1921- 1924- . 1932- 1989- . . «. . .». , . . .
MENDELI SEADUSED MENDEL Augustiinlaste ordu munk/reaalgümnaasiumi loodusloo õpetaja. Kasvatas kloostriaias erinevaid taimi, mida ta oma katsetes tolmeldas ja tulemusi uuris (põhiliselt herneid). Kaheksa aasta jooksul uuris üle 10 000 hübriidtaime, põhiline tähelepanu 7 tunnusel. Need olid herneste kuju ja värvus, kaunade kuju ja värvus, õite asend taimedel ja värvus ning taime pikkus. MENDELI ESIMENE SEADUS Homosügootsete taimede ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja
G.Mendel oli Brno kloostri munk ja kohaliku reaalgümnaasiumi loodusloo õpetaja. Oli ka aednik. Ta avastas pärandusmis seaduspärasuse. Just hernestega, sest neil on palju järglasi, on lihtsalt eristatavad tunnused ning tolmnemine kontrollitud. Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad. Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust hulgast geenidest, mis on kõik vajalikud organismi normaalseks arenguks. DNA molekul on kromosoomide põhiline koostisosa ning säilitab pärilikku infot ja selle täpset ülekannet tütarrakkudele
regulaarpark. Pargi peaosa on mõisa peahoone tagaväljak. Regulaarne osa lõppeb kirdes avara muruplatsiga, mille keskel on kõrgendik, kus kunagi asus kasvuhoone. Pargi osa lõpetab puuderivi. Vabakujuliselt oli kujundatud pargi põhjaosas oleva kahe tiigi ümbrus, millest tänapäevani on säilinud vaid üks, ning eesväljak. Parki täiendati pidevalt kuni 1990-nendate alguseni peaosa kujundust muutmata. Omaaegne regulaarpark on nüüdseks kujunenud parkmetsaks. Parki rajas loodusloo õpetaja Paul Pedaste 1923. aastal väikse botaanikaaia, mida peale Teist maailmasõda laiendati ning kus kasvas 2002. aastal 172 liiki võõramaiseid puid-põõsaid. Mõisa parki, botaanikaaeda hooldavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased ning praegu on alustatud botaanikaia ja aiapaviljoni taastamist. Tänapäeval on kogu mõisakompleksist säilinud algsel kujul endine teenjatemaja, mõisa kuivati, tagaväljakul asuv teedevõrk, mis on loetav ent puudub algne haljastusstiil,
Vries (mutatsioon) · Molekulaargeneetika Watson ja Crick (DNA biheeliks). 3. Kes oli Hippokrates? Millised tänapäevalgi käibelolevad tervist käsitlevad mõtteavaldused talle kuuluvad? Hippokrates oli Vana-Kreeka filosoof ja arst. Liitpärilikkuse teooria (lapsed vanematele sarnased). 4. Kes oli Mendel ja tema tähtsus geneetika arengule? Kloostri munk ja gümnaasiumis loodusloo õpetaja. Saavutused: analüütilise hübridoloogilise meetodi loomine; täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutuselevõtt; pärilikkustegurite avastamine (vormiloovad elemendid hiljem nimetatakse geenideks); Mendeli seadused. 5. Millal avastati ja kes olid Mendeli seaduste taasavastajad? 1900 (35 aastat peale Mendeli surma). H. de Vries, C. Correns, E. Von Tsechermak 6. Kes oli T. H. Morgan ja tema avastused geneetika vallas?
Muuseumi külastuse eelülesanne Tartu Linnamuuseum Tartu Linnamuuseum on saanud alguse 1955. aastal asutatud Tartu rajoonidevahelisest koduloomuuseumist, mille ülesandeks oli Tartu linna ja kaheksa rajooni Tartu, Elva, Jõgeva, Kallaste, Mustvee, Otepää, Põlva ja Räpina- ajaloo, loodusloo, tööstuse, põllumajanduse ja kultuuri uurimine ning selle kajastamine ekspositsioonis. 1957.a oktoobris toimus muudatus ja muuseumi uueks nimeks sai Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum. Muuseumi profiilist kaotati looduslooline osa. 1959. aastal, seoses Elva Koduloomuuseumi rajamisega, muudeti Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum Tartu Linnamuuseumiks. Muuseumi ülesandeks sai Tartu linna ajaloo ja kultuuriloo uurimine, materjalide kogumine, säilitamine ja eksponeerimine
TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT LOODUSTEADUSTE OSAKOND Sirli Tooming Eesti Loodusloo muuseumi külastus Essee. Maateaduste alused Õppegrupp: LB-1 Lektor: Jaan Jõgi Tallinn 2009 Ühel külmal ja lumisel novembrikuu kolmapäeval seadsin oma sammud vanalinna, et külastada Eesti Loodusmuuseumit. Kohale jõudnud, märkasin, et parasjagu valmistutakse uue näituse avamiseks nii, et mul oli võimalus olla esimeste seas kes
(17.-20. saj.) Kuni 19. sajandini arvati, et elu ja köik olemasolev on jumala looming. Antiik-Kreeka filosoofid (nt Anaximandros ja Empedokles) möistsid, et loomad (ka inimesed) vöisid areneda teist tüüpi loomadest. Hiljem summutasid selle arvamuse Platon ja Aristotoles. Evolutsiooniline mötlemine jäi päris pikaks ajaks sinnapaika, sest kristlus ei lubanud kahelda piiblis kirjutatus ehk et maailma löi jumal. 18. saj teadlane Georges- Louis Leclerc de Buffon koostas loodusloo entsüklopeedia ja seadis kahtluse alla, et Maa on vaid 6000 aastat vana, Rootslane Carl von Linné arvas, et muutused on siiski piiratud. 19 saj alguses esitas J. B Lamarck revolutsioonilise teooria liikide muutumisest, nimelt arvas ta, et looduses tekib eluvorme pidevalt iseenesest juurde. On ka hüpotees tema nimega- lamarkism. Ka J. Hutton ning C. Lyell pakkusid välja idee, et Maa on vanem kui piiblis öeldud on. Nad
me ei kahjusta oma tegevusega pildistatavat ning käitume looduses eetiliselt ja vastutustundlikult. Loodusfotograafia pole pelgalt hobi või töö, vaid ta kannab oluliselt tähtsamat ülesannet: looduse igapäevaelu vahendades äratada huvi looduse tundmise ja kaitsmise vastu. Selle eesmärgi täitmine eeldab fotograafilt teadmisi nii pildistatavate olevuste bioloogiast kui ka looduses käitumisest. Loodusfotograafia kasutab fotograafiat vaid selleks, et jäädvustada piltidel loodusloo kõiki harusid, välja arvatud antropoloogia ja arheoloogia, sellisel moel et asjatundja oleks võimeline kindlaks tegema pildil kujutatu ja kinnitama tema ausat esitamist. Loodusfoto sisulist külge peab hindama rohkem kui tema tehnilist külge. Inimtegevus peab piltidelt puuduma välja arvatud harvadel juhtudel, kus see tugevdab loodusloo edasiandmist. Teaduslike märgiste olemasolu loomadel on lubatud. Loodusfotograafia eesmärgiks on vahendada teistele inimestele loodust oma eheduses ja
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juht Sessiooniõpe TÄHELEPANUVÄÄRSEMAD JÕED, JÄRVED JA MAAKONDADE KÕRGEMAD TIPUD Eesti loodusloo kodutöö Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2011 Tabel 1. Tähelepanuväärsemad jõed Eestis pikkuse järjekorras Jõgi Pikkus (km) Vooluhulk suudmes (m³/s) Valgala (km²) Märkused Võhandu 162 10,2 1420 Pärnu 144 65 6920
aritmeetika, geomeetria, üldajalugu, Vene ajalugu, maateadus, loodusõpetus, eesti keel, ilukiri,joonistamine, saksa keel, aiatöö. Hiljem lisandusid laulmine ja võimlemine.Kooli tegutsemise jooksul suurenes pidevalt vene keele tundide osakaal ning vähenes eesti ja saksa keele tundide arv. Aja jooksul süvenes ka kooli põllumajanduslik kallak. 4.Õpetajad Kooli esimene inspektor Anton Anson andis ka aritmeetika, geomeetria, ajaloo, maateaduse, loodusloo ja vene keele tunde nooremates klassides. Anson pidas süstemaatilist nimekirja kooli lõpetanute käekäigust, kuhu kandis andmeid nende hilisema tegevuse kohta. Õpetajad: Vassili Hink, usuõpetus, vene keel (töötas õpetajana 18881906) Mihhail Nikolajev, vene keel, ajalugu, maateadus, joonistamine, ilukiri, puutöö (18881902) Ilja Ivanov, aritmeetika, geomeetria, looduslugu (18891890) Dimitri Rutsjev, matemaatika, looduslugu (18901891)
Henryt kaitsmas. Koer järgnes Henryle, kuid Holmes tappis koera. Udu. 2.21. Kirjelda koera ( suur, fosforiga kokku määritud, kasilmaümbrused) 2.22. Kuhu Stapleton põgenes? ( tinakaevandusse) Kuidas suri? ( kindlalt ei tea, kuid udu tõttu vist eksis teelt) 2.23. Kes on Lestrade? ( Scotland Yardi politseinik) 2-24- Mida tead Stapletonide minevikust? Kuidas nad nii rikkad olid? ( Olid Ameerikas aboiellunud, vargused seal, põgenesid Yorki ja avasid seal kooli, kus Jack loodusloo õpetajaks. Kool käis alla, tulid Devonshire, sest said teada oma põlvnemisest Baskervilledest. Käis vargil.) 2.25. Mis näitas, et Stapleton oli tõeline tunnustatud entomoloog? ( temanimeline liblikas) 2.26. Kust sai Stapleton idee kasvatada Baskerville´de koer? ( käsikirjast) 2.27. Mida tegid Watson ja Holmes, kui olid kogu loo läbi arutanud? ( läksid ooperisse) 3. Tunnikontroll teose kohta VIII kl. kirjandus
nimetatakse Jumala ürgeliseks tööks vastupidi inimeste moonutamisele oma kunstide abil. 2. looduslooline looduse mõiste on lauseks, kui käsitletakse primitiivset olukorda. Siin tahab Rousseau hoiduda üleloomulikust maigust ja kunstlikust kaunistustest. 1-le ja 2-le on ühine asjaolu, et nad mõlemad leiavad aset kaua enne kultuuri. Muidu aga erinevad nad täiesti. 3. psühholoogilise looduse mõiste leiab Rousseau enesevaatluse teel. Ta jätab siin ilmutuse ja loodusloo ning süveneb selle tajumisse, mis ilmub inimhinges, et sel teel leida inimese põhilised jõud ja tungid. Rousseau arvab, et lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus. Ta tahab asju muuta, sest iga muutus on tegevus. Laps võib väärtuslike asjade lõhkumisega teha väga palju kahju, kuid tahet kahjutegemiseks pole tal see juures ometi mitte. Kuri on tema tegevus ainult meie ihnus, aga mitte meie mõistuse silmis. Inimene
Evolutsioon 1.) Evolutsiooni teooriad: Antiik-Kreeka filosoofid loomad ja inimesed võisid areneda teist tüüpi loomadest. Aristoteles ja Platon ideede õpetus, mille järgi kõik olemasolev on ebatäiuslik koopia täiuslikust vormist. Summutasid Antiik-Kreeka filosoofide hüpoteesi. Georges-Louis Leclerc de Buffom koostas 44-köitelise loodusloo ensüklopeedia ning seadis kahtluse alla Piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgast eellasliikidest, kuid ta ei suutnud esitada tõsiselt võetavat mehhanismi liikide muutumise kohta ega tõendeid Maa vanuse kohta. Carl von Linne nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda varem taimede peal seda märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses.
Vaikelu eelkäijad ja õitseng Mis on vaikelu? · Natüürmort ehk vaikelu (prantsuse keeles nature morte 'surnud loodus') on elutu looduse ja esemete kujutamine kunstniku poolt seatud kompositsioonis. · Natüürmordi kui maalizanri kujutamisvaldkonnaks on ajalooliselt olnud puu- ja aedviljad, lillekimbud vaasis, tarbeesemed, hinnalised väärtasjad, jahisaak ja kalad ning erinevad kompositsioonid muusikariistadest, raamatutest, nipsasjakestest, küünaldest vms esemeist. Vaikelu algus · Natüürmorte võib leida juba Vana-Egiptuse sarkofaagidelt. · Usuti, et sarkofaagil kujutatud esemed muutuvad teispoolsuses reaalsuseks ja surnu saab neid siis kasutada. · Vaikeelu sai eriti populaarseks Madalmaades 17.sajandil. VANA-KREEKA · Muinaskreeka kunstnikud esitasid seinamaalingutel, mosaiikidel ja pannoodel oma igapäevaseid tarbeesemeid. · Nende maalitud kujutised roogadest kandsid n...
Siin esitatakse taevakehade ajaloolise muutumise idee, mida uuritakse nende tulevikuseisundite ennustamise eesmärgil. Arengu ideid jätkab ta ka töös „Küsimus sellest, kas Maa vananeb, vaadelduna füüsikalisest aspektist“ („Die Frage, ob die Erde veralte, physikalisch erwogen“) (1754), kus kuulutab optimistlikult „...Universum loob uusi maailmu, et tasa teha talle mõnes kohas osaks saanud kahjud“. 1755 avaldas Kant „Üldise loodusloo ja taevateooria“ („Allegemeine Naturgeschichte und Theorie des Himmels“), kus ta esitas hüpoteesi päikesesüsteemi tekkimisest, arengust ja edaspidisest käekäigust, mis olevat kujunenud „loomulikul teel“, kusjuures „maailmade kord ja ehitus arenevad pikkamisi ja teatud ajalises järgnevuses olemasoleva loodusaine tagavarast...“, sest „mateeria püüdleb algusest peale formeerumise poole“. Kanti kosmoloogiline
Evolutsiooniteooriad Kuna kristlik maailmavaade õpetas uksuma autoriteetide ideesi ja ei lubanud kahelda piiblis kirjapandus, siis jäi evolutsiooniline mõtlemine kauaks tahaplaanile. Prantsuse loodusteadlane GEORGES-LOUIS LECLERC DE BUFFON koostas 44-köitelise loodusloo entsüklopeedia ning seadis kahtluse alla piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgas eelliikidest, kuid ta ei suutnud esitada piisavaid tõendeid. Rootsi teadlane CARL VON LINNÉ nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda taimede peal märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. LAMARKISM JEAN BAPTISTE LAMARCK
3 Charles Robert Darwin Charles Darwin(vaata foto 1) oli inglise loodusteadlane. Tema ideed ja püstitatud evolutsiooniteooria ( darwinism) on inimkonda tugevalt mõjutanud. Darwin sündis 12. veebruaril 1809 Shrewsburys. Tema ema suri, kui ta oli 8- aastane. Sama vanalt läks ta ka Shrewsbury kooli, kuhu jäi ta aastaks. Selleks ajaks oli tal juba välja kujunenud huvi loodusloo vastu. Seejärel siirdus ta dr. Butleri suurde kooli, kuhu jäi 7 aastaks. 1825 oktoobris läks ta koos vennaga Edingburh ülikooli meditsiiniteadust õppima. Cambridge ülikooli läks ta vaimulikuks õppima 1828. aasta algul. Seal sõbrunes ta professor Henslowga , mis avaldas tema karjäärile suurt mõju Henslow teadis kõiki loodusteaduse harusid ja Darwin käis tema juures kord nädalas ennast harimas. ( Darwini autobiograafia, Tartu 2006) Darwini saavutused said alguse sellest , kui 1831
täiendatud kordustrükis on kirjeldatud juba 681 liiki soontaimi. 1797. aastal ilmus Otto Friedrich von Pistohlkorsi koostatud nimekiri Liivimaal looduslikult kasvavatest puuliikidest. Tõenäoliselt pärinevad andmed eelkõige autori kodukoha ümbrusest, Rutikvere mõisast Põltsamaa lähedal. Eesti floora uurimine Tartu keiserliku ülikooli perioodil Aastad 1802-1852 (asjaarmastajate e. botanofiilide periood) 1802. aastal taasavati Tartu Ülikool. Esimeseks loodusloo professoriks ja botaanikaaia juhatajaks oli Gottfried Albrecht Germann, kes oli selles ametis aastatel 1802-1809. Germanni suurtööks oli botaanikaaia rajamine 1803. aastal. 1807. aastal avaldas ta ka botaanikaaia taimede loendi, milles on eraldi tähistatud Tartu ümbruses ja Eestimaa kubermangus looduslikult kasvavad liigid. 2 Botaanikaaia taimede loendi täiendatud trüki avaldas 1810. aastal aia õpetatud aednik Johannes Anton Weinmann
edendamise eest.See on kõigest üks paljudest ilusatest avalikest hoonetest, mis on kavandatud tipp Soome arhitekti Alvar Aalto poolt. Kultuur ja lõõgastus palava kevade keskel. Seda tsirkulaarset tuuri on võimalik läbida jalgsi, kuid see möödub mõningatest aguli-ja tööstuspiirkondadest, kus on vähe tähelepanuväärset.Selle asemel, et terve tee jalutada, oleks mõistlikum kasutada ratast või autot. Alustage Hlemmuri väljakult Loodusloo Muuseumi kõrvalt.Lähiajalugu õppinud tudengid peaksid olema tuttavad rolliga, mida mängis Höfdi Maja.See oli siin 1986, kui Mihhail Gorbatsov ja Ronald Reagan kohtusid nende esimesel tippkohtumisel, mis märkis Külma Sõja lõpu algust. Sigurjon-Olafssoni Muuseum avaldab austust maalijale ja skulptorile Sigurjon Olafssonile.Ta kasutas peamiselt materjale, mida meri tema stuudio kõrvale kaldale uhus ning mida ta mööda ta neid jalutades kogus.Muuseum
Ajakirjanduse- ja kommunikatsiooniinstituut AÜ I kursus Kultuurilugu Ülevaade EESTI EUGEENIKA SELTSIST Merike Kungla Juhendaja: Krista Aru Tartu Ülikool 2013 2 SISSEJUHATUS Eesti Eugeenika Seltsi kohta on andnud vast kõige põhjalikuma ülevaate meditsiiniajaloolane Ken Kalling ning tema tööd on saadaval ka internetis. Seltsi tegevusest ja eugeenikast Eestis on kirjutanud uuemal ajal ka Luup, Horisont, Wikipedia ning seoses suguvõsa- ja koduloouuriga Kalle Kesküla. Just internetis leiduvate materjalide põhjal on see ülevaade seltsi tegevusest ja mõjust II Maailmasõja eelses Eesti Vabariigis ka koostatud. Vähemal määral on olude sunnil k...
võimalik filosoofianähtuste kohta rajada ning üles ehitada mitmesuguseid dogmasid. Ja niisuguse teatri näitemängudes on ka see, mis poeetide teatris paratamatult juhtub; et lava jaoks väljamõeldud jutustused on harmoonilisemad ja elegantsemad kui tõesed jutustused ajaloost, ja meeldivamad. Üldse aga võetakse filosoofia ainesse kas palju vähestest asjadest, või vähe paljudest asjadest; nii et mõlemal pool on filosoofia rajatud liiga ahtale kogemuse ja loodusloo baasile, ja otsustab vähemate asjade põhjal, kui on kohane. Sest filosofeerijate ratsionaalne sugu haarab kogemusest mitmesugused ja tavalised asjad, neid täpselt kindlaks tegemata ning hoolikalt läbi uurimata ja kaalumata; ülejäänu jätavad nad mõtiskluse ja vaimutegevuse hooleks. On ka teine filosofeerijate sugu, kes on väheste eksperimentidega usinalt ja täpselt vaeva näinud, ning
- evolutsiooni suur antikangelane Platon: ,,Kõik olemasolev on ebatäiuslik koopia täiuslikust vormist." - Aristoteles: ,,Kõik organismid on loodud mingit ülimat eesmärki silmas pidades ning juhusel pole siin mingit rolli." - kristlik maailmavaade käskis uskuda autoriteetide ideedesse, piibli väärtuse üle ei tohtinud kahelda - evolutsiooniline mõtlemine jäi sajanditeks ,,ootele" - 18.saj G.Buffon 44 köiteline loodusloo entsüklopeedia. Suhtus kriitiliselt piiblis väidetule, et Maa on 6000 aastat vana. - Carl von Linne tunnistavad, et liigid võivad omavahel ristuda, luues nii uusi liike. Liikide muutused on ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. - Jean Bapiste Lamarck. 19.saj algus - teooria liikide muutumisest: *Lihtsaid eluvorme tekib looduded kogu aeg juurde ja neist arenevad üha keerukamad eluvormid.
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? * Antiik kirjanudse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr. * Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa...
Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...........................................................................................6 1.1 Lapsepõlv ja kasvatus................................................................................................6 1.2 Vanemad....................................................................................................................7 1.3 Õpilasena Cimze seminaris ........................................................................
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus vanakreeka ja -rooma kirjandus, ajaliselt 8. saj eKr5. saj pKr. ,,Antiik" võeti kasutusele 18. Sajandi prantsusmaal, kultuuri ja kunsti tähistamiseks. Antiikkirjandus tekkis 1. Aastatuhandel. See oli muutuste aeg. Sel ajal tekkisid omapärased ja uued religioonid. Tekkis ka teadus, mis ei olnud enam religiooniga nii tihedalt seotud. Samuti ka väljapaistvad kultuuritegelased. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku.Suure kolonisatsiooni ajal (8.6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse me...
aga teise keele õppimise eripära mõistmiseks, et osata kohandada oma keelekasutust vastavalt teises keeles õppivate laste vajadustele. Otsene teise keele õpetus toimub keeletundides iga päev, kui keelekümblusõpetajad õpetavad uut sõnavara, grammatikat, lugemist ja kirjutamist enam-vähem sama metoodika järgi kui emakeeles õppivatele lastele. Samas õpetatakse üldainete, näiteks matemaatika ja loodusloo tundides vajaminevaid oskusi. Tihti annavad õpetajad, märganud, et õpilased ei saa mõnest asjast hästi aru, keelealaseid lühiseletusi ka teistes tundides (nn minitundides). Keelekümbluse põhimõtted sarnanevad muude tänapäevaste teise keele õppimise alustega, millest kõneldakse sageli kui integreeritud, sisu-põhisest, kommunikatiivsest või funktsionaalsest keeleõppest. Need uued põhimõtted erinevad traditsioonilistest meetoditest, mille korral teise
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvu...
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine .......................................
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal)...
90 35,000m2 . Siin on üle 2000 eksootilise taime kogu maailmast, mis kasvavad siin vabas looduses. Tänu sellele, et maailma loodusvarud kahanevad, on sellest botaanikaaiast kujunenud välja teadlaste ja kultuuritegelaste huviobjekt, sest siin leidub ka taimi, mis on väljasuremisohus. Kui oled loodusearmastaja, botaanik või turist ja kui sa soovid maailma kuninglikke lilli näha, siis külasta loodusloo muuseumit ja herbaariumit. Tule botaanikaaeda Caminho do Meio, Funchalis. Quinta Magnólia aed Sa näed erinevaid sorte eksootilisi taimi laiadel rohelistel aladel, hea näide Madeira Quinta aiast. See aed asub Rua Dr. Pita Funchal ja on avatud iga päev 08.00-20.00 Palheiro aiad Pakuvad oma panoraamvaatega suurtele muruplatsidele vaatamiseks haruldasi liike eksootilisi taimi kogu maailmast olevatele sortidele. Seal on alad jagatud Bromeliads kuni Lõuna-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
