused ilmad. 
Talvel on pilvise ilmaga suhteliselt soojem, suvel aga jahedam. Antitsükloni keskosas on rõhk ümbritsevast õhurõhust kõrgem ja seepärast liiguvad seal 
õhuvoolud keskosast äärealade poole. Antitsüklonis õhk laskub, tekib kõrgem õhurõhk, õhk 
soojeneb ning suhteline õhuniiskus väheneb, millega kaasneb püsiv ja selge ilm. Suvel 
kaasnevad kõrgrõhkkonnaga soojad ja päikesepaistelised ilmad, talvel aga selged ja külmad 
ilmad. 15. Selgita õhu saastumist ja selle tagajärgi. Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised, 
tahked ja vedelad osakesed, mis avaldavad atmosfäärile negatiivset mõju.
1) Globaalne soojenemine (kasvuhooneefekti mõjul)
2) Pinnase ja vee saastumine (nt prügi)
3) Looduse mitmekesisuse vähenemine (Loomad söövad inimeste poolt tekitatud prügi 
sisse, nt kilekotid)
4) Mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri (vees nt paljud loomad 
puutuvad kokku mürgiste kemikaalidega ning kui toiduahelas neid järgmine sööb, on ka 
temal olnud kokkupuude) 16. Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest. 1) Poolustel mandrijää sulab, mille tõttu veetase tõuseb
2) Esineb rohkem kuumalained, mille tõttu on metsatulekahjud ja põuad sagedased
3) Kuumast põhjustatud surmajuhtumite arv suureneb
4) Sektorid, mis sõltuvad tugevasti kindlatest temperatuuridest või sademete hulgast, nagu 
põllumajandus, metsandus, energeetika ja turism, on eriti mõjutatud
5) Paljudel taime- ja loomaliikidel on väga raske kliima muutusega toime tulla.
6) Maakera keskmise õhutemperatuuri kontrollimatu tõus seab mõned taime- ja loomaliigid 
suurenenud väljasuremisohtu. 17. Millised õhumassid kujundavad Eesti ilma aasta jooksul ja milline on nende mõju Eesti 
kliimale? Eestis kujundavad ilma peamiselt parasvöötme mereline ja mandriline õhumass, kuid vahel 
jõuab siia ka arktilist ja troopilist õhku.
Parasvöötme mereline õhk - pehme talv, jahe suvi
Parasvöötme kontinentaalne õhk - Külm talv, soe suvi
Troopiline mereline õhk - soe, kuiv
Arktiline õhk - külm ja kuiv 18. Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale.


Meil valitsevad lääne- ja edela tuuled toovad Eestisse sooja ja niisket õhku, kuna õhumassid 
pärinevad sooja vee massi kohalt. Meil domineerib mereline kliima, mis silub 
temperatuurikõikumisi. Eestis on talved soojad ja suved jahedad poolsed. Mere mõjul pikenevad ka kevad ja sügis. 
Kevad on pikalt jahe, sügis aga soe. Külmim talvekuu on veebruar, mandrilise kliimaga aladel
jaanuar. Mereline kliima on niiskem, rannikualadel esineb tihti udu. Mandriline kliima on suhteliselt 
kuiv.