Ülesande püstitus..........................................................................lk4 Algoritm.................................................................................lk5-6 Programmikood.........................................................................lk7-9 Töö seletus................................................................................lk10 Pilt programmist..........................................................................lk11 3 Ülesande püstitus Koostada algoritm ja sellele üksüheselt vastav programm, mille abil: 1. Klvaiatuurilt korduvalt sisestatakse naturaalarvud; 2. ekraanile väljastatakse neev arvud, mis ei sisalda korduvaid numbreid; 3. jätkatakse kuni küsimusele järkamse soovi kohta sisestatakse vastus 'ei'.
Maa...............................................lk3 · Maa liikumine...........................lk4 · Planeedid tähistaevas................lk5 · Päikesevarjutus........................lk6 · Kuuvarjutus..............................lk7 · Astronoomia.............................lk8 · Astronoomiline tehnika...............lk9 · Kosmos...................................lk10 · Observatooriumid......................lk11 · Taevakaardid ja kataloogid..........lk12 · Maa · Päikesesüsteemi kolmas planeet · ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu · pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega Taevas · Maad katab kuplikujuline taevavõlv, päeval sinine või hall, öösel must ja tähtedega kaetud. · Taevas liiguvad pilved, sealt sajab vihma ja lund, lööb välku, näitab virmalisi ja vikerkaart.
Mati Unt Tegelased: Eero luuletaja; nukker & üksik (lk12) August Kask meestejuuksur; vana & kibestunud (lk16) Maurer arhidekt; uudne & modernne, unustab naise (lk20) Laura üksikema; Peeter Laura poeg (lk25) Theo töötab restos (lk31) Tegevustik: Mustamäel ,,Kui ei näegi üldse elu jooksul sõdu, ega siis tea, mis maik on rahuajal." Endine ooperilaulja Marino Marini kadus 3 päevaks, oli end Lätti joonud (lk11) Eero soolaleivapidu,naine jätab maha sõbra pärast (lk39) Augusti soov mitte lapsi saada (lk46) Maurerilt küsis miilits dokumenti, Maureril olid vaid pildid (lk51) Maurer kardab klaasuksi (lk56) Laura vaatab seebikat; talle meeldis koguaeg korraga lugeda, vaadata seebikaid, juua ja süüa komme (lk58) Theole meeldivad loomulikud inimesed; mitte näitlejad; soovis kaitsekihti veidruste eest pääsemiseks (lk62)
.................................lk7-8 Alusharidus...............................................................lk8 Üldharidus................................................................lk8 Kultuur......................................................................lk9 Sport.........................................................................lk10 Liikmed....................................................................lk10 Ajalooline kujunemine linnaks...............................lk11 Võrumaa omavalitsuse liit.......................................lk11 Võrumaa omavalitsused.....................................lk11-12 Asukoht ja üldinfo Võru linn on Eesti kaguosas asuva Võru maakonna administratiivne ja majanduslik keskus. Linna läbib St.Petersburg -Pskov- Riga raudtee ja Tallinn- Luhamaa maantee. Linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas
"LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" E. M. Remarque Mõtted: · "Muide, on koomiline, et igasugune häda ja õnnetus maailmas pahatihti just lühikasvulistest tuleneb: nad on palju energilisemad ja agressiivsemad kui pikad." (lk11) · "Sel ajal, kui nad veel kirjutasid ja kõnesid pidasid, nägime meie välilaatsarette ja surijaid, sel ajal, kui nad kohustust riiki teenida kõige suuremaks ülluseks nimetasid, teadsime meie juba, et surmahirm on tugevam." (lk12) · "Me muutusime karmideks, jõhkrateks - ja see oli hea, sest just neid omadusi oli meil vajaka." (lk20) · "Me ei viska nalja sellepärast, et meil on huumorimeelt, vaid me püüame oma
maha, õhtul kuuldi aga teda hüüdmas ja nähti ringi roomamas, ta oli ennist ainult meelemärkuse kaotanud, pime ja valust pöörane, vastane lasi maha enne, kui keegi jõudis juurde roomata, et ta ära tuua (lk11- 12) Kantorek klassijuhataja, hallis saterkuues range, karihiirenäoga väike mehike, pidas võimlemistundides ülipikki loenguid, seni kuni kogu klass tema juhtimisel nagu üks
Sele 1. On kujutatud laagri välisvõru tolerantsi. Ning Sele 2. On kujutatud sisevõru tolerantsi. Telje tugevusarvutused Telg Lõikele Telje mõõtmed on toodud lisas 1. Kõige ohtlikum on telje lõige kronsteini seinte suhtes. Seetõttu arvutan telje lõikele kronsteini seintega. Kasutan telje lõike arvutamiseks tugevusõpetuse konspekti näidet ,,Lõige Neetliite" [5] Kõigepealt arvutan välja telje lõikepinge A0 järgneva valemiga A0= [5, lk11] Kus: d0 - telje diameeter, 17 mm Seejärel arvutan lõike tugevustingimuse [5, lk 11] Kus: QF - teljele mõjuv kogujõud, 6286 N z - telje lõikepindade arv, 2 A0 A0= Sele 3. 6 Sele 3
on sündinud palju imetlusväärseid teoseid. Gailiti looming põhineb palju vastandamisel: hea ja kuri, soe ja külm, ning kõige põhilisem - ilus ja inetu. See käib läbi tema esimesest kuni viimase teoseni. Tsiteerin jällegi Vaiksood, kes ütles, et ilu ja inetus on Gailitile sama oluline kui Tammsaarele tõde ja õigus. See on tema elufilosoofia, millele ta on põhjenduse andnud romaanis ,,Leegitsev süda."(lk11) See antud lõik annab üldise ja lühikese, kuid samas nii sügava põhjenduse, mis minu arvates on vägagi tähelepanu ja mainimist väärt. Siuru-periood oli Gailitile loominguliselt viljakas. Ilmus mitmeid novellikogusid ja romaane. Enamus tollane looming oli sünge ja väga mõjutatud raskest ajast pärast I Maailmasõda. Nondes teostes oli inetus küll väga selgelt domneerivam ilust. Ta fantaasia pidi olema väga jube ja julm, milletõttu teda on nimetatud jumalasalgajaks
.............................................................................. lk7 Taimestik............................................................................... lk8 Loomad................................................................................. lk9 Kliima................................................................................... lk10 Kokkuvõte............................................................................ lk11 Kasutatud kirjandus.............................................................. lk12 2 Sissejuhatus Ma valisin Brasiilia riigi just sellepärast, et minuarvates on see üks maagilisemaid riike. Kuna endal on ka kunagi soov Brasiilias ära käia on ju tore, kui on sellekohta juba eeluurimus ka tehtud. Kasutasin peamiselt interneti allikaid, kuid ka ENE't. Brasiilia kohta on internetis suhteliselt vähe informatsiooni
"(allikas 3) Allikad: 1. http://www.lambawark.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=26&Itemid=45 2. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vill_merlere.htm 3. http://www.lrannik.ee/materjalid/vormsi_kasiraamat.pdf#search=%22taimedega%20v %C3%A4rvimine%22 4. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ounad_evelin.htm 5. http://seemnemaailm.ee/cgibin/sanitarium/view.cgi?id=199&cat_id=3&print=1 6. Jackie Crook/"Taimedega värvimine" 2007/lk11/ 13.05.2009 Eelinof Aedvili kuivaine suhkur tärklis kiudaine toorvalk Kaalikas 7,716,5 5,310,5 0,4 1,31,5 1,02,4 Porgand 11,517,3 5,09,5 0,2 1,01,2 0,91,2 õun 11,5-14 8,515 1 0,4 (allika 4 ja 5) Lõnga värvimine Villa pesemine Nii vill kui lõng sisaldavad looduslikke rasvu ning pisemat prügi. Materjali põhjalik puhastus tagab värvi kiire ja hea imendumise
Lk4 ..................................................Geograafiline asend Lk5 ..................................................Looduslikud tingimused Lk6 ..................................................Riigi arengutase Lk7 ..................................................Rahvastik Lk8 ..................................................Energiamajandus Lk9 ..................................................Põllumajandus Lk10 ................................................Transport Lk11 ................................................Turism Lk12 ................................................Kokkuvõte/Kasutatud kirjandus Lk13-16 ..........................................Lisad Sissejuhatus Selle uurimustöö eesmärk on tutvustada Indoneesiat kui riiki ja süveneda põhjalikumalt riigi majandusse ning rahvastikku. Uurimustöö käigus soovin omandada kõrgemaid teadmisi selle kagu-Aasia riigi kohta, kuna praegused teadmised on leebelt öeldes kehvad. Materjali
hinneteta. Seega hindamine ie ole vajalik. Kui aga olemasolev süsteem nõuab seda tuleb seda teha väga hoolikalt. (lk4) Hindamine on vaieldamatult üks selliseid tegevusi, mis olulisel määral mõjutab õpilaste õpitahet kui õpetaja õpitahet. Sisuliselt saavad hindamise kaudu nii õpilased kui õpetajad tagasisidet selle kohta, kas nad on olnud tublid. Eestis hakatakse hindama õpilasi juba esimesest klassist sõnaliste hinnagute näol. (lk11) Kuigi hindamine on enamasti õigusaktides reguleeritid, jääb küllalki palju õpilaste hindamisel palju vaba ruumi. Need on sellised hindamise aspektid, mida ei saa regulerida ametliku käsitlusega, vaid on seotud õpetaja inimesekäsitlusega. (Mis on filosoofiline temaatika omaette.) (lk 12) Hindamissüsteemi hindamiseks on vajalik mõista selle mõjustust ja tõhusust. Seega mõjususe hindamise eelduseks on mõõdetavate ja konkreetsete eesmärkide olemasolu.
REFERAAT RAMMUMEES Lauri Kanarbik 9.klass Rakke 2009 SISUKORD: LK2..............Rammumehe olemus LK2-4...........Rammumehe standardalad LK4...............Võistlused LK5...............Ülevaade eelmistest võitjatest LK6...............Nimekaimad Rammumehed läbi aegade LK7.............. Mariusz Pudzianowski LK8...............WSM´i ja ASC´u võistlusalad LK9-10..........Eesti Rammumehed LK11.............Kasutatud materjal Rammumees Rammumees kui sport vajab toorest jõudu, kiirust,keskendumisoskust,tugevat lihaskonda ja ka vaimset tasakaalu, et võistlusel inimene vastu peaks. Sport koosneb 50 protsenti osavusest ja 50 protsenti jõust. Rammumehe võistlustel võidab tihtipeale see kes on paremini ettevalmistunud, mitte see kes on tugevam. Rammumees erineb kulturistist eelkõige sellepoolest, et kulturist arendab ilusat ja suurt
Diabeed ja millest on see tingitud lk 4 Diabeedi tüübid ja kellel esineb? lk5 Esimest tüüpi diabeedi ravi lk6 Teist tüüpi diabeedi ravi lk7 Diabeedi tüsistused ja diabeetiline jalg lk8 Diabeetiku jalgade hooldus lk9 Toitumine ja Füüsiline koormus lk10 Kokkuvõte lk11 Kasutatud kirjandus lk12 2 Sissejuhatus Diabeet on tõsine krooniline haigus, millesse haigestunute arv tõuseb kohutaval kiirusel ning selle all kannatab Euroopas üle 25 miljoni inimese ning maailmas ligikaudu 230 miljonit inimest. Eestis põeb diabeeti 70 000 inimese ringis. MTO (Maailma Tervishoiu Organisatsiooni) ja IDF (Maailma Diabeedi Föderatsiooni)
.....................................................................................lk 7 3.2. Temperatuur...............................................................................lk 8 3.3. Kastmine...................................................................................lk 9 3.4. Mulla koostis ja väetamine...............................................................lk10 3.5. Puhkeperiood..............................................................................lk11 3.6. Kaktuste hooldamine eri aastaaegadel...................................................lk12 4. Kaktusteliste paljundamine....................................................................lk13 5. Kahjurid ja haigused, nende tõrje.............................................................lk14 6. Jõulukaktus.....................................................................................lk15 7.Huvitavaid fakte kaktustest.............................................................
............................................lk6 5. Sõbrad.....................................................................................................lk7 6. Erinevad huvid........................................................................................lk8-9 7. Kuulsad teosed........................................................................................lk10 8. Kokkuvõte...............................................................................................lk11 9. Kasutatud allikad.....................................................................................lk12 Sissejuhatus Valisin selle teema, sest Leonardo da Vinci nimi on väga tuttav, kuid ma ei tea temast mitte midagi. Otsustasin uurida, kes ta oli ja mida ta tegi. Tahtsin rohkem teada saada tema kunstiteostest, mõtetest ja tegudest. Vinci ja Firenze
.......................lk4 VABAKUTSELINE LOOVISIK................................................lk5 OSAÜHING (OÜ).........................................................................lk6 MIS ON MITTETULUNDUSÜHING (MTÜ)?.........................lk7 VABA ÜHISKONNA ETTEVÕTLUSVORMID............lk8 RIIGIKESKSED ETTEVÕTLUSVORMID...................lk9 NEUTRAALSED ETTEVÕTLUSVORMID..................lk10 ETTEVÕTLUSVORMIDE TASAKAAL.......................lk11 KASUTATUD MATERJAL............................................lk12 2 Ettevõtlusvormid Eesti Vabariigis on võiamlik luua mitmeid erinevaid ettevõtlusvorme, alljärgnevalt on välja toodud enimlevinud ettevõtlusvormid. 1) FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE) 2) VABAKUTSELINE LOOVISIK 3) OSAÜHING (OÜ) 4) MIS ON MITTETULUNDUSÜHING (MTÜ)? 5) MIS ON AKTSIASELTS (AS)? 3
Rakkude pooldumine munajuhas Rakkude diferentseerumine................................lk5 Platsentavereringe Rasedus 5. nädalal..........................lk6 Rasedus 10. nädalal........................ lk7 Rasedus 15. nädalal........................ lk8 Rasedus 20. nädalal........................ lk9 Rasedus 25. nädalal........................ lk10 Rasedus 30. nädalal........................ lk11 Rasedus 35. nädalal........................ lk12 Rasedus 40. nädalal........................ lk13 Kokkuvõte....................................lk14 Kasutatud kirjandus........................ lk15 Sissejuhatus Loote areng käsitleb endas teemat, kus areneb naise kehas väikesest spermatosoidist laps ema kõhus. Käsitleb kõiki iga 5 nädala kaupa, ning me näeme alljärgnevas informaatsioonis
Vältida tolmu sissehingamist. Vältida toote silma sattumist. Silma sattumise korral loputada rohke veega ja pöörduda vajadusel arsti poole. Koostis: Tsement, lubjakivifiller, kvartsliiv(0-0,8 mm), polümeerid, plastifikaatorid. Parameetrid: Survetugevus: klass M10 Tulekindlus: klass A1 Külmakindlus: 50 tsüklit Kasutatavus aeg: 2 tundi Plokiliim on parim kuni 6 kuud peale pakendamist. Tarne: 25 kg ja 1 tonnistes pakendites. Sisukord Lk2. Silikaatkivid Lk6. Aiapostid Lk10.Kuivbetoon Lk11.Müürimört Lk12.Tsementmört Lk14.Krohvisegu Lk15.Lubiliivsegu Lk.16.Liivad Lk18.Plokiliim Lk20.Sisukord
Lisaks teevad nad otsesemalt koostööd partnerriikidega ja NATO-ga. Rootsi on rohkem sõjavastane ning üritab pigem edendada koostööd ning suunata riike lahendama probleeme sõnaliselt ja lepinguliselt kui relvadega. Tänu neutraliteedi ja rahupoliitika mudeli edukusele on Rootsi pärast II maailmasõda asunud rahupoliitikat propageerima globaalsel tasandil, osaledes aktiivselt ÜRO Julgeolekunõukogu tegevuses, on seal omandanud rahuvahendaja ja läbirääkija rolli(Rolenc, lk11). Teine erinevuse aspekt seisneb aktiivsuses ja välispoliitilises agendas. Rootsi on pigem koostöö edendaja ja nõuandja. Ei ole selgelt ja suurt visiooni, mida maailmas suurelt levitada, lisaks puudub ka suurem missioon välispoliitikas. Pigem tegutseb üldiste huvide eest maailmas. Lisaks on viimasel ajal tõusnud esile ka iseseisvuskaitse aspekt, seoses Venemaa aktiviseerumisega viimasel 10 aastal nii Gruusias kui ka Ukrainas. Rootsi välispoliitika
Väljasuremislaine lk7 Küttimine lk8 Põllundus lk8 Keemiatööstus lk9 Kalapüük lk9 Salakaubandus lk9 Harilik mudakonn lk10 Raisakotkas lk10 Suurtrapp lk10 Lisad lk11 Kasutatud kirjandus lk12 2 SISSEJUHATUS Eesti punane raamat tundus alguses teema, millest on võimatu referaati kirjutada. Hiljem selgus, et see on nii lai teema ja selle kohta saab päris palju kirjutada. Punases raamatus on liike palju, aga ma valisin need liigid mida Eestis rohkem tuntakse. Oma referaadis kirjutan punasest raamatust üldiselt ja tutvustan eesti punast raamatut. Räägin ka põhjustest, miks
EESTI KÄRPLASED Referaat bioloogiast Maria Kaare, 7. klass Juhendaja õp. Lauri Mällo Tartu, 2008 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Kärp lk 4 Nirk lk 5 Mink ja naarits lk 6 Tuhkur lk 8 Metsnugis ja kivinugis lk 9 Saarmas lk11 Mäger lk13 Ahm lk14 Võtmesõnad lk16 Kasutatud materjalid lk17 2 Sissejuhatus Perekondade ja liikide arvu poolest on kärplaste sugukond kiskjaliste seltsi rikkamaid. Ta hõlmab 65 70 liiki, mis jagunevad 24 29 perekonna ja 5 alamsugukonna vahel (Loomade elu 1987).
Page 1 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Tiitelleht...................................................................................lk1 Sisukord....................................................................................lk2 Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu.......................................lk3-5 Vana-Rooma arhitektuur, maalikunst ja skulptuur....................lk5-11 Kasutatud materjal ..........................................................................lk11 Page 2 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu Isegi nimel «Rooma» on huvitav ajalugu: esiteks, see pole roomlaste toponüüm, sest, nagu arvavad ajaloolased, see nimetus on antud etruski ruma sugukonna Tiberi etruskipärase nime Rumon järgi. Teiseks, juba ammu ei eksisteeri niisugune riik nagu
Adolf Hitler Koostaja: Birgit Basmanova Juhendaja: Kadri Polski 2011.a Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Viini ja Müncheni aastad lk 5 4. Hitleri esile kerkimine lk 6 5. Füürer lk 9 6. Lõpp lk10 7. Seosed Eestiga lk10 8. Pildid lk11 9. Kasutatud materjal lk12 Sissejuhatus Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (19331945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 19341945).
.........................................................lk3 Etenduse ajalugu......................................................................lk4-6 Sisukokkuvõte (I vaatlus)..............................................................lk7 Sisukokkuvõte (II vaatlus).............................................................lk8 Etenduse valmimisel kaasalöönud inimesed...............................lk9-10 Peategelased.......................................................................lk11-13 Põgusalt Leedist tulevastel ja möödnund aastatel.....................lk14-15 Meedia.......................................................................................lk16 Minu muljed etendusest...............................................................lk17 Kasutatud kirjandus.....................................................................lk18 Pilte.........................................................................................lk19 Pilet.............................
keelest. Nii näiteks tähendab pearaputus mõnel pool eitust. Samuti võib olla nii, et ühel liigutusel on ühe rahvuse jaoks mingi kindel tähendus, omamata teise rahvuse jaoks mingit mõtet (1.Lk:11). 1. KEHAKEEL Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus (2.Lk11). Väga tähtis on liigutuste kooskõla.Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida
maha, õhtul kuuldi aga teda hüüdmas ja nähti ringi roomamas, ta oli ennist ainult meelemärkuse kaotanud, pime ja valust pöörane, vastane lasi maha enne, kui keegi jõudis juurde roomata, et ta ära tuua (lk11- 12) Kantorek klassijuhataja, hallis saterkuues range, karihiirenäoga väike mehike, pidas võimlemistundides ülipikki loenguid, seni kuni kogu klass tema juhtimisel nagu üks mees piirkonna komandatuuri marssis ja oma
nasociliaris n. ophtalmicus gangl. trigeminale n. trigeminus nucl. pontinus n. trigemini 4.2 Ganglion pterygopalatinum VII närvi parasümpaatiline ganglion. Paikneb fossa pterygopalatinas n. maxillarisest allpool. Juured: a) Radix sensoria nn. pterygopalatini (n. maxillaris) b) Radix parasympathica n. petrosus major lk 11(VII,pregangl. kiud algavad nucl. salivatorius superiorist c) Radix sympathica n. petrosus profundus lk11, postgangl. kiud algavad ülemisest kaelaganglionist ( - n. et plexus caroticus internus n. petrosus profundus) N. petrosus major ja n. petrosus profundus ühinevad tiibjätkekanalis n. canalis pterygoideiks. Ganglioniharud: a. N. palatinus major et nn. palatini minores (lk 8): innerveerivad suulae limaskesta koos näärmetega. Nn. palatini minores saavad VII motoorseid kiude m. levator veli palatini innerveerimiseks. Kiud VII (pluss motoorsed),
...lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt.......................................................................................lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R. Jacobsoni ,,Sakala" ja kahe erineva suuna tekkimine rahvuslikus liikumises...lk13 Rahvuslik liikumine 1880. aastate algul......................................................lk15 Rahvuslik liikumine venestamise tingimustes...............................................lk16 Villem Reiman...................................................................................lk18 Jaan Tõnisson.....
..”(lk5) Teos algab tegelt kirjeldusega metsas peale lugu (algab lõppuga) kus Leeme l on uueajastu lollide loomade peale vim. „On selles siis midagi alandavat, kui alistutakse muistsetele seadustele ja kommetele? Minu meelest mitte.“(lk7) Leeme komenteerides om a ussisõnade kasutamist põdra tapmiseks. „...’tema ju ei salli, kui keegi võõramaalastega tegemist teeb...Ma ütlesin küll, et mitte mina ei katsunud seda munka, vaid minu kirves, aga ta vigistab ikka’“(lk11) Meeme selgitamas Manivaldi matusel Leemele miks Tambet tema peale kisas. „Vaadake ometi raudmehi ja munkasid-kohe nähe, et nad on meist oma arengus sada aastat ees!“(lk14-15) Vootele räägib Leemele kuidas tolle isa oli propageerinud külla minekut. „Aga isa oli hakanud ussisõnu unustam...Seepärast pobises ta oma voodis karu nähes hoopis midagi saksa keeles, mispeale arusaamatutest sõnadest segadusse sattunud ning teolt tamabise tõttu erutunud karu tal pea otsast
annaabi.ee 
