Leidsid 27 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Linnastumise mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
linnastumine, slumm, hiidlinnastu, rein, kuritegevus, megalopolis, keskusest, slummid, õhusaaste, elamud, viletsus, töötud, megapolis, kokkukasvanud, astmeks, bostoni, tokaido, tokyo, osaka, järvistu, chicago, diego, francisco, eeslinnastumine, suburbanisatsioon, kolimine, luuaksearahvastiku, kasvutegurid, iibe, immigratsioon, tööstusajastuosatähtsuse maa rahvastikus suurenemine ja linnalise eluviise levimine. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid, seal on ka iive suur. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrg, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad vaid arengumaadest sisserändajate tõttu peamiselt, iive on väga väike või hoopis negatiivne. Linnastumine tekkis, sest inimestel oli suurem vajadus kaitse järele. Linnastumise protsess jagatakse kolmeks erinevaks etapiks. Esimene etapp hõlmab 19. sajandit. Sajandi algul elas
Veetakse kergeid ja kiiresti riknevaid kaupu, kiir- • rajatised ja lennukid on kallid Saadetisi, kallihinnalisi esemeid) • sõltub suuresti ka ilmastikuoludest • Väike mahutavus lennukiga ei saa igal pool maanduda Linnastumise kulg ja erinevused arenenud ja arengumaades Näitaja Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku osatähtsus, Üldjuhul kõrge, üle 70%. Osatähtsus veel keskmine või kasvutempo Kasvutempo aeglane madal, kuid kasvutempo kiire Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv loomuliku
Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud tavadega, sellel tasandil tekivad inimeste konfliktid. osakaal 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile 4. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad 4. Sageli on tegemist illegaalsete soolised migrantitega, disproportsioonid mis tekitab palju probleeme. 4.Võrdle linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades. Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Osatähtsus veel osatähtsus, Üldjuhul kõrge, üle 70%. keskmine või madal, kuid kasvutempo Kasvutempo kasvutempo kiire aeglane Urmas Lekk geograafia 2010 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 3
Linnarahvastiku Aeglane Kiire osatähtsus, kasvutempo Kasvutegurid Arenenud riigid Arengumaad Linnastumisega Elanike suundumine maalt Rahvaarvu kiire kasv loomuliku kaasnevad Väiksematest linnadest iibe arvel elanike suundmine majanduslikud ja suurlinnadesse, maalt linna, Ülelinnastumine, sotsiaalsed probleemid Linnastumine on jõudnud tööstusajastu linnad infoajastu linnade järku Linnastumisega Prügimajandus,õhusaaste, Transpordiprobleemid kaasnevad linnahaljastuse säilitamine Prügi,nahkushaigused,õhusaaste keskkonnaprobleemid 7. Mis põhjustel endised suurlinnad kahanevad? Too üks näide kahanevast linnast. Paldiski sellep,kuna see oli sõjaväe linn Nõukogude aegu,kui lõppes NSV ära läksid sõdurid
./..) Mis on tolle tihedamini asustatud piirkonna eelised ( kliimatingimused, reljeef, veekogud vms). Nimeta peamised linnad, kui võimalik ning üldista rahvastiku paiknemist mingi kriteeriumi järgi (näiteks veekogude ääres või rannikualadel). Kus paikneb vähem rahvast ning miks? 9. Teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades;toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Osatähtus veel keskmine või osatähtsus, kasvutempo Kasvutempo aeglane madal, kuid kasvutempo kiire Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv loomuliku väiksematest linnadest iibe arvel, elanike suundumine
3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioon 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile 4.Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus 4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantitega, 5.Kaotatakse haridusinvesteeringud. mis tekitab palju probleeme. 11. Linnastumise kulg ja erinevused arenenud ja arengumaades; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo Osatähtsus veel keskmine või osatähtsus, aeglane madal, kuid kasvutempo kiire kasvutempo Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv väiksematest linnadest suurlinnadesse, loomuliku iibe arvel, elanike
Välisinvesteeringute maht 2. Eksport ja importkaupade struktuur ja maht 3. Rahvusvaheliste ettevõtete arv antud riigis 4. Internetiühenduste ja kasutajate arv 5. Rahvusvahelised telefonikõned ja rahaülekanded 6. Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides RAHVASTIK JA ASUSTUS a) Maailma rahvaarvu kasv ja põhjused: pereplaneeringu puudumine, religioossed tõekspidamised, suremuse langus (eriti arengumaades). Tagajärjed: toidupuudus, näljahädad, linnastumine, tööpuudus, majanduslik ebavõrdsus, väljaränne, nakkushaiguste levik. b) Võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi c) Sündimuse erinevused: Arengumaad: ei kasuta pereplaneerimise võtteid, abiellumine ja laste sünd omavahel tihedalt seotud, rikkuse märgiks peetakse palju lapsi, lapsed abistavad vanemaid
sotsiaalsfäärile Maailmas peamised rändesuunad ja nende põhjused: * Mehhiko - USA – parem elu ja tasuvam töö * Puerto Rico – USA – parem elu, majanduslik kindlustatus * Türgi – Saksamaa – parem elu, majanduslik kindlustatus * Burkina – Elevandiluurannik – majanduslikul parem * Venemaa – Kasahstan – poliitilised põhjused * Hiina – USA – loodusõnnetused, parem elu * Indoneesia – Malaisia – parem elu 9. Linnastumine. Asulate jaotuse alused linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Oskad iseloomustada linnastumise erinevaid etappe ning tead, kunas need maailmas levisid (-vad) Jaotuse alused: 1. Rahvaarv 2. Inimeste peamised tegevusvaldkonnad 3. Tsentraalse kanalisatsiooni olemasolu 4. Teatud infrastruktuuri olemasolu Linnastumise etapid: 1. Algab seoses industrialiseerimisega (langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga ja demograafilise plahvatusega)
KT küsimused 1. Mis on linnastumine? 2. Mille poolest erineb linn külast (nimetage mitu tunnust)? 3. Millised on keskkonnaprobleemid linnades? 4. Millised tegevusalad (tööhõive majandussektorites) on iseloomulikud linlastele? 5. Mis on lähilinnastumine (ka valglinnastumine) ehk suburbanisatsioon? 6. Mis on vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon)? 7. Mis on ja kuidas tekivad linnastud? 8. Nimetage mõni megalopolis ehk hiidlinn. 9. Mis on ja mis põhjustab ülelinnastumise? 10. Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid kujundavad linnas eriilmelisi ja erinevate ülesannetega ning maakasutusega sektoreid või ringe? 11. Mis on agul? 12. Mis on ärila? 13. Kuidas nimetatakse nähtust, kus linnakeskuse rahvaarv väheneb, kuid linnastu rahvaarv kasvab (seega eeslinnade ja linnastu piirile jäävate asulate rahvaarv)? 14
kaasaegne rahvastiku tüüp sisuliselt eelmise vastand. Madal sündivus ja suremus, rahvaarvu väga aeglane kasv ja mõningane kahanemine. Rahvastiku vananemine. Pereplaneerimine tähtis. Lapsi peredes vähe. Surmapõhjused on üldiselt seotud suuresti veresoonkonnahaigustega. demograafiline plahvatus rahva kiire kasv rahvastiku vananemine sündimus väike, suremus suur. Omane üldiselt kaasaegsele rahvastikutüübile. sündimus, suremus, iive, rahvastikupoliitika, migratsioon, linnastumine RAHVASTIK JA ASUSTUS Analüüsi maailma rahvaarvu kasvu, selgita selle põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes. miljard
kui sünnib Venemaa Nullkasv ehk Väike(1- Väike(väik 0(1-3%) Noori ja Pikk Kanada, USA, kaasaegne 5%) sem kui vanemaealisi 80 ja üle) Norra, Rootsi, sündimus) ühepalju UK, Jaapan LINNASTUMINE (urbaniseerumine) Linnade piiriks võib olla rahvaarv, aga ka inimeste tegevusalad(linnades peab olema teenindus esikohal). Tavaliselt on arenenud riikidele iseloomulik suur linnastumiseprotsent ja arengumaadele väike. Ladina-Ameerikas on ka linnaelanike protsent suur tänu marginaalsele rahvastikule. Marginaalne rahvastik-inimesed, kes hiljuti on maalt linna tulnud lootuses leida elu- ja töökoht
Esimeste linnade ja tsivilisatsioonide levik 9 Agraarajastu linnad · Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades · Linnades elas 1-2 % rahvastikust · Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega · Asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega 10 Linnastumine tööstusühiskonnas 1 · Toimub kiire linnastumine · Tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse · Euroopas toimus 18. sajandi keskel, langes kokku demograafilise plahvatusega 11 Linnastumine tööstusühiskonnas 2 · 20.sajandi alguses oli 11 linna, kus oli enam kui miljon elanikku. · Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 · 2000
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Sydney Ü.Liiberi foto Suurem osa inimesi tahab linnas elada · Aastal 1800 elas vaid 3% maailma rahvastikust linnades, 1900.a. juba 13% ja 1950. a. 29% ning 2008. a. 50%. 2025. aastal elab linnades tõenäoliselt juba 60% rahvastikust. % 1950 2000 2050 · Linnastumine on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi asub elama linnadesse. Linnarahvastiku osatähtsus maailma riikides Kanada Islan Venemaa 80% d 74% USA Portuga 93% Jaapan
........………………………………………………… 2) .........………………………………………………… 4) .........………………………………………………… Toetudes joonisel olevale infole, selgita nelja teguri mõju rahvastiku paiknemisele ja tihedusele 53. teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Linnad kasvavad Osatähtsus veel keskmine või madal, linnad osatähtsus, kasvutempo aeglasemalt ja tasakaalustatumalt. kasvavad kiiremini ja ebaühtlaselt. kasvutegurid Linnarahvastik kasvab sisemigratsiooni ja Linnarahvastik kasvab kõrge sündimuse ja ka riiki sisserändajate arvelt
Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis ja transporditingimused on soodsamad. Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km2. Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad. 16. teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku osatähtsus, Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo aeglane Osatähtsus veel keskmine või madal, kuid kasvutempo kiire kasvutempo Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja väiksematest linnadest Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe arvel, elanike suurlinnadesse, linnastumine jõudnud infoajastu linnade suundumine maalt linna, tööstusajastu linnad,
TARDUMINE sulamine marmor MAGMA maavarade kaevandamisega kaasnevad probleemid; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) .
11 4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantidega, 4.Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb mis tekitab palju probleeme. pensionäride osatähtsus. 5.Kaotatakse haridusinvesteeringud. 53. Linnastumise kulg ja erinevused arenenud ja arengumaades; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo Osatähtsus veel keskmine või madal, osatähtsus, aeglane kuid kasvutempo kiire kasvutempo Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe väiksematest linnadest suurlinnadesse, arvel, elanike suundumine maalt linna,
11 4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantidega, 4.Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb mis tekitab palju probleeme. pensionäride osatähtsus. 5.Kaotatakse haridusinvesteeringud. 53. Linnastumise kulg ja erinevused arenenud ja arengumaades; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo Osatähtsus veel keskmine või madal, osatähtsus, aeglane kuid kasvutempo kiire kasvutempo Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe väiksematest linnadest suurlinnadesse, arvel, elanike suundumine maalt linna,
Lääne-Euroopas Kagu-Inglismaalt kuni Põhja-Itaaliani (SININE BANAAN). Nende piirkondade rahvaarv on kasvanud, sest veekogude ligidal on elutingimuseks parem keskkond ja rohkem võimalusi. 4. Mis on „kummituslinnad“. Miks nad on tekkinud? Too mõni näide.Kummituslinnad- mahajäetud linnad, mis õitsesid kullapalaviku ajal, kuid jäid varude ammendudes inimtühjaks. NT: Rhyolite USA-s, Berlin Nevadas USA-s, Bodie linn USA-s, Hashima saar Jaapanis 5. Mille poolest erineb linnastumine arenenud riikides ja arengumaades? (võrdlev tabel!) 1) Linnastumise tempo on arengumaades kiirem, sest arenenud riikides on linnastumise protsess kestnud pikemat aega ja linnarahvastiku osakaal on keskmiselt kõrgem. 2) Arengumaade linnad kasvavad ebaühtlasemalt, mõned linnad, peamiselt pealinnad kasvavad erakordselt kiiresti. 3) Arenenud maade linnadele on iseloomulik ees- ja vastulinnastumine; arengumaadele on iseloomulik ülelinnastumine, tekivad suured slummid
orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne. 9 Muldade hävimise põhjused: valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne) Tagajärjed: mullaviljakuse vähenemine, vee- ja tuuleerosioon, sooldumine, kõrbestumine, keemiline ja radioaktiivne saastumine jne. Mulla tähtsus: fotosünteesivad taimed, globaalne süsinikuringe
MAGMA 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; maalihe 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) .
MAGMA 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; maalihe 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) .
12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; Mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, kurrutus, murrang, magma, laava, kiht ja kilpvulkaan, maavärin, epitsenter, mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit, laamtektoonika, maalihe; PEDOSFÄÄR 14
8. Sotsiaalsed probleemid- kaevanduses töötamine kahjustab tervist põhjustades tervishoiuprobleeme. Kuna kaevanduses töötavad enamasti mehed võib esineda ühekülgne tööhõive ja seetõttu ka soolised disproportsioonid. Samuti võib see põhjustada omakorda struktuurset tööpuudust (Näiteks- naistel, kelle mehed töötavad kaevanduses, ei ole tööd). Keskkonnaprobleemid- Muldade hävimine, põhjavee taseme muutused ja reostumine, tuule erosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevajumine ning soostumine Eelised karjääride: Parem ligipääs kaevandatavale materjalidele. Ei pea olema kitsastes kaevandites, mis võivad olla ohtlikud. Puudused karjäärides: Maastiku ulatuslik muutumine, põhjavee suurem reostumise oht, ökosüsteem hävib. Kuivendab ümberkaudsed sood, ojad ja muud niisked alad. Karjäärides kaevandamisega tekib rohkem aheraineid. Võib kaasneda maapinna vajumine. Eelised kaevandustes:
Sotsiaalsed probleemid- kaevanduses töötamine kahjustab tervist põhjustades tervishoiuprobleeme. Kuna kaevanduses töötavad enamasti mehed võib esineda ühekülgne tööhõive ja seetõttu ka soolised disproportsioonid. Samuti võib see põhjustada omakorda struktuurset tööpuudust (Näiteks- naistel, kelle mehed töötavad kaevanduses, ei ole tööd). Keskkonnaprobleemid- Muldade hävimine, põhjavee taseme muutused ja reostumine, tuule erosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevajumine ning soostumine 9. TEAB MAALIHETE TEKKEPÕHJUSI JA VÕIMALIKKE TAGAJÄRGI; Maalihked tekivad maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad- kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lasumine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv)all.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
annaabi.ee 
