1. Iseloomusta rahvaarvu kasvu maailmas ja eri regioonides. Rahvaarv kasvas märgatavalt siis, kui inimesed olid muutunud paikseteks ning hakkasid põldu harima. Rahvastik paikneb maailmas väga ebaühtlaselt. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.Varem kujunes kasvas rahvastik seal, kus olid viljakad mullad ning rannikuäärne ala. 2. Miks on rahvaarvu kiire kasv probleemiks? Puhta joogivee puudus, toidupuudus. Õhu saaste ning põllumaa pinda toidu tootmiseks, jääb väheseks. Samuti ka jäätmete suur kogus. 3. Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjuseid. 4. Traditsioonid ühiskonnas (arengumaades lapsed teenivad raha; arenenud maades viivad
2500 1000 1700 1800 Rahvastiku kasvamine Praegu elab maailmas üle 6,6 miljardi inimese! Rahvastiku paiknemine Enim inimesi elab soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paljud asulateid on rajatud jõgede ristumiskohtadesse või rannikutele. Tihedalt on asustatud (üle 500 inimese km2 kohta) Ida-ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega Jaava saar, samuti Jaapani rannikualad. Ameerika ja Austraalia maailmajagudes on tihedamalt asustatud rannikualad ja mitmed saared, sisemaal on asustus hõre. Rahvastiku paiknemist mõjutavad sealne kliima, majanduslik olukord ja loomulik iive.
Rahvaarvu muut.:kui in-d elatusid korilusest,küttimisest,oli rahvaarv enam-vähem muutumatu.Sõdade,näljahädade,epideemiate ajal sure.>sünd.Rahvaarv kasvav kui in-d jäid pakseteks,harisid põlde,kasvatasid koduloomi.Rahvastiku kasv kestis 150 a.Rahvastiku arv 6,7miljardit.2.Hiina,India,USA.Rahvastiku paik.:väga ebaühtlane,kõige rohkem in.elab soodsate loodusoludega aladel/arenenud maj.piirkondades,minevikus tihedamalt asustatud aladeks olid viljakate muldadega alad,kaubadus-suhtlemisvõimalus.Tihedalt asustatud:Ida-ja Lõ-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad,viljaka pinnasega Jaava saar,Jaapami rannikualad.Hõredalt asus.:Põ-Aaf. oaasid,Egiptus(kliima,maj.olukord,loomulik iive)Sünd.mõju.:viljakas eas naiste arv,naiste vanus,religioon,pereplaneerimise võimalused,kooselu traditsioonid,väärtused,traditsioonid üh.konnas,naiste ja meeste seisund üh
muutumatuna ,sest suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Rahva arva hakkas märgatavalt kasvama umbes 800.a. paiku e.m.a.,kui inimesed olid muutunud paikseks ,hakanud põldu harima ja koduloomi kasvatama. Maailma rahvaarvu kiire kasv on muutunud ülemaailmseks probleemiks. Arutatakse,kas Maa loodus suudab toime tulla nii paljude inimeste elatamisega ja tekkivate jäätmetega või ootab meid nälg ja üleüldine saastus?. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.Mikevikus oli kõige tihedam asutus viljakate muldadega tasastel ranniku- ja jõeäärsetele aladel. Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta.Iga riigi rahvaarv muutub nelja teguri sündimuse, suremuse, sisse- ja väljarände koosmõjul .Rasterkaart Rahvaarvu märgitakse piksilitega,iga piksli
madala elujärjega, aeglane majanduskarv ning kehvad sotsiaalmajanduslikud näitajad, SKT kõvasti alla 10 000$. N: Kõige enam Aafrikas, Lõuna-Ameerika ja Aasia. RAHVASTIKU PROTSESSID MAAILMAS RAHVAARVU MUUTUMINE JA PAIKNEMINE Kogu maaima rahvaarvust paikneb Aasias 61%, Aafrikas 13%, Euroopas 12%, 8% Lõuna- Ameerikas, 5% Põhja-Ameerikas ja vaid 1% Austraalias ja Okeaanias. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega riikides. PIIRKOND RAHVASTIKU TIHEDUS INIMEST/KM² Kogu maailm 44,5 in/km² Eesti 29,7 in/km² India 319,3 in/km² Mongoolia 1,8 in/km² Kanada 3,3 in/km² Hiina 137 in/km²
Maailma rahvastik paikneb soodsate loodusoludega(viljakate muldadega,parajalt niiske kliimaga) aladeltasandikel jõgede ja mere ääres,arenenud majandusega piirkondades,maavarade leiukohtade lähedal. Tänapäeval on nendes kohtades tihti ka arenenud majandusega piirkonnad. Sündimus maailmas 0-20 euroopa(ka eesti)20-30 põhja-aafrika(maroco)30-40 saharast lõunasse jääv aafrika(Kambia) Üle40 Saharast lõunasse jääv aafrika(Angola) Suremus 0- 10Euroopa(ka eesti)10-15Lõuna aasia,USA(Kongo)15-20 Saharast lõunasse jääv aafrika(Angola) Üle20Saharast lõunasse jääv aafrika(Zambia) Sündumust mõjutavad tegurid on: viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste sünnitamisel, religioon, pereplaneerimise võimaluse olemasolu ja nende kasutamine, kooselu traditsioonid, väärtused, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadused ühiskonnas, majanduslikud võimalused.21. Saj alguses erineb keskmine laste arvu näitaja naise ko...
1.Maailma rahvaarv ja selle muutumine Teadlaste sõnul ei suuda arengumaad tulla toime rahvastiku kiire kasvuga seoses nende majandusliku olukorraga ning muutustel võivad olla tõsised tagajärjed rahva tervisele Meie planeedi loodusvarad kuluvad üha kasvavas tempos ning nii võibki inimkond lähitulevikus silmitsi seista valikuga hävingu või uue kodu leidmise vahel · Kõige rohkem inimesi elab soodsa loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Rahvastiku tihedus sõltub elupaikade sobivusest : kliima,pinnamood, timestik, loodusvarad, mullad, veekogud, majanduslik olukord, loomulik iive. Tänapäevased asustust mõjutavad tegurid: ajalooline tegur, majanduslik arengutase, töökohad, transpordi tingimiused, infrastuktuur - hariduse võimalused, keskkond. 2. Kaks kõige levinumat rahavaarvu juurdekasvu näitajad on rahvaarvu kas protsentides/promillides ja iive 1000 inimese kohta
erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: uskumus, et ühiskonna areng on põhijoontes määratud ja piiratud elupaiga loodusoludega Indeterminism: vastupidine, inimühiskonna võimekus ei ole piiratud loodustingimustega Probabilism: looduskeskkond avaldab mõju teatava tõenäosusega. (loetakse lihtsalt küsimusest kõrvale viilimiseks) Possibilism: inimene on oma tegevuses suhteliselt vaba, loodus on areen, millel toimetada. Kehtivad mingid raamid ja piirangud, kuid nende sees on inimene vaba. Inimeste teod ei sõltu looduspiirangutest vaid nende ajaloost ja kultuurist
erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: uskumus, et ühiskonna areng on põhijoontes määratud ja piiratud elupaiga loodusoludega Indeterminism: vastupidine, inimühiskonna võimekus ei ole piiratud loodustingimustega Probabilism: looduskeskkond avaldab mõju teatava tõenäosusega. (loetakse lihtsalt küsimusest kõrvale viilimiseks) Possibilism: inimene on oma tegevuses suhteliselt vaba, loodus on areen, millel toimetada. Kehtivad mingid raamid ja piirangud, kuid nende sees on inimene vaba. Inimeste teod ei sõltu looduspiirangutest vaid nende ajaloost ja kultuurist
1. Analüüsi maailma rahvaarvu dünaamika joonise põhjal, miks suureneb rahvaarv ka pärast seda kui juurdekasv on vähenenud? Selleks et rahvaarv lõpetaks suurenemise peaks iive vähenema. Kui iive on negatiivne on ka rahvaarv madalam. Rahvaarvu juurdekasv ei saa enne langeda kui iive on negatiivne. 2. Analüüsi rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid! Kus on rahvastiku tihedus suur, kus väike? Põhjenda! Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Minevikus, kui inimesed elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatamisest, kujunes kõige tihedam asustus viljakate muldadega tasastele ranniku- ja jõeäärsetele aladele, kus olid head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Tihedamini on asustatus Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega Jaava saar, samuti Jaapani rannikualad. Lääne-Euroopas on tihedamini asustatud vöönd Kagu-Inglismaast Põhja-Itaaliani
· Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurde kasvu näitajat on : 1. Rahvaaru kasv protsentides. 2. Iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumine · Rahvaarv muutub neljateguriga : 1. Sündimus 2. Suremus 3. Sisseränne 4. Väljaränne Rahvaarvu muutumine · Tänapäeval on suur rahvastik probleemiks : kas Maa loodus suudab kanda enam. Saastatus, Ressursid, Rahvastiku paiknemine · Väga ebaühtlaselt. · Kõige rohkem elatakse soodsates loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. · Varem : kus olid eelised põllumajanduseks, kaubanduses, ristumisteedele. · Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud. · Jaapani ranniku alad. · Kagu-Inglismaalt Põhja-Itaaliani. Rahvastiku paiknemine Mõjutab : · kliima · Majanduslik olukord · Loomulik iive Rahvastiku paiknemine · Rahvastiku paiknemist mõjutavad kaardid: 1. Rasterkaardid pikslid. 2. Koropleetkaart nähtused pindade kauppa,
http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.census.gov/population/inter Maailma rahvaarvu kasvutempo · Miks kasvab rahvaarv kiiremini arengumaades ? https://www.google.ee/search?q=population+growth+rate&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=pbF0UqCmG8ve7Aa8jIHoCg&sqi=2&ved=0CAcQ Rahvastiku paiknemine · Maailma rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. · Kõige rohkem elab inimesi sobivate loodusoludega aladel ja arenenud majandusega piirkondades. · 2013. aasta seisuga elab enamik maailma rahvastikust (4,2 miljardit) Aasias - üle 60% kogu maailma rahvaarvust. · Teine kõige tihedamini asutatud piirkond on Aafrika, kus elab 2013. aasta seisuga umbes 1 miljard inimest - 15% kogu maailma rahvastikust. · Euroopas paikneb 2013. aasta seisuga 733 miljonit inimest - 11% kogu maailma rahvastikust. Rahvastiku paiknemine · Ladina Ameerikas elab 2013
Lääne-Eesti piirkond on oma olemuselt pidevas muutumises. 1. Geograafiline ülevaade Lääne-Eesti madalik on Eesti tasandikualadel kujunenutest maastikurajoonidest kõige suurem ja kõige mitmekesisemate loodusoludega. Madaliku pindala on 6035 km2 ning see moodustab 13,3 % Eesti territooriumist (Arold 2005). Põhjast ja läänest piirab Lääne-Eesti madalikku Läänemeri, idast Põhja-Eesti lavamaa ning lõunast Pärnu Joonis 1
2. Rahvaarvu kasv maailmas ja erinevates regioonides. Rahvaarv hakkas märgatavalt kasvama siis, kui inimesed olid muutunud paikseks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvaarv suurenenud ligi 50 korda: 10 miljonilt 500 milj-le. Umbes 1800. a. paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud järjest lühema aja jooksul. Maailma rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Juba ammusest ajast on tihedamini asustatud ida-ja lõuna-aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega jaava saar, samuti jaapani rannikualad. Lääne- euroopas kulgeb tihedama asustusega vöönd kagu-inglismaalt põhja-itaaliani. Ameerika ja austraalia maailmajagudes on tihedamini asustatud rannikualad ja mitmed saared. 3.Rahvastiku tihedus= rahvaarv/pindala- in/km². Rahvastiku tihedus Eestis 20 in/km2 Maailmas 42 in/km2
rasestusvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus) jne. Suremuskordaja- surmade arv, mingis piikonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. (lk 74) Tööhõive/tööealised- väjendab tööga töötuse või tööga hõivatud tööealise rahvastiku suhet, on riigi majandusseisundi oluline näitaja. (lk 84) Rahvastiku paiknemine- Enim inimesi elab soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paljud asulateid on rajatud jõgede ristumiskohtadesse või rannikutele. Tihedalt on asustatud (üle 500 inimese ruutkm. kohta) Ida-ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega Jaava saar, samuti Jaapani rannikualad. Ameerika ja Austraalia maailmajagudes on tihedamalt asustatud rannikualad ja mitmed saared, sisemaal on asustus hõre. Rahvastiku paiknemist mõjutavad sealne kliima, majanduslik olukord ja loomulik iive
järvedest madalsood, mudapaljanditest rannaniidud, karidest laiud ja laidudest poolsaared. Lääne- Eesti on oma olemuselt muutlik. ´ 3 1. Geograafiline ülevaade Lääne-Eesti madalikku kutsutakse ka Mereäärne maa Terra Maritima mis oli Henriku Liivimaa kroonika andmeil Muinas-Eesti maakond (Estonica, 2009). See, Eesti maastikurajoonidest kõige suurem ning mitmekeseisemate loodusoludega piirkond, hõlmab 13,3 % Eesti territooriumist (Joonis 1). Rannajoone pikkuseks on 510 km. Madaliku keskosas asub katkendlik Lääne-Eesti klindi paekõvikuline ahelik (Arold, 2005) Lääne-Eesti madalikule on iseloomulik mitmekesine loodus: ranna- ja puisniidud (Puistu, Laelatu) niidud-kadastikud, nõmme- ja salumetsad ning ulatuslikud sood. Üsna laialt on levinud lood (loopealsed), millel paasaluspõhi ulatub maapinna lähedale, kus kasvab tihti ka kadastikke.
Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Kaasajal: tihedamini asustatud alad on jäänud ajalooliselt samaks. Tihedaim asustus:
Ja vastastikuste mõjude iseloom ning suunad maaravad ka käsitluse kava. Carl Ritter - Vastastikmõju ruumilise läheduse alusel on ka Ritteril geograafia hing, "filter", mis määrab nähtuste geograafilisuse, ja geograafilise kirjelduse kavandamise alus. Vastastikku mõjuvate nähtuste keskpunkti seab Ritter inimgeograafina küll inimeste elu ja tegevuse. Seda põhinähtust aga vaatleb Ritter tema vastastikuses mõjus loodusoludega, mis tagab inimgeograafia ühtsuse loodusgeograafiaga. Ühtse geograafia teemaks on Ritteril loodus kui inimese kodu, inimese eluruum. Teave aga, mis ei mahu p6hiteema alla, ei ole geograafiline. Ritteri "filter" on niisiis sarna kui Humboldtil ja loodusgeograafia ning inimgeograafia ei erine mitte sisult, vaid ainult r6huasetuselt. Erinevalt Humboldtist ehitas Ritter oma kirjeldused üles regioonide kaupa ja selleparast peetakse teda moodsa regionaalgeograafia alusepanijaks.
Nimetused Karjalased ise nimetavad ennast, kui karjalaine, karjalazet, mis oli algselt kasutuses Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajand hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Seda nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast 'inimesed'). Asuala Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve (Oneega), Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit)
https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/index.html ) Rahvastiku tihedus ja paiknemine Rahvastiku tihedus on 95,7 inimest km2 kohta. Peaaegu samasugune rahvastiku tihedus on Prantsusmaal(110 inimest km2 kohta),Ungaris (108 inimest km2 kohta),Kreekas (85,3 inimest km2 kohta) Eestis on rahvastiku tihedus vaid 31 inimest km2 kohta,mis on võrreldes suurriikidega väga vähe. Kõige rohkem inimesi elab soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.Tihedamini asustatud on Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad,viljaka pinnasega Jaava saar ja Jaapani rannikualad. Neis piirkondades on asustustihedus kohati üle 1000 inimese km2 kohta. Lääne-Euroopas kulgeb tihedama asustusega vöönd Kagu-Inglismaalt Põhja-Itaaliani. Ameerika ja Austraalia maailmajagudes on tihedamini asustatud rannikualad ja saared. (http://www.photius.com/rankings/index
vienakarjalase kasutama ka teised Karjala d karjalased. Nimetust on põhja- ja karjalaine seostatud keskosa karjalazet karjapidamiseks s soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Aunusekarjala Karjala sed livgilaine lõunaosa livviköit s Lüüdikarjalase d lüüdilaine Võimalik, et etnonüüm lüüdiköit lähtub venekeelsest l´uudikuoit sõnast 'inimesed'
saavutustest läbi ajaloo. 3 1. Nimetused ja asuala Karjalaste enesenimetused on karjalaine ja karjalažet. Need rahvanimetused ehk etnonüümid käisid algselt ilmselt vaid tänapäeva Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajandil on seda nimetust kasutama hakanud ka karjalaste teised rühmad. Erinevad hüpoteesid seostavad nende nimetusi karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavate aunusekarjalaste nimetused endi kohta on livgilaine ja livviköit, oma keelt kutsuvad nad livvin kieli'ks. Lüüdikarjalaste nimetused on aga lüüdilaine, lüüdiköit ja l'uudikuoit ning oma keelt kutsuvad nemad lüüdikiel'eks (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast ljudi 'inimesed'). (Eesti Rahva Muuseum, 2015) Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve, Valge mere ja Soome vahel.
Lätist. Lätlased omakorda asustasid ka Leedu, Valgevene ja Preisi alasid. Eestlased on harjunud teadmisega, et muistses vabadusvõitluses alistati lätlased ja liivlased kiiresti ja neist said mõõgavendade liitlased eestlaste vastupanu murdmisel, mis teatavasti viidi lõpule 1227. Elatusalad Eestlaste peamiseks elatusalaks oli maaharimine ja karjakasvatus. Valdavalt harrastati Põhja-Eestis künnipõllundust, Lõuna-Eestis pigem alepõllundust. Põllunduse liik oli seotud loodusoludega. Karjakasvatus oli samuti tähtis, kuna loomadelt saadi piima, liha, villa ja väetist põllu jaoks. Karja suurus oli üpriski suur. 8.-9. sajandist alates tunti Eestis raudteraga atru, mis muutusid üldisemaks muinasaja lõpul. Ilmus ka uus adratüüp harkader, mis püsis Lõuna-Eestis kasutusel kohati kuni 19. sajandini. Lääne-Eestis jäi kasutusele konksader, millega oli sobivam harida sealseid õhukesi mulde. Künniloomana hakati järjest rohkem kasutama hobust.
RAHVASTIK JA ASUSTUS Rahvaarvu muutumine Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta. Iga riigi rahvaarv muutub sündimuse, suremuse, sisse-ja väljarände mõjul. Tänapäeval on rahvaarvu suurenemine probleemiks, kuna Maa ei suuda toime tulla inimeste elatamisega ja üleüldise saastatusega. Rahvastiku paiknemine Enim inimesi elab soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paljud asulateid on rajatud jõgede ristumiskohtadesse või rannikutele. Tihedalt on asustatud (üle 500 inimese ruutkm. kohta) Ida-ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega Jaava saar, samuti Jaapani rannikualad. Ameerika ja Austraalia maailmajagudes on tihedamalt asustatud rannikualad ja mitmed saared, sisemaal on asustus hõre. Rahvastiku paiknemist mõjutavad sealne kliima,
Servamaa riigid on loomulikult sunnitud endakaitseks iihinema liitudesse, et vastu seista Südamaa agressioonile. Võistleva geopoliitilise kontseptsiooni pakkus valja sakslane Carl Haushofer (1869-1946), kelle tuntuimaks teoseks on 1924. aastal ilmunud "Väikse ookeani geopoliitika" ("Geopolitik des Pazifischen Ozeans"). Haushofer oli holist, ta vaatles riiki nagu tervikut, mille osad on vastastikku kohanenud üksteisega, niisiis inimesed ja institutsioonid riigi territooriumi ja selle loodusoludega. Et loodus on igal pool erinev, peavad erinema ka riigid ja rahvad. Nende vahel saab olla ainult võitlus eluruumi parast. Algsest eluruumist väga erinevaid alasid ei tohiks vallutada, sest nendega ei kohaneta. Riikidevahelise võitluse soovitav 1õpptulemus oli Haushoferi nägemuses Maa jagamine kolmeks või neljaks segmendiks. Natsid kasutasid tema teooriat. Alfred Hettner (1859-1941). 1928. aastal programmilise pealkirjaga teos "Geograafia, ta ajalugu, ta olemus ja ta meetodid"
Metskitse talvine sööt peaks koosnema 3 komponendist koresööt, mahlakas sööt ja jõusööt. Koresööt on kuivatatud roheline sööt, enamasti hein ja lehisvihad. Hein peab olema kvaliteetne nt lutsern, ristik. Mahlakas sööt on nt söödakapsas ja peet (peenestatud). Sobib ka kartul, maapirn, õunad, kuid neid võiks heintega segada, et vältida külmumist. Jõusööt on tavaliselt teravili. Parim on kaer. Kõlbavad ka tammetõrud, eriti purustatult. Põder on Eesti loodusoludega hästi kohanenud ja mingit lisasöötmist ta ei vaja. Teadliku põdrahoole peamine eesmärk on nende loomade eemalemeelitamine inimese rajatud metsakultuuridest, pakkudes neile midagi veelgi maitsvamat. EESTISSE AKLIMATISEERITUD IMETAJALIIGID: Introdutseerimise aeg ja koht. Algne areaal. Nende edasine käekäik. Punahirv 1927 Abrukale, 1970 Saaremaa ja Hiiumaa. Mandrile arvatavasti 1980 Lätist. Ondatra 1947 Emajõkke ja Vooremaa järvedesse
T-Hägerstrand ajageograafia- Kultuuriökoloogia- inimese ja looduse vahel toimub pidev vastastikune mõju. Ükski kultuur ei saa eksisteerida sõltumata loodusgeost. Kultuuriökoloogia uuribki kultuuri seoseid loodusega. Nt keskkonna mõjud kultuurile või inimeste mõju ökosüsteemile. Läbi aegade on levinud inimese ja looduse vahekorrast järgmised arusaamad: keskkonnadeterinism ja possibilism. Keskkonnadterminism- ühiskonna areng on põhijoontes ette määratud ta elupaiga loodusoludega (eelkõige kliima ja pinnas). Sarnastes looduslikes tingimustes tekib sarnane kultuur. Geograafias käsitles esimesena Ratzel. Seoses sellega tekivad küsimused: kui laialt keskkond mõjutab? Kui sügavalt determineerib? Tegemist oli väga äärmuslik ja pragmaatilise kästilusega. Kriitika: vene-karjala piir, korea poolsaar öösel. Possiblism- inimühiskond on oma tegevuses võrdlemisi vaba ja suhtes looduskeskkonnaga aktiivsem pool. Looduskeskkond on kõigest inimetegevuse areen
ja ei tõlgitud subtiitritena eskimote omavahelist juttu. Sihtgrupp oli 9-10 aastased. Eesmärk oli lasta neil ise vaadelda, mis toimub ja tulla mingite küsimuste peale ja koos õpetajatega välja selgitada (kellel olid juhendmaterjalid), mis seal siis tegelikult toimus. Filmis keskenduti peamiselt materiaalsele kultuurile, mida oli kõige kergem näidata ja ka kuidas inimene üldse (sotsiaalse olendina) on võimeline kohanema loodusoludega. Lisaks filmidele anti välja ka õppejuhendid, mis pidid aitama õpetajatel visuaalset materjali 20 lastele seletada. Alguses oli tagasiside hea, 1973 hakati seda programmi kritiseerima, eelkõige konservatiivsed inimesed ja kristlikud: filmiseeria õõnestab USA laste moraali, patrotismi ja eetikat. Selleks, et lapsed õpiksid ära ameerikaliku maailmavaate, omandavad nad ,,lihtsalt maailmavaate". Eesti
Karjalased Nimetused Karjalaste enesenimetus on karjalaine, karjalazet. See etnonüüm käis algselt ilmselt vaid tänapäeva Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajandil on seda nimetust kasutama hakanud ka karjalaste teised rühmad. Etnonüümi etümoloogia on ebaselge. Erinevad hüpoteesid seostavad seda karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit. Võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast ljudi 'inimesed'. Asuala Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve (Oneega), Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit)
annaabi.ee 
