Tutt-tihane Triin Pajanen Teravatipulise musta-valgekirju suletuti tõttu peas on tutt-tihane hõlpsasti tuntav. Tutt- tihane on meie tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Igasugust tüüpi männimetsades on ta niisama iseloomulik nagu musttihane kuusikutes. Võrdlemisi harva satub tutt-tihane kuuse- ja lehtmetsadesse, linnu ja asulaid aga lausa väldib. Tutt-tihase laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Eesti mandriosas on tutt-tihane üldlevinud sage haudelind, läänesaartel aga pesitsejana puudub. Tihaste hulgas on ta oma eluviisilt kõige paiksem ega võta isegi nooruses ette ulatuslikumaid hulguliikumisi. Tutt-tihaste paarid hoiavad kokku aasta läbi
TUTT-TIHANE Referaat Haapsalu 2015 SISUKORD Sisukord.............................................................................2 Tutt-tihane.........................................................................3 Pilte Tutt-tihasest..............................................................4 Kasutatud materjalid........................................................5 2 TUTT-TIHANE Tutt-tihasel on musta-valgekirju suletutt pealael. See eristab teda teistest ning annab samas ka talle nime. Tutt-tihane paikneb okasmetsades
Regiina Malm 7b Tutt-tihane Teravatipulise musta-valgekirju suletuti tõttu peas on tutt-tihane hõlpsasti tuntav. Tutt- tihane on meie tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Igasugust tüüpi männimetsades on ta niisama iseloomulik nagu musttihane kuusikutes. Võrdlemisi harva satub tutt-tihane kuuse- ja lehtmetsadesse, linnu ja asulaid aga lausa väldib. Tutt-tihase iseloomulikuim osa on tema pea. See on hallikasvalge, musta laiguga kurgul ja musta silmatriibuga, mis läheb pea tagaosani ning pealael ilutseb suur kolnurkne tutt, mis on tihti ettepoole kaardus. Tal on valge kaelus, pruun keha pealpool ja helehall alapool, küljed on roostesed. Isas ja emaslinnud on sarnased, noorlinnud on prunimad ja nende tutt ei ole nii kaardus.
Sööb seemneid, kõrsi, marju. · Pereelu.Pesa ehitatakse okaspuudele või lehtpuudele ja see on väga hästi peidetud. Mai algusest kuni juuli alguseni võib leida pesast 3 6 muna. Haub emaslind, tavaliselt 11 16 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanemad putukatega. Pojad lahkuvad pesast 13 14 päeval · Vaenlased. Väikekiskjad ja röövlinnud. · Arvukus. Eestis pesitseb 1,5 - 2,5 miljonit paari, · Euroopas elab 130 - 240 miljonit paari. Tutt-tihane · Välimus. Tutt-tihase iseloomulikuim osa on tema pea. See on hallikasvalge, musta laiguga kurgul ja musta silmatriibuga, mis läheb pea tagaosani ning pealael ilutseb suur kolnurkne tutt, mis on tihti ettepoole kaardus. Tal on valge kaelus, pruun keha pealpool ja helehall alapool, küljed on roostesed. · Eluiga. Keskmine eluiga on 2 aastat, pikim teadaolev eluiga 6,5 aastat. · Pereelu. Tutt-tihane teeb endale ise pesaõõnsuse vana surnud puu sisse
Meisterlikult ehitatud pesa on väljast kaetud samblikega, sissepääsuava asub küljel. Sabatihase pere on väga arvukas, kuni 13 hinge, kes kasvades paisutavad pesaseinad rebenema. Tekkinud aukudest torgatakse siis sabad välja. Pesitseb leht-ja segametsades. Inimest või muud tülitajad võtavad sabatihased vastu kareda tserriri häälitsusega. Eestis ebaühtlaselt levinud väikearvuline haudelind Tutt-tihane Rahvapärased nimed on tutiga tihane, tutt-tihalane, metsatihane. Levib Eesti mandriosas, puudub Lääne-Eesti saartel. Üldiselt levinud peaaegu kogu Euroopas. Elupaigaks on okasmetsad, eriti eelistab männikuid. Pesitsusajal elutseb paarides, ülejäänud ajal hulgusalkades. On päevase eluviisiga. Pesa ehitatakse puuõõnsustesse, selleks kasutatakse ära väike-kirjurähni ja teiste tihaste pesakoopaid. Pesitseb meeleldi ka ülesseatud pesakastides. Pesamaterjali kogub emaslind
.............7 Teisi tihaste liike............................................................................................................ 8 Sabatihane (Aegithalos caudatus)...................................................................................8 Musttihane (Parus Ater)................................................................................................. 8 Kukkurtihane (Remis Pendulinus)................................................................................. 9 Tutt-tihane (Parus Cristatus)........................................................................................ 10 Eesti linde mõjutavad tegurid.......................................................................................11 Kasutatud kirjandus:.....................................................................................................12 2 Kes on tihased?
Tutt-tihane Marit Mesi Tutt-tihane on oma nime saanud pealael asuva musta-valgekirju tuti järgi (vt joonis 1), mis eristab teda teistest tihastest. Tutt-tihane on okasmetsade liik. Linnud eelistavad eelkõige männikuid, kus peale tuti on võimalik neid ära tunda ka omapärase laulu järgi. Üldiselt tutt-tihast lehtmetsades ega asulates ei kohta, kuna linnud on paiksed ning ei kipu oma tavalisest elupaigast lahkuma. Selle tõttu pole liik läänesaarte metsadesse veel jõudnud, kuigi linnud on Mandri- Eestis lausaliselt levinud. Neile ei sobi teiste tihastega toidu jagamine, nad eelistavad maapinna alt välja nokitud seemneid.
Sinitihane näeb välja nagu rasvatihane, kuid on temast oluliselt väiksem. Kollakas kõht ja hallikas laik keset rinda. Pealagi ning tiiva ja sabasuled on sinitihasel sinakad. Sinitihast võib märgata sageli okste peal selg allapoole rippumas. Pikkust on sinitihasel 10,5 - 12 cm ning tiibade siruulatus 17,5 - 20 cm ja kaalub ta umbes täpselt 10 - 13 g. Elab ta keskmiselt 3 aastat ning tema arvukus Eestis on 100 000 - 150 000 paari. TUTT-TIHANE Tutt-tihane (Lophopbanes (Parus) cristatus) pesitseb nagu musttihanegi okasmetsades, aga tema eelistab vanemat sambla- ja samblikurohket kuusikaut ja kivist männikut. Tutt-tihane on oma nime saanud ära silma paistva musta-valge kirju tuti pärast. Tutt-tihase isas- ja emaslind on vägagi sarnased. Eestis võib tutt-tihast kohata aastaringselt ainult väga väike osa nendest lendab talvel soojema paika otsima. Kellegi teisega on tutt-tihast pea võimatu segamini ajada kuna tema tutti on
Värvulised Räpina Poldril Värvulisi on Räpina Poldril märgatud kõige rohkem, ~85 liiki. · Kaldapääsuk · Võsa- · Sabatihane e ritsiklind · Salutihane · Suitsupääsu · Jõgi-ritsiklind · Põhjatihane ke · Roo- · Tutt-tihane · Vesipapp ritsiklind · Must-tihane · Stepilõoke · Kõrkja- · Sinitihane · Välja- roolind · Rasvatihane väikelõoke · Tiigi-roolind · Puukoristaja · Nõmmelõok · Soo-roolind · Porr e · Aed-roolind · Kukkurtihan · Tuttlõoke · Rästas- e
puuõõnsustes ning ka puujuurte vahel, kivide all koopakestes ja pehkinud kändudes. Tema saba on niisama pikk kui terve keha koos peaga, sageli isegi pikem. Sabatihase laul on hõbeselge ja helisev "tlililili". Talvel hulgub sabatihane võsades ja hõredates metsades, tulles sageli ka linnaparkidesse ja -aedadesse. Sabatihase pesa on üks kõige viimistletumalt ehitatud linnupesi. Teravatipulise musta-valgekirju suletuti tõttu peas on tutt-tihane hõlpsasti tuntav. Tutt-tihane on tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Linnu ja asulaid see lind aga lausa väldib. Laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Sootihane on pisike pruunikashall linnuke valkja alapoole ja musta lagipeaga. Väga liikuv lind. Sootihase laul on ühetooniline hele "dip- dip-dip...". Sügisel rändab osa sootihaseid meilt ära,
linnud elama, igaüks valib ikka endale sobiva välja. Juuresolev tabel aitab leida igale liigile sobivad kasti ja lennuava mõõdud. Kasti kõrgus maapinnast on antud meetrites, kõik teised mõõdud sentimeetrites. Põhja Kasti Lennuava Lennuava kaugus Kasti kõrgus Maja peremees sisemõõdud sisekõrgus diameeter katuse alaservast maapinnast Soo-, põhja- ja tutt-tihane, 9x9 22-25 3 5 2-3m must-kärbsenäpp Rasva- ja sinitihane, 12x12 22-28 3-4,5 5 2-3m väänkael, puukoristaja Kuldnokk 14x14 28-35 5 6 3-6m Õõnetuvi, siniraag 20x20 40 9 7 4-5m
Linnumaja Valmistamine Priit Pahla Saaremaa Ühisgümnaasium, 9B klass Ülevaade - Loovtöö eesmärgiks oli linnumaja valmistamine. Linnumaju on mitut sorti, kuid enim levinud on nö. klassikaline linnumaja. On teistsuguse kuju ja ehitusega linnumaju teistele linnuliikidele, samuti võib vanast õõnsast puust meisterdada hoopis pesapaku. SISSEJUHATUS Linnumaja on inimese tehtud kast, mis on mõeldud lindudele pesitsemiseks. Pesakaste kasutavad enamasti mets- või kodustatud linnud. Pesakastides võivad samuti elada imetajad, näiteks oravad ja nahkhiired. Pesakastis on linnupojad paremini kaitstud. Pesakasti ühes seinas asub tüüpiliselt ümar avaus, kust linnud saavad väljuda ja hiljem kasti tagasi lennata. Ava suurus määrab ära selle, kes pesakasti elama asub. Väiksematesse pesakastidesse tulevad käblikud, pöialpoisid ja teised väiksemad linnud, kuid pesakaste on o...
hukutav. Kui nakatada mükoriisat mitte moodustavaid taimi (neid on siiski väga vähe), siis see väljendub kasvu aeglustumises ja juurte kärbumises. Mükoriisade puhul käituvad parasiititena heterotroofsed taimed (neid on väga vähe), kes ei varusta seent süsinikuga vaid hoopis võtavad seda temalt. 19) Kuidas linnud jagavad ökonišše okaspuudel? Mis on gild? Ökonišši näitena tihased, pöialpoiss ja porr okaspuudel: Musttihane ja pöialpoiss toituvad põhiliselt oksa tipu lähedal, Tutt-tihane toitub oksa keskel põhjatihane toitub oksal tüve lähedal, porr tüvel. Kõik söövad puul elavaid ämblikke ja putukaid. Kohtades kus üht liiki elab vähem saab teine liik oma nišši laiendada, näide: Gotlandil ei ela tutt-tihaseid ja põhjatihaseid ja seal on must tihasel võimalik oma toidunišš laiendada tervele oksale Gild on rühm ühesugust toitu ühesugusel viisil kasutavaid loomaliike, olenemata nende süstemaatilisest kuuluvusest. Tekitab alati tugevat konkurentsi.
Sisukord Sissejuhatus Rääkides värvulistest räägime maailma kõige levinumast linnuriigist. Värvulistel on 4 alamseltsi: lainokalised, türannilised, lüürasabalised ja laululised ning värvuliste alla kuulub 49 sugukonda. Värvuliste välimus on seinast seina, ent sulestik on neil kõigil enamasti mustriline. Selts: Värvulised (Passeriformes) Värvuliste selts hõlmab väga palju liike ja suure arvu sugukondi. Värvulised on liigirohkeim linnuselts; u. 5100 liiki, Eestis üle 100 liigi. Suurim värvuline on ronk, väikseimad on pöialpoisid ja nektarilinnud. Värvuliste hulka kuuluvad meie kõige tavalisemad suvelinnud (kuldnokk, metsvint, pääsuke et al ) ja talvelinnud (varblane, tihane, käbilind, musträstas et al). Üle poole Maad asutavatest linnuriikidest kuulub sellesse seltsi. Kõige enam on neid troopiliste alade metsades; mida enam põhja poole, seda vähem on värvulisi nii absoluutselt, kui suhteliselt. Vaatamata tunduvatele erinevustele välisku...
(musträhn ,käblik,metsvint,lehelind); imetajad(karu,kits,hunt); Väikekiskjad. Nirk, kärp, nugis, tuhkur, rebane, mäger, mink. Liigid: metstilder, metsvint, rohevint, suurnokk-vint, metskiur, hall-kärbsenäpp, talvike, siisike, väike-lehelind, salu-lehelind, mets-lehelind, suur-kirjurähn, mustpea-põõsaslind, aed- põõsaslind, laulurästas, hallrästas, musträstas, vainurästas, pasknäär, rasvatihane, põhjatihane, sootihane, tutt-tihane, sinitihane, sabatihane, punarind, käblik, kaelustuvi, leevike, karmiinleevike. Lääne-Eestile iseloomulikke elupaigatüüpe: metsad ja sood. Põlismets on looduslik, inimtegevusest puutumata mets. Ürgmetsa aineringe kulgeb kinnises tsüklis ja seda iseloomustab tootmise-tarbimise tasakaal (P/R=1). Ürgmetsa taimekooslus(ed) on üsna stabiilsed. Inimpelglikud liigid.. Eesti kotka-aabits. IV Niidud NIIT- Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Vajab
Siia pane koolinimi Linnud (Referaat) Koostaja: Juhendaja: Koht, aasta Sisukord Header and footer ; nimi · Leevike · Kiivitaja · Jäälind · Musttihane · Rohevint · Vesipapp · Ööbik · Urvalind · Pöialpoiss · Nurmkana 2 Header and footer ; nimi Leevike Leevike on varblasest suurem, musta lagipea ja kurgualusega jässakas värvuline. Isaslind hiilgab oma kauni sulestikuga. Tema helepunane rind on nii silmatorkav, et looduses teda tähele panna ja ära tunda ei ole raske. Emaslind roosakashalli värvusega on tagasihoidlikum. Leevike on levinud kogu Euraasias. Eestis on ta tavaline, kuid ta levik on hajus. Leevikest võib kohata kuusikutes, parkides, elamute ümbruses. ...
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO ...
kujunevad). Nt talvel pole jänesel valgest karvkattest kasu. Mesilastel mürgiastel. Kaktused saavad veevaeses kohas hakkama, aga veerikkas kohas mitte. Liikide tekkimine Liik sarnaste isendite rühm, kes võivad omavahel järglasi anda ja kellel on alati olemas oma kindel areaal ehk leviala. Liikidekriteeriumid, mis teevad neid sarnaseks. Erinevaid liike eristab ristumisbarjäär. 1) pärimus välis- ja siseehituse sarnasus. N. tutt-tihane ja rasvatihane liike eristab välimuse järgi. Väliselt võivad sarnased olla, aga sisemuselt kromosoome erinev arv. 2) Füsioloogiline paljunemise iseärasused, nt on aeg erinev paljunemisel 3) Keemiline koostis erinev 4) Ökoloogilised erinevused 5) Geograafiline Ühest liigist rääkides peab enamus kriteeriumeid kokku langema, aga mitte alati kõik. Liigi tekke teed on: (algüksuseks on populatsioon ja peab olema eraldatus):
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur ...
annaabi.ee 
