Komakesed 1. KOONDLAUSE - lause, kus on üks öeldis ja ülejäänud lauseliikmed korduvad. Korduvad A, S, Öt eraldatakse komaga. nt Mati, Uno, Peeter ja Tambet osalesid töömessil. Korduvad täiendid 2. Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. nt Punased, sinised, kollased ja roosad lilled õitsesid meie aias. 3. Erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Mõttetu pikaleveniv keeruline koosolek kestis 5 tundi. 4. Kui järgnev täiend täpsustab eelmis, pannakse nende vahele koma. nt Sel, 2017. aastal külastame Soomet. // Eelmine, 2016 aasta. 5. Kui täiendid on pärast põhisõna, eraldatakse kõik komadega. nt Vabariigi aastapäev, (-)pidulik, sisutihe, emotsionaalne, (-) meeldis gümnasistidele. Korduvad määrused 6. Kui määrused mõistemahult kattuvad, siis eraldatakse need omavahel komaga. nt Täna, 24. veebruaril, EV aastapäevaltoim...
· Suur ja väike algustäht · Kokku ja lahkukirjutamine · Kirjavahemärkide õige kasutus (üttega lauses, koondlauses, rind ja põimlauses) · Oska koostada jutustust, kirjeldust, lihtsamat arutlust, arvamust, kirja, avaldust, elulookirjeldust ja seletuskirja · Käänded · Pöördsõna pöördelised ja käändelised vormid · Omadussõnade võrdlusastmed · Sõnamoodustuse põhimõtted · Lauseliikmed!!! · Erista liht ja liitlaused sh. rind ja põimlauset · Põimlausete + selle piirid · Lauselühendid ja lisandid · Otse ning kaudkõne
5 – vilrri or lim 10 – qolem tai (Wivell, 1981: 76). 2.4 Lause: Kairiru keeles on kahte tüüpi lauseid: nimi- või tegusõnaline. Nimisõnaline lause koosneb kahest nimisõnafraasist, kuid sellel puudub tegusõnafraas. Tegusõnaline lause koosneb tegusõnafraasist, aga võib sisaldada ka ühte või rohkemat nimisõnafraasi, mis ilmnevad tegusõna argumendina. Laused võivad olla kas sõltuvad või sõltumatud, liht- või liitlaused (Wivell 1981: 134). 2.5 Eitus: Kolm eitusvormi: ponoq, eipai `no, not, none` ja sapin `don´t, refrain from (hoiduma). Esinevad eitava lause lõpus (Wivell 1981: 162). 3. Foneetika ja fonoloogia 3.1 Foneemid: Kairiru keeles on: 15 kaashäälikut p, t, k, q, f, v, s, j, m, n, ñ, ŋ, l, r, ȓ kaks poolvokaali: w, y; viis täishäälikut i, e, a, o, u (Wivell 1981: 11). Näide kairiru keeles: yieq wurr quli - ny qo – laqa -i
.. - Sissejuhatus on pikk ja tundub igav - Tekst segane, raskusi loetu mõistmisega - Infot ja nüansse on palju, põhiideele pihta saamisega on raskusi - Saksad on ennasttäis ja pirtsakad, vihmaga ei julge väljagi minna, ei kõlba ! Ja siis vinguvad ka veel takkaotsa. - Kohutavad troopilised unenäod :D - Laused on kohati jube keerulised, väga palju infot, pikka kirjeldust on ühte lausesse topitud. - Väga pikad liitlaused. Tsitaate: - ,,Kremeri bismarklikud kulmupuhmad tõusid veidi" - ,,Kremer naeris sabatult" Sabatu naermine ?!?! - ,,Selle mehe ninast hoiab nimelt nähtamatu käsi kinni ja lükkab seda korrapärases taktis üles ja alla, paremale ja pahemale poole. Ning eemalt vaadates näib, nagu oleks kael juba nii peeneks kulunud, et veerlev pea tema otsast potsti maha peaks kukkuma."
.. - Sissejuhatus on pikk ja tundub igav - Tekst segane, raskusi loetu mõistmisega - Infot ja nüansse on palju, põhiideele pihta saamisega on raskusi - Saksad on ennasttäis ja pirtsakad, vihmaga ei julge väljagi minna, ei kõlba ! Ja siis vinguvad ka veel takkaotsa. - Kohutavad troopilised unenäod :D - Laused on kohati jube keerulised, väga palju infot, pikka kirjeldust on ühte lausesse topitud. - Väga pikad liitlaused. Tsitaate: - ,,Kremeri bismarklikud kulmupuhmad tõusid veidi" - ,,Kremer naeris sabatult" Sabatu naermine ?!?! - ,,Selle mehe ninast hoiab nimelt nähtamatu käsi kinni ja lükkab seda korrapärases taktis üles ja alla, paremale ja pahemale poole. Ning eemalt vaadates näib, nagu oleks kael juba nii peeneks kulunud, et veerlev pea tema otsast potsti maha peaks kukkuma."
*kasutatakse koolonit(:),kui osa lausest selgitab eelneva osalausega väljendatud mõtet.(nt.Õpetajale meeldis Priit väga:ta oli korralik ja õppis hästi.Enam ei olnud midagi oodata:Godot oli jäänud haigeks.)*Mõttekriipsu(-)selljuhul,kui soovitakse järgnevat osalauset erit esile tõsta.(nt.Ei tea,keda siin veel oodata-Godot on ju haige.Priit oli korralik ja õppis hästi-ta meeldis õpetajale väga.)*Semikoolonit(;)kasutatakse rindlausetes mille osalaused on ise liitlaused ja üksteisega suhteliselt nõrgalt seotud ja kus komal on muid funktsioone.(nt.Kevadel ehitati kasvuhoone,et lastel oleks tomatit ja kurki;kartuleid pandi nii palju maha,et neid jätkuks üle talve;põrsa võtmise üle peeti veel aru. Põimlauses on alati üks osalause,mis onteistest tähtsam,seda osalauset nim.pealauseks.Teised osalaused mida kasutatakse kõrvallauseteks on talle alistatud st nad kuuluvad pealause koosseisu mingi lauseliikmena(v.a öeldisena)
Teadustöö aluste uurimistöös ei täheldatud ka eriti palju õigekirjavigu. Nõrkused: Oma suurimaks nõrkuseks kirjalikes töödes pean kiirustamist. Tihti jätan asjad viimasele minutile, mille tõttu võib töö tõsiselt kannatada. Proovin alati tähtaegadest kinni pidada ja soovin kellaajaliselt õigel ajal esitada, kuid seejuures võin tehtud töö pealiskaudselt läbi lugeda ja mitte märgata rumalaid vigu. Kiirustamise tagajärjel võivad mul tekkida väga pikad liitlaused. See teeb lugejale lause mõttest arusaamine keeruliseks ning lause alguses esitatud mõte võib ära kaduda. Näiteks 12ndas klassi kirjandis kirjutasin: ,,Kui praeguste 14-22-aastaste inimeste vanemad olid samas vanuses iseseisvamad, egoistlikumad ning üritasid ise eesmärke saavutada, siis 2009.aastal tehtud uuring 15-29-vanuste seas näitas teistsuguseid tulemusi, mida võib pidada tänapäeva noorte üheks suurimaks probleemiks." Arvan, et korrektselt peaks seda
Vend läks ennast sauna pesema. Vaikiv olend vaid noogutas. Ilmumata teostest ta rääkida ei tahtnud. LIITLAUSE Liitlause on kahest või enamast osalausest koosnev lause.Terviklik lause koosneb öeldisest ja selle laienditest. Liitlause sisaldab vähemalt kahte öeldist, nt Poiss mängibjalgpalli ja tüdruk loeb raamatut. Liitlause osalaused seob tervikuks rinnastusseos või alistusseos. Liitlause liigid Liitlaused jagunevad rindlauseteks ja põimlauseteks. Rindlause Rindlause osalaused on omavahel rinnastatud ning süntaktiliselt suhteliselt võrdväärsed. Rindlause osalaused võivad olla seotud: · rinnastavate sidesõnadega (ja, ning, kuid, ega, ent, või jne), nt Mati ei oska kitarri mängida, kuid klaverit mängib ta hästi. · koma, semikooloni, kooloni või mõttekriipsuga, nt Ema keedab kohvi, isa loeb ajalehte.
Tasemetöö kordamine (eesti keel) 1. Rindlause, põimlause - tea mõistet, tunne ära.(õp lk 179) Liitlause koosneb rindlausest või põimlausest. Rindlaused on sellised liitlaused, mille osalaused on suht sõltumatud ( Päike paistis, linnud laulsid), Põimlause on jagatud pealauseks ja kõrvallauseks. Põimlause kõrvallause algab tavaliselt alistava sõnaga: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jne...(Mees teadis, mida teised ei teadnud). (Sõna nagu komad lauses) Öeldis, nagu öeldis öeldis nagu --- 2.Lisand erinevad asukohad ja komastus.(õp lk 178 ja 194) Lisand iseloomustab mingit nimisõna teiste sõnade abil.(Hillar, minu hea semu, on alati rõõmus.)
Kui süntaks määratleb ära sõnade ja sümbolite järjekorra lauses, siis lause semantika on lause mõte, tema tähendus. Vigade otsimine programmist ehk programmi silumine on programmeerijalt suurt vaeva nõudev töö ja seetõttu on soovitav programme kirjutades vigadest hoiduda. Nagu paljud teised keeled, koosnevad ka programmeerimiskeeled lausetest. Lause on imperatiivsetes keeltes käsk, algoritmi üks samm. Nagu tavalises keeles on lihtlaused, liitlaused, küsilaused jne, nii on ka programmeerimiskeeles väga mitut liiki lauseid. Kui eesti keeles koosneb lause sõnadest ja kirjavahemärkidest, siis programmeerimiskeele lause koosneb võtmesõnadest, märkidest ja identifikaatoritest, mis on kirja pandud vastavalt keele süntaksile. VÕTMESÕNA on spetsiaalse tähendusega sõna, mille esinemise järgi jagatakse lauseid erinevatesse liikidesse. Võtmesõnu ei saa ja ei tohi kasutada teises tähenduses. Enamik võtmesõnu pärineb inglise keelest
Haarasin aiapäkapiku, naabrite viimase kingituse, ja lennutasin põõsasse. Komaga ei eraldata veel olevas käändes lisandit: Juhan tõsise inimesena ei läinud teiste hullusega kaasa. kui-lisandit: Juku kui jõmmide ninamees astus ette. vähendava või hellitleva varjundiga järellisandit: Loom lollike põrutas otse vette. LIITLAUSE Liitlause on mitme öeldisega lause. See koosneb lihtlausetest, mida nimetatakse osalauseteks. Osalausete ühendamise viisi järgi jagunevad liitlaused rindlauseiks ja põimlauseiks. RINDLAUSE koosneb kõrvuti ühendatud samaväärseist osalauseist. Rindlause osalaused on rinnastusseoses ja võrdväärsed. Rindlauset saab lahutada iseseisvaiks lihtlauseiks, ilma et terviku tähendus oluliselt muutuks. Mets mühiseb ja kägu kukub. Vahel on öeldis korduse vältimiseks ühest osalausest välja jäetud, kuid on siiski juurdemõeldav: Maie mängis Marega malet, Ants Augustiga ,,Aliast".
(foneetika, fonoloogia, semantika, pragmaatika, morfoloogia, süntaks). Mis tegeleb keele struktuuriga? Keele struktuuri erinevad tasandid on foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, semantika ja pragmaatika. Foneetika tegeleb häälikutega. Fonoloogia tegeleb erinevate häälikuühenditega, sh rõhkude ja muude silbile rakenduvate nähtustega. Morfoloogia tegeleb morfeemidega, nende moodustumise ja sõnadeks liitumisega. Süntaks tegeleb sõnade liitumisega suuremateks osadeks (osalaused, liitlaused, lihtlaused). Semantika tegeleb keeles väljenduvate tähendustega. Pragmaatika arvestab lisaks keelelisele ka mittekeelelist konteksti (suur ja väike algustäht, kirjavahemärgid). Mis on foneetika ja mida ta uurib? Millist märkimisviisi kasutatakse? Foneetika on teadus, mis tegeleb häälikute uurimisega akustilisest, artikulatoorsest ja pertseptiivsest aspektist. Foneetika uurib häälikuid ja nende esinemist kõnevoolus. Märkimiseks kasutatakse nurksulgi. [a:] koolon tähistab
Saab öelda ka nimisõna prefiksi abil nt mittesuitsetaja. Sõnade ümberpaigutamisega saab mõjutada eituse tähendust. 30.10.12 GLOSSIMINE Glossimise 1.etapp eristada tunnused ja lõpud ehk aglutineerivalt liidetud lõpud Tüdruku-le meeldi-b raamat. girl. VS-ALL like-3SG book.CS the girl likes the book SÜNTAKS - lauseõpetus · Lause terviklik mõte, mis sisaldab ühte finiitverbi(pöördelist verbivormi) ja selle juurde kuuluvaid laiendeid. Liht- ja liitlaused(verbivorme juba mitu) · Lausung vaadeldav üksus on keelekasutus olukorra osa. Selline lause, mis öeldud mingis olukorras mingi eesmärgiga. Siis kui vaadeldakse teksti või dialoogi laiemalt. · Fraas lause koostisosa, mis omab ühte peasõna · Voor ühe inimese hääles olnud aeg(suulises kõnes), kuni järgmine inimene hakkab rääkima vms. Transitiivne(sihiline, nt koer sööb konti)/instransitiivne(sihitu, nt poiss jookseb
(problemaatiline modaalne otsustus) faktoloogilise tõestusmaterjali kaasamisega (assertooriline modaalsuse tase) printsiibi formuleerimisele (modaalsuse apodiktiline tase). 3. 6. Liht- ja liitotsustus. Otsustused on liigitatud: a) lihtotsustus, mis koosneb subjektist, koopulast ja predikaadist (kõik seni käsitletud otsustused ongi lihtotsustused); b) liitotsustus, mis koosneb kahest või enamast lihtotsustusest (võrdluseks keeleteaduses: liht- ja liitlaused). Sõltuvalt lihtotsustusi ühendavatest sõnadest, eristatakse nelja liitotsustuse tüüpi: konjunktiivsed, disjunktiivsed, implikatiivsed ja ekvivalentsed. Konjunktiivne (ühendav) on liitotsustus, milles lihtotsustused on ühendatud sidesõna "ja", "ning" jms., või ka koma abil. Näiteks, Tiiu hakkas tihkuma ja ei soostunud jõuluvanale luuletust lugema. Või teine näide: Inimene, kes on 8
siis allub seisundile. · Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele. · Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti · Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti · Asukoht · Tee · Instrument · Kogeja 38. Sõnajärg on üks süntaktiliste ( lause liikmete) funktsioonide väljendamise vahendeid. 39. Süntaks ja morfosüntaks Süntaks on sõnade liitmine suuremateks üksusteks ( osalaused, lihtlaused, liitlaused). Morfosüntaks - 40. Lause, fraas, moodustaja, fraasi määratlemise viisid Lause grammatika ehk keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Fraas struktuuri vahetasand, fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber. Moodustaja ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. 41. Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina Proadjektiiv niisuke, selline
4.4. Mati, Aare, Triinu ja Elli sõitsid üritusele erinevat värvi autodega: üks oli must, teine hall, kolmas kollane ning neljas punane. Kui küsiti, mis värvi autoga keegi sõitis, siis saadi vastused: Mati sõitis halli autoga, Elli mustaga. Triinu sõitis kollase autoga, Aare mustaga. Triinu sõitis punase autoga, Mati mustaga. Hiljem selgus, et igas vastuses oli üks tõene ja üks väär väide. Kes millise autoga sõitis? 4.5. Võttes kasutusele oma tähistuse viige järgnevad liitlaused sümbolkujule. Koostage tõeväärtustabel ning tehke selle abil kindlaks, kas kõnealused liitlaused on ekvivalentsed. 4.5.1. Vihma sajab või ei ole pilves. Kui ei ole pilves, siis vihma ei saja. 4.5.2. Kui metsa ei raiuta, siis laastud ei lenda. Metsa kas raiutakse või laastud ei lenda. 4.6. Näidake teisendusreeglite abil kas lause on samaselt tõene või väär. Selgitage, milliseid reegleid te kasutasite. 1. ¬(A B) (A & ¬B) 2. C ¬(D & C) D 3. ¬[ ¬P (P Q)] 4
Täiend: Täiend laiendab nimisõna ja väljendab põhisõnaga märgidut olendi, eseme või nähtuse kuuluvust või omadust. Täiend vastab küsimustele kelle? mille? või missugune? Näide: Võtsin lugemiseks venna (kelle?) raamatu. Suurte silmadega (missugune?) neiu oli üllatunud. Meie toa (missugune?) põrand oli pestud. LIITLAUSE Lihtlause + lihtlause = liitlause Liitlauses on alati mitu öeldist. Liitlaused jagunevad Rindlauseteks Põimlauseteks (rinnastav seos) (alistuv lause, mis koosneb pea- ja kõrvallausest) Rindlause kirjavahemärgid: Rindlause osalaused on rinnastus seoses, nad on võrdväärtsed. 1. Rindlause osalause on omavahel seotud kas sidesõnade või komaga. Näide: Ilm on ilus, päike paistab. Ilm on ilus ja päike paistab.
ja kodakondsusele; usu- ja mõttevabadus; sõnavabadus; liikumisvabadus; koosolekute- ja ühingutevabadus. Loetelule järgneb lause: ,,Kuigi neid õigusi ja vabadusi nimetatakse kodaniku- ja poliitilisteks õigusteks, on need enamjaolt antud ka mittekodanikele ning välismaalastele." (rõhutus lisatud). Sidesõna ,,kuigi" väljendab ideoloogilist eeldust, mille kohaselt peaks vastavad õigused olema riigi kodanike eksklusiivne privileeg.) Kas liitlaused on rinnastavad või alistavad? Alistavates liitlausetes on pealause üldiselt informatiivselt olulisem, esiletõstetud, nn Uus; kõrvallausega väljendatavat sageli eeldatakse, see on nn Antud (vt ka Antud-Uue vastandust kujutiste lugemise meetodi raames). Antud Uus peatükis Kujutiste lugemise meetod] Eelmises näites toodud alistavas liitlauses ,,Kuigi neid õigusi nimetatakse kodaniku- ja poliitilisteks
Neis on olemas vahendid, mis võimaldavad juhtida korduse täitmist ja määrata kordamiste lõpetamise tingimused. Do ... Loop-lause Do ... Loop-lause võimaldab käsutada korduse juhtimiseks erinevaid variante. Mõnevõrra lihtsustatuna võib tema üldkuju ja täitmiseeskirja (skeemi), kui esinevad kõik mittekohustuslikud elemendid, esitada järgmiselt: Siin on tingimus võrdlus või loogikaavaldis ning laused suvalised liht- või liitlaused, sh võivad nad olla ka korduslaused. Do-lause määrab kordamisele kuuluva lauserühma alguse. Kui temas esineb fraas While tingimus, siis leitakse iga kord tingimuse väärtus ning kui see on tõene, jätkatakse korduse täitmist, vastupidisel juhul lõpetatakse kordamised ja täitmisjärg antakse lausele, mis järgneb Loop-lausele. Loop-lause määrab kordamisele kuuluva lauserühma lõpu. Kui temas esineb fraas Until
Puu otsas istub vares Vares istub puu otsas 2. referentide tuntust (DEFINIITSUST) - tundmatust (INDEFINIITSUST) Pilt ripub seinal. Seinal ripub pilt. Leo leidis sõrmuse üles. Leo leidis sõrmuse. 3. esiletõstu (FOOKUS). Esiletõst rõhu abil, partiklitega, lause algusse või lõppu paigutamisega. Sa SAAD sellega hakkama. Sa SAIDKI sellega hakkama. 45. Mis tüüpidesse jagunevad liitlaused? - Rindlause ja põimlause. Liitlause koosneb osalausetest, mis on omavahel rinnastusseoses (rindlause e. parataks) või alistusseoses (põimlause e. hüpotaks). Põimlause osalaused on pealause (põhilause) ja kõrvallause. Liitlause tüübi määrab liitlause vahetute moodustajate vaheline seos. 1 46. Mis on kiillause? Kiillause e. kiil lausekujuline üldlaiend
∨ loogiline liitmine e. disjunktsioon e. VÕI-tehe M — Ferrari on kiirem kui McLaren ( aritmeetilise liitmise analoog loogikas ) H — Häkkinen võidab sõidu → loogiline järeldamine e. implikatsioon ( ei oma aritmeetikas analoogi) Esitada järgnevad liitlaused lausearvutusvalemitena: ↔ loogiline samaväärsus e. ekvivalents Kui vihma sajab, siis on suvi või väljas on soe ( võrdusmärgi ' = ' analoog loogikas) V → (S ∨ O) Implikatsioonitehte operandide staatus: eeldus → järeldus
), teiseks suhet väljendava konstruktsiooni keerukus. Grammatilised baasoskused omandab tavaarenguga laps kolmandal eluaastal. Kolmeaastane laps valdab harilikult kõiki käändevorme, tegusõna käskivat kõneviisi ja kindla kõneviisi oleviku- ning minevikuvorme, samuti tegevusnimesid. Kõik see omandatakse süntaksi kaudu: kasutatakse baaslauseid ja laiendatud lihtlauseid (tegusõnal 2-3 laiendit), ilmuvad esimesed koond- ja liitlaused. Samal ajal areneb aktiivselt sõnavara (3 aasta vanuses on täheldatud üldse kõige aktiivsemalt uute sõnade omandamist) ning täpsustub hääldamine. Formaalses plaanis on kõne baas (foneetika, grammatika, sõnavara) kolme aasta vanuses omandatud. J. Piaget järgi on selle aluseks tegevusskeemide muutmine sisemisteks (interioriseerimine). Grammatika praktiline omandamine lõpeb tavalise kõnearengu korral algklassides. Hääldamise areng.
Lauseloogikas uuritakse liitlauseid, mille tõeväärtus on määratud osalausete ehk komponentlausete tõeväärtustega. Mitte igasuguse liitlause tõeväärtus ei ole komponentlausete tõeväärtustega määratud. Nt lause ,,Manni usub, et Miku petab teda" on liitlause, mis sisaldab komponendina lauset ,,Miku petab Mannit". Kuid liitlause tõeväärtus ei sõltu komponentlause ,,Miku petab Mannit" tõeväärtusest, vaid sellest, kas Manni usub seda või mitte. Lauseloogika liitlaused moodustatakse lihtlausetest lauseloogika tehete abil. Funktsioon ehk kujutus on binaarne (kahekohaline) seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast, nt nime panemise funktsioon, mis seob objektid nende nimedega. Seostatavad elemendid võivad olla ka ühest ja samast hulgast, nt naturaalarvude hulgal defineeritud ruutfunktsioon, mis seob naturaalarvu sellesama arvu ruuduga, mis on samuti naturaalarvude hulga element
programmi kohta kindlaks teha, kas selles leidub semantilisi vigu või mitte. Vigade otsimine programmist ehk programmi silumine on programmeerijalt suurt vaeva nõudev töö ja seetõttu on soovitav programme kirjutades vigadest hoiduda. Programmeerimise algkursus 11 - 89 Lause Nagu paljud teised keeled, koosnevad ka programmeerimiskeeled lausetest. Lause on imperatiivsetes keeltes käsk, algoritmi üks samm. Nii nagu eesti keeles on lihtlaused, liitlaused, küsilaused jne, nii on ka programmeerimiskeeles väga mitut liiki lauseid. Kui eesti keeles koosneb lause sõnadest ja kirjavahemärkidest, siis programmeerimiskeele lause koosneb võtmesõnadest, märkidest ja identifikaatoritest, mis on kirja pandud vastavalt keele süntaksile. Võtmesõna VÕTMESÕNA on spetsiaalse tähendusega sõna, mille esinemise järgi jagatakse lauseid erinevatesse liikidesse. Võib olla lauseid, kus võtmesõnu ei olegi. Sellistel juhtudel võib
Lauseloogikas uuritakse liitlauseid, mille tõeväärtus on määratud osalausete ehk komponentlausete tõeväärtustega. Mitte igasuguse liitlause tõeväärtus ei ole komponentlausete tõeväärtustega määratud. Nt lause ,,Manni usub, et Miku petab teda" on liitlause, mis sisaldab komponendina lauset ,,Miku petab Mannit". Kuid liitlause tõeväärtus ei sõltu komponentlause ,,Miku petab Mannit" tõeväärtusest, vaid sellest, kas Manni usub seda või mitte. Lauseloogika liitlaused moodustatakse lihtlausetest lauseloogika tehete abil. Funktsioon ehk kujutus on binaarne (kahekohaline) seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast, nt nime panemise funktsioon, mis seob objektid nende nimedega. Seostatavad elemendid võivad olla ka ühest ja samast hulgast, nt naturaalarvude hulgal defineeritud ruutfunktsioon, mis seob naturaalarvu sellesama arvu ruuduga, mis on samuti naturaalarvude hulga element
leidub semantilisi vigu või mitte. Vigade otsimine programmist ehk programmi silumine on programmeerijalt suurt vaeva nõudev töö ja seetõttu on soovitav programme kirjutades vigadest hoiduda. 17 / 115 Lause Nagu paljud teised keeled, koosnevad ka programmeerimiskeeled lausetest. Lause on imperatiivsetes keeltes käsk, algoritmi üks samm. Nii nagu eesti keeles on lihtlaused, liitlaused, küsilaused jne, nii on ka programmeerimiskeeles väga mitut liiki lauseid. Kui eesti keeles koosneb lause sõnadest ja kirjavahemärkidest, siis programmeerimiskeele lause koosneb võtmesõnadest, märkidest ja identifikaatoritest, mis on kirja pandud vastavalt keele süntaksile. Võtmesõna VÕTMESÕNA on spetsiaalse tähendusega sõna, mille esinemise järgi jagatakse lauseid erinevatesse liikidesse. Võib olla lauseid, kus võtmesõnu ei olegi
, Et algvormile lisatakse lihtsalt d või võetakse see maha, nt lehmad ja üks lehm on lehma! Aluseks on imiteerimine. Tähendust see otseselt ei sega. Nt saagivad saedega. Arusaadav ju! Operatiivmälu e töömälu. Esialgu see kindaslti piirab omalausete pikkust ja Lauseseisukohalt on kõik sõnaliigid olulised. Tegusõnal on tav palju laiendeid. Hev lastel saggeli tegusõnadearv piiratud. Teada on üldised ajalised seaduspärasused. Taolisel lapse u 4 ea kujuneam liitlaused. Liitlausete omnadamien sõltub sllest, mis suhet väljendatakse nt põhjust, kohta jne. Esimest korda võis olla lihtne kordamine. Grammatika areng jätkub ka veel koolieas. Ka lausesidusus tekstis kirjalikus kõnes on tgelt veel isegi mõnel üliõpilasel probleemiks. LAUSETE MOODUSTAMINE /MÕISTMINE Lauseloome puhul on vaja lausemall valida, sobitada kkonkteskti-täita sõnavormidega Mõistmise jaoks on vaja ära tunda keeleüksused. Oluline on neid kokku sobitada, sest
annaabi.ee 
