Rüütlikirjanduse kõrval levib 12- 13. sajandil nii ladina kui rahvuskeelne klerikaalne kirjandus. Enamasti on teosed didaktilised, propageerides kiriklikku moraali. Tuntakse palju legende pühakute elust, näiteks 'Legend pühast Alexiusest'. Keskaja kirjanduse kõrgajastu, 12- 13. sajandi hilisemaks silmapaistvamaks avalduseks on linna- ja rahavakirjandus, mis jätkub hoogsalt 15. sajandini. Võitlus rüütelkonna ja linnakodanluse vahel kajastub tekkivas linnakirjanduses. Kui rüütlikirjandus upub keskaja lõpul fantaasiasse, siis linnakirjandus püsib elulähedasena. Esitab tavalist argipäeva, kasutatakse kõnekeele lähedast väljenduslaadi. Käsitlusaineks on elu pahupoole nähtused, inimestevahelised elusuhted. Õpetust jagatakse satiirilises käsitluses. Rahvalikule kirjandusele on omane geneetiline seos rahvaluulega, igapäevase elu vastandamine rüütlikirjanduse fantastikale, demokraatliku kangelase ülistamine ja
õppida ja selleks rajati koole. Keskaja linna kultuur ei olnud nii kõrgelt arenenud kui kaubandus, kuid siiki olid olemas koolid ja kirjandus. Linna koolideks olid toomkoolid, põhikoolid, ametikoolid ja ülikoolid. Kõigil neil olid erinevad eesmärgid. Põhikoolis õpiti näiteks arvutamist ja raamatupidamist. Ülikoolis aga õpiti keerulisemaid teadmisi, näiteks arsti- ja õigusteadus. Peale hariduse oli veel tähtis osa linnas kirjandusel. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabliood pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Sama laadi oli linnakirjanduse kuulsaim teos anonüümne prantsuse eepos " Rebaseromaan". Tõenäoliselt üks silmapaistvamaid üritusi keskaegses linnas oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval. Üheks tähtsaks riigitunnuseks oli võibolla suhted teiste linnadega, kas siis kaubanduslikud või valitsemisega seotud
∙ Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva ”kolmanda seisuse”, s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. ∙ Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest ”maa peale”. ∙ Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilisdidaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE
Linnade arenguga muutus haridus oluliseks ka ilmalikus tähenduses. Vajati väljaõpetatud, haritud ametnikke, kes oleksid suutnud korraldada ühiselu, pidada arveid. Kultuurikeskme ülekanne linnadesse toimus kolmes põhilises valdkonnas: haridus, arhitektuur ja kirjakultuur. Katedraalkoolidest kasvasid välja ülikoolid. Töid jätkus ka arhitektidele ja müürseppadele. Piibli kõrval hakati viljelema ka ilmalikku kirjasõna ning linnakirjanduses hakkas levima satiir. Rüütliromaanide ja ,,Kuningas Arturi lugude" kõrvale hakkasid tekkima ka värssjutustused, kus püüti naeruvääristada vaimulikke ja feodaale loomade kujul. Selliseks näiteks on ,,Rebaseromaan". Satiiriliste jutustuste levimine rahva hulgas tähendas seda, et linnainimeste- ja feodaalidevahelised suhted ei olnud kiita. Linnad olid rajatud senjööride maa peale, kes üritasid oma mõjuvõimu laiendada. Linnad aga püüdsid end sõltumatuks võidelda
Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis skenee, mis oli etendusel taustaks ja kõlaseinaks. Kõige keerukama lavamasin oli tõteseadeldis, mille abil võis jumal taevas maapeale laskuda. Teatrid olid tohutu suured, näiteks ateena teater mahutas 17000 inimest, kuid Megalopolis mahutas 44000 vaatajat. Etendused olid tasulised, kuna Ateena riik rentis teatreid ka eraisikutele, kes pidid hoolitsema remondieest. Kesk...... Oluline osa linnakirjanduses moodustas draamakirjandus, mis arenas eriti intensiivselt 13.saj. Keskaja näidendid kujunesid välja kristlikust liturgiast. Esialgu toimusid teatri etendused kirikus, kuid hiljem kandus etenuds kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakile. Liturgilisi näidendeid mängiti kogu euroopas. Alguses olid need ainult preestritele ja kooripoistele, kuid pärastpoole lülitusid mängu ka lihtkodanikud. Esimene teadaolev esinemine lossisaalis on 15.sajandil Hispaanias.
Tristan ja isolde , Kuningas arturi lood ja graal 17. Iseloomusta linnakirjandust. Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. · Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". · Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. 18. Kes olid trubaduurid? Trubaduur oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. 19
Kui ta sai aru, et armastab siiski isoldet, läks ta cornwalli ümberriietatult temaga kohtuma.Ühel sõjaretkel sai ta surmavalt haavata, teda oleks saanud päästa ainult Isolde, aga armukade valgek. Isolde ei andnud märku, et õige Isolde tuleb ning Tristan arvas, et ta keeldus ning suri ja Isolde nähes surnud Tristanit, suri samuti, nad maeti samal õhtul ning mõlema hauale sirgus puu, mille oksad omavahel põimusid. 8. Linnakirjanduse teke, teemad - Tekkis 13-14 sajandil Linnakirjanduses oli palju satiiri ja irooniat aga ka manitsussõnu ja õpetusi. Linnakirjanuds väljendas käsitööliste ja kaupmeeste meeleolusid ja huve. 9. "Roosiromaan", 2Rebaseromaan" – teemad, kirjutamislaad - "Roosiromaan" - 2 osa, stiil on erinev. See on kirjutatud nägemuse vormis. Suurimaks väärtuseks on peetus MÕISTUSE ja LOODUSE arutlusi. "Rebaseromaan" - loomaeepos, mille kirjutamisest võttis osa mitukümmend autorit, kes andsid oma panuse. Selles esineb nii huumorit kui satiiri. 10
korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks. Etendused olid tasuta. Kirjandus Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. Alates XII sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid nimetati trubaduurideks. See luule oli pühendatud südamedaamidele.
Vasemad linlased pidid elama eeslinnades. Linnaelanike toit oli mitmekesine.Muudeti suhtumist abiellu. Hakati rohkem abielluma, kuna linna elu oli vabam. Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis aeg-ajalt kasvasid üle relvastatud kokkupõrgeteks. Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga.Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Neid pidasid nii gildi, tsunftid kui ka terve kodanikkond üheskoos. Olid näitemängud. Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid. Ristiusk ja kirik Usutõe peamine allikas keskajal oli Piibel. Keskaegse ettekujutuse kohaselt troonib Jumal oma saadikutest ehk inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel. Saatan kiusas juba esimesi inimesi Aadamad ja Eevast, ahvatledes naist paradiisiaias noppima õuna keelatud puu otsast.Jumal, Kristus ja Püha Vaim moodustavad kokku Püha Kolmainsuse. Peale surma ootab häid inimesi taevas ning patustajaid põrgu.
-15. sajandil) 13. sajandil olid linnad peamised kultuuri- ja hariduskeskused. Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Kõigepealt jõudis see realistlikum temaatika naljanditesse, juttu, anekdooti. Värsivorm taandus aeglaselt, seda kasutati ka muinasjuttude puhul.
Piibli tekste illustreerivaid pantomiime. Aja jooksul kasvasid etendused sedavõrd, et neid hakati mängima kirikuesistel platsidel. Algselt Piiblist võetud teemad muutusid üha ilmalikumaks, kaotamata siiski lõplikult seost pühakirjaga. Sellistest näitemängudest ehk müsteerumidest kõige vanema ja pikka aega levinum "Aadama mäng" kujutas üht ristiusu seisukohalt olulisimat Vana Testamendi lugu Aadama ja Eeva pattulangemist. Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabliood pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Sama laadi oli linnakirjanduse kuulsaim teo anonüümne prantuses eepos "Rebaseromaan".
Miks oli tarvis kehtestada luksusmäärusi? · Arveldati rohkem rahaga. Oma vara tuli kasvatada. Oma rikkuse ja mõjukuse näitamise kõige paremaks viisiks peeti toretsemist ning varanduse pillavat kulutamist. Raha kasutati lõbutsemiseks. Raha oli kõige tähtsam · Luskusmäär oli suunatud liigse ja mitteseisusekohase toretsemise vastu., et välitda liikset priiskamist ja vaesumist. Läks vastuollu ristiusuga. 4. Kust ammutas linnakirjandus motiive? Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Teater kasvas välja kristlikust usupuhastusest, kus olid näitemängud. Fabliood-värsivormilised lühilood, mis pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Ristiusk ja Kirik I 1. Milline oli keskaegse katoliku kiriku õpetus patust ja selle tagajärgedest? Inimene on nõrk ega suudaks kurjusele vastu seista, kui talle ei saaks osaks jumala piiritu armastus
Linnakirjandus - Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet.Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale".Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos.
Linnakirjandus hakkas välja arenema samal ajal kui rüütlikirjandus, aga see tekkis linnade ääres ja sees ning oli mõeldud keskklassi inimesele ja see oli inimestele lähedasem. Haridustase oli keskklassi inimeste seas tõusnud ning sellepärast mõtles linnakodanik täiesti teistmoodi võrreldes õukonna aadlikuga. Just teise mõttelaadi pärast tekkiski uus kirjandusliik, milleks oli linnakirjandus. Uus kirjandusliik polnud nii üllas ja ülistav kui rüütlikirjandus. Linnakirjanduses olid tavaliselt pingelised teemad. Naerdi usuinimeste ja rikaste üle. (Talvet, 1995 : 62-66) Prantsusmaal suurenes fablioode populaarsus, mis olid lühijutustused elu hetkedest, mida kujutati teravmeelselt. Heaks peeti leidlikkust ja taibukust ning halvaks rumalust. Lood olid kirjutatud rahvapärases keeles, need olid täis naljandeid ja vanasõnu ning nad olid kergesti mõistetavad. (Talvet, 1995 : 62-66)
Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis kasvasid vahel üle tänavalahinguteks ja lihtrahva väljaastumisteks. Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal. Kuigi jõukamatel linnaelanikel oli linnas kinnisvara ja sageli ka maavaldusi linna lähedal, moodustas vallasvara linlaste rikkuses siiski suurema osa kui feodaalidel või talurahval. Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Korraldati karnevale ja näitemänge ning ka müsteeriume. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Linnakirjandust iseloomustavad kõige paremini värsivormilised lühilood-fabliood, mis pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid(kuulsaim teos "Rebaseromaan") Ristiusk ja kirik 1 Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud. Usk jumala kõikvõimsusesse oli juurdunud kõigis ühiskonnakihtides. Usuõpetuse peamine allikas oli Piibel, aga ka vanaaja kirikuisade teosed
kuna mehed abiellusid suht hilja aitas prostitutsioon kaitsta ühiskonna moraali.Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest.Tõenäoliselt kõige silmapaistvam üritus varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval.Siis püüti võimalikult palju süüa sest järgnes 40 päevane paast. Peaaegu alati kuulusid vastlate kava ka koomilised näitemängud, mida etendati turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või läbi linns veetavatel vankritel. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid, tatris aga usu. b)Sandinaavlaste saagad ja kangelaseepika *skandinaavlased andsid oma pärimusi edasi suuliste lugude ehk saagadena.kirja pandi neid alles siis kui hakati skandinaavia tähestikku.Sellegi poolest on mitmed saagad meie jaoks hindamatu allikas skandinaavlaste varase ajaloo kohta.Nii teame retkedest Gröönimaale ja Ameerikasse arheoloogilistele andmetele lisaks just Erik Punase saagast
1491. a andis paavst korralduse, millega lubas paastu ajal süüa mune ja piimatoite. Õlu ja vein. 1525. aastal langes (ordumeister) Wolter von Plettenbergi külaskäik Tallinna paastuaega asjaolu, mis sundis pidusöögil küll serveerima ainult kalatoite, kuid kaugeltki mitte kärpima tarbitava alkoholi kogust. Karskusesse või mõõdukusse alkoholi tarbimisel suhtuti keskajal tunduvalt väiksema respektiga kui paastumise. 27.Linnakirjandus (fabliood, Rebaseromaan) Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabilood pilasid erinevalt inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Linnakirjanduse kuulsaim teos anonüümne prantsuse eepose ,,Rebaseromaan" loomadena esindatud kõik tähtsamad ühiskonnakihid : lõvi Boble kujutas kuningat, kohmakas karu Brun ja
Algul kaupmeeste ühendus, 14.saj. Aga kaubalinnade liit. Liidu keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks hansapäevad, kus otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmetevahelisi tülisid jne. Novgorodis Hansa kaubakontor. Lääne-Euroopasse viidi mett, vaha ja karunahku, lisaks vilja ja rauda, Põhja- Euroopasse ja Venemaale aga luksuskaupu, tekstiilitooteid ja soola. Linnad. Eluolu ja kultuur Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabliood pilasid erinevaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte. Sama laadi teadmata autori poolt kirjutatud prantsuse eepos "Rebaseromaan", kus on loomadena kujutatud kõik ühiskonnakihid neile iseloomulike omadustega. Paast: 1 söögikord päevas karskus loobumine lihast 40 p. Paast enne lihavõtteid (suur paast), 3 p. Enne nelipühi Ristiusk ja kirik
Linna keskmeks oli raekoda, mille lähedusse enamik ühiskondlike hooneid ka rajati ( katedraalid, kirikud jms) Tõenäoliselt kõige silmapaistvam üritus keskaegses linnas oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval Just siis söödi nii kuis saadi, sest oli vaja koguda rammu järgnevaks 40-päevaseks kurnavaks paastuks Vastlakarnevalil lauldi ning peaaegu alati kuulusid vastlate kavva ka koomilised näitemängud Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid Linnakirjanduse kuulsaim teos on anonüümne prantsuse eepos "Rebaseromaan" *Reformatsioon Inglismaal. Vastureformatsioon. Põhjused; Henry VIII ja Elisabeth I osa; anglikaani kirik; vastureformatsioon. Reformatsiooni algul ei pooldanud Inglismaa toonane kuningas Henry VIII Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel. Kuna tema abielu Aragoni printsessi
vastastikuse sümpaatia alusel, väljaarvatud aadlike perekonnad. Samal ajal levis linnades ka laialdaselt prostitutsioon. Linnas oli ka ülestõuse aadlike vahel ja lihtrahval vaesuse tõttu. Anti välja ka luksusmääruseid liige kulutamise korral, linnavõimude poolt. Linnaelu oli ka kirev pidustuse poolest. Üks tuntuim oli vastlakarneval, millele järgnes 40 päeva paastumist. Vastlate kavva kuulusid ka näitemängud, neist kuulsaim olid ,, aadama mäng". Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid vormilised lühilood ehk fabliood, mis pilasid erinevaid ühiskonnakihtide ning elukutse esindajaid. Kuulsaim teos on prantsuse ,,Rebaseromaan". Suured maadeavastused Peamine põhjus oli leida uusi mereteid Indiasse ja Kagu-Aasiasse, mis olid ettekujutuste järgi rikkad maad. Maadeavastajateks said Hispaania ja Portugali elanikud. India poole tahtsid nad sõita seekord ida poole, nende arvutuste järgi oli maakera ümbermõõt väiksem, mistõttu maa
Selle peale sekkusid asjasse linnavõimud. Nimelt raad andis välja luksusmäärused, mis olid suunatud liigse ja mittevajaliku kulutamise vastu. Linnakultuur Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Tähtsaim ja silmapaistvam üritus oli vastlakarneval, mida peeti varakevadise paastu algul. Sel ajal söödi nii palju kui jaksati, lauldi tänavatel siivutuid laule ja toimusid ka näitemängud turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või vaktitel, mida veeretati läbi linna. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Fabilood (värsivormilised lühilood) pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihte ning elukutsete esindajaid. Sama laadi oli ka linnakirjanduse kuulsaim teos anonüümne prantsuse eepos "Rebaseromaan". 17. RISTIUSU KIRIKU KUJUNEMINE VARAKESKAJAL 313 Lääne-Rooma valitseja Constantinus Suur legaliseeris ristiusu. Kui Lääne-Rooma langes, siis nähti selles kirikus Rooma riigi aladel elajate ühendajat. Ristiusk on ka
· Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal. · Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. · Tõesnäoliselt kõige silmapaistvam üritus keskaegses linnas oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval. · Peaaegu alati kuulusid vastlate kavva ka koomilised näitemängud · Müsteeriumidest kõige vanem ja pikka aega levinuim ''Aadama mäng'' kujutas üht ristiusu seisukohalt olulisimat Vana Testamendi lugu Aadama ja Eeva pattulangemist. · Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid. · Värsivormilised lühilood fabilood pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. · Linnakirjanduse kuulsaim teos oli anonüümne prantsuse eepos ''Rebaseromaan'' ???3.Ameerika Ühendriikide sünd · Konkistadoorid- 16. Saj Florida · Paljud lahkusid Euroopast usuvaenamise pärast · Koloonia- ümber asunute elupaik · Suur suremus 50%
annaabi.ee 
