elluviimine ja kontroll hlmab toodete liikumist ja ladustamist ning sellega seotud teenuste ja teabevoogude juhtimist tarnepunktist lpptarbijani timaks klientide nudmisi. Tootmisega seonduvad logistika probleemid ulatuvad alates katkematutest tootmisprotsessidest (naftatstus, klaasitstus jne) kuni vike- ja individuaaltootmiseni. Reeglina tulevad konkreetsed logistikaalased probleemid lahendada lhtudes juba konkreetsest tootmistegevusest. Esile vib tuua neli vimalikku lhenemisviisi logistikale: Logistika kui rakenduslik tegevus - transport, laomajandus, varustus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus. Logistika kui ettevtte juhtimistegevus tagab kikide juhtimisfunktsioonide eduka koost ja vimaldab paindlikku tegevust konkurentsitingimustes. Logistika kui mtteviis vimaldab mitmesuguseid logistilisi protsesse vaadelda komplekselt, omavahelistes phjus-tagajrg seostes. Logistika kui teadusharu uurib erinevaid meetodeid, kasutades logistiliste
juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani täitmaks klientide nõudmisi. Tootmisega seonduvad logistika probleemid ulatuvad alates katkematutest tootmisprotsessidest (naftatööstus, klaasitööstus jne) kuni väike- ja individuaaltootmiseni. Reeglina tulevad konkreetsed logistikaalased probleemid lahendada lähtudes juba konkreetsest tootmistegevusest. Esile võib tuua neli võimalikku lähenemisviisi logistikale: logistika kui rakenduslik tegevus - transport, laomajandus, varustus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus; logistika kui ettevõtte juhtimistegevus tagab kõikide juhtimisfunktsioonide eduka koostöö ja võimaldab paindlikku tegevust konkurentsitingimustes; logistika kui mõtteviis võimaldab mitmesuguseid logistilisi protsesse vaadelda komplekselt, omavahelistes põhjus-tagajärg seostes; logistika kui
tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng.) II etapp 1980-1990. Arenev integratsioon(Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid:Tarbijate nõudluse muutused;Ringluskulude surve tootmiskuludele;Arvutustehnika areng;) III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon(Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis-ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna.) 9) Mis on logistikastrateegia eesmärgid? a)Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess.b)Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale konkurentsieelise. c)Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe); 10) Millised on logistilised tegevused? Nõudluse prognoos; Turu-uuring;
Järjekordselt ütlesid üles lennuki elektroonika seadmed just siis, kui lennuk liikus objektile tule avamiseks piisavalt lähedale. Maandumiskohas ei avastatud jälgi objektist ega maandumisest, kuid mõõdeti normaalsest tugevam radiatsioonitase. Antud juhtumi teeb huvitavaks see, et DIA arhiividest saadi kätte raport, mis näitab, et samal ajal mõõtis USA luuresatelliit DSP-1 vastavalt objekti liikumisgraafikule infrapunavalguse spektris anomaaliat, mis vastas objekti logistikale.) Roswelli juhtum Algas 1. juulil 1947, kui New Mexico osariigis asuva Ühendriikide Õhujõude radarijaam märkas tundmatut lendavat objekti, mis lendles sik-sakiliselt osariigi kohal. Objekt kadus ekraanidelt 4.juuli hilisõhtul ning raportisse pandi kirja, et objektiga juhtus avarii ning ta on alla kukkunud. 5.juulil tetati aga kahest paigast New Mexico osariigis,kust avastati kahtlaseid rususid.Asja uurinud
II etapp 19801990. Arenev integratsioon Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: Tarbijate nõudluse muutused; Ringluskulude surve tootmiskuludele; Arvutustehnika areng; Muutused varude formeerumise strateegias; Militaarkogemuste mõju. III etapp 19902000. Täielik integratsioon Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke, tootmisja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. Logistikastrateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb konstrueerida kulusid minimeeriv logistikasüsteem. See eeldab logistikaprojekti koostamist. Ärilogistika Tarneahela integreerimist täielikuks tarneahelaks nimetatakse ärilogistikaks (Business Logistics). Märksõnadeks on tarneahela integreerimine ja äriplaan,
lõpptooteni. Oma olemuselt on logistika efektiivse ja tõhusa toormaterjali või lõpetamata toodangu või valmistoote ning seotud informatsiooni voo ja ladumise planeerimise, rakendamise ja kontrolli protsess lähtepunktist tarbimispunkti eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi. (1) Logistiku elukutset sai hakata omandama koolides alates 2000. Aastast. Siiski, et töötada sel alal, on pigem olulised praktilised kogemused. Logistik tegeleb ettevõte logistikale lisaks ka laotööga ja transpordi korraldamisega. Muidugi oleneb kõik ettevõtte omadustest. Logistik töötab klientide ja tarnijatega. Ta valmistab ette dokumente, koostab registreid ning süstematiseerib dokumente. Korraldab transporditeenuseid ja sellega seonduvat ning tihe koostöö toimub ka müügiosakonnaga. Koos prognoositakse oste. Väga oluline on tegelikult matemaatiline logistika. Logistiku logistilise töö eesmärk on kindlasti see, et õige toode oleks
Kuigi uuemad sõidukid on keskkonnasäästlikumad, siis tänu suure rahvaarvuga riikide arengule ostetakse seal ka märkimisväärselt rohkem sõidukeid, mistõttu emissioon kokkuvõttes ei vähene, vaid hoopis suureneb. CO2 kogust on võimalik märkimisväärselt vähendada uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga, ärimudelite ümbertöötamisega. Euroopa Liidus on vastava töö tulemusena aastaga 1990 võrreldes 1.4 % langus, mis samas ei ole just suur saavutus, kuna rohelisele logistikale on pööratud tähelepanu vaid viimased 20-25 aastat ja enne seda polnud keskkonnasäästlikkus tootmises eriliseks prioriteediks. Kuna masstootmine on praegusel ajal kolinud peamiselt Aasiasse madalate tööjõukulude tõttu, siis vajavad tooted üldjuhul väga pikka distantsi, jõudmaks tootjalt tarbijani. Seega saab vähendada CO2 kogust ka veoringide optimiseerimisega. 5 4.RTJ arendamine 4
II ETAPP 1980-1990. ARENEVINTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise strateegias; •Militaarkogemuste mõju. III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK INTEGRATSIOON •Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis-ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. Tootmislogistika võtmeküsimus Tootmislogistika võtmeküsimuseks on tootmisprotsesside humaniseerimine ja õige inimese paigutamine õigele töökohale. Mitu % ajast ja kuludest kuulub EL liikmesriikide firmades tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Nimetus Aeg% Kulud % Tootmine 2 8 Transport 5 32 Ladustamine 93 60
transpordi taristu ehk •Sel perioodil koondus tähelepanu korraldamine ja juhtimine) pakkuvaid infrastruktuuri (teed, terminalid, tarbijakesksele komplekssele firmasid. sadamad, raudtee-, lennu- ja logistikale, kus hanke-, tootmis-ja 4. Aastad 2000-2020 4PL ( Fourt Part autobussijaamad) rajamise ja jaotuslogistikat käsitletakse Logistics) ehk logistiline integratsioon. käigushoidmisega, integreerituna
tarbijale. II ETAPP 1980-1990. ARENEV INTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise strateegias; •Militaarkogemuste mõju. III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK INTEGRATSIOON •Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis-ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. •Logistikastrateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb konstrueerida kulusid minimeeriv logistikasüsteem. See eeldab logistikaprojekti koostamist. TARNEAHELA TIPP TARNEAHELA TIPP LOGISTILISED TEGEVUSED Nõudluse prognoos; Turu-uuring; Hankimine; Ostmine; Tootmine; Tellimuste käsitlemine; Transport; Ladustamine; Materjalide käsitlemine (sisetransport); Jaotus; Infovahetus;
Pakkujad on Norra, Kreeka, USA, Singapur oma laevastikega. Kommunikatsioon ja meedia Side ehk kommunikatsiooniteenused Tagavad informatsiooni edastamise füüsiliselt, elektrooniliselt või digitaalselt sõnas, pildis või helis. Info edstamine on muutunud kiiremaks ja hinnas pole vahet kui kaugele. Sidevahendite kiire areng oli 20. sajandi üks globaliseerumise ja infoajastu tekke peamisi tegureid. Sidel oluline mõju ka transpordi arengule, logistikale. Massi- ja multimeedia kiire areng meediaühiskond. Televisioon ja raadio Filmi-, video- ja muusikatööstus Kirjutav press: ajalehed, ajakirjad, raamatud Reklaam, kaupade ja teenuste promomine. Maailmas enim nähtav, inimeste elulaadi ja hoiakuid mõjutav majandusharu (on peamine turustamisvahend) Finantsteenused Rahandus ehk finantsteenused Rahandus riigi rahasuhted, vahendite loomine ja kasutamine. Majanduse ,,vereringe"
kompleksselt. Tarbijatele veel oluliselt ei orienteeritud. Märksõnad: *üleilmastumine muutus veelgi tähtsamaks (nii hankimise kui ka toote realiseerimise osas) *spetsialiseerumine süvenes *tehnoloogia ja eriti infotehnoloogia areng avas uusi võimalusi *kapitali nappis, intressimäärad olid kõrged *kliendile suunatus nõudis paremat teenindustaset 4. Väärtusketikeskne arenguetapp. Perioodi alguseks loetakse 90. aastaid, mil uued väljakutsed lisasid logistikale tähtsust. Need väljakutsed olid: *üldine areng ja rahvusvaheline konkurents *rahvusvaheline majanduskriis *keskkonnanõuded *poliitilised muutused ja sõjalised konfliktid *e- kaubanduse areng Logistiline kett muutus väärtusketiks. Väärtuskett algab kliendi vajaduste tunnustamisest ja lõpeb kliendi vajaduste rahuldamisega. Tänapäeva logistikas on oluline terviklik lähenemine. See tähendab, et logistika ei tohi olla
TALLINNA TRANSPORDIKOOL LADUDES KASUTATAV TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ÕPIMAPP Koostaja: Rühm: TALLINN 2015 Tänapäeval üha enam pannakse rõhku logistikale üle üldises mõistes. Üha rohkem areneb asjade ja teenuste transport ühest linnas teise ning ladustamine. Tänu sellele on kasvanud ka tehnoloogia ladudes, mis muudaks seda tööd lihtsamaks ning mugavamaks. Kasutatava laotehnika ja -tehnoloogia järgi jaotatakse ladusid alljärgnevalt : LAOTEHNOLOOGIA MÕISTE Laotehnoloogia all mõeldakse kompleksset, vastavalt vajadustele planeeritud süsteemi riiulitest,
projektis kavandatud tegevused kuuluvad nende organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste hulka; riigiasutused külastusobjektide haldajana; avalikõiguslikud ülikoolid. Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 1 000 000, maksimaalne 50 000 000 krooni. Toetus võib katta kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest. Ettevõtluskeskkonna arendamiseks on sobilikud kindlad piirkonnad Eestis ehk taas on nimekirjast välja jäetud teatud kohad: Toetatakse: tootmisele ja logistikale suunatud kohaliku ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendavaid projekte (juurdepääsuteed, veeja kanalisatsioonitrassid, maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri ja sideliinid, küttetrassid); Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, sihtasutused ja mittetulundusühingud kui projektis kavandatud tegevused kuuluvad nende organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste hulka. Tööstusala või
toimetamisel tarbijale. Logistilise tarneahela II arenguetapp 1980-1990. Arenev integratsioon. Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: tarbijate nõudluse muutused, ringluskulude surve tootmiskuludele, arvutustehnika areng, muutused varude formeerumise strateegias, militaarkogemuste mõju. Logistilise tarneahela III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon. Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis- ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. Logistikastrateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb konstrueerida kulusid minimeeriv logistikasüsteem. See eeldab logistikaprojekti koostamist. 6. Millised on logistilised tegevused? Logistilised tegevused on: nõudluse prognoos; turu-uuring; hankimine; ostmine; tootmine; tellimuste käsitlemine; transport; ladustamine; materjalide käsitlemine
toimetamisel tarbijale. Logistilise tarneahela II arenguetapp 1980-1990. Arenev integratsioon. Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: tarbijate nõudluse muutused, ringluskulude surve tootmiskuludele, arvutustehnika areng, muutused varude formeerumise strateegias, militaarkogemuste mõju. Logistilise tarneahela III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon. Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis- ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. Logistikastrateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb konstrueerida kulusid minimeeriv logistikasüsteem. See eeldab logistikaprojekti koostamist. 6. Millised on logistilised tegevused? Logistilised tegevused on: nõudluse prognoos; turu-uuring; hankimine; ostmine; tootmine; tellimuste käsitlemine; transport; ladustamine; materjalide käsitlemine
Põhieesmärgiks oli tagada sujuv koostöö allüksuste vahel, kes kindlustasid võitlevaid üksusi relvastuse, toiduainete ja transpordiga. Kui lääneliitlased avasid teise rinde, kasutati juba edukalt vägede ühtsel juhtimisel, varustamisel, ladustamisel ja transpordis ning nende logistikatoimingute koordineerimisel logistika põhitõdesid. Sõjaajaloolased on seisukohal, et läänerindel saavutati kiirel edasitungimisel edu peamiselt tänu hästikorraldatud logistikale tohutute relvastuse, laskemoona ja isikuvarustuse reservide loomisele ning võitlevate väeosade operatiivsele varustamisele kõige vajalikuga. Militaarlogistika kujunes enam-vähem tänapäevasel kujul välja Teise maailmasõja käigus, mil logistika valdkonnas tuli teha pingutusi. Teist maailmasõda on peetud seetõttu ka üheks logistika arengu mootoriks. 1950. aastate alguseks oli militaarlogistika teooria USA-s üldjoontes välja kujunenud.
Põhieesmärgiks oli tagada sujuv koostöö allüksuste vahel, kes kindlustasid võitlevaid üksusi relvastuse, toiduainete ja transpordiga. Kui lääneliitlased avasid teise rinde, kasutati juba edukalt vägede ühtsel juhtimisel, varustamisel, ladustamisel ja transpordis ning nende logistikatoimingute koordineerimisel logistika põhitõdesid. Sõjaajaloolased on seisukohal, et läänerindel saavutati kiirel edasitungimisel edu peamiselt tänu hästikorraldatud logistikale tohutute relvastuse, laskemoona ja isikuvarustuse reservide loomisele ning võitlevate väeosade operatiivsele varustamisele kõige vajalikuga. Militaarlogistika kujunes enam-vähem tänapäevasel kujul välja Teise maailmasõja käigus, mil logistika valdkonnas tuli teha pingutusi. Teist maailmasõda on peetud seetõttu ka üheks logistika arengu mootoriks. 1950. aastate alguseks oli militaarlogistika teooria USA-s üldjoontes välja kujunenud.
paljudest lülidest. Tarneahela juhtimine-( supply chain management ) on materjalide või teenuste voo planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine tarnijatelt lõpptarbijateni liikumisel. Selletervikliku lähenemisega on otseselt seotud tarnijad, varude juhtimine, terviklik logistika ja sellega kaasnevad tegevused. Tarnijate hindamine-nõuded tarnijatele peavad olema ühiselt mõistetavad ja selged. Hindame tarnijate järmiseid tegureid:tarnija asukoht, kulud logistikale, hinnatase, aasta kesmine hinna tõus, muutustega kohanemine, sobivus valmistada väike või suur toote seeria. Tarnijate hindaamis skeem tarnetäpsus %; tarne kvaliteed %; vastuse kvaliteet (1-5), pädevus (1-5). Tarnija täpsus näitab tarnija suutlukust täita nõudeid kui ta tarnib kupa õigel ajal e.lubatud tarneaknas. 7. Tootmisseadmed (seadmete tootlikus, pudelikael tootmises, toodangu hulga planeerimine, seadmete tasuvusaeg, seadmete efektiivsus) 8. Tootmisvõimsus
pakkimine, laondus jms kiiremini ja odavamalt. Saab jälgida, kus asuvad kaupa vedavad sõidukid. Tehnoloogia areng on andnud kiiremaid ja paremaid sõidukeid, millega kaupa/inimesi transportida. 4) Poliitiline ja sõjaline mõju. Nii vana, kui on sõda, nii vana on ka logistika. Logistika on olnud sõjanduses kaua strateegilise ja taktikalise planeerimise osa. 5) Sotsiaalne suhtlemine. Kui vanasti suheldi oma küla- või linnaelanikega, siis tänu logistikale on sotsiaalne suhtlus muutunud globaalsemaks. Inimesed saavad lihtsalt ja kiirelt reisida ja suhelda inimestega teises maailma otsast. 6) Ökoloogiaprobleemid ja keskkonnakaitse. Kuna logistika tegeleb ka pakendite tagastamisega, siis on see väga suureks abiks keskkonnakaitsel. Logistika tähtsustamine Tänapäeval peetakse logistikat majanduskasvu võtmefunktsiooniks nii piirkondlikus kui rahvusvahelises ulatuses. 1. Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid
aasta oktoobris seni kehtinud logistika definitsiooni. Uus definitsioon toetub eelkõige seisukohale, et logistika on tarneahela osa. USA Logistika Juhtimise Nõukogu määratluse järgi on logistika tarneahela osa, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll, mis hõlmab kaupade liikumist ja ladustamist ja sellega seotud teenuste ning informatsiooni voogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani täitmaks klientide nõudmisi. Selline lähenemine logistikale tuleneb vajadusest käsitleda tarnijaid tarneahela algpunkti kontekstis ja tooteid või teenuseid väljaspool tarbimiskohta. Nii näiteks on protsessorite tootja “Intel” saavutanud arvutitootjatega kokkuleppe, et arvutile paigaldatakse teatis “Intel inside”. Arvutite tootjad on kõige enam integreerunud osatoodete tarnijatega ja sisuliselt töötavad integreeritud tarneahelas. Seega põhineb selline arusaam viimase kümnendi kahel olulisel muutusel turunduse ja logistika valdkonnas:
Tavaliselt moodustuvad suurima osa ettevõttete bilansilistest varadest varud ja debetoorsed võlgnevused, milli suurus sõltub suures osas ettevõtte logistikakorraldusest. Logistika parem juhtimine võib kaasa tuua müügitulu kasvu(kõrgemad hinnad, suurem müügimaht, uute toodete kiirem turuletoimetamine). Tänu logistikategevuse paranemisele vähinevad erinevad tegevuskulud ja seega ka kogukulud. Müügi kasv ja kulude vähenemine võimaldab suurendada kasumit. Tänu tasemel logistikale väheneb ettevõttete bilansis käibe ja põhivara. Suurenenud kasum ja varade kiirem ringlemissagedus tõstab varade ja omakapitali tootlust.
Tänapäeval peetakse logistikat majandusliku kasvu võtmefunktsiooniks nii piirkondlikus kui rahvusvahelises mastaabis. 1950-60.-ndatel aastatel nähti peamist majandusarengu võimalust tootmistehnoloogiate täiustamises. Alates 70-ndatest koondus tähelepanu marketingile - tarbimise õhutamisele. 1980- ndaid võib iseloomustada kui jaotussfääri keskset majanduskäsitlust (kuidas jõuab valmistoodang tarbijani). 1990-ndatel kandus tähelepanu integreeritud ettevõtte logistikale, kus kaubaringlust (jaotuslogistikat) ning hankelogistikat käsitletakse omavahel tihedalt seotuna. 21. sajandi esimene kümnend on tameahela juhtimise keskseks kümnendiks. Kaasaja makromajanduslikud trendid , mis on kõige enam logistikat mõjutavad: 1. toodete ja teenuste sortimendi laienemine, nende elutsüklite lühenemine 2. hanke- ja turustuspiirkondade laienemine (rahvusvahelistumine, globaliseerumine) 3
mitmeid probleeme. Fragmenteerimise tulemusel iga tegevus võib leida oma parima viisi kuid lõppkokkuvõttes kaasneb sellega probleeme. Näiteks: Osakondade vahel toimub halvem info liikumine Osakondade omavaheline koostöö langeb, toob kaasa efektiivsuse vähenemise ja halva klienditeeninduse Toob kaas ebamääraseid hilinemisi tarneahelas Teeb planeerimise keerulisemaks. Produktiivsuse langus Annab logistikale madala staatuse organisatsioonis. Suuremad transpordi ning administratiivkulud Et neid probleeme lahendada, tuleks logistikas mitmed erinevad tegevused integreeruma üheks funktsiooniks. Integreeritud logistika tulemusel organisatsioonis on kõik omavahel seotud tegevused integreeritud üheks ainsaks funktsiooniks. Antud funktsioon vastutab kogu varu ning selle liikumise eest kogu organisatsioonis. Probleemi otsitakse
· Kas tegemist on arenenud või arengumaaga (kui on võimalik järeldada) · Kas toimub transiitvedu · Kas tegemist on kaubaväravaga- piirkonnaga, läbi mille liiguvad enamus ümbruskonna kaubavood · Milline on transpordivõrgustik 78. Just sidevahendite kiire areng 20. sajandil oli üks peamisi tegureid globaliseerumisel ja infoajastu tekkimisel. Sidel oluline mõju ka transpordi arengule, eriti logistikale. Massi- ja multimeedia kiire areng. Näiteid: · Info edastamine on muutunud kiiremaks ja hinnas pole vahet, kui kaugele · Meelelahutusäri on muutunud levinumaks ja suuremaks- muusikad, videosid jms on lihtne edastada ühest maailma punktist teise. · Massimeedia on peamine turustusvahend Jne 79. · Suurem osa turiste on pärit arenenud riikidest. · Turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette.
· Kas toimub transiitvedu · Kas tegemist on kaubaväravaga- piirkonnaga, läbi mille liiguvad enamus ümbruskonna kaubavood · Milline on transpordivõrgustik 78. TOOB NÄITEID SIDE ARENGUST JA SELLE MÕJUST MAAILMAMAJANDUSELE; Just sidevahendite kiire areng 20. sajandil oli üks peamisi tegureid globaliseerumisel ja infoajastu tekkimisel. Sidel oluline mõju ka transpordi arengule, eriti logistikale. Massi- ja multimeedia kiire areng. Näiteid: · Info edastamine on muutunud kiiremaks ja hinnas pole vahet, kui kaugele · Meelelahutusäri on muutunud levinumaks ja suuremaks- muusikad, videosid jms on lihtne edastada ühest maailma punktist teise. · Massimeedia on peamine turustusvahend Jne 79. TEAB TURISMI JA PUHKEMAJANDUSE ARENGUTENDENTSE JA SEOSEID TEISTE MAJANDUSSEKTORITEGA; · Suurem osa turiste on pärit arenenud riikidest.
· seadmete kulu · inventari kulu · infotehnoloogia kulu · küttekulu · elektrienergia kulu · vee- ja kanalisatsioonikulu · turvamise kulu Suur osa logistikakuludest on peidetud sageli üldkuludesse. Tõsist süvenemist ja tööd nõuab tavaliselt logistika haldamise kulude väljatoomine üldkuludest. Osa firmasid ostab logistikateenuseid üksnes seetõttu, et omada kontrolli logistikakulude üle. On saanud tavaks, et üld- ja juhtimiskulud jaotatakse logistikale proportsionaalselt logistika kogukuludega ettevõtte kogukuludesse. Jaotuskulud on logistikakulud, mis on põhjustatud logistikatoimingutest turupiirkonnas. Need koosnevad lao ülalpidamiskuludest, ladustamiskuludest, veokuludest, klienditeeninduse jms kuludest. Jaotuskulud on enamasti vahemikus 5 10%. Kapitalikulu ehk investeerimiskulu on kulu, mis tehakse põhi- ja käibevahendite soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja jooksul
seadmete kulu inventari kulu infotehnoloogia kulu küttekulu elektrienergia kulu vee- ja kanalisatsioonikulu turvamise kulu Suur osa logistikakuludest on peidetud sageli üldkuludesse. Tõsist süvenemist ja tööd nõuab tavaliselt logistika haldamise kulude väljatoomine üldkuludest. Osa firmasid ostab logistikateenuseid üksnes seetõttu, et omada kontrolli logistikakulude üle. On saanud tavaks, et üld- ja juhtimiskulud jaotatakse logistikale proportsionaalselt logistika kogukuludega ettevõtte kogukuludesse. Jaotuskulud on logistikakulud, mis on põhjustatud logistikatoimingutest turupiirkonnas. Need koosnevad lao ülalpidamiskuludest, ladustamiskuludest, veokuludest, klienditeeninduse jms kuludest. Jaotuskulud on enamasti vahemikus 5 – 10%. 123 Kapitalikulu ehk investeerimiskulu on kulu, mis tehakse põhi- ja käibevahendite
Kui lääneliitlased avasid teise rinde, kasutati juba edukalt vägede ühtsel juhtimisel, varustamisel, ladustamisel ja transpordis ning nende logistika- toimingute koordineerimisel logistika põhitõdesid. Sõjaajaloolased on seisukohal, et läänerindel saavutati kiirel edasitungimisel edu peamiselt tänu hästikorraldatud logistikale – tohutute relvas- tuse, laskemoona ja isikuvarustuse reservide loomisele ning võitlevate väeosade operatiivsele varus- tamisele kõige vajalikuga. Väeüksuste kasutada oli praktiliselt piiramatu kogus ressursse, tagala vaheladudes oli kõike sõdimiseks vajalikku küllaldaselt ja seda suudeti toimetada tänu tohutule
annaabi.ee 
