Tallinna Inglise Kolledz Puud linnahaljastuses Koostaja: Ann Rehemaa Juhendaja: KaisaHelena Luht Jaanuar, 2009 Puud Linnahaljastuses Puudel on linnahaljastuses alati suur roll olnud. Nad on sageli mitmes kohas ainus haljastusobjekt, kuna kinnisvaraomanikud eelistavad oma platsid hooneid täis ehitada. Peale selle eraldavad puud visuaalselt kõnnitee autoteest. Ma arvan, et puude hulka Tallinna linnahaljastuses tuleks suurendada. Kui esmalt tundub, et puude jaoks ei ole ruumi, võib seda siiski mitmelt poolt näpistada. Näiteks autode parkimisaladelt teede ääres või kasutada ronivaid või sammasjalt kasvavaid puid. Samuti oleks igati kasulik kasutada puid autoparklas, sest sellisel juhul kaitseks puu autosid päikese eest, mis põhjustaks autode ülekuumenemist. Samuti oleksid puud parklas tuulekaitseks ja lõpetuseks pakuks see ka lihtsalt silmailu
2010. Sissejuhatus. I Elurikkus mis, kus ja miks? II Loodussõbralik aiapidamine. III Loodussõbralik linnahaljastus. Rmt: Klein L. Leevald A. (toim). Elurikas linn; Linnaelustiku käsiraamat. SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. Raamatu väljaandmist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tallinn. Lk 18-43. Käsiraamatus tutvustatakse nüüdisaegseid elurikkust hoidvaid meetodeid aianduses, linnahaljastuses ja ehituses. Tuuakse välja Eesti oludele sobilike lahendusi. Pööratakse tähelepanu olulisematele taimedele, mis aitavad rikastada nii inimese kui ka teiste liikide elukeskkonda. Tutvustatakse meetodeid elurikkuse säilitamiseks linnades ning selgitatakse selle olulisust. Väga asjalik ja huvitav allikas. 16. Heldur Sander. Anders Levald. Loodus linnas, linn looduses. Ajakiri Eesti Loodus. 2005/5 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1093
Taimed saastavad õhku. Kas see on võimalik? Ülo Niinemets Kõik me oleme õppinud, et taimed on maakera rohelised kopsud. Tõepoolest, kõik rohelised taimed seovad atmosfäärist süsihappegaasi ja eraldavad hapnikku. Samas aga eraldavad taimed ühendeid, mis koostoimes lämmastikoksiididega saastavad õhku mürgise osooniga. Taimedest eralduvad lenduvad orgaanilised ühendid ehk lühendina VOC Oluline on taimsete orgaaniliste ühendite osalus osooni tekkel. 50 km kaugusel maa pinnast, kaitseb osoon maakera päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest, seevastu maalähedases õhus, mida me hingame, toimib osoon mürgina. Osoon on lõhnatu ja värvusetu, väga tugeva oksüdeerimisvõimega gaas. Kuigi osoon on lõhnatu, võib näiteks umbses kopeerimismasina või laserprinteri ruumis tunda nn. osooni lõhna. Osoon tekib troposfääris dihapniku ja monohapniku re...
Tarvi Teearu ME-10 2012 MANDZUURIA PÄHKLIPUU Juglans mandshurica Kasvab 20- 25 meetriseks Areaal: Kaug- Ida Introdutseeritud kuna tal on dekoratiivne välimus TATARI KUSLAPUU Lonicera tatarica Kasvab 3-4 meetriseks Areaal: Kagu- Euroopa, Lääne- ja Ida- Siber Introdutseeritud kuna Talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu levinud ka linnahaljastuses. DOUGLASE VIIRPUU Crataegus douglasii Kasvab 9- 12 meetriseks Areaal: USA lääneosa. Introdutseeritudud kuna ta paljuneb hästi vegetatiivselt ja kasutatakse ilupõõsana JAAPANI EBAKÜDOONIA Chaenomeles japonica Areaal: Jaapan Suurus: 0,6-1m Introdutseeritudud Kuna tegu on heitgaase taluva, põuakindla ja
Tallinna mnt- kastanid, pärn 2. LILLED ja ILUPÕÕSAD Karikakar, võilill Kannikesed (petri platsil) 3.KULTUURTAIMED PARGI VAATLUS: narva Nimeta oma asula parke: Võidu park, Saksa sõdurite ja sõjavangide surnuaia näol ja mis kannab praegu ametlikku nime Sutthofi park, Pimeaed, park Kerese , Energia tn ja Tallinna mant vahel Milliseid puid seal enam kasvab: lepp, vaher, kastan, pärn,tamm Miks linnahaljastuses kohtab harva okaspuid, eriti euroopa kuuske ja mändi? Ei taalu linnaelu, liiga mürgine. Mustus katab lehti ja nad ei saa hingata. Kus võib Narvas näha okaspuid? Suure haigla juures on hõbekuused, Petri platsil, väikesed männid istutatud keskringile Pähklimäe terviserajal Nimeta Narva alleesid (puiesteid) ja seal domineerivaid puuliike. Pushkini tänav, Kindluse juures allee(pärn), Pimeaed, tamme allee- baikeri allee(tamm), sireli allee(võidu tänavas) LINNALINNUD
-sulfaadina ja -karbonaadina. Maakoores sisaldumise poolest on naatrium keemilistest elementidest 6. kohal s.h. metallidest 4. kohal; merevees on ta metallidest esikohal. Teehoolduseks Keedusoola lisand alandab tublisti vee külmumistemperatuuri. Sellepärast puistatakse talvel sõiduteele keedusoola ( viimasel ajal ka kaltsiumkloriidi). Soola toimel jää sulab ja libedus kaob. Sellel tegevusel on ka kahjulikke tagajärgi - nimelt kiirendab sool autokere roostetamist ja ka enamus linnahaljastuses kasutatavatest puudest ei talu hästi naatriumiooni suur kontsentratsiooni. Kaltsiumkloriidi taluvad taimed paremini, aga roostetamist soodustab temagi Keemiatööstuse toorainena NaCl on looduses laialt levinud. Kivisoola lademete paksus küünib isegi 1,3 kilomeetrini. Põhimõtteliselt toodetakse temast kõiki naatriumiühendeid, nagu soodat (Na2CO3 - naatriumkarbonaat); söögisoodat (NaHCO3 - naatriumvesinikkarbonaat); naatriumhüdroksiidi (NaOH), aga ka kloori ja soolhapet.
Mulla suhtes nõudlik, eelistab viljakaid, hea drenaaziga mineraalmuldi. Varjutaluv ja küllatki halvasti laasuv, kuivad oksad püsivad kaua. Sammasjuurestik. Eluiga 150-200 aastat. Kasutamine: puidu saamiseks. Nuluvaiku ja okstest saadavat nuluõli kasutatakse ka ravimi- ja parfümeeriatööstuses. Kasvatamine väga palju esineb ilupuuna mõisaparkides. Linnahaljastuses kasutada ei Eestis: saa, kuna ei talu saastunud õhku. On rajatud ka metsakultuure. Vähesel määral annab ka Eestis looduslikku uuendust. Pesudatsuga menziesii (harilik ebatsuuga) Areaal: Põhja-Ameerika lääneosas Kaljumäestikus kuni Mehhikoni. Suurus: 40-75 m , tüve läbimõõt kuni 5 m. Võra: Koonusjas, sarnane kuusega. Laasub halvasti, ladvakasv sageli loogeline.
õied. Vili on punane või oranz mari, umbes 1 cm läbimõõduga. Valmib septembris. Juurestik maapinnalähedane. Külmakindel. Küllaltki valgusnõudlik. Mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Kasutatakse haljastuses, aretatud mitmeid kultuur sorte. Kasutatakse ka masina osade ja mööbli valmistamiseks, viljade saamiseks. Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) Sugukond: kuslapuulised (Caprifoliaceae) Püstise võra ja hargevate Kasutatakse linnahaljastuses, sest talub okstega 24m kõrgune hästi kärpimist ja saastunud õhku. lehtpõõsas. Eluiga kuni 25 aastat. Helehallid oksad. Lehed on hallikas rohelised, alt pehmekarvased. Õitseb mai lõpuljuunis. Õied on kollakasvalged. Külmakindel. Poolvarjutaluv. Eelistab viljakamaid kasvukohti. Harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa) Sugukond: roosõielised (Rosaceae) Püstise ja ümara võraga rohkesti hargnevate okstega 0,51,5m kõrgune põõsas.
Viljad õitseb juunis Õitsemisaeg Kasvukoht: küllaltki varjutaluv valgus põuakindel niiskus vähenõudlik muld hekina Kasutamine ´Pendula´- leina-läätspuu, ´Lorbergii´ Sordid puitu kasutatakse treimis- ja nikerdamistöödel. Talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu väga levinud linnahaljastuses. Hinnatud meetaim. Märkused JAAPANI ENELAS Jaapan, Hiina Päritolu 0,7-1,5 m Kõrgus püstine, tihe põõsas Kasvukuju punakaspruunid, ebaselgelt pikisoonelised, lühikarvased Võrsed Pungad vahelduvad lihtlehed. Piklikmunajad või elliptilised, kiilja alusega, 5-10 cm pikad, kuni 4 cm laiad. Teravnenud
12 meetri kõrguseks. Vormi iseloomulikuks omaduseks on noored kuldkollased võrsed suve esimesel poolel, 1,5- 2 kuu jooksul. Puitunud võrsed suve teisel poolel ei erine enam mitte millegi poolest hariliku kuuse võrsetest. Kasvab hästi mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel, alates savikatest kuni liivakate või leetunud turbamuldadeni. Eelistab päikesepaistelist kuni varjulist kasvukohta. Sobib kasvatamiseks suuremates aedades, taludes ja ka linnahaljastuses. 11 Euroopa lehis (Larix decidua) Kirjeldus: Sirgetüveline koonilise võraga puu. Kiirekasvuline, 30 aastane puu võib heades tingimustes kasvada kuni 15 meetri kõrguseks. Noored võrsed hallikaskollased. Okkad õrnad, heledamad rohelised, sügisel kuldkollased. Okkad moodustuvad aprilli lõpul, varisevad novembris. Kasvukoht: Kuigi on valgusenõudlik, kasvab edukalt ka poolvarjulises kohas
MAHOONIA Mahonia Mullastik- mullaviljakuse suhtes leplikud Niiskus- Valgus- poolvarju või ka päikesepaisteline aga siis peab kaitsma kevadpäikese eest Haljastusväärtus- Puu võra- põõsad või madalad puud Lehed- saagja servaga, paaritusulgjad liitlehed Õied- kollased, püstistes kobarates või pööristes Viljad- kerajad, tumesinised või roosakad valged marjad NÕIAPUU Hamamelis Mullastik- viljakat mulda Niiskus- Valgus- päikesepaistelist, poolvarju Haljastusväärtus- Linnahaljastuses ei oma tähtsust. Muidu on keskmise dekoratiivsusega Puu võra- Lehed- meenutavad sarapuulehti, mõlemalt küljelt tähtkarvased Õied- Kollakad Viljad- Punakad DEUTSIA Deutzia Mullastik- Nõudlikud Niiskus- Valgus- Päikesepaistelises kasvukohas Haljastusväärtus- Lääne-Euroopas väga populaarsed kuna nad on vähenõudlikud Puu võra- põõsad Lehed- karedad, hambulise servaga Õied- valged kuni purpurjad, kännastes, kobarates või pöörises
Õied või õisikud: korrapäraselt neljatised. Tuhmvalged, raolised, läbimõõt umbes 1 cm. Koondunud suurtesse tipmistesse kännastesse. Õitseb mai lõpul või juuni algul, pärast lehtimist. Mõnikord õitseb sügisel teist korda. Liigi eritunnused: punaste võrsete tõttu talvel väga efektne. Külmakindel. Kasvukoha nõuded: varjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kasvab ka toitainevaestel ja kuivadel muldadel. Eelistab lubjarikast pinnast. Kasutamine haljastuses: linnahaljastuses, üksikpõõsana või väikeste rühmadena Joonis 71. Verev kontpuu (http://www.die-honigmacher.de/kurs2/pflanze_14.html) Joonis 72. Vereva kontpuu võrsed talvel Kasutatud kirjandus: Juhani puukool. Verev kontpuu. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri/hekitaimed/cornus_sanguinea_verev_kontpuu.html. 20.09.2013. Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vkontpuu2.htm. 20.09.2013. 3.4 Viirpuu (Crataegus)
Õied kollakasvalged, pika lehterja krooniga, paariti lehtede kaenlas. Vili on väikeste seemnetega mari, tumepunane, herneterasuurune, viljad valmivad augustis-septembris. 6. Kasvunõuded: külmakindel, poolvarjutaluv. Eelistab viljakamaid kasvukohti. Juurestik maapinnalähedane. Lühiealine, kuni 25 aastat. Paljuneb hästi vegetatiivselt 7. Kasutus:puit on väga kõva, kollakas, kasutatakse nikerdamiseks. Talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu levinud ka linnahaljastuses. Kasutatud materjalid www.tihemetsa.ee/dendro www.bio.edu.ee
sinakasrohelised, paljad. Lehe roots on kuni 0,6 cm pikk. [6, 9] Õitseb mais, juunis. Õied on roosad, punased valkjasroosad või valged ning asetsevad paarikaupa lehe kaenlas. Marjad erepunased, harvem kollased, mõnikord kasvavad kokku, maitselt mõrud, läbimõõt 0,6-0,7 cm, seemneid 1-8. Viljad valmivad juulis, augustis. [6] Kuslapuudest kindlasti enim kasutatud liike, nii vanade mõisaparkide haljastuses kui ka tänapäeva linnahaljastuses. Vähenõudlik kasvutingimuste suhtes, kuid eelistades siiski päikeselist kasvukohta. Sobib nii vabakujulisteks kui pügatavateks hekkideks, lausistutusteks ja üksikpõõsastena kasutamiseks.. Talub hästi linnatingimusi, on tolmule ja gaasile vastupidav, talub kloriide. [9] Paljundatakse seemnetega ja võrsikutega, annab vigastuste korral ka juurevõsu. Põõsaste dekoratiivsust vähendab suve teisel poolel lehtede nakatumine jahukastesse, samuti haigestuvad
Magnooliate all ei tohi ka eriti kaevata, see võib vigastada nende juuri. Nagu paljudel teistel taimedel, on magnooliatelgi juured sümbioosis seentega, s.t magnooliatel on mükoriisa. Magnooliad tahavad üldiselt kasvada soojas tuulevaikses kohas. Päike on oluline rohkeks õitsemiseks, aga keskpäevapäike on mõnele magnooliale siiski liig. Magnooliad on suhteliselt saastekindlad puud, nii kohtabki neid Kesk-Euroopas ja lähistroopilises Ameerikas isegi linnahaljastuses. Meil on magnooliad pigem dendroloogilised haruldused huviliste aedades. 3.1. kasutamine Magnooliad on meie puittaimede hulgas ühed arhailisemad – umbes sama vanad kui hõlmikpuud ja kindlasti on nad esimesi õistaimi maismaal. Magnooliaid kasvab looduses harva, kuid haljastuses on need suurte kaunite õitega puud väga menukad. Lõuna-Eestis Maaritsa lähedal Vastse-Pranglis kasvab Eesti suurim magnoolia – tema ongi teravalehine magnoolia. Puu õitseb ja viljub regulaarselt
5. FS annab suure panuse mullatekke protsessidele FS majanduslik tähtsus: 1. FS tagajärjel on tekkinud fossiilsed kütused (nafta, kivisüsi, põlevkivi) 2. FS on aluseks taastuvatele energiasüsteemidele (turbavõsa, hakkepuit) 3. Roheliste puude osakaal linnahaljastuses: Elupaik Õhuniiskus Tolmu sidumine Mikrokliima kujundamine Müra summutamine 4. Inimeste otseste vajaduste rahuldamine 21
helesinakad okkad, võra kitsaskooniline 'Columnaris' hallikassinakad okkad, võra sambakujuline. Käbid on 5...10 cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, helepruunid, elastsete õhukeste laineliste ja saagjaservaliste seemnesoomustega. Käbid valmivad sept.-okt. Seemned väikesed, mustad. H=20...30(45) m. Pärit USA edelaosast, kus kasvab Kaljumäestiku lõunaosas 2000-3000 m kõrgusel üle merepinna. Kasvab üksikpuudena ja rühmiti. Kasutatakse rohkesti linnahaljastuses, kuivõrd on õhusaastekindel. Alnus glutinosa (L.) Gaertn. sanglepp e. must lepp Valguslembene, kiirekasvuline ja sirgetüveline sanglepp e. must lepp (A. glutinosa) kasvab niiskel viljakal mullal, liikuva põhjaveega aladel lodudel, samuti liivastel rannikualadel, jõgede, järvede kallastel., iga hrl. 100 150, harva kuni 300 aastat. Sanglepikud moodustavad Eesti puistute pindalast riigimetsades 1,5% ja erametsades 2,2% (2005). Sanglepikuid esineb
Viljad on kitsad, välimuselt on silinderjas kaun, mis on kuni 3,5 cm pikk, pruuni värvi ja valmivad augustis. Seemned on pruunid. Kasvutingimused ja kasutamine Suur läätspuu on külmakindel ning küllaltki varjutaluv. Mullastiku suhtes on ta vähenõudlik ja põuakindel. Juurestik on hästi arenenud ning plastiline. Puitu kasutatakse erinevatel treimis- ja nikerdamistöödel. Talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu on suur läätspuu väga levinud linnahaljastuses. Eestis on suur läätspuu väga levinud ilupõõsas ning kõrgelt hinnatud 33 meetaim. Hooldus Suur läätspuu on külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, mis talub hästi linnatingimusi, samas on ka hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel ning on ka hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobib kergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht
Pseudotsuga menziesii - Harilik ebatsuuga kasvab üsna suurel territooriumil Põhja-Ameerika lääneosas. Esineb teisendeid: hall ebatsuuga kasvab Kaljumäestiku põhjaosas, kõrgus 40...60 m. Sinihall ebatsuuga kasvab Kaljumäestiku lõunaosas, kõrgus 30...40 m. Roheline ebatsuuga kasvab Põhja-Ameerikas Vaikse ookeani kaldal, kõrgus 50...75 m. Eestis kultiveeriti harilikku ebatsuugat esmakordselt 19. sajandi teises pooles ja on meil küllaltki palju kultiveeritud parkides, harvem linnahaljastuses ja metsakultuurides. Sinihall ebatsuuga on meil üsna külmakindel. Kõige paremini kasvavad ebatsuugad meil värsketel, sügavapõhjalistel saviliiv- või liivsavimuldadel. Kasvupinnaseks ei sobi kuivad liivmullad, veega küllastunud mullad ja rasked savimullad. Kõrge pinnasevee tasemega muldadel areneb juurestik vaid mulla ülemistes horisontides, mille tõttu väheneb vastupidavus tormituultele. Harilik ebatsuuga kasvab hästi täisvalguses ja poolvarjus, kuid täisvarju ta ei talu
Laasi dendroloogiaõpikus nimetatakse seda veel hiina kadaka sordiks J. chinensis `Pfitzeriana`). Keskmise e. pfitzeri kadaka edasisel hübridiseerimisel on saadud väga palju uusi dekoratiivseid keskmise kadaka sorte, mis on oluliselt vastupidavamad ja dekoratiivsemad, võrreldes mõlema vanemaga. Seega moodustavad eelmainitud 3 kadakaliiki (J. sabina, J. chinensis ja J. x media) koos oma arvukate sortidega madalate igihaljaste haljastustaimede raudvara, mis leiavad kasutamist nii maa- kui linnahaljastuses, nii koduaias kui ühiskondlike hoonete haljastuses, kus võimaldavad kujundada huvitavaid kompositsioone koos lillede, õitsvate põõsaste ning teiste, värviliste okastega põõsastega. Sobivad on nad ka kalmistuhaljastuses. Ettevaatlik tuleks nendega aga olla traditsioonilise taluaia kujundamisel. Harilik kadakas on seni leidnud kasutamist sammasjate, püramiidjate ning laiuvate vormide ja sortidena. Viimastel aastatel on lisandunud mitmed kollaseokkalised ning tihekompaktsed
Õied või õisikud: 1-3 kaupa, lehtede kaenaldes, väikesed, longus, lõhnavad, seest kollased, väljast hõbedased. Liigi eritunnused: söödavad viljad. Vastupidav ja külmakindel. Annab juurevõsu. Kasvukoha nõuded: päikseline, kuiv kuni niiske ja happeline kuni normaalne mullastik Kasutamine haljastuses: liivaste nõlvade, jõe- ja järvekallaste kinnistamiseks, samuti hõbedavärviliste pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks, linnahaljastuses. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/317 http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/laikiv_hobepuu.html http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=12392 4.3 Õunapuu (Malus) Konkreetne liik: Ida-mariõunapuu (Malus baccata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 8m, Taime välislaadi kirjeldus: laiuva, oksliku, küllaltki ümara võraga, tüvekoor pruunikas, vanemas eas lõhestunud. Noored võrsed oliivpruunid või punakad, peenikesed.
Kui põhjavesi on kõrgel, siis tuleks augu põhja panna drenaaz - liiv või killustik (seemnemaailm, 2008). Tänu sümbioosile kiirikseentega kasvab hästi ka toitainetevaestel liivadel. Sobib liivaste nõlvade, jõe- ja järvekallaste kinnistamiseks, samuti pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Talub hästi ka lühiajalisi üleujutusi (Aiasõber). Kannatab kärpimist ja saastunud õhku, mistõttu on küllaltki levinud linnahaljastuses (Hiie, 2005- 2008). On külmakindel, talub kuni -30°C (Mesindus, 2009). Väikeaeda ta siiski ei sobi, küll aga teeveerde või metsaserva, isegi kuivemale liivasele nõlvakule. Ka mesila läheduses võiks kasvatada hõbepuud, sest on hea meetaim (Seemnemaailm, 2008). Hooldus Väetamine orgaaniliste väetistega (veise- ja linnusõnnik) mõjub hästi. Soovitav on võra alla anda igal aastal ämbritäis komposti, millele lisada 150-200 g puutuhka. Kuna hõbepuu on põuale
meetaim. Ilusa muruja kasvuvormi, rohkete õite ning pika õitseaja tõttu sobib hästi iluaedadesse. Nõmm-liivateest on aretatud mitmeid dekoratiivsorte. Taime on kasutatud parfümeeriatööstuses. Sisaldab arvestataval määral parkaineid. 25 Harilik pärn niinepuu, lõhmus, pähn, jalakas Pärnapuu on kõigile hästi tuntud, ehkki harilik pärn ei olegi võib-olla linnahaljastuses kõige harilikum. Tema asemel võib sagedamini kohata suurelehist pärna. Nii nagu nimigi ütleb on viimasel lehed mõnevõrra suuremad, samuti on lehed ning eriti leheroots palju karvasemad. Kuid õisi kannavad nad mõlemad väga kauneid ja väärtuslikke ning puit ja koor on ka ühesuguste omadustega. Siiski on vahest huvitav teada, et ka õitsemise aja järgi saab neil vahet teha: harilik pärn puhkeb kuldkollastesse ja meelitavalt lõhnavatesse õitesse nädal või paar hiljem
'Columnaris' hallikassinakad okkad, võra sambakujuline Käbid on 5...10 cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, helepruunid, elastsete õhukeste laineliste ja saagjaservaliste seemnesoomustega. Käbid valmivad sept.-okt. Seemned väikesed, mustad. H=20...30(45) m. Pärit USA edelaosast, kus kasvab Kaljumäestiku lõunaosas 2000-3000 m kõrgusel üle merepinna. Kasvab üksikpuudena ja rühmiti. Kasutatakse rohkesti linnahaljastuses, kuivõrd on õhusaastekindel. Picea engelmannii Parry & Engelm. Engelmanni kuusk Sarnaneb tugevasti torkava kuusega. Võra on tihedam, kompaktsem, kitsam, oksad noores eas üles suunatud. Võrsed on karvased, värvuselt kollakad. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 15 Okkad sinakasrohelised, 1,5...2,5 cm pikad, ettepoole suunatud, torkava kuuse okastest peenemad ja painduvamad .
ribiga pealispinnal, söödav, viljakest hallviltjas, kaetud kleepuvate näärmetega, IX-X. Puit on teistest pähklipuuliikidest madalama kvaliteediga, helepruuni värvusega, ilusa tekstuuriga, vastupidav, kerge (erikaaluga 0,42 gr/cm³), kasutatakse ehituskonstruktsiooni-des, samuti mööbliks ja vineeriks. Meil on hall pähklipuu üsna tähtis haljastuses, olles esindatud paljudes vanades mõisaparkides ja linnahaljastuses. Mandzuuria pähklipuu (Juglans mandshurica Maxim.) [mandzúrika] Paarikümne kuni 25 meetrise kõrgusega laiavõraline, tugevate okstega puu kasvab Kaug-Idas, Korea poolsaarel ja Põhja-Hiina laialehistes segametsades. Kasvatab kuni 1 m läbimõõduga tüve, mille koor on tumehall ja sügavrõmeline. Võrsed: jämedad, rohekaspruunid, noorelt algul eriti tipuosas punakate tihedate karvadega, hiljem peaaegu paljad, rohkete ümarate lõvedega
Akumuleerudes multšimassis parandavad väetised eelkõige seemnetekkeliste umbrohtude toitumistingimusi. Seetõttu ei ole õige laotada väetisi multši pinnale või pinnakihti, vaid need tuleb kobestada multši alla, kasvupinnase sügavamatesse kihtidesse või anda lahustena. Lämmastikväetisi antakse alati kevadel; suvine ja sügisene lämmastikuga väetamine vähendab puude talvekindlust. 8.4. Multšide mõju Multšide kasutamist peetakse nii aiakujunduses kui linnahaljastuses peaaegu normiks. Multšitud pindasid peetakse ilusaks ja usutakse, et multšikiht kaitseb umbrohtumise ja kuivamise eest. Siiski tuleb arvestada, et multšimise positiivne mõju avaldub vaid siis, kui multše kasutatakse õigesti. Hea multši positiivsed mõjud haljasaladel on järgmised: multšitud istutusalad on nägusad ning jätavad viimistletud mulje; multš hoiab mullaniiskust; multš parandab kasvupinnase mikrobioloogilisi omadusi;
terava ribiga pealispinnal, söödav, viljakest hallviltjas, kaetud kleepuvate näärmetega, IX-X. Puit on teistest pähklipuuliikidest madalama kvaliteediga, helepruuni värvusega, ilusa tekstuuriga, vastupidav, kerge (erikaaluga 0,42 gr/cm³), kasutatakse ehituskonstruktsiooni- des, samuti mööbliks ja vineeriks. Meil on hall pähklipuu üsna tähtis haljastuses, olles esindatud paljudes vanades mõisaparkides ja linnahaljastuses. Olles laiuva võraga, vajab piisavalt ruumi kasvamiseks. On valgusnõudlik ja viljakat mulda vajav liik. Vanemaid puid kasvab Salla pargis (h = 19,5 m, d = 63 cm; Roht 1986), Luual , Tallinnas jm. Sobib kasvatamiseks ka alleepuuna. Mandzuuria pähklipuu (Juglans mandshurica Maxim.) Paarikümne kuni 25 meetrise kõrgusega laiavõraline, tugevate okstega puu kasvab Kaug-Idas, Korea poolsaarel ja Põhja- Hiina laialehistes segametsades. Kasvatab kuni 1 m läbimõõduga tüve, mille koor on
annaabi.ee 
