oma ettevõtte minevikust. Mõista, kuidas nendeni jõuti, ning seejärel mõtle välja, kuidas endist edu korrata. 5. Pealiskaudsete muudatustega leppimine. Vahest on kõige masendavam see, kui firmad loobuvad põhjalikest struktuursetest uuendustest ning piirduvad pisimuudatustega, lootes seeläbi ettevõtet innovaatilisemaks ja edukamaks muuta. Üks ettevõte külastas mitmeid edukaid Silicon Valley firmasid ning märkas, et paljude iidolfirmade kontorite seinad olid värvitud lillaks või kollaseks. Uurimisrühm läks tagasi ja värvis ka oma kontori seinad lillaks ja kollaseks, lootes sellega innovaatilist tegevust hoogustada. Võib-olla mõjutab värv tõepoolest käitumist ning töökeskkonnal on mõttetegevusele kahtlemata tugev mõju, kuid enamasti sellistest muudatustest ettevõtte tööpõhimõtete muutmiseks ei piisa. Järeldan sellest, et hea ettevõtja ongi see, kes nendest tüüpvigadest üle suudab olla
8) Pb(NO3)2 + Na2CO3 PbCO3 + 2NaNO3 -Tekkinud lahus oli valge 9) MgCl2 + Na2CO3 MgCO3 + 2NaCl -Tekkinud lahus oli valge 10) 2AlCl3 + 3Na2CO3 Al2(CO3)3 + 6NaCl -Tekkinud lahus oli valge 11) CuSO4+ K3[Fe(CN)6] K2SO4 + Cu3[Fe(CN)6]2 Keemia praktiline töö Happed ja alused (VIII) 1. Oli vaja määrata kas aine oli hape, alus või vesi. 1+ M Ei toimunud reaktsiooni 1+ F Muutus lillaks, seega lahus oli aluseline 2+ M Ei toimunud reaktsiooni 2+ F Muutus lillaks, seega lahus oli aluseline 3+M Ei reageerinud 3+F Ei reageerinud, seega lahus oli vesi 4+M Muutus punakaks, seega lahus oli happeline 4+F Ei reageerinud 2. 5 rasklahustuvat alust 1) FeCl3 + 3KOH Fe(OH)3 + 3KCl Tekkinud lahus oli pruun 2) CuSO4 + 2KOH Cu(OH)2 + K2SO4 Tekkinud lahus oli sinine 3) NiSO4 + KOH Ni(OH)2 + KSO4 Tekkinud lahus oli roheline
Pb(NO3)2 + K2CrO4 = PbCrO4 + 2KNO3 Tekkis kollane sade PbCrO4 Katse 4 Võtta ühte katseklaasi 1 ml Al2(SO4)3 lahust, teise sama palju Na2CO3 lahust. Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2...3 tilka). Al3+ + H20 = AlOH2+ + H+ CO32- + H20 = HCO3- + OH- Lisan Al2(SO4)3 lahusele metüülpunast. Värvus läks punaseks, seega pH 4,2 happeline lahus, kuna seal on H+ ioonid. Lisan Na2CO3 lahusele fenüüdftaleiini. Värvus läks lillaks, seega pH 9,9 aluseline lahus, kuna seal on OH+ ioonid. Katse 5 CO32 ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Millise reaktsiooniga (happeline, aluseline) on lahus? Miks? Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Miks muudab indikaator värvust? Kas soolhappe lisamisel on näha eralduva gaasi mullikesi? Lisan Na2CO3 lahusele fenoolftaleiini. Värvus muutus lillaks, seega pH 9,9 aluseline lahus, kuna seal on OH+ ioonid.
(soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud Kõigil puravikel on jalg terves ulatuses kaetud valgete, pruunikate või mustade soomustega. Torukesed ja poorid on valged, kollakad või hallikad, väga väikesed ja ümarad. Enamasti kleepuv kübar on noorelt peaaegu kerajas, vananedes lameneb. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega. Puravikud on okas- ja Eestis leiduvaid liike Kasepuravik Mustjas puravik Valge puravik Roosakas puravik Kirju puravik Pöögipuravik Haavapuravik Pomerantspuravik Palupuravik Pargipuravik Paplipuravik Punapuravik Kasepuravik
Mürgised ämblikud Mürgiseid ämblikuid leidub paljudes kohtades peale Eesti Ameerikas ühed ohtlikumad mürgised ämbikud on must lesk, pruun erak, ja hulkur ämblik Neid ämblikuid leidub seal kõkjal, olgu siis põllul, siseruumides jn... Ämbliku hammustus võib põhjustada raskemal korral surma kui ka erinevaid sümptomeid, milleks on: Sügelus või lööve Valu on hammustuskohal Lihasvalu või krambid Punakas lillaks värv või blistril suurenenud higistamine hingamisraskused peavalu Iiveldus ja oksendamine palavik külmavärinad Ärevus või rahutus Kõrge vererõhk Ämblikud hammustavad inimesi ka enesekaitseks Ämbliku mürk võib sisaldada nekrootiline ained, neurotoksiinidega ja aineid nagu serotonin Serototiin on ka inimesel sees, mis tekitab sulle und, meeleolu, isu ning head mälu On siis tavaliselt 20 liiku ämblikuid,
V(HCl lahus)=12,25ml Arvutasin selle järgi HCO3 ioonide molaarse kontsentratsiooni CM=V(HCl)*CM(HCl)*1000mmol/(V(vesi)*1mol) CM(HCO3)=(12,25ml*0,025mol/l*1000mmol)/(100ml*1mol)=3,0625mmol/l KK= CM(HCO3)/2= 3,0625/2= 1,53125 2)Ca(2+) ja Mg(2+) ioonide sisalduse, üldkareduse määramine Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud 250 ml koonilisse kolbi 100ml uuritavat vett, lisasin 5ml puhverlahust ning noaotsatäie indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. Tiitrisin 0,025M triloon-B lahusega pidevalt segades, kuni lahus muutus siniseks (violetse tooni kadumiseni). Fikseerisin büretilt tiitrimiseks kulunud triloon B lahuse ruumala ning arvutasin selle järgi Ca ja Mg ioonide molaarse kontsentratsiooni. V(triloon-B)=8,35ml ÜK=CM(Ca2+ + Mg2+)=(8,35ml*0,025mol/l*1000mmol)/(100ml*1mol)=2,0875 mmol/l 3)Katlakivi moodustumise uurimine Pipeteerisin 100 mL kraanivett kahte koonilisse kolbi ning kuumutasin kuni keemiseni
Pb2+ + CrO42- = PbCrO4 Pb(NO3)2 + K2CrO4 = PbCrO4 + 2KNO3 Tekkis kollakas sade (läbipaismatu), lisades juurde muutus sade oranzikaks. Hüdrolüüs: Katse 4. Võtta ühte katseklaasi 1 ml Al2(SO4)3 lahust, teise sama palju Na2CO3 lahust. Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2...3 tilka). Al3+ + H20 = AlOH2+ + H+ CO32- + H20 = HCO3- + OH- Al2(SO4)3 lisamisel metüülpunast muutus lahus punakseks. Na2CO3 ff-i lisamisel muutus lahus lillaks. Metüülpunase pöördeala on ph 4,2...6,3; järelikulr on lahuse pH 4,2. Lahus on happeline st lahuses on ülekaalus H+ ioonid. Ff lisamisel muutus lahus likkaks st pH 9,9; järelikult on aluseline keskkond, sest ülekaalus on OH- ioonid. Gaasi teke: Katse 5. CO32 ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Millise reaktsiooniga (happeline, aluseline) on lahus? Miks? Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Miks muudab indikaator värvust
Katse 3. Pb2+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO 42- ioone sisaldavat lahust. Pb(NO3)2 + K2CrO4 → PbCrO4 ↓ + 2KNO3 Pb2+ + CrO42- → PbCrO4 Tekkis kollane puruline PbCrO4 sade, mis ei paistnud läbi. Hüdrolüüs Katse 4. Võtta ühte katseklaasi 1 ml Al2(SO4)3 lahust, teise sama palju Na2CO3 lahust. Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2...3 tilka). Al3+ + H2O → AlOH2+ + H+ CO32- + H2O → HCO3- + OH- Na2CO3 fenoolftaleiini lisades muutus lahus lillaks. pH ˃ 9,9 ehk aluseline keskkond, kuna OH- ioonid on ülekaalus. Al2(SO4)3 metüülpunast lisades muutus lahus punaseks. pH ˂ 4,2 ehk happeline keskkond, kuna H+ ioonid on ülekaalus. Gaasi teke Katse 5. CO32– ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Millise reaktsiooniga (happeline, aluseline) on lahus? Miks? Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Miks muudab indikaator värvust? Kas soolhappe lisamisel on näha eralduva
· Loputada kolb dest. Veega ja korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 Katseandmed: Katse arvutused 1) Arvutada ioonide konsentratsioon 2) Karbonaatne karedus KK: B) Üldkareduse määramine · Pipeteerida koonilisse kolbi 100 uuritavat vett. Lisada 5puhverlahust ning indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks · Seada bürett 0,025 M triloon-B lahusega töökorda, tiitrida kuni jääb püsima sinine värvus · Korrata tiitrimist kuni mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 Katseandmed: Katse arvutused 1) Üldkaredus Järeldus tabeli alusel: mõõdukalt kare vesi C) Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine · lasta uuritav lahus Na-kationiitfiltrist läbi ning koguda pehmendatud vesi
Tutvustus Näitus koosneb kuueteistkümnest suhkrukuubikust, igaüks on neist 60 x 60 x 60 cm, valmistatud galeriis segumasinas spetsiaalsest suhkrust (toodud kohale Saksamaalt). Iga kuubiku kohal ripub kontsentreeritud mahlaga täidetud tilguti, millest elektrimootori abil tilgub mahl ööpäeva jooksul suhkrukuubikule ning muudab selle värvi. Kuusteist kuubikut ja kuusteist päeva. Algne puhas, isegi steriilne valge kuubik muutub punaseks, kollaseks, lillaks. Kurt Fleckenstein on oma projekti väga hoolikalt läbi mõelnud: selle iga valmimissamm on ammu ja üksikasjalikult kirja pandud. Selles lööb välja Kurt Fleckensteini linna-, maastiku-, ruumiplaneerijaharidus. Ja samas on ta jätnud juhusele kaasamängimise osa: suhkrukonsistents oleneb õhuniiskusest ja-temperatuurist, mahla tilkumine elektrivoolust jne. Kurt Fleckenstein ei ole jumalik looja, ta on protsessialgataja, -käivitaja, ka -lõpetaja. Miks ikkagi suhkur
happeline-pH väiksem kui 7 (nt.sidrunimahl) 2.neutraalne-pH on 7 (nt.allikavesi) 3.aluseline-pH suurem kui 7 (nt.pesupulber) Indikaator- aine, millega saab kindlaks teha, millega on tegu. Metüüloranz on oranz, lakmus on lilla, universaalindikaator on roheline, fenoolftaleiin on valge. HAPPED: metüüloranz-punaseks, lakmus-punaseks, univers.-punaseks ALUSED: fenoolftaleiin-vaarikpunaseks, lakmus-siniseks, univers.-siniseks NEUTRAALNE: metüüloranz-lillaks, lakmus-lillaks, univers.-roheliseks 5. *metallid *mittemetallid *oksiidid nendesse *alused liigitamine *happed *soolad Ülesanne: liigita põhiklassi Na2SO4 sool Ca(OH)2 alus Al2O3 oksiid H2SO4 hape 6. Sulam Koostisained Kasutamine Terased Fe-C (C vähem kui 2%) Tööriistad,masinaosad seadmed Eriterased nt
indikaatorit mp. Seejärel täitsin büreti 0.1M soolhappelahusega nullini ja tiitrisin 0.1M soolhappelahusega kolvis olevat vett pidevalt segades. Kui vesi muutus punaseks lõpetasin tiitrimise ning lugesin skaalalt kulunud soolhappe mahu. Sama katset kordasin veel kolm korda. Üldkareduse määramiseks pipteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ning noaotsatäis (∼0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. Seadsin töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima sinine värvus. Kordasin katset kolm korda. Vee pehmendamiseks ja jääk-üldkareduse määramiseks lasin vee läbi Na-kationiitfiltri ja kogusin pehmedatud vee keeduklaasi. Määrasin pehmendatud vee üldkareduse lisades ∼5 cm3 puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. Vesi oli pärast indikaatori lisamist juba sinine. Katse andmed
kulunud soolhappe maht täpsusega 0,05 cm3. 4. Loputada kooniline kolb hoolikalt destilleeritud veega ja korrata tiitrimist uue veekogusega. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. B Üldkareduse määramine 1. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada ~5 cm3 puhverlahust (mõõta 25 cm3-lisemõõtesilindriga) ning noaotsatäis (~0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. 2. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. 3. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. C Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. Määrata pehmendatud vee üldkaredus ja hinnata filtri efektiivsust. Selleks : 1
ammoniaakhüdraati ja mõne tilga ammooniumoksalaati. Tekkis hägune Ca(COO)2 sade Ca2+ + (COO)22- Ca(COO)2 Anioonide tõestamine Alustuseks võtsin ca 4 ml analüüsitavat lahust ning lisasin 4ml Na2CO3 lahust (katioonide ära koristamiseks), keetsin vesivannil, lisasin tahket naatriumkarbonaati ning keetsin veel veidi. Seejärel tsentrifuugisin. Tsentrifugaadist sai hakata määrama, kas anioonil on oksüd. või reduts. omadused või pole kumbagi. Tolueenikiht ei värvund lillaks ja KMnO4 värvus ei valastunud, seega pole lahuses ei tugevaid oksüdeerijaid ega tugevaid redutseerijaid. Viisin läbi I rühmale iseloomuliku reaktsiooni hõbe(I)nitraadiga, mille tagajärjel tekkis sade, mis lämmastikhappega ei reageerinud see ühtlasi tõestas ka Cl- -ioonide olemasolu lahuses. Ag+ + Cl- AgCl Kokkuvõtteks lahuses olid katioonidest Fe3+ ja Ca2+ -ioonid ning aniooniks oli Cl- . Lahusesse oli pandud FeCl3 ja CaCl2 .
Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala. 4. Pesin koonilise kolvi hoolikalt kraaniveega ja loputasin destilleeritud veega. Kordasin tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl ruumalade erinevus ei ületanud 0,10...0,15 mL. B ioonide sisalduse (ÜK) määramine 1. Pipteerisin destileeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100mL uuritavat vett, lisasin 5mL puhverlahust ning natukene indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. 2. Seadsin töökorda büretti 0,025M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni jäi püima sinine värvus. 3. Kordasin tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B ruumalade erinevus ei ületanud 0,1 mL. Katse andmed 100ml=H2O Katse A1. HCL=2,5ml 2. HCL=2,5ml Katse B 1. 7,4ml triloon-b 2 7,5ml triloon-b Arvutused A 1. HCO3− ioonide kontsentratsioon CmM =V HCl * C M , HCl * 1000mmol / (Vvesi * 1mol) 2,5 * 0,025 * 1000/ (100*1)= 2,5 mmol/dm3 2
Seejärel tiitri soolhappelahusega vett kolvis, samal ajal kolvis olevat vett segades. Lõpetan tiitrimise ,kui vedelik kolvis läheb punaseks ning loen büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu. Seejärel kordan katset veel kaks korda. B Üldkareduse määramine Loputan koonilise kolvi destilleeritud veega ning pipeteerin koonilisse kolb 100 cm3 uuritavat vett. Seejärel lisan sinna 5 cm3 puhverlahust ja noaotsatäis indikaatorit ET-00. Selle tagajärjel muutub lahus lillaks. Siis tiitrin koonilises kolvis olevat vett 0,025 M triloon - B lahusega, vett pidevalt segades. Loen tulemuse büretilt ning kordan katset veel ühe korra. C Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Loputan pipeti vähese koguse pehmendatud veega ning lisan sinna 100 cm3 pehmendatud vett. Lisan sinna 5cm3 puhverlahust ja väikse koguse indikaatorit ET-00. Kuna vee värvus muutub siniseks, siis on filter olnud väga efektiivne ja tiitrida pole vaja. Katseandmed:
kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega. Kõik meie puravikud peale pipartatiku on mükoriisaseened, moodustades ektomükoriisasid kõigi meie tähtsamate metsapuudega. Puravikud vajavad arenguks sümbiont puuliiki. Peale selle, on paljud neist nõudlikud ka mullastiku suhtes. Näiteks kasvavad vaid lubjarikastel muldadel võrkkivipuravik, tammekivipuravik, mõru kivipuravik, saatanakivipuravik ja
Eoslehekesed tihedad, laskuvad, noorel valged, hiljem kreemikad. Söödav kupatatult. Männiriisikas Kübar punakaspruun ilma ringideta, noorel kumer, hiljem lamenev. Jalg pikk, kübarast heledam, õõnes. Piimmahl püsivalt valge. Eoslehekesed tihedad, otse külgekasvanud pruunikas-valged Söödav kupatatult. Tore riisikas Kübar kollane, limane, serv sisse rullunud, pikkade karvadega. Vigastatud kohad värvuvad lillaks. Jalg valkjaskollane, süvistunud laikudega. Eoslehekesed harvad, laiad ja kollakad. Otse külge kassvanud. Söödav värskelt. Tammeriisikas Kübar hallikaspruun, veidi kleepuv, keskelt nõgus, tumedatest täppidest moodustavate ringidega. Jalg alaosas tumedam. Eoslehekesed tihedad, õhukesed, otse külge kasvanud. Söödav värskelt. Valge riisikas Kübar loodus valge, kleepuv või limane, noorel serv karvane, vanemal paljanev ja õhuke
täpsusega 0,05 cm3. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. Üldkareduse määramine: Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada ∼5 cm3 puhverlahust (mõõta 25 cm3-lise mõõtesilindriga) ning noaotsatäis (∼0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine: Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi
veekogusega. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. Katse andmed: Karbonaatne karedus- 2,5; 2,6; keskmine 2,55 Katse arvutused: =2,5mol/dm³ B. B Üldkareduse määramine 1. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada_5 cm3 puhverlahust (mõõta 25 cm3-lisemõõtesilindriga) ning noaotsatäis (_0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. 2. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. 3. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. Katse andmed: TrileonB0,025- 8,3; 8,2; keskmine 8,25 Katse arvutused: mol/dm³ C. C Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või
..4 tilka indikaatorit mo või mp. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm³. HCO−3 + H+ → H2O + CO2 B - Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm³ uuritavat vett, lisada ∼5 cm³ puhverlahust ning noaotsatäis indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon- B mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm³ Na2H2Y → 2Na+ + H2Y2− Ind− + Me2+ → [MeInd]+ H2Y2− + [MeInd]+ → [MeY]2− + 2H+ + Ind− C - Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi
tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jäi püsima viimase tilga lisamisel. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu täpsusega 0,05 cm 3. Loputasin koonilise kolbi hoolikalt destilleeritud veega ja kordasin tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületanud 0,10- 0,15 cm3. B Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm 3 uuritavat vett, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ning noaotsatäie indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. Seadsin töökorda büreti 0,025M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima sinine värvus. Kordasin tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületanud 0,10 - 0,15 cm3. C Lasin uuritava vee läbi Na-kationiitfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi või koonilisse kolbi. Määrasin pehmendatud vee üldkareduse ja hindasin filtri efektiivsust. Selleks: 1) pipeteerisin 100 cm 3 pehmendatud vett
CmM,HCO3-=(VHCl*CmM,HCl*1000mmol)/(Vvesi*1dm3*1mol)= (2,475cm3*0,1mol*1000mmol)/ (100cm3*1dm3*1mol)=2,475mmol/dm3 Karbonaatse kareduse arvutamine: KK:CmM,HCO3-/2=2,475mmol/dm3/2=1,238mmol/dm3 Vastus: karbonaatne karedus on 1,238mmol/dm3 B Üldkareduse määramine Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin kuskil 5cm3 puhverlahust ning noaotsatäis indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. Seada töökorda büreti 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima sinine värvus. Katse tulemuseks sain 7,05ml. Kordasin tiitrimist ja sain teise katse tulemuseks 7,00ml. Katsetel tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,15cm3. Seega lugesin katse õnnestunuks. Arvutasin aritmeetilise keskmise (7,05ml+7,00ml)/2=7,025ml. Aritmeetilise keskmise põhjal arvutasin üldkareduse:
KK : 3 ; 3 2 dm mmol 2,36 dm 3 mmol KK : = 1,18 3 2 dm B Üldkareduse määramine. · Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100cm3 uuritavat vett. · Lisada 5cm3 puhverlahust (mõõta 25cm3-lise mõõtesilindriga) ning noaotsatäis (0,1g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. · Seada töökorda bürett 0,025M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamiselt jääb püsima sinine värvus. · Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,10- 0,15cm3. Katse andmed. 1. Vtriloon-B = 8,29cm3 2. Vtriloon-B = 8,40cm3 Aritmeetiline keskmine: 8,29 + 8,40 = 8,345 2 Katse arvutus. 1
värvuse järgi. Mida erksam ja heledam punane seda kõrgem on temperatuur, kui temperatuur kerkib üle tuhande kraadi muutub höögumine valgemaks. Leekreaktsioon ehk leegi värvumisreaktsioon, selle reaktsiooni abil saab kindlaks määrata metalli või aine millega on tegemist, kuna erinevad metallid põlevad erineva värvusega. Kuid siiski kõik metallid ei põle erinevate värvustega, aga näiteks: Na muudab leegi kollaseks, K; Rb; Cs lillaks, Li; Sr karmiinpunaseks, Ca tellispunaseks, Ba; Cu; B; Tl roheliseks ja Pb; Sn; Sb; As -valkjassiniseks. Leekreaktsiooni tegemiseks kasutatakse põletit või piirituslampi. Leekreaktsioon on väga tundlik ja leeki ei tohi sattuda ükski muu aine kui katsetatakse. Kõik peab olema väga puhas ja ka aine peab olema lihtaine sest muidu võib reaktsioon kohe rikutud olla. Naatriumi tuvastamiseks on vaja väga vähe naatriumit et leegi värv muutuks, seda kasutas ära kunagi prof. R. Bunsen
4. Loputada kooniline kolb hoolikalt destilleeritud veega ja korrata tiitrimist uue veekogusega. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. B) Üldkareduse määramine 1. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada umbes 5 cm3 puhverlahust (mõõta 25 cm3 mõõtesilindriga) ning noaotsatäis (umbes 0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. 2. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. 3. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. C) Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi
kasulikud ained hävivad. Selliselt töödeldud marju kasutatakse ravimina. Nad aitavad vabaneda mitmetest seedehäiretest, ka lihtsast, kuid äärmiselt ebamugavast kõhulahtisusest. Selline toime on neil tänu parkainetele. Mustikamarju, aga ka lehti võib suure parkainesisalduse tõttu ka naha parkimiseks kasutada. Ravimina kasutatakse mustikalehti, mis sisaldavad parkaineid rohkem kui marjad. Marju on kasutatud riide värvimisel lillaks või punaseks. Värvitaim ka veinitööstuses. Kasutatud kirjandus 1. ,,Meie ravimtaimed" (Mall Värva) 2. Google ,,Mustikas"
tsütoplasma membraani ja kapsli (ehk kihnu) vahel. Rakusein annab bakterile kuju ja kaitseb teda kahjulike välismõjude eest. Bakterioloogiliselt on rakusein poolläbilaskev. Ta võtab osa eksotoksiinide eritamisest. Sõltuvalt rakuseina ehituselt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele hollandi teadlane H. C. J. Gram (1880 a.). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid lillaks (violetseks). Gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. Sõltuvalt väliskeskonna teguritest või pärilikust mutatsioonist võivad häiruda rakuseina biosüntees. Ilmnevad morfoloogiliselt ebatavalised bakterite struktuurid. Neid nimetatakse: Protoplastid − moodustuvad grampositiivsete mikroorganismide rakuseina lahustumisel lüsosüümiga. Rakuseina puudumise tõttu bakteriofaage nendele ei fikseeru.
hoolsus 5 5 käitumine 5 5 randi hinded on kahe värvi lahendusega (roheline, d panna omale meelepärase pildi. Tunnistus bioloogia kunst hoolsus veerand II veerand NB! Koosta tulpdiagramm 3 ühes, kus postide kujundus on valitud - diagrammiriistade kujunduse alt (Ch ühe värvitooniga ehk hajutatud. Diagrammi andmed on toodud tähemärkide alla ja legend jääb ülesse. Y värvi (nt lillaks). Tähemärgid ja andmed muuda ka endale sobilikuks (mitte valge). Tulpdiagramm on mus sinule meelepärasel taustal. armastus pere tervis jäär 40 30 75 sõnn 40 75 45 kaksikud 35 25 70 vähk 15 40 45 lõvi 15 50 85 neitsi 40 85 65 kaalud 75 25 30
20 minutit pärast reaktsiooni 1 ml lahust kolmandasse kolbi. Kolvid ühendati püstjahutiga ning lahuseid keedeti 10 minutit. Seejärel valati kolbi läbi püstjahuti 150 ml destilleeritud vett ning kolvid jahutati kraanivee all toatemperatuurini. 2 Tiitrimiseks lisati kõigisse kolbidesse esmalt ~0,3 ml mureksiidi vesilahust, mille toimel kolvides olev lahus muutus lillaks. Tiitrimiseks kasutati 0,02 M CuSO4 lahust ning tiitriti kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima lahuse tumeroheline värvus. Tiitrimisele kulunud CuSO4 lahuse hulga järgi leiti kaliibrimiskõveralt taandavate suhkrute sisaldus proovis. Tulemused Tiitrimiseks kulunud Taandavate suhkrute CuSO4 maht (ml) sisaldus (mg/ml) 0-proov 1,9 1,7 10 minuti proov 6,2 5,5
Seega jäid krõpsu peal olevad triipud väga hästi paberile. Tabeli järgi kõige rasvasem. 3. Lay’s – rasvalaigud ning –täpid olid selgelt eristatavad, valgus paistis samuti hästi läbi., kuid plekid olid eelnevast kahest tootest vähem intensiivsemad. KATSE 2: Tärklise tõestusreaktsioon jooditinktuuriga Asetasime krõpsud eraldi 3-le Petri tassile. Tilgutasime igale tükile peale 3 jooditilka. Tärklise olemasolul peaks krõpsu pind minema tumedaks/lillaks. Piraat – reageeris kõige kiiremini. Krõpsu pind muutus tugevalt mustaks, oli näha lillakaid täppe. Tabelistki on näha, et Piraat krõpsudes on süsivesikute sisaldus teistega võrreldes kõige suurem. Seega, kuna tärklis on süsivesik, on tulemus põhjendatud. Lay’s – krõpsu pind muutus ühtlaselt halliks, värvus on palju heledam. Estrella – krõpsu pind kaetud paljude hallide väikeste täpikestega. KATSE 3: Tärklise sisalduse määramine kartulikrõpsude vesiekstraktis
Lõpetada tiirimine kui vesi muutub kollasest oranzi punaseks. Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe maht täpsusega 0,05 cm3. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. B Üldkareduse määramine Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm 3 uuritavat vett, lisada 5 cm3 puhverlahust ning noaotsatäis indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. C Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi.
2 11,20ml 3 11,25ml Keskmine: 11,23ml Arvutused HCO3- - ioonide konsentratsiooni leidmine Ca2+ ja Mg2+ - ioonide sisalduse (ÜK) määramine 1. Pipeteerida destileeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100ml vett, lisada ~5ml puhverlahust (mõõta 25ml mõõtesilindriga) ja lisada noaotsatäis indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. 2. Seada töökorda bürett 0,025M triloon-B lahusega ning tiitrida vette, kuni viimase tilga lisamisel värvus püsima jääb. 3. Korrata tiitrimist vähemalt kolm korda nii, et tiitrimiseks kulunud triloon-B ruumalade erinevus ei oleks suurem, kui 0,10-0,15ml. Katse Tiitrimiseks kulunud 0.025M triloon-B 1 7,85ml
ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala. 4. Kordasin tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl ruumalade erinevus ei ületanud 0,10...0,15 mL. B ioonide sisalduse (ÜK) määramine 1. Pipteerisin destileeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100mL uuritavat vett, lisasin 5mL puhverlahust ning natukene indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. 2. Seadsin töökorda büretti 0,025M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni jäi püima sinine värvus. 3. Kordasin tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B ruumalade erinevus ei ületanud 0,1 mL. 2 C Katlakivi moodustumise uurimine 1. Pipteerisin 100mL uuritavat vett kahte koonilisse kolbi ja kuumutasin vett kuni keemiseni. Seejärel jahutasin kolbides oleva vee ja määrasin ühes kolvis ÜK ja teises KK.
Pipeteerisin kolbi 100 mL uuritavat vett ning lisasin 4 tilka indikaatorit (metüülpunast). Peale büreti töökorda seadmist alustasin tiitrimisega. Selleks kasutasin 0,025 M soolhappelahust. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala. Kordasin tiitrimist 5 korda. B. Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine Mõõtsin koonilisse kolbi 100 mL uuritavat lahust, lisasin 5 mL puhverlahust ning natuke indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. Seadsin büreti töökorda ning viisin läbi tiitrimise 0,025 M triloon-B lahusega. Lugesin büretilt tiitrimise lõppedes näidu ning kordasin katset 5 korda. C. Katlakivi moodustumise uurimine Pipeteerisin kahte koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett ning kuumutasin vett keemiseni. Jahutasin kuumutatud vee ning määrasin tiitrimise abil ühes kolvis ÜK ja teises KK. Pipeteerisin kolme kolbi 100 mL uuritavat vett ning keetsin neis olevat vett ükshaaval 15 min. Jahutasin
cm3. Loputada kooniline kolb hoolikalt destilleeritud veega ja korrata tiitrimist uue veekogusega. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. 2) Üldkareduse määramine Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada ~5 cm3 puhverlahust (mõõta 25 cm3-lisemõõtesilindriga) ning noaotsatäis (~0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. 3) Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. Määrata pehmendatud vee üldkaredus ja hinnata filtri efektiivsust. Selleks : 1
tulemuseks on sool ja vesi). Loputasin koonilist kolbi destilleeritud veega ja kordasin tiitrimist 2 korda. Katse andmed: 1)2.4ml HCl 2)2.34 ml HCl 3)2.4 ml HCl aritmeetiline keskmine: 2.38 ml Üldkareduse määramine Loputasin koonilist kolbi distileeritud veega ning pipeteerisin sellesse kolvisse 100 cm3 uuritavat vett, lisada ∼5 cm3 puhverlahust ning väikse lusikatäis indikaatorit ET-00, mis on indikaatoriks. Lahuse värvus muutus lillaks. ET-00 moodustab Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sirelililla värvusega kompleksiooni. Nii on Ca2+ ja Mg2+ ioone sisaldav lahus pärast puhverlahuse ja indikaatori ET-00 lisamist lilla, sest moodustub lilla värvusega kompleks [MeInd]+. Ind− + Me2+ → [MeInd]+ Kus Ind- on sinine Me+ on värvitu ja MeInd+ on lilla Seasin töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett segades kuni värvus muutus siniseks. Triloon-B lisamisel sellesse lahusesse seotakse Ca2+ ja Mg2+
termostaati. Fikseeriti reaktsiooni alguse aeg. 10 minutit pärast reaktsiooni algust võeti uuesti 1 ml lahust ning viidi teise komplekslahuse kolbi ja 20 minutit pärast reaktsiooni 1 ml lahust kolmandasse kolbi. Kolvid ühendati püstjahutiga ning lahuseid keedeti 10 minutit. Seejärel valati kolbi läbi püstjahuti 150 ml destilleeritud vett ning kolvid jahutati. Tiitrimiseks lisati kõigisse kolbidesse esmalt 0,3 ml mureksiidi vesilahust, mille toimel kolvides olev lahus muutus lillaks. Tiitrimiseks kasutati 0,02 M CuSO4 lahust ning tiitriti kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima lahuse tumeroheline värvus. Tiitrimisele kulunud CuSO4 lahuse hulga järgi leiti kaliibrimiskõveralt taandavate suhkrute sisaldus proovis. Invertaasi preparaadi aktiivsus (A) kat/ml arvutatakse valemi järgi: A = (C2 C1) · V1 · 103 · L / T · 180 · V3 · V4 kus: C1 taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml,
C mM = = =2,575 mmol/l Vvesi * 1mol 100 * 1 2. Karbonaatse karedus C 2,575 KK: mM = =1,2875 mmol/l 2 2 B Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine 1. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisada ~5 mL puhverlahust (mõõta 25 mL-lise mõõtesilindriga) ning noaotsatäis (~0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. 2. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. 3. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B ruumalade erinevus ei ületa 0,10...0,15 mL. Arvutus Üldkaredus Vtriloon -B * C M ,trilon -B * 1000mmol 9,25 * 0,025 * 1000 ÜK: = =2,3125 mmol/l
tase oleks ühtne. Tiitrisin kuni lahuse värvus jäi ka peale segamist punakas. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu täpsusega 0,05 cm³. Loputasin koonilist kolbi destilleeritud veega ja kordasin katset kaks korda. B Üldkareduse määramine Loputasin koonlist kolbi destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 cm³ uuritavat vett. Lisasin ~5 cm³ puhverlahust ning noaotsatäis (~0,1g) indikaatorit ET-00. Lahuse värv muutus lillaks. Seadsin töökorda büretti 0,025 M triloon- B lahusega. Tiitrisin uuritavat vett kuni selle värvus jäi siniseks, vahepeal lahust segades. Lugesin büretis oleva triloon-B nivoo asukoha täpsusega 0,05 cm³. Kordasin katset kaks korda. C Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Lasin uuritava vee läbi Na- kationiitfiltri. Kogusin pehmendatud vee keeduklaasi. Loputasin koonilist kolbi destilleeritud veega. 100 cm³ pehmendatud vett koonilisse kolbi. Lisasin ~5
4. Loputada kooniline kolb hoolikalt destilleeritud veega ja korrata tiitrimist uue veekogusega. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. B) Üldkareduse määramine 1. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm 3 uuritavat vett, lisada umbes 5 cm3 puhverlahust (mõõta 25 cm3 mõõtesilindriga) ning noaotsatäis (umbes 0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. 2. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. 3. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. C) Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. Määrata pehmendatud vee üldkaredus ja hinnata
Tänavakunsti, grafiti ja muralismi erinevused ja sarnasused Koostaja: Hannes Jaakson Tänapäeval näeme paljudes suurlinnades, et hoonete seinu katavad erinevad “sõnad” või “pildid”. Osad inimesed ütlevad nende “piltide” või “sõnade” kohta, et seal seinal näeme me niinimetatud Mural’eid või siis teisel juhul on seina peal näha Grafitit ning kolmandal juhul on see lihtsalt tänavakunst. Millised aga on tänavakunsti, graffiti ja muralismi suurimad erinevused ja sarnasused ning kuidas need erinevad vormid linnaruumis mõjuvad? Suurim erinevus minu jaoks tänavakunsti ja graffiti vahel on see, et tänavakunstnikud loovad erinevaid kujutisi ja pilte, aga graffiti tegijad kirjutavad seintele erinevaid nimesid ning mural’id on ülisuured pildid, mis katavad tavaliselt kogu seina. Lisaks sellele on tänavakunst ja graffiti erinevad ka selle poolest, miks on neid tegema hakatud. Graffiti sündis USA-s 60-ndatel aastatel kui mus...
2HCl + ZnZnCl2+H2 (HCl dissotsieerub täielikult H+ Cl-) CH3COOH+ZnCH3COOZn+H2 Tugev happe on keemilise aktiivsem, reaktsioon voolab kiiremini, sest muutused tsingiga on nähtavad praktiliselt kohe. Tugev happe on HCl ja nõrk happe on CH3COOH 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses CH3COOH+ CH3COONa CH3COONa+H2 (lahus oli roosa sai oranziks) Tasakaal nihkub vasakule, vesinikioone kontsentratsioon vähenes NH4 H2O+NH4Cl (NH4 H2O)Cl (lahus oli lillaks sai läbipaistvaks) Tasakaal nihkub molekulide dissotsieerumata suunas, OH ioone ei ole nii palju NH4 OH NH4 ++OH- [ NH 3+ ][OH - ] Ka= [ NH 4OH ] CH3COOHCH3COO-+H+ [CH 3COO - ][ H + ] Kh= [CH 3COOH ] Et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas on vaja lisada nõrgale happele tugev alus ja tugev happe nõrgale alusel. 3. Soolhappe kontroll-lahuse täpse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 1) V1(NaOH)=7,85ml V2(NaOH)=7,95ml Vkesk(NaOH)=7,80ml
o Joonistame vasakule poole kõrgema ääre, liigu mööda sinist joont üles o Et leida kui pikalt rohelist joont tõmmata tuleb, selleks osuta hiirega pildil näidatud nurka o ja kasuta nüüd punktiiri joone lõpetamiseks o Ja vii joon alla o Jätkame sama äärega ja proovime teha selle diagonaalile. Võib juhtuda, et järeldusmootor, ei saa aru, mida me tahame. Selleks osutame kõigepealt diagonaali keskpunkti ja liigume üles ning meie soovitud joon peab muutuma lillaks o ja siis saame liikuda oma soovitud punkti o Jätka samas vaimus, kuni on tehtud kõik ääred o Kui viimase joone ühendate, siis tekib objektist ruumiline kujund o aga... me soovime, et kujund oleks ikka pealt avatud. Eraser-tööriistaga seda kustutada ei saa, sest sellega saab kustutada vaid jooni. Vali hoopis Select-tööriist , kliki kujundi pealmisel pinnal ja vajuta klaviatuurilt klahvi Delete. o VALMIS!
ioonid nende segava toime kõrvaldamiseks siduda kas F –- või PO43–-ioonidega kompleksi. Selleks lisatakse lahusele NaF, NH4F, Na2HPO4 või H3PO4 lahust ning loksutatakse kuni pentanooli kihist kaob punane värvus. Co2+-ioonide olemasolul lahuses jääb pentanooli kiht rohekassiniseks, nende puudumisel muutub aga värvusetuks. Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused NH4SCN lisamisel muutus lahus lillaks, pentanooli lisamisel tekkis lahuse pinnale pruunikaspunane kiht, mis segamisel ei kadunud. Na2HPO4 lisamisega punane värvus pentanooli kihis kadus. Kirjutada kõikide toimuvate reaktsioonide võrrandid (k.a. maskeerimisreaktsioon). 4NH4SCN + CoS → (NH4)2[Co(SCN)4] + (NH4)2S 2Fe3+ + 3HPO42- → Fe2(HPO4)3 Katse 3 Tilkanalüüs Katse 3.1. Fe3+, Ni2+ ja Cu2+ioonide tõestamine nende koosesinemisel Filterpaberile kantakse tilk 6M NH3·H2O lahust
,,Polkovniku lesk" Juhan Smuul Tegelased: Lese tütar Ta on elus teinud kolm suurt tegu: vallutanud endale mehe frontaalrünnakuga, värvinud pea lillaks ja sünnitanud tütre. Lese koduabiline arglik nagu algaja kerjuse palve, ta pole veel hall ega kanna halli, kuid mõjub igati hallina. Lese tütretütar ilus, noor, roos ja siil, vanaemaga oli neil sõjaseisukord, sest lesk oli valinud lapselapse väimehe kandidaadiks noormehe, kes tütretütrele sugugi ei meeldinud. Tütretütre kavaler Tavaline, põlatud positiivse välimusega, suurte käte ja siilisoenguga. Lese sõbranna 1905. Aasta väljalase, tema nägu väljendab piina
Filterpaberlile kanti tilk K4[Fe(CN)6] lahust ja tilga keskele ühe tilga analüüsitavat lahust. Seejärel hoiti laiku avatud NH3H2O pudeli kohal. Katse 4. IV rühma katioonide (Ba2+, Sr2+ ja Ca2+) tõestamine leekreaktsioonidena Uuritav aine viidi leeki leeginõelal. Nõela otsa külge võeti veidi tahket ainet ning viidi leeki. Leegi värvumise järgi tehti kindlaks nende ioonide sisaldus uuritavas aines: Na-soolad värvisid leegi kollaseks, K-soolad lillaks, Ca-soolad punakaspruuniks, Ba-soolad roheliseks, Sr-soolad karmiinpunaseks.
kaitseb see purjujäämise eest. Seetõttu on ametüstist valmistatud isegi joogikarikaid. Legend räägib, et kui purjus Dionysos ajas ihalevalt taga neidist nimega Amethystos, pöördus viimane jumalate poole palvega säilitada oma süütus. Jumalanna Artemis võttiski neitsit kuulda ja peitis ta valge kivi sisse. Lootes ahvatleda Amethystost oma kõlbelisusest loobuma, valas Dionysos kivi veiniga üle, mille tagajärjel muutus see imekaunilt säravaks lillaks kristalliks. Ametüsti maagilist väge on kummardanud paljud erinevad rahvad üle kogu maailma. Dionysose nimi ja olemus Tänapäevainimesele on Dionysos tuntud eelkõige veinijumalana, kes sümboliseeris kreeklastele veini joovastavat toimet. Arvatakse, et kreeklastele meeldis vein nii väga, et nad tahtsid veini kummardada, kuid selleks oli vaja jumalat, kes veini sümboliseeriks. Selleks jumalaks sai Dionysos, kes on veel ka sotsiaalsuse ja hüvede jumal.
,,Polkovniku lesk" Juhan Smuul Tegelased: Lese tütar Ta on elus teinud kolm suurt tegu: vallutanud endale mehe frontaalrünnakuga, värvinud pea lillaks ja sünnitanud tütre. Lese koduabiline arglik nagu algaja kerjuse palve, ta pole veel hall ega kanna halli, kuid mõjub igati hallina. Lese tütretütar ilus, noor, roos ja siil, vanaemaga oli neil sõjaseisukord, sest lesk oli valinud lapselapse väimehe kandidaadiks noormehe, kes tütretütrele sugugi ei meeldinud. Tütretütre kavaler Tavaline, põlatud positiivse välimusega, suurte käte ja siilisoenguga. Lese sõbranna 1905. Aasta väljalase, tema nägu väljendab piina
..1 ml) lisada CrO42- ioone sisaldavat lahust. Pb2+ + CrO42- = PbCrO4 Pb(NO3)2 + K2CrO4 = PbCrO4 + 2KNO3 Tekkis munakollane tükkis sade (läbipaismatu). Hüdrolüüs: Katse 4. Võtta ühte katseklaasi 1 ml Al2(SO4)3 lahust, teise sama palju Na2CO3 lahust. Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2...3 tilka). Al3+ + H20 = AlOH2+ + H+ CO32- + H20 = HCO3- + OH- Al2(SO4)3 lisamisel metüülpunast muutus lahus punakseks. Na2CO3 ff-i lisamisel muutus lahus lillaks. Metüülpunase pöördeala on ph 4,2...6,3, lahuse pH on seega ligikaudu 4,2. Lahus on happeline st lahuses on ülekaalus H+ ioonid. Ff lisamisel Na2CO3-le muutus lahus punaseks, pH 9,9; seega on lahuses aluseline keskkond, sest ülekaalus on OH- ioonid. Gaasi teke: Katse 5. CO32 ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Millise reaktsiooniga (happeline, aluseline) on lahus? Miks? Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust
annaabi.ee 
