Ubuntu referaat (0)

Ubuntu
Ubuntu on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur –  Unity , üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm – Thunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ning nii tasuta kommuuni toetust kui ka tasulisi tugikanaleid.
Ubuntu on suulu ja koosa keele sõna, mis tähendab inimlikkust teiste suhtes, usku kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ubuntu püüab sama põhimõtet järgida ka tarkvara loomisel: arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.
Ubuntu kasutab vaikimisi Unity töölauakeskkonda, mille eesmärgiks on võimaldada lihtsat ja intuitiivset kasutajaliidest, pakkudes samal ajal täielikku kaasaegsete töölauarakenduste valikut, mille hulka kuuluvad näiteks kontoritarkvara  LibreOffice ( OpenOffice .org enne versiooni 11.04) ja Mozilla Firefox veebilehitseja. Ubuntu püüab piiratud valikuga hoiduda mitmetest samalaadsetest programmidest. Alates versioonist 12.10 on Ubuntu paigaldamiseks vaja DVD'd või vähemalt 750 MB mahutavusega USB- ketast .
Ubuntut paigaldades võtab kasutajat vastu oranžikas-pruun töölaud mis ei sisalda ühtegi ikooni. Üldised töölauaikoonid asuvad rakenduste menüüs, ning töölaua stardimenüü on üleval vasakus nurgas. Avatud aknaid saab vaadelda tegumiribal ekraani alaosas. Töölaua välimust ja kasutust on võimalik seadistada mitmel moel.
Ubuntut on peetud kõige populaarsemaks Linuxi distributsiooniks, mida 2007. aastal kasutas umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest.
Versioonid
Esimene Ubuntu väljalase leidis aset 20. oktoobril 2004. Uus versioon tuleb regulaarselt välja koos töölauakeskkonna  GNOME  uue versiooniga iga kuue kuu tagant. Tavaliste väljalasete toetus kestab kolmveerand aastat, mille vältel edastatakse parandusi ja turvapaiku kriitilistele vigadele, mis võivad hõlmata ka pisemaid uuendusi programmidele. Pikaealise toega (LTS) versioone, mis ilmuvad iga kahe aasta tagant, toetatakse viis aastat.
Uusim versioon, Ubuntu 13.04 (Raring Ringtail), lasti välja 25. aprillil 2013. Järgmine versioon, 13.10 , tuleb välja oktoobris 2013.
Igal väljalaskel on versiooninumber, mis koosneb väljalaske aasta ja kuu numbrist . Näiteks 13.04 tähendab, et see versioon lasti välja aprillikuus aastal 2013. Igal versioonil on ka oma
Ubuntu on saadaval enam kui 55 keeles, sealhulgas ka eesti keeles (vt Estobuntu). Kasutajatel on võimalik saata läbi Launchpadi Rosetta tõlketööriistaga isetehtud tõlkeid. Ubuntu suunitlus kasutamise mugavusele ja lihtsusele väljendub  sudo  utiliidi laialdases kasutamises, mis võimaldab kasutajatel haldusülesandeid täita ilma potentsiaalselt turvaohtlikku superkasutaja sessiooni käivitamata.
Failid Ubuntus
Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid (binary). Ubuntu failidel on tunduvalt enam parameetreid. Faili üheks kõige olulisemaks parameetriks on tema kuuluvus. Igal failil peetakse meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused. Igal Ubuntu kasutajal on lisaks kasutajanimele ka veel grupitunnus. Nii on võimalik faile valikuliselt kättesaadavaks teha – mõned omanikule, mõned tema grupile, mõned aga kõigile soovijaile.
Failide nimed on suhteliselt vabalt valitavad. Suur- ja väiketähtedel tehakse vahet, st. failid ‘maja.bmp’ ja ‘MAJA.bmp’ on erinevad failid. Punktiga algavad nimed on peidetud. Puudub faili laiendi mõiste, punktid on samuti nime osa. Nimede sees tuleb hoiduda märkidest:
& ; | * ? ` “ ' [ ] ( ) $ % ! # @ \
Lisaks failidele võivad kataloogis olla veel viidad ( link ) teistele failidele. Kataloogide eraldajaks faili täisnimes on kaldkriips '/', näiteks: /home/htg/a5/a5marge/referaadid.doc.1
Samuti puudub kettaseadmemõiste – kõik failid asuvad ühises puus. Faili täisnimi algab alati kaldkriipsuga, mis tähistab juurkataloogi.
Failide juurdepääsuõigused
Teine tähtis mõõde Ubuntu failisüsteemis sisaldab endas infot selle kohta, kas faili on lubatud lugeda (read, r), kas faili tohib muudatusi salvestada ja kustututada (write, w) ning kas seda faili tohib käivitada ja otsida (execute, x). Need kolm õigust määratakse iga taseme jaoks –omanik (user), rühm (group) ja ülejäänud ( others ). Õigusi saab muuta faili (kataloogi) omanik ja süsteemi administraator .
Faili juurdepääsuõigusi näitavad tema loabitid käsu ‘ls –l’ väljundis:
Juurdepääsuõigused esitatakse 10 märgi jadana, millest 1. märk tähistab faili tüüpi (fail, kataloog või link), järgmised kolm omaniku õigusi, järgmised kolm grupi õigusi ja viimased kolm kõigi ülejäänud kasutajate õigusi. Õigus on olema, kui vastav märk on jadas kirjas, õigus puudub, kui vastav märk jadas on asendatud kriipsuga. Märkideks on tähed drwx (d – kataloog, l – link, r – lugemine, w – kirjutamine, x – käivitamine).
drwxrwxrwx – maksimaalõigustega (kõigil on lubatud kõike teha) kataloog;
-rwxrwxrwx – maksimaalõigustega fail
Iga taseme õigusi saab teada siis vaadates, millised tähed vastavas kolmikus esindatud on.
Näiteks: drwxr-x--- kataloogi loabitt, millele omanikul on kõik õigused, rühmal on õigus lugeda ja faile otsida, teistel pole aga sinna üldse asja.