Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"looduslik aine" - 1105 õppematerjali

Mullateaduse I kontrolltöö spikker
10
doc

Mullateaduse I kontrolltöö spikker

MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mull...

Metsandus → Metsandus
19 allalaadimist
Maastikuteaduse aluste kordamisteemad 2018
12
docx

Maastikuteaduse aluste kordamisteemad 2018

MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastiku mõiste (jagunemine): kui geokompleks, kui taksonoomiline üksus, kui peizaas. loodusmaastik kultuurmaastik Mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv); kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis; maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastiku morfoloogilised osad) kui ka kõrgemat (maastikurajoon) järku üksustest; looduslikmajanduslik territoriaalne süsteem, milles on vastastikuses seo...

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
Farmakoloogia KT1
8
doc

Farmakoloogia KT1

1. Millistel juhtudel toimib mürk ravimina? Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina. 2. Mõisted – farmakon, preparaat, ravimvorm, farmakoloogiline toime, toimeaine, droog? Farmakon – keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Preparaat – kindlas annuses ja ravimvormis väljastatav farmakon Ravimvorm – ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju Farmakoloogiline toime- farmakonist põhjustatud organismi talitluse muutus. Droog – ravimite looduslik taimne tooraine (kuivatatud palderjanijuured) Toimeaine - taimses või loomses droogis või ravimvormis esinev farmakoloogilise toimega aine. 3. Ravimvormide klassifikatsioon vastavalt nende agregaatolekule? tahked, vedelad, pehmed ja gaasilised 4. Pulbrite jagunemine vastavalt manustamisele? seespidised ja välispidised pulbrid 5. Mis va...

Meditsiin → Farmakoloogia
247 allalaadimist
E-ained
6
docx

E-ained

E-ained Marell Rõss MIS ON TOIDU LISAAINE EHK E-AINE? Lisaaine, rahvapäraselt tuntud ka kui E-aine, on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid) jne. Lisaainete kasutamise vajadus peab olema põhjendatud. See tähendab, et lisaained on lubatud vaid juhul, kui toidu omaduste parandamist või toiteväärtuse säilitamist ei ole võimalik saavutada muude tehnoloogiliste võtetega. MIKS LISAAINEID KASUTATAKSE? Lisaainete kasutamise eesmärgiks on tagada toidu parem kvaliteet ja ohutus. Sorbiinhapet (E200), sorbiinhappe sooli (E202), bensoehapet (E210) ja naatriumbensoaati (E211) kasutatakse sageli jookides ja ...

Toit → Toidutehnoloogia
5 allalaadimist
Keemia mõisted
2
docx

Keemia mõisted

Mõisted · Mustus ­ pinnal esinev aine või ainete segu, mis: vähendab või takistab pinna kasutamist; kahjustab pinda; on ebaesteetiline; on tervistkahjustav; mõjutab otseselt inimeste elu ja tervist. · Pesemine ­ enamasti sünteesiproduktide pesemine veega või muu lahustiga või happelise või aluselise lahusega; sisuliselt on see ekstraktsiooniprotsess. · Seep ­ pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. · Vaht ­ keemias pihussüsteem, kus tahkesse ainesse või vedelikku on pihustatud/pihustunud gaasi. · Aluseline lahus ­ lahus, milles hüdroksiidioonide sisaldus ületab vesinikioonide sisalduse, pH>7. · Ester - orgaaniline ühend, mis tekib happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. · Hüdrolüüs ­ ...

Keemia → Keemia
12 allalaadimist
Tselluloos
4
doc

Tselluloos

Tselluloos Referaat Koostaja: Juhendaja: Tselluloos Tselluloos on B ja D-glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariid, elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. On kõige levinum orgaaniline aine maal üldse. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill (90%), okaspuu puidus (45%). Hüdrolüüsub väävelhappe juuresolekul ja moodustab glükoosi. Sellel reaktsioonil põhineb tselluloosi kasutamine lähteainena piirituse, alkoholi tootmisel. Erinevalt tärklisest reageerib tselluloos tugevate hapetega (näiteks lämmastikhappega) ja moodustab mono-, di-, trinitrotselluloosi. Tselluloos moodustab põhiosa taimsest biomassist, praktiliselt puhtal kujul siiski vaid puuvillakiududes. Tsellofaan saadakse looduslikust tselluloosist keemilise töötlemise tulemusena (lahustamine aluses ja saadud lahuse ekstrudeerimine läbi pilu happelisse keskkonda). Tselluloosi (vatt, paber) töötlemisel kontsentreeritud läm...

Keemia → Keemia
74 allalaadimist
TÖÖKESKKONNA KEEMILISED OHUTEGURID
2
doc

TÖÖKESKKONNA KEEMILISED OHUTEGURID

TÖÖKESKKONNA KEEMILISED OHUTEGURID Kemikaal- aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. (aine- üks keemiline element,valmistis-kahe või enama aine segu) Keemilised ohutegurid võivad esineda Gaasina Auruna Vedelikuna Aerosoolina Suitsuna Tolmuna Tahkena Kõige sagedamini sisenevad kemikaalid kehasse hingamisteede, naha ja seedekulgla kaudu, ning sealt edasi liiguvad mööda organismi laiali. (suitsetamine ka passiivne suitsetamine) Organismi sattunud keemiline aine imendub verre ja sealt edasi kudedesse ja maksa. Mõningatel juhtudel võib aine keemiline struktuur organismis muutuda ja mõni aine on organismis püsiv näiteks plii. Kemikaalid võivad olla Ärritavad Söövitavad jne Osad kemikaalid mõjuvad näiteks südamele, neerudele, maksale...ajavad oksele Kemikaalid jaotatakse keskkonnaohtlikud terviseohtlikud

Õigus → Tööõiguse alused
17 allalaadimist
LOTE hambapasta koostis
4
pdf

LOTE hambapasta koostis

  Ühend  Mõju inimesele  Mõju keskkonnale  Miks lisan/ ei lisa enda  tootele?  Naatriumfluoor  Ei lase tekkida hambakatul  Suures koguses mürgine  Hambakatu vaba  Sorbitol sorbiit  Langetab vere kollesterooli,  Väga mürgine ja keskonda  Ei, sest vale kogus võib  suures koguses tekitab  saastav aine  muuta terve hambapasta  kõhulahtisust  väga mürgiseks  Aqua vesi  Täiendab inimese  Annab elu  Jah, muudab vedelaks  veekogusid, sisaldab  kaltsiumi  Hydrated silica  Aitab eemaldada hambakattu  Diato...

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...
13 allalaadimist
Keemia esimene KT- 8-klass
2
doc

Keemia esimene KT! (8. klass)

Keemia esimene KT! (8.klass) Keemia teadus, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi Aine N: vesinik, lämmastik, õli jne. Materjal N: puit, klaas, kivi jne. Looduslik materjal: N: puit, paekivi, puuvill, kuld, marmor Tehismaterjal: N: paber, portselan, teras, tsement, tellis Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, selle on alati kindel koostis ja temal iseloomulikud kindlad omadused. N: puhas vesi, vask, keedusool jt. Ainete segu koosneb mitme aine osakestest, paljud looduslikud ja tehismaterjalid kujutavadki endast ainete segu (puit, paber, teras), segusid saab valmistada erinevate ainete kokkusegamisel, segu koostis ei ole kindel ­ segusse võib lisada rohkem ühte kui teist liiki ainet, pole kindlaid omadusi. N: huulevärv, piim. Aine agregaatolek: Tahke, vedel ja gaasiline. Aine agregaatoleku määramine andmete järgi: N: etaanhape (äädikhape) ­ sulamistemperatu...

Keemia → Keemia
51 allalaadimist
Lahused
1
docx

Lahused

Tõeline lahus- lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molek ulide või aatomitena,(10-7 ­ ei ole nähtavad) ei kihistu, läbiva valguskiirte kimbu nähtavus ­ ei ole näha, välimus- läbipaistev. Segusid milles üks aine on jaoutunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks, ehk pihusteks. Need koosnevad analoogiliselt pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest Kolloidlahus- kui pihustatud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest, ning mõõtmed on vahemikus 10-7 kuni 10-5 cm siis on tegemist kolloidlahusega. Palja silmaga aine osakesi ei näe.filtrimisel ei saa kolloidlahusest eraldada pihustunud ainet.nähtavad ultramikroskoobiga, läbiva valguskiirte kimbunähtavus on nähtav Lahus on ühtlane segu, mis kooosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. Suspensioon ­ pihussüsteem, mi...

Keemia → Keemia
31 allalaadimist
Taruvaik
14
docx

Taruvaik

Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus TARUVAIK Referaat Tartu 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 3. Kokkuvõte...............................................................................................................................5 4. Kasutatud kirjdus............................................................................................

Muu → Maaviljelus
6 allalaadimist
Kivimid ja mineraalid
16
docx

Kivimid ja mineraalid

Tartu Kivilinna Gümnaasium kalle kalleston 5.k klass Kivimid ja mineraalid Juhendaja õpetaja Gerle Konsap Tartu 2013 Sisukord KIVIM............................................................................................................ 4 SETTEKIVIMID...................................................................................................................... 4 TARDKIVIMID....................................................................................................................... 5 Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest ma leidsin selle kohta kõige rohkem infot ja see tundus teiste teemade hulgast kõige huvitavam. See tööräägib kivimite ja mineraalide tekkimisest ja kuidas nad on tekkinud,kivimite rühmadest ja ka ühest mineraalist lähemalt: kullast. ...

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
Alkaanidega seotud mõisted
1
doc

Alkaanidega seotud mõisted

Alkaanid Süsivesinik ­ orgaaniline aine mis koosneb ainult vesinikust ja süsinikust. Alkaan ­ ainult tetraeetilisi süsinikke sisaldav süsivesinik. Alkeen ­ süsivesinik mille molekulis esineb kaksiksidemeid. Alküün ­ süsivesinik mille molekulis esineb kolmiksidemeid. Aromaatne süsivesinik ­ süsivesinik, mis sisaldab aromaatset tsüklit. CnH2n+2 ­ H ja C arvutamise valem süsivesinikes. o-side ­ ühekordne side kui orbitaalid kattuvad(alkaani süsinikeahelas) -aan ­ alkaani tunnuse liide. -üül ­ alküüli tunnuse liide. Alküülrühm ­ alkaanist pärit asendusrühm. -tsüklo ­ määrab ära et tegu on tsüklilise ahelaga. Hüdrofoobsus - veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikumõjuks veega. Hüdrofiilsus ­ veelembus, ühendi võime vastastikumõjuks veega. Inertsus ­ aeglaselt või üldse mitte reageerumine, püsivus. Radikaal ­ osake millel on paadumata elektron. Radikaalne asendusreaktsioon ­ reaktsioon kus radikaal üri...

Keemia → Keemia
99 allalaadimist
Taimeriik
2
doc

Taimeriik

1. allergeen ­ allergiat tekitav aine 2. allergia ­ ülitundlikkus mingi aine suhtes, millega kaasnevad haigusnähud 3. assimilatsioon ­ kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine) 4. autotroof ­ org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon ­ võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär ­ Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika ­ teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia ­ samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon ­ kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos ­ e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem ­ taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees ­ looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof ­ org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine ­ elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus ­ org-aine la...

Bioloogia → Bioloogia
34 allalaadimist
Lisaained
4
docx

Lisaained

LISAAINED 1. Twix šokolaadibatoon 51 g Tootjamaa: Poola  E442 - sojaletsitsiin  E500 – kergitusaine  Looduslik vaniljeekstrakt 2. Kompvekid Miisu 150 g Tootjamaa: Leedu  E500 – taigna kergitusaine  Sojaletsistsiin  Fermendid 3. Vaarikadžemm 450 g Tootjamaa: Holland  E440 – želeeriv aine  E330 – happesuse regulaator 4. Itaalia salatikaste 375 g Tootjamaa: Eesti, Põltsamaa  E407 – paksendaja  E415 – paksendaja  E202 – säilitusained  E211 – säilitusained 5. Choco Crisps hommikuhelbed 250 g Tootjamaa: Leedu  E322 – emulgaator (sojast)  Linnaseekstrakt 6. Rino teraviljarõngad meega 150 g Tootjamaa: Poola  E150c – ammooniumkaramell, värvaine  E500 – naatriumvesinikkarbonaat, kergitusaine  E450 – dinaatriumdifosfaat, happesuse regulaator 7. La...

Majandus → Kaubandus
2 allalaadimist
Säde ja elektrivool
4
docx

Säde ja elektrivool

1.Huumlahendus on kõrge pinge all toimuv 1.Sädelahendus – see tekib siis, kui vooluallika ionisatsioon, mille käigus eraldub valgust. Looduslik võimsus pole piisav, et tekitada huumlahendust või näide on virmalised. eletrikaart. Looduslik näide on äike 2.Elektrivool velelikes saab tekkida hapete, aluste ja 2.Elektrivool pooljuhtides – pooljuhid on Arseen, soolade vesilahustes. Kui lisada vette vasksulfaati, räni,germaanium,indium. Laengukandjateks siis veemolekulide mõjul lagunevad CuSo4 molekulid pooljuhtides on augud ja elektroni. Augud on tühjad Cu positiivseteks ja So4 negatiivseteks ioonideks. kohad, kus peaksid olema elektronid, aga neid seal Kui ühendada anood vooluallika +ga ja katood –ga, pole. Puhastes pooljuhtides on sama palju auke ja siis hakkavad vase positiivsed ioonid liiku...

Füüsika → Füüsika
2 allalaadimist
Looduslikud mineraalid
1
docx

Looduslikud mineraalid

Materjalid Mineraal on looduslik, kindla koostisega keemiline ühend. Graniit · Teralise ehitusega, erinevate mineraalidega · Graniit on kõvem kui paas. · Toodetakse killustikuks. Paas · Koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist · Värvuselt hall · Ei ole kõva · Kardab happeid · Laguneb kergelt sambliku toimel · Tekkinud mereloomade kodadest Liiv,Savi · Tekkinud graniidi murenemisel · Teiste materjalide lähte aine · Liiv koosneb peamiselt kvartsist ( SiO2 ) Tellised · Tehakse põletatud savist, millele lisatakse liiva ja vett · Valgeid nim. Silikaattellised ( taluvad ilmastiku ) Lubi · Põhi funktsiooniks on side aine · Tehakse lubimörti · Kustutamata lubi ( CaO ) Kustutatud lubi ( Ca(OH)2 ) Tsement · Valmistatakse savist ja paekivist · Tsement on kuivatatud ja peenestatud mass · Segatakse liiva ja veega. · Vajadusel lisatak...

Keemia → Keemia
5 allalaadimist
Vesi kui aine-Vee omadused
11
pptx

Vesi kui aine. Vee omadused

1.2. Vesi kui aine. Vee omadused Vasta küsimustele Millest koosneb vesi? Mis on molekulid? Milline on vee molekul? Mõisted! Aine ­ kindlate aineosakeste kogum Molekul ­ aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist Aatom ­ aine väikseim osake Lahus ­ vedelik, mis koosneb lahustist ka lahustunud ainest Lahusti ­ vedelik, mis on võimeline lahustama teisi aineid Kõik elus ja eluta meie ümber koosneb ainetest ja nende segudest. Ained on näiteks vesi, suhkur, raud. Kõik ained koosnevad väikestest osadest, mida nimetatakse aatomiteks Aatomid on aine kõige väiksemad osakesed. Sarnased või erinevad aatomid võivad liituda ja moodustada molekuli. Molekul on aineosake, mis koosneb vähemalt 2 aatomist. Vee molekul Vee molekul koosneb 2 elemendi, so vesiniku ja hapniku aatomitest. Vee lühendiks on H2O, vesiniku tähiseks on H ning hapniku tähiseks O. Kuna vesinikku on vee molekulis 2 siis on H tähe taga number 2. Vee omadused Omadustek...

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist
Süsinik
19
pptx

Süsinik

Süsinik Ülevaade · Süsiniku keemiline tähis C. · Mittemetalliline keemiline element. · Asub IVA rühmas. · Süsinik võib loovutada oma elektronid kui ka võtta juurde. Keemilised omadused · Madalal temperatuuril on süsinik inerte, kõige inertsem on teemant. · Süsinik ületab keemiliste omaduste mitmekesisuselt ja ühendite arvult kõiki teisi elemente. · Hapnikuga reageerimisel (süsi 300-500 C, grafiit 600-700C) tekivad CO ja CO · Vesinikuga (grafiit 1200C) moodustavad süsivesinikud metaan CH ja etüün CH. · Halogeeniga reageerimisel (grafiit) tekivad sageli kiilühendid. · Süsi reageerib vaid fluoriga. · Grafiit reageerib vaid klooriga, broomiga ja fluoriga. Leidumine, omadused · Elusa looduse peamine koostisosa, omastatakse taimede poolt fotosünteesiprotsessis. 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 · Looduses leidu ehedalt (gafiit, teemant) kui ka ühenditena ...

Keemia → Bioorgaaniline keemia
2 allalaadimist
EVOLUTSIOONITEOORIA KOKKUVÕTVALT
4
docx

EVOLUTSIOONITEOORIA KOKKUVÕTVALT

EVOLUTSIOONITEOORIA KOKKUVÕTVALT Evolutsioon* - elu järk-järguline areng lihtsamatest ainurakkudest keeruliste hulkrakseteni. Elu tunnused on : 1. Rakuline ehitus 2. Kasvamine, areng 3. Reageerimine keskkonnaärritustele 4. Homöostaas* (püsiv sisekeskkond) 5. Evolutsioneerimise võime 6. Teatud keskmine eluiga 7. Metabolism* (aine-ja energiavahetus): toitumine, hingamine, eritamine. 8. Meemid 9. Paljunemine (suguline ja/või mittesuguline) Evolutsiooni tõendid: 1. Paleontoloogia* - kivististe ning fossiilide leidmine. 2. Liikide võrdlus erinevatel viisidel. Nt. homoloogiliste elundite põhjal, analoogiliste elundite põhjal, konvergentsi põhjal ning divergentsi põhjal. 3. Rudimendid* - taandarenenud elundid, mis on säilinud, aga enam ei toimi. Näited rudimentidest: pimesoole ussripik, silma-ja tarkusehambad, kolmas silmalang, kõrvaliigutaja lihas, Darwini käbruke, o...

Bioloogia → Evolutsioon
8 allalaadimist
Looduslik vesi-selle probleemid ja lahendused
1
odt

Looduslik vesi, selle probleemid ja lahendused

Looduslik vesi, selle probleemid ja lahendused Loodusliku vee mineraalide sisaldus oleneb pinnase mineraalide sisaldusest, võnkesagedus ja energeetiline seisund olenevad maaväljast, kus vesi liigub. Need on looduslikku vett iseloomustavad parameetrid. Looduslik vesi on vajalik joogiks nii inimestele kui ka loomadele. Looduslikus vees on alati mitmesuguseid lahustunud mineraalsooli, kõige rohkem kaltsiumi-, magneesiumi- ja rauaühendeid, aga ka mitmeid teisi nn mikroelemente lahustunud mineraalsooladena vähesel määral. Looduslik vesi on inimese ja loomade jaoks organismile vajalike mineraalide allikas, kus need mineraalid on nende jaoks enamasti sobivas vahekorras. Looduslikul veel on oma energiaväli, mis on inimeste ja loomade bioenergia allikas. Inimese bioenergiavälja ulatus on tema immuunsuse näitaja. Kui inimese bioenergiaväli on null, siis on inimene haiguste suhtes kaitsetu. Vesi on eriline aine, m...

Keemia → Keemia
11 allalaadimist
Muldade iseloomustused jm
2
rtf

Muldade iseloomustused jm

Pedosfäär 3 (mullaprofiilid, mullaprotsessid, mullaviljakus Mõisted: mullaprofiil, mullaprotsessid, mullaviljaklus, muldade degradeerumine Mullaprofiil on mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani. Mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cm-st mitme m-ni, enamasti 1 ­ 2 m. Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C-horisonti. Mullaprotsessid on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi, mulla mineraalosa, mullavee ja ­õhu vastastikused mõjutused. Need protsessid kujundavad mulda. Toimuvad: · Savistumine ­ peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraliseerumissaadused kuhjuvad horisondina tekkekohta; muld rikastub peene tolmu, ibe ning Fe- ja Al-ühenditega. · Lessiveerumine ­ ibe ja tolm uhtub lagunemata allapoole. · Leetumine ­ mulla mineraalosa laguneb huumusainete mõjul lahustuvateks ühenditeks, mis laskuva veeg...

Geograafia → Geograafia
21 allalaadimist
LOODUSLIK RADIOAKTIIVSUS
8
docx

LOODUSLIK RADIOAKTIIVSUS

LOODUSLIK RADIOAKTIIVSUS Avastati juhuslikult Prantsuse füüsiku Becquerel poolt, kes uuris ainete fotoluminestsentsi. Ta avastas,et uraan kiirgas kogu aeg iseeneselikult mingit erilist kiirgust, mis mõjus fotopaberile. Hiljem avastati, et eriti tugev kiirgus on elemendil raadium ( ca 4x tugevam kiirgus) , millest tuletati nimetus radioaktiivsus. Eriti põhjalikult uuris radioaktiivsust Marie Curie Osutus, et see kiirgus oli olemas kogu aeg ning lisaks kiirgusele eraldus ka veidikene soojust. Osutub, et Mendelejevi tabeli kõik elemendid mille järjekorra number on suure kui 83 on looduslikult radioaktiivsed. Alfa, beeta ja gamma kiirgus Radioktiivse kiirguse uurimisel avastati, et võib tegelikult koosneda kolmest erinevast komponendist. Selleks uurimiseks kasutati, kas elektri või magnetvälja. α kiirgus Kujutab endas heeliumi aatomi tuumi. Nad on positiivsed ja suure massiga. Tal on suhteliselt väikene kiirus, suhteliselt väikene läbi...

Keemia → Keemia
9 allalaadimist
DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaan
16
pptx

DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaan

DDT diklorodifenüültrikloroetaan Ants Nokkur Metsandus I Sisukord Aine struktuur Ajalugu Paul Hermann Müller Omadused: keemilised/füüsikalised Kasutamine Kuidas tekib? Mõju inimestele Mõju keskkonnale DDT seos Eestiga Keelustamine Kasutamine tänapäeval Kasutatud materjalid Aine struktuur Ajalugu Sünteesiti esmakordselt 1874. Aastal 1939 avastas P.H.Müller insektitsiidse toime. Teise Maailmasõja ajal kasutati esimesena parasiitide tõrjeks. Paul Hermann Müller Sündis 1899 a. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Sveitsi keemik. Teine tase Kolmas tase Neljas tase Õppis Baseli Ülikoolis. Viies tase Pälvis palju auhindu ja tunnustust. Suri 1...

Keemia → Keemia
12 allalaadimist
Kolhitsiin
9
pptx

Kolhitsiin

Kolhitsiin 10 klass Valemid Aine summaarne valem: C22H25NO6 Aine struktuurvalem: Ruumiline: Kolhitsiin (1) Alkaloid ehk taimse päritoluga füsioloogiline toimeaine Mürgine Helekollane kristalliline pulber Lõhnatu Sügav värvimuutus valguse toimel Säilitamise tingimused: Jahe ja kuiv õhk Kasutatakse ravitööstuses (tabletid) Luuvalu vastu Kolhitsiin (2) Sulamistemperatuur: 155 - 157 Molaarmass: 399,437 g/mol Biosaadavus: 45%: Illegaalne (v.a retsept) Huvitavat Kui anda kolhitsiini inimesele, kes ei tohiks kolhitsiini tarbida, võib saada mürgituse Toksiline looduslik toode Harilik sügislill sisaldab palju kolhitsiini, kolhitsiin seostub mikrotuubulitega ja depolümeriseerib (lagundab) neid. Selle tulemusena peatub mitoos metafaasis, samuti inhibeeritakse aksonaalset transporti neuronites. Mürgistuse tagajärjed Pala...

Keemia → Keemia
4 allalaadimist
Keskkonnaprobleemide põhjused-probleemid Eestis
10
pdf

Keskkonnaprobleemide põhjused, probleemid Eestis

11.02.2018 Keskkonnaprobleemid Eestis Keskkonnaprobleemide põhjused · põlevkivi kaevandamine ning põletamine; · inimpopulatsiooni suurenemine; · liigne metsade raie; · inimkonna soovide suurenemine; · õhusaastumine saasteallikatest (transport); · tehnoloogiline areng; · veereostus; · looduslikud protsessid. 1 2 Keskkonnaprobleemid Eestis Energeetika ...

Keemia → Keskkonnakeemia
8 allalaadimist
Süsiniku kohta käivad mõisted
1
docx

Süsiniku kohta käivad mõisted

1. Mõisted Alkaan- Süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Süsivesinik- Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. Lineaarne ahel- Aatomid asuvad molekulis järjest Hargnenud ahel- Aatomid on molekulis hargnenud ( Tee Näitejoonis) Tsükliline ahel- Molekuli ahel on kinnine. Monomeer- Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer- Aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. Elementaarlüli- Komponent millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste- Elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Nafta- Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest. Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tüh...

Keemia → Keemia
4 allalaadimist
Keemia mõisted
1
docx

Keemia mõisted

1. Mõisted Alkaan- Süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Süsivesinik- Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. Lineaarne ahel- Aatomid asuvad molekulis järjest Hargnenud ahel- Aatomid on molekulis hargnenud ( Tee Näitejoonis) Tsükliline ahel- Molekuli ahel on kinnine. Monomeer- Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer- Aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. Elementaarlüli- Komponent millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste- Elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Nafta- Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest. Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tüh...

Keemia → Keemia
6 allalaadimist
TARBIMISHARJUMUSED
18
pptx

TARBIMISHARJUMUSED

TOITUMISHARJUMUSED JANA RAUDSEPP, HELEN MEIER, BIRGIT VANA, KEIDI KOLTS E-AINE SELGITUS · Toidulisaaine (ehk nn E-aine) on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule, et teha see tarbijale meelepärasemaks või mõjutamaks selle maitse-, lõhna-, värvi-, säilitus- või muid omadusi E-AINETE SISALDUS · Äädikhape(E260) -kasutatakse happesuse regulaatorina, eesmärk on reguleerida õiget maitsetasakaalu leivas, samuti majoneesides, ketsupites, salatikastmetes ja köögivilja konservides · E450- emulgaatorid, happesuse regulaatorid, kergitusained, sekvestrandid, veesidujad, kasutatakse jahusegudes, lihatoodetes · Säilitusaine (E250)- pikendab toote säilivust ja stabiliseerib värvi ning pärsib ohtlike bakterite kasvu, valdavalt kasutatakse lihatoodetes · E471- rasvhapete mono- ja diglütseriidi kasutatakse toidus emulgaatorina ja stabilisaatorina, leidub jäätistes, margariinides, v...

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...
6 allalaadimist
Pihussüsteemid ehk pihused
19
ppt

Pihussüsteemid ehk pihused

Pihussüsteemid ehk pihused Keemia 9. klass Pihussüsteemide ehk pihuste mõiste Ainete kogum (süsteem), milles üks aine on pihustununa ühtlaselt jaotunud teises aines Koosneb: - Pihusfaasist ­ aine, mis ühtlaselt jaotub teises aines - Pihustuskeskkonnast ­ aine, milles pihusfaas ühtlaselt jaotub 12.02.2006 2 Pihussüsteemide ehk pihuste liigitus Pihused liigitatakse Jämepihused Kolloidlahused Tõelised lahused Suspensioonid Emulsioonid Aerosoolid Vahud 12.02.2006 3 Pihussüsteemide ehk pihuste omadused Jämepihused Osakesed nähta- Ebapüsivad - Osakesed ei läbi vad palja silmaga lisatakse filt...

Keemia → Keemia
14 allalaadimist
Mullateaduse I kontrolltöö spikker
1
doc

Mullateaduse I kontrolltöö spikker

Mulla orgaaniliseaine allikaks on saagi suurusena. Mulla kuntslik viljakus ­kujuneb halvasti õhustatud, anaeroobsed tingimused, rohelised(klorofülliga) taimed. Mulla orgaanilise loodusliku viljakuse baasil, mis moodustub kuivad väikese veemahutavusega liivad alati hästi aine hulk sõltub orgaanilise aine ja lagunemise inimese püllumajandusliku tootmistegevuse õhustatud,*mulla veesisaldus oleneb vahekorrast. Toimub lagunemine kiiresti , siis tulemusena. Potensiaalne kuntslik viljakus- soojusmahutuvus veega küllastunud liival 2,5 mulda nimetamisväärselt orgaanilist ainet ei kultuuristatud mulla kvalitatiivne omadus. korda suurem, savil 3,5 korda suurem, turbal 6 kuhju. On aga aeglane lagundamine või koguni Efektiivne kuntslik viljakus ­ avaldub korda suurem,*märja mulla soojusjuhtivus liival takistatud, siis võib mulda ja mulla p...

Maateadus → Mullateadus
191 allalaadimist
Keemia - sahhariidid
1
doc

Keemia - sahhariidid

Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4) Molekuli ehituse järgi eristatakse eristatakse --Ketoose (ketoalkohole) näiteks fruktoos --Aldoose (aldehüüdalkohole) näiteks glükoos 2.) Oligosahhariidid Molekul koosneb mõnest (2 - 10) lihtsuhkru jäägist. Eristatakse disahhariide, trisahhariide jne Sahharoosi (suhkur C12H22O11) molekul koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist Gl-O-Fr (liitumisel eraldub vesi). Sama koostis on ka maltoosil (linnasesuhkur Gl-O-Gl) ja paljudel teistel 3.) Polüsahhariidid Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks glükoosijääkide polümeerid (-C6H10O5-)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõi...

Keemia → Keemia
37 allalaadimist
Ökoloogia osa 1 KT küsimused ja vastused
7
doc

Ökoloogia osa 1 KT küsimused ja vastused

1. Mis on.....? (ühe lausega) · Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed) · Adaptatsioon on organismised kohanemie keskkonnaga · Aeroobne hingamine on hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm. · Akuutne toksilisus on äge mürgilisus · Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) · Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. · Biootiline - Suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme mis on vastastikus seoses...

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
437 allalaadimist
Anorgaaaniline keemia kokkuvõte
20
doc

Anorgaaaniline keemia kokkuvõte

Vesinik –, 1s1, esimesena sai Paracelsis, uuris Cavendish ja Lavoisier, maakoores massi järgi 0,87%, leviku poolest maal 9.kohal, universumis kõige rohkem. Saamine– suurtootmises looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamise või katalüütilisel töötlemisel. Om - mõõduka aktiivsusega, lihtsaim ja kergeim element (14,5Xkergem kui õhk), o-a 1, 0, -1, molekul kaheaatomiline H2 , parim gaasiline soojusjuht, keemist 20,4K sulamist 14K, difundeerud kiiresti läbi paljude materj, lah halvasti vees ja org lahustes, raskesti poleriseeritav. Kasut – keemiatööstustes, raketikütustes, tuumaenergeetikas, termotuumapommis, keevitamisel. Ühendid – 1) hüdriidid (kui H o -a on -1), 2) vesi H2O – tähtsaim ja levinuim ühend, ¾ maa pinnast on vesi, lood vesi sis alati lisandeid (mered, ookeanid – kloriidid, mageveekogud – vesinikkarbonaadid), puhatatakse – destillatsioon, ioonvahetus, jää sulamisel ruumala väh 9%, soojusmahtuvus kasvab 2X, 3) deutee...

Keemia → Keemia
21 allalaadimist
Nedrema puisniit
10
pptx

Nedrema puisniit

Nedrema puisniit Üldiselt Puisniit on regulaarselt niidetava rohukamaraga hõre looduslik puistu. Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel. Inimesed kasutavad peamiselt heina tegemiseks ja loomade karjatamiseks. Tuntumad niidud on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit. Puisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus. Puisniidu kooslused Taimed- valge tolmpea , kaunis kuldking , erinevad sõrmkäpaliigid , laialehine neiuvaip , harilik käoraamat , tõmmu käpp, mets-õunapuu , tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik...

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
8 allalaadimist
Erosioon
14
ppt

Erosioon

EROSIOON Erosioon ­ mullastiku looduslik ärakanne Pinnase erosiooni põhjustavad: · Sademed · Vooluvesi · Tuul · Temperatuuri kõikumine Erosiooni soodustavad/kiirendavad: · Liigkarjatamine · Metsade hävitamine · Väärad maaharimisviisid [1.] Erosiooni tagajärjed Maakera viljakamaimatel põllualadel läheb kaduma umbes 26 miljardit tonni mulda aastas. · Mulla produktiivsuse ja veesidumisvõime vähenemine [1.] · Veekogude reostumine [2.] · Väheneb muldade orgaanilise aine sisaldus · Muutuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused [3.] · Mullamassi ja pinnase ümberpaigutamine kumeratelt reljeefielementidelt nõgusatesse [4.] Veeerosioon [5.] Tuuleerosioon [5.] Erosiooni ennetamine · Mulda säästvad põlluharimisviisid, näiteks mittekünnimeetod · Järsematel nõlvadel terrasspõllundus · Segaviljelusmeetmed, näiteks ribapõllundus · Külvikordade rakendamine · Orgaanilised väe...

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Füüsika kokkuvõte õpimapp
4
odt

Füüsika kokkuvõte/õpimapp

Sulamine ja tahkumine Sulamine on üleminek tahkest olekust vedelasse Temperatuuri, mille juures aine sulab nimetatakse sulamistemperatuuriks Samal temperatuuril toimub ka antud aine tahkumine Massiühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril kuluvat soojushulka nim. sulamissoojuseks. Sulamisoojus näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või kui suur soojushulk eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril. Valemid: Aurumine ja kondendseerumine Aurumise kiirus sõltub: 1) õhu liikumise kiirusest 2) õhuniiskusest 3) vedeliku temperatuurist 4) ainest Aurustumisel vedelik jahtub. Aurustumissoojus on soojushul, mille peab andma kindlale hulgale massiühikule, et muuta see aina sama temperatuuriga auruks. Aurustumissoojus näitab, kui palju energiat kulub 1kg aine aurustamiseks Valemid: Keemine Vesi keeb kindlal temperatuuril. Keemise iseloomulik tunnus o...

Füüsika → Füüsika
21 allalaadimist
Veeldatud gaaside vedu referaat
12
docx

Veeldatud gaaside vedu referaat

Sisukord Veeldatud gaasid ja nende omadused........................................................................2 Looduslikud gaasid.................................................................................................. 2 Keemilised gaasid.................................................................................................... 3 Ammonium........................................................................................................... 3 Vinüülkloriid......................................................................................................... 3 Veeldatud gaaside käitlemisega seotud ohud............................................................3 Tuleoht..................................................................................................................... 4 Mürgistusoht.........................................................................................

Keeled → Eesti keele õppetaterjal
4 allalaadimist
Ehitus maaterjalide klatitseerimine ja omadused
3
rtf

Ehitus maaterjalide klatitseerimine ja omadused

Ehitus maaterjalide klatitseerimine ja omadused 1.Kasutamine: Ehitus materjale jaotatakse *seinale *katusekatte *sooja isolatsjooniks *akustilisteks *põrandakatteks *viimistlus *hüdralatsiooniks *side ained jne materjalid 2.Toormaterjalid *päritolu järgi *looduslikud *tehislikud *keemilise koostise järgi *mineraalsed või orgaansed *lähte materjali järgi kas(puit,keraamilsed,klaas,metallsed) jne materjalid 3.tootmis tehnoloogja järgi: *looduslik *tehislik *põletatud *põletamatta 4.materjali kuju järgi: *kujusad tükk materjalid *silikaat kivid(keraamilised,plaadid) jne... *rullmaterjalid(katuse,põranda,tapeedid) *puiste materjalid:(tsement,soojustusvillad,betoon,täite materjalid) *vedelad materjalid (värvid,lakid,mastiksid) *pulbrilised(portlend tsement,lubi,ehitus kips) 5.materjali moodustatakse ainete järgi: *kristallsed ained(ehitus kips,looduslikud,ning tehislikud materjalid ehk betoo...

Ehitus → Ehitus alused
34 allalaadimist
Süsinik-Väävel-Räni
3
doc

Süsinik. Väävel. Räni.

VÄÄVEL 1)Leidumine looduses: nii ehedalt kui ka ühenditena (püriit, vaskläik) 2)Füüsikalised omadused: a) kollase värvusega b) tahke c) rabe d) vees ei lahustu e) halb soojus-ja elektrijuht. 3.Väävli allotroopsed teisendid: a) rombiline väävel: on looduslik ja püsiv vorm b) monokliinne väävel : Väävel sulatatakse ja jahutatakse aeglaselt. Tekivad nõeljad väävli kristallid. c) plastiline väävel: väävel sulatatakse ja jahutatakse kiiresti. Tekib pruun veniv mass. 4.Keemilised omadused: On aktiivne mittemetall. a) vesiniku ja metallidega käitub oksüdeerijana H2 + S = H2S Ca + S = CaS b) reaktsioonil hapnikuga käitub redutseerijana S +O2 = SO2 5. Kasutamine: tuletikutööstus, meditsiinis (salvid), musta püssirohu koostises, väävelhappe tootmiseks. ...

Keemia → Keemia
22 allalaadimist
KEEMIA - SAHHROOS
1
txt

KEEMIA - SAHHROOS

Disahhariidid : - on ssivesikud milles on 2kuni 3 monosahhariidi on omavhel liitunud 1) Sahharoos(tavaline suhkur), mida on rohkelt suhkruroosis ja suhkrupeedis 2) Maltoos (linnasesuhkur) - koosneb kahest glkoosijgist 3) Laktoos (piimasuhkur) - mooodustub peamiselt piimnrmetes. - lhustumiseks vajalik ensm (laktaas) , mis mnel puudub. Sahharoos - ehk tavaline suhkur C2H22O11 - Suhkrupeet ja roog - Banaanid , arbuusid - Kase- ja vahtramahl - Ehitust testab ssivesikute peamine keemiline omadus - hdrols C11H22O11 + H20 - hdrols - c6h12o6 + c6h12o6 - invertsuhkur on glkoosi ja fruktoosi segu - Ei kristalliseeru SAHHAROOSI OMADUSED : - vrvusetu kristalne aine - lhnatu - lahustub vees - sulab temperatuuril 185C , kuumutamisel le 185 muutub pruunika vrvusega karamelliks - magususelt kolmas looduslik sahhariid TRKLIS TSELLULOOS (C6 H10 05)n - on polmeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jgid - trklis on a- glkoosi polmeer - tsellu...

Keemia → Keemia
4 allalaadimist
Riskianalüüsi KT
1
docx

Riskianalüüsi KT

Riskianalüüs ­ võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine Riskianalüüs annab vastuse: 1)tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused 2)füüsiliste objektide planeerimine 3)keskkonnakaitse 4)kodanikukaitse 5)ohtlike ainete käsitlus ja transport 6)info- ja hoiatussüsteemide paigaldamine 7)avariiolukordade tegutsemisplaanid 8)koostöö omavalitsuste, päästeteenistusega APELLi I aste: organisatsiooniline töö objektil, lähteandmete kogumine, seaduslik osa, analüüsi eesmärk II aste: määratakse kindlaks riskiobjektid, ohtlikud tegevused, ÜRO klasside alusel ohtlike ainete nimekiri, õnnetuse/riski tüübid, ohustatute ring, tagajärgede hinnang, risk inimese tervisele, elule, varale, keskkonnale, riski arenemise kiirus, riski tõenäosus, riskiobjektide prioriteet, ressursid toimetulekuks, riskimaatriks III aste: koostatakse riskifaktori arvestuskaart, tegevusplaanid, esmaabi ja meditsiiniline...

Ühiskond → Ühiskond
9 allalaadimist
Kaltsiumi looduslikud ühendid
3
doc

Kaltsiumi looduslikud ühendid

Kaltsiumi looduslikud ühendid CaCO3 ­ kaltsiumkarbonaat Kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna. Tuntumad neist on kaltsiit ja aragoniit. Lubjakivi on olnud läbi aegade tähtsaks ehitusmaterjaliks. Saaremaal leiduvat lubjakivi nimetatakse dolomiidiks ja selle põhikoostisaineks on kaltsiumi ja magneesiumi segumineraal CaCO3*MgCO3. Lubjakivi ja marmori puuduseks on nende reageerimine hapetega. Seepärast võivad pidevad happevihmad lubjakivist ja marmorist ehitusmaterjalidele ja objektidele tõsist kahju tekitada. Kaltsiidi läbipaistvaks esinemiskujuks on islandi pagu, mida iseloomustab kaksikmurdumune. Läbi islandi pao vaadates näeme kõiki kujutisi kahekordselt. Kaltsiumkarbonaadi haruldasemaks kristallkujuks on aragoniit. Viimane on kaltsiidist suurema kõvaduse, tiheduse ja murdumisnäitajaga. Aragoniit esineb näiteks pärlikarpide pärlmutterkihis ja pärl...

Keemia → Keemia
19 allalaadimist
Alkaanid KT konspekt
5
docx

Alkaanid KT konspekt

Kordamine KT (Alkaanid Mõisted: Alkaan ­ süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on üksik sidemed Isomeer ­ ühesuguse sumaarse valemiga, ainetel on erinev struktuur, mis põhjustab ainete erinevaid omadusi Allotroop ­ Element, sama keemiline element võib esindada mitme erineva lihtainena Tetraeedriline süsinik ­ nelja üksiksidemega süsinik Bensiin - Tehis vedelkütus, kergeti süttiv, enamasti värvusetu ning saadakse peamiselt nafta töötlemisel Diislikütus ­ Saadakse enamasti nafta töötlemisel, kasutatakse mootorikütusena. Süsivesinike segu Nafta ­ Looduslik vedelkütus, peamiselt leiduv vedelate süsivesinike segu Krakkimine ­ Nafta ddestilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks Fraktsioneeriv destillatsioon - on destillatsioonimeetod kasutades destillatsioonikolonni, milles toimub korduv aurustumine ja ko...

Keemia → Keemia
30 allalaadimist
Evolutsioon
3
doc

Evolutsioon

Bioloogia kordamisküsimused kt 12.12.11 1. Nimeta evolutsioonivormid õiges järjekorras Füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne. 2. Iseloomusta lühidalt erinevaid evolutsioonivorme Füüsikaline ­ elementaarosakestest tekkisid aatomid. ,,Suure paugu" hüpotees. Keemiline ­ tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid. Lihtsatest molekulidest moodustuvad keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Bioloogiline ­ elu areng esimesest elusolendist inimeseni. Hüpotees, et esmase elu päriliku info kandja oli RNA. Sotsiaalne ­ inimühiskonna areng. 3. Keemiline evolutsioon ­ joonised lk 58 ja 59 4. Nimeta 5 evolutsioonitõendit ja selgita: kivistised ­ uuemad kivistised on tänapäevase ehitusega, rudimendid ­ elundid, mis on kaotanud oma algse funktsiooni, mis esines nt eellastel (nt ussiripik, tarkushambad) 5. Homoloogilised ja analoogilised organid ­ mõiste H...

Bioloogia → Bioloogia
36 allalaadimist
Laamtektoonika-vulkanism-nõlvaprotsessid
1
doc

Laamtektoonika, vulkanism, nõlvaprotsessid

Laamtektoonika: maapõue liikumiste käsitlus. Litosfäär: maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga. Ookeaniline maakoor moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud magma tardumisel, kivimid: basalt, tahke olek, tihedus: suurem, ulatus:~20km, vanus: 180 mld.a. Mandriline maakoor koosneb settekivimitest, graniidist, tihedus väiksem, ulatus: 580km, olek tahke, vanus u 4mld.a. Vahevöö jaguneb astenosfääriks(~200km, plastiline) ja süvavahevööks(~2900km, tahke), koosneb peridotiitidest. Konvektsioonivoolud vahevöös: soe sulanud aine liigub ülespoole, tahkub muutub raskeks ja langeb tagasi maa sisemuse suunas allapoole, sulab taas. Mineraal: looduslik tahke lihtaine või keem ühend, kindla kuju ja struktuuriga kristall. Kivim: mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu vms kivimkehana. Maak: majanduslikku huvi pakkuv metalle ja nende ühendeid sisaldav kivim/mi...

Geograafia → Geograafia
50 allalaadimist
Bioloogia mõisted
1
docx

Bioloogia mõisted

BIOMOLEKUL-orgaanilise aine molekulid, mida leidub vaid elusorganismides , nt. Sahhariidid RAKK-kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused AINURAKSED-organismid, mis koosnevad ühest rakust HULKRAKSED-organismid, mis koosnevad paljudest rakkudest KUDE-sama talitlusega ja sarnastest seotud rakkudest koosnev organi osa ELUND/ORGAN-kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus ELUNDKOND/ORGANSÜSTEEM-kõrgematel organismidel esinev sama funktsiooniga seotud elundite (organite) kogum POPULATSIOON-ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni LIIK-looduslik organismirühm , kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ja neil on oma levila ELUKOOSLUS-ökosüsteemi elusosa BIOOM-samatüübiliste ökosüsteemide kogum ÖKOSÜSTEEM-ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud BIOSFÄÄR-kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht HÜPOTEES-oletatav vast...

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1
18
doc

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1

1. Mis on.....? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed) 2. Adaptatsioon on organismi kohanemine keskkonnaga 3. Aeroobne hingamine on hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" vorm, mis nõuab hapnikku 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses 5. Autotroofne organism ­ (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud) 6. Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja seda ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega 8. Bioloogili...

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
22 allalaadimist
Orgaaniline keemia
4
doc

Orgaaniline keemia

Kordamisküsimused üleminekueksamiks ja riigieksamiks keemias. 1. Mis on: · Orgaaniline aine ­ ehk süsinikühend. Koosnevad enamasti süsinukust, vesinikust, hapnikust ja läppmastikust. · Orgaaniline keemia ­ keemia haru, mis tegeleb C-H sidemete uurimisega. (enamasti on tegu elusa loodusega) · Isomeeria ­ ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite ­ isomeerida olemasolu. · Süsivesinik ­ aine, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. · Alkaan ­ süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult bi sidemeid. (üksikside) · Alkeen ­ süsivesinik, mille molekulis sisaldub kaksikside. · Alküün ­ süsivesinik, mille molekulis esineb kolmikside. · Alkohol ­ süsivesinik, milles on hürdoksürühm (OH) · Ald...

Keemia → Keemia
49 allalaadimist
Füüsika
1
doc

Füüsika

Füüsika! 1) aatomi tuuma ehitus- mõõtmetelt suurusjärgus 10 astmes -13 cm, suure tihedusega, tuum on liitosake, koosneb prootonitest(Z)(laeng pos) ja neutronitest(N)(laeng 0), prootonid+neutronid=nukleonid 2) tuuma laeng, massiarv- nukleonid=tuuma massiarv(A), A=Z+N, prootonite arv=tuumalaeng=järjenr 3) Ühel keemilisel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi- isotoope. Tuumi, mis sisaldavad sama arvu prootoneid, kuid erineva arvu neutroneid, nim isotoopideks. 4) Radioaktiivsus on tuumade iseeneslik kiirgus. Avastas Antoine Henri Becquerel aastal 1896. Täiesti juhuslikult märkas ta, et uraanitraadi tükike põhjustab musta paberisse mähitud fotoplaaide asetatuna plaadi särituse. Radioaktviised ained on uraan(avastati kõige esimesena), raadium, poloonium. 5)alfakiirgus- läbib vaevalt paberilehte, heeliumi tuumade voog, tuumade koostis muutub, eraldub heelium. beetakiirgus- võib läbi tungida kuni 3 mm Al lehest, eletronide voog, a...

Füüsika → Füüsika
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun