liilialaadsete seltsi kuuluv Ruudilised (Rutaceae) on üheiduleheliste taimede kaheiduleheliste klassi sugukond. seebipuulaadsete seltsi kuuluv Segi võib liiliat ajada näiteks taimede sugukond. võhumõõgalistega. SUGUKONNA MITMEKESISUS LIILIALISED RUUDILISED Liilialised liigirikkad Sugukonda kuulub umbes Liilialiste hulka küülub 160 perekonda ja 900 liiki. ülemaailmselt umbes 250 perekonda ning üle 3700 liigi. Sugukonna jaotus Liilialiste sugukonna taimed on alamsugukondadeks ei ole arenenud väga mitmekesiseks veel välja kujunenud. ning erivevaks, hoolimata geneetilisest sarnasusest. OLULISED VÄLISTUNNUSED LIILIALISED RUUDILISED
Sibultaimed Triin Samon LHp11 Võrumaa Kutsehariduskeskus Nartsiss Nartsiss (Narcissus) on umbes 60 liigiga sibultaimede perekond amarülliliste sugukonnast. Liilia Liilia (Lilium) on sibultaimede perekond liilialiste sugukonnast, neid on u 80 liiki, mis looduslikult on levinud peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Tulp Tulp on sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu kuulub ca 100 liiki, mis looduslikult on peamiselt levinud Euraasia steppides ja poolkõrbeis, sh. Sise- Aasia mäestikes. Tulp sisaldab mürgist alkaloidi tulpiini Krookus Kevadine krookus (Crocus vernus) on
Aaloe Aloe vera Aaloe on kaktusesarnane taim liilialiste sugukonnast. Tal on teravatipulised lehed, mis lehekaenlas on paigutatud rosettidena. Lehtede zeleetaolist mahla on ammustest aegadest kasutatud raviks ja kosmeetilisel otstarbel. Aaloeõli Kasutatakse naha pehmendamiseks, meditsiinis ravitakse aaloeekstraktiga hingamisteede ja seedeelundkonna haigusi. Pilte Teaduslik nimetus: Aloe vera Suurus: 15 cm kuni 15,2 m kõrge Kasvukoht: Soojad ja kuivad troopilised piirkonnad
Ussilakk Ussilakk on niiskete varjukate metsade taim, kes on vanarahvalt palju nimesid saanud. Taime teatakse üldiselt hästi, ehkki nimed on erinevad, näiteks ussimari, hundimari, villimari, hullukoera-mari ja teised. Harilik ussilakk on siis taimeliik lemmelilleliste või liilialiste sugukonnast. Taim võib kasvada kuni poole meetri kõrguseks. Vars on püstine. Ussilakal on neljast, haruharva kuni seitsmest lehest koosnev lehestik. Lehed asetsevad korrapärases nelinurgas varre tipul. Kevadel on vaid üks tipmine õis, sügisel mari, mis on sinakasmust ja kirsisuurune. Seemned poolkerajad, kurrulised, pruunid või hallikaspruunid. Kuna ussilaka mari on halva maitsega, siis raskeid mürgistusi juhtub haruharva. Kõik taime osad on mürgised, eriti mari ja risoom
Eesti aedades on praeguseni kõige enam levinud sibullilledeks tulbid ja nartsissid, madalakasvulistest kevadekuulutajatest peamiselt hüatsindid, siniliiliad ja krookused, millest hüatsint on hinnatuim sibullill. Paljud inimesed nimetavad hüatsinti oma lemmiklilleks. Madam Pompadaur võrdles neid briljantidega lillepeenras ja Saksa aristokraatia silmis olid hüatsindid loodud otsekui kõige peenemast Hiina portselanist. Hüatsint kuulub mugulsibultaimede perekonda liilialiste (Liliaceae) sugukonda. Kirjanduses kajastatakse veel ebahüatsinti, kobarhüatsinti, mis on samuti liilialiste sugukonnast. Enamiku hüatsindisortide eellane on ida-hüatsint. Lille nimi hüatsint - tähendab kreeka keeles vihmade lille, sest oma kodumaal puhkeb ta õide just soojade kevadvihmade saabudes. 2. Hüatsint Hüatsindi kodu on Vahemere äärest Aasiani. Lilleperekonna tuntuim liik on pärit Türgist, Tauruse mäelt. Euroopasse jõudis hüatsint just tänu türklastele 1560
Aaloe (Aloe) Aaloe on mitmekesine algselt Aafrikast pärit troopiliste ja subtroopiliste sukulentsete puude ja põõsaste ja puhmaste perekond aaloeliste (Asphodelaceae või Aloaceae) sugukonnast (varem paigutati liilialiste sugukonda). Perekonda kuulub ligikaudu 420 liiki, kuid arv pole täpne, kuna esineb sagedast liikidevahelist ristumist ja osad liigid võivad olla veel kirjeldamata. Aaloesid peetakse parafüleetiliseks taksoniks, mida kinnitavad ka uuemad kemotaksonoomilised uuringud. Aaloede ehitus ja kasvuvorm on äärmiselt varieeruvad. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed
Hautatud sibularõngad on maitsev lisand nii liha- kui ka maksakotlettidele. Sibulat võib süüa keedetult, ahjus küpsetatult, grillitult või pannil hautatult. Sobib hoidistesse, marinaadidesse, salatitesse, pirukatesse ja ahjuvormidesse. Rahvameditsiinis kasutatakse söögisibulat väga mitmesuguste haiguste, nagu hingamisteede katarride, ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve jpt terviserikete ning vaevuste profülaktikas ja ravimisel. Murulauk Murulauk on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast. Murulauk kasvab looduslikult kogu Euroopas, Väike-Aasias, Kaukaasias, Kesk-Aasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kamtsatkal, Indias ja Põhja-Ameerikas. Levinud on murulaugu kasvatamine köögiviljana. Oma levila põhjaosas on murulauk ainus maitseroheline.Eestis kasvab murulauk looduslikult kohati Lääne- ja Põhja-Eestis loopealsetel, kadastikes ja rannaniitudel. Ta eelistab lubjarikast pinnast
korjamist, parem on neid isegi mitte katsuda. Pärast mürgiste või tundmatute taimedega kokkupuutumist tuleb alati käsi pesta ja neid mitte suhu ega silma toppida. Mitmed mürktaimed on silmatorkavate viljadega. Sel teel annavad nad just kui märku, et neist on parem eemale hoida. Eesti kõige ohtlikemaks mürktaimedeks peetakse mürkputke, täpilist surmaputke ja harilikku sügislille. Eestis on mürktaimede liike kõige enam tulikaliste, sarikaliste ja liilialiste sugukondades. Taimedes sisalduvad mürkainete põhirühmad on alkaloidid, glükosiidid ja eeterlikud õlid. Alkaloidid on kõige ohtlikumad taimemürgid, mis kahjustavad eelkõige närvisüsteemi. Vähesel määral sisaldub neid kõigis kõrgemates taimedes eelkõige seemnetes, koores ja juurtes. Mürktaimedes on aga alkaloidide sisaldus märgatavalt kõrgem (harilik maavits, sinine käoking, täpiline surmaputk ja harilik jugapuu). Ka glükosiidid on inimesele küllaltki ohtlikud
vitamiini on sibulas kuni 0,028% ja lehtedes kuni 0,08%).Sisaldab kuni 8% valke. Küüslauk looduses: looduses kasvab küüslaugu esitaim karulauk (Allium ursinum) . Küüslauk kultuurtaimena on mitme-aastane taim, mida enamasti kasvatakse kui ühe- aastast: istutakse sügisel ja saaki korjatakse järgneval suvel, seega võtab küüslaugu kasvamine aega alates 8-st kuust. Küüslaugutaim on suvise sesoonsusega aedvili (geofüüt, liilialiste perekond). Eristatakse putkuvaid (Allium sativum var ophioscorodon) ja putkumatuid küüslaugusorte (Allium sativum var sativum ) . Putkuvatel sortidel kasvab liitsibula keskelt välja õisikuvars, mille tipus moodustub kerajas õisik. Õisik ise aga koosneb väljaarenemata õitest ja väikestest varre-ehk sigisibulatest. Neid paljundatakse kas vegetatiivselt (küüntega) või varrel tekkinud sigisibulate abil. Viimane paljundamisviis on pikajaline ca 2-3
Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Eestis on teda hajusalt kogu riigi territooriumil, kokku üle 20 leiukoha. Ta on õhu saastumise suhtes tundlik liik. III kategooria samblikud: Helleri ebatähtlehik on kulbikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Eestis võib neid leida kasvamas mitmetes metsatüüpides. III kategooria taim: Karulauk on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast. Karulauk kasvab peaaegu terves Euroopas. Eestis kuulub ta III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka. Ta kasvab kõige meelsamini niiskes lehtmetsas, eelistab varjulist kasvukohta. Taim kasvab 2050 cm kõrguseks. Lehed on õhukesed, kuni 20 cm pikkused, selgelt eristatava rootsuga. Taim õitseb mais-juunis. Õievarred on lehetud. Õisik on valgete tähekujuliste õitega sarikas. Karulauku kasutatakse maitse- ja ravimtaimena
Tulipa Tulbid kuuluvad liilialiste sugukonda. Looduslikuks levialaks on Euraasia stepid (lage maa) ja Sise-Aasia mäestikud. Euroopasse jõudsid tulbid 16.sajandil, Hollandisse 1593.aastal. Hollandis võttis võimust tõeline "tulbihullus", polnud harvad juhtumid, kus uue tulbisordi mugula eest maid ja maju maha müüdi. Eestisse jõudsid tulbid 18.sajandi lõpul, levides tasapisi mõisaparkidest ka taluõuedele. Tulbid vajavad hea drenaaziga kergemat, parasniisket rammusat
· Niiskuse nõudlik kultuur Kähar peakapsas · E. savoia kapsas · Süüjakse lehti · Mullasuhtes pole nõudlik · Säilib jahutusseadmetega hoidlates kuni 4 kuud · Lühiajaliselt talub kuni-8 C Lehtkapsas · Toiduks kasutame lehti · Väga kõrge toiteväärtus poole rohke kui peakapsal · Külmakindel · Võivad üle elada talve lumeall · Sisaldab rikkalikult C- vitamiini Harilik sibul · Kuulub liilialiste sugukonda · Kasvatatakse kibedaid ja poolkibedaid sorte · Magusad e. salatisibulad on halva säilimisega · Toiduks tarvitatakse nii rohelisi lehti kui sibulat · Kasvatatakse harilikult tippsibulat, harvem seemnest · Eelistab päikeselisi kasvukohta · Ei taha värsket sõnnikut · Talub 1-2 C külma ja pealsed kuni -7 C · Jaheda suvekorral ennakõidub · Eelistab kergemaid muldi · Kasvuks optimaalne temp 20 Talisibul ja murulauk
pseudonarcissus, ja N. obvallaris. Lõhestunud lisakrooniga nartsissid. Lisakroon on lõhestunud vähemalt 1/3-ni lisakrooni pikkusest. Siia rühma kuuluvad a) kaelusnartsissid b) liblikõielised nartsissid. Sordid: Dolly Mollinger, Mondragon, Palmares, Cassata, Valdrome, Orangerie jt. Mitmesugused nartsissid: sordid, mis ei sobi eelmistesse rühmadesse. Sordid: Kenellis, Taffeta. Koerahambad Koerahammas (Erythronium) on keskvarane kevadel õitsevate madalakasvuliste sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu kuulub umbes 22 liiki Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika mägiaasade taimi. Koerahammas on tulbi lähim sugulane. Taime eestikeelne nimi tuleneb koera kihvu meenutavatest pikergustest teravatipulistest heledatest sibulatest. Neil on enamasti 3-6 cm läbimõõduga rippuvad õied, mille värv varieerub olenevalt liigist ja sordist valgest, kollase, violetse või purpurseni.
On kasutatud ravimtaimena. Juured sisaldavad parkaineid ning neist saadakse punast värvi. Vahel muutub niitudel ja põldudel raskesti hävitatavaks umbrohuks. Kui taime on loomade toidus liiga palju, siis võib esineda mürgistusi, mis ilmnevad enamasti isupuuduses, kõhulahtisuses ja tugevas nõrkuses. Mürgisus väheneb kuivatamisel. Rohke söömise korral võib mürgistusi ilmneda ka inimestel. Murulauk: Murulauk (Allium schoenoprasum) on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast. Murulauk kasvab looduslikult kogu Euroopas, Väike-Aasias, Kaukaasias, Kesk- Aasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kamtsatkal, Indias ja Põhja-Ameerikas. Murulauk kasvab nii päikese käes kui ka poolvarjus. Vegetatsiooniperiood algab vara, kohe, kui lumi sulab, ja taim on ilus hilissügiseni. Murulauku kasutatakse maitsetaimena. Tema lehti ja võrseid riivitakse maitseks kalale, kartulitele või supile
destilleeritud veega sobiva kanguseni. Enne joogi lõplikku villimist filtreeritakse seda (üks või mitu korda) läbi aktiivsöefiltri ning lisatakse karamelli, et saada soovitud värv. (6) 8 Tequila valmistamine Tequila on kange (3850%) ja kergelt kibe alkohoolne jook, mida valmistatakse Mehhiko lääneosas asuva Tequila linna ümbruses Tequila't valmistatakse sinisest agaavist. Liilialiste sugukonda kuuluv metsik agaavitaim kasvab vabas looduses 45 meetri kõrguseks. Tekiila valmistamiseks kasutatakse mitte agaavi vilja vaid hiiglaslikku ananassi meenutavat piñat küpse agaavitaime paksenenud juurekaela ja lihakat varrekodarikku. Saagi valmimine on ebaühtlane ega sõltu aastaaegade vaheldumisest, seetõttu käib põlluharimine ja koristustöö seal aastaringselt. Valmimisest annavad märku taime tumenev kuni kastanpruun värvitoon ning lehtedele ilmuvad punakad täpid
Aaloe vera II kursus Mis on aaloe? Aaloe (Aloe) on mitmekesine algselt Aafrikast pärit troopiliste ja subtroopiliste sukulentsete (kõrbetaimed, milles säilitatakse vett) puude, põõsaste ja puhmaste perekond aaloeliste(Asphodelaceae või Aloaceae) sugukonnast (varem paigutati liilialiste sugukonda). 1. Aloe Vera’l ehk harilikul aaloel, mida nimetatakse imerohuks, looduslikuks ravivahendiks ja elutaimeks, on veel palju teisi nimetusi, mis on säilinud peaaegu 4000 aasta jooksul, nii kaua on see ravimtaim teeninud inimese heaolu. 2. 1862. aastal avastas George Ebersvanal aaloe esimese kirjeldus Egiptuse papüürusel koos mitmete ravimtaimede kirjeldustega, mis pärines aastast 3500 e.m.a. 3. Looduses leiduvast rohkem kui 200 aaloeliigist on ainult neljal raviomadused
• Tumedate pronksjate lehtede vahele tekivad augustis-septembris ‘Brunett pikad valgete õitega e’ lõhnavad õisikud, väga efektne ja dekoratiivne taim kasvab kuni 150cm kõrguseks. Eelistab kasvamiseks poolvarjulist kuni varjulist, niiske mullaga kasvukohta. Tulipa sylvestris TULIPA – PEREKOND TULP • sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu Tulipa pulchella - kaunis kuulub ca 100 liiki, mis looduslikult on tulp peamiselt levinud Euraasia steppides ja poolkõrbeis, sh. Sise-Aasia mäestikes. Tulbi sibul uueneb igal aastal ja moodustab palju tütarsibulaid. Vili on kolme pesaline kupar. Tulp sisaldab mürgist alkaloidi tulpiini. NARCISSUS – PEREKOND NARTSISS • Nartsiss (Narcissus) on umbes 60 liigiga sibultaimede perekond
(seda nii arengumaades kui ka tööstusmaades Taimede kogumine Toime tugevus sõltub: · Vanusest 9 · Kasvufaasist · Kasvukohast · Mullastikust · Ilmastikust Taimeosade ainesisaldused · Alkaloide (teatud kontsentratsioonis kahjulikud ained) sisaldavad rohkem taimede õied, seemned, koor ja juured. Seega nt. liilialiste suguk. kuuluvate taimede sibulaid ja noori lehti korjata kevadel · Eeterlikke õlisid sisaldavad peamiselt taime õied ja seemned (koguda suvel ja sügisel) Taimeosade ainesisaldused · Toimeaineid sisaldavaid juuri, mugulaid ja koort koguda sügisel (nt. tedremarana ja võilille juuri) Taimede korjamine · Korjata hea (tugeva) kasvuga terveid taim · Päikesepaisteline ilm · Korjata hommikul peale kaste kuivamist Taimeekstraktide valmistamine
Alpi majakeses 23. Kirjuta antud näite juurde õige makroevolutsiooni tüüp. NB! Kõik näited ei ole makroevolutsiooni kohta! 23.1. Prokarüootidest eukarüootide areng progress 23.2. Kiililiste, lutikaliste, kahetiivaliste, kirbuliste ( putukate ) areng divergents 23.3.Vihterpalu metsapõlengu tagajäjel metsa limuste häving 23.4. Risoididest juurte areng sõnajalgtaimedel progress 23.5. Õistaimede seas roosõieliste, maavitsaliste, kõrreliste, liilialiste, korvõieliste areng mitmekesistumine ehk divergents 23.6. Roomajatel kehasisese viljastumise areng täiustumine (progress) 23.7. Maismaataimede vartes juhtsoonte kujunemine kohastumine 23.8. Eoste asemel seemnete kujunemine paljunemisel paljasseemnetaimedel - progress 23.9. Elutingimuste muutudes liikide-moa, dodo, tarvas kadumine – väljasuremine 23.10. Sinilillede õite värvuse mitmekesisus Läänemaa metsas on divergents 24. Kirjuta mõiste seletusele vastav mõiste! 24.1
7.6 Kahjurid ja haigused Lehetäi, kilptäi, villtäi ja kedriklest. Juuretäi tõrjeks võib juuri ümberistutamise ajal tupsutada piiritusega või kasutada putukatõrjevahendit Fastac jälgides sealtoodud juhiseid. 15 8. PUIS-AALOE 8.1 Üldiseloomustus Aaloe on pärit Aafrika troopiliste ja sukulentsete puude ja põõsaste ja puhmaste perekonnast aaloeliste (Asphodelaceae või Aloaceae) sugukonnast. Varasemalt kuulus liilialiste sugukonda. Aaloede ehitus ja kasvuvorm varieeruvad liigiti. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed on paljudel liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Aaloed on toataimena lihtne kasvatada. Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, kuna nad on levinud poolkõrbe ja kõrbealadel, paljud liigid kasvavad ka mägedes. Puisaaloe levinum just toataimena. 8
selleks, et kõiki õisikut moodustavaid õisi ära mahutada, on õiepõhi laienenud ja muutunud korvikujuliseks. Korvõieliste ebaõis on omandanud paljud tunnused, mis harilikult on omased ühele õiele, näiteks ühised kandelehed, mis on moondunud ning meenutavad välimuselt ja toimimiselt tupplehti. Nad on tavaliselt rohelised, kuid mõnel liigil võivad olla eredalt värvunud.vihik ' liilialised- on liilialaadsete seltsi kuuluv üheiduleheliste taimede sugukond. Liilialiste süstematiseerimisel on viimasel ajal mitmeid varasemaid siia kuulunud perekondi teistesse sugukondadesse ja lausa teistesse seltsidesse tõstetud.vihik laugulised, vihik kõrrelised- (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond. Kõrrelisi on umbes 600 perekonda 900010 000 liigiga. On hinnatud, et taimekooslused, kus domineerivad kõrrelised, katavad umbes 20 % maakera maismaast. Kõrrelised on rohttaimed,
1) ühepesalisteks, näiteks kirburohul (Polygonum sp.) või oblikal (Rumex sp.); 2) kahepesalisteks, näiteks harilikul vahtral (Acer platanoides); 3) kolmepesalisteks, näiteks liilialiste (Liliaceae) või amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonnas; 4) neljapesalisteks, näiteks kaheaastasel kuningakepil (Oenothera biennis); 5) viiepesalisteks, näiteks hibiskil (Hibiscus sp.);
sõltuvusse tervest reast tingimustest, kehtib konjaki, sampanja ja herese kõrval ka tekiila puhul. Vastvalt riiklikele DOT (Denomination of Origin Tequila) ja NOM (Norma Officiale Mexicana de Calidad) määratlustele toodetakse ehtsat tekiilat ainult kindlalt piiritletud 200 km² suurusel maa-alal Mehhiko edelaosas. Lisaks Jaliscole, mis on parim ja vanim teadaolev sinise agaavi kasvupiirkond, hõlmab see veel nelja regiooni: Guanajuato, Tamaulipas, Nayarit, Michoacan. Liilialiste sugukonda kuuluv metsik agaavitaim kasvab vabas looduses 45 meetri kõrguseks, et siis õitsemise, viljumise ja seemnete valmimise järel loomulikku surma surra. Tekiila valmistamiseks kasutatakse mitte agaavi vilja õitsemise järel moodustuvat seemnekoda varre tipus, vaid hiiglaslikku ananassi meenutavat piñat küpse agaavitaime paksenenud juurekaela ja lihakat varrekodarikku. Viljeldavatel agaaviväljadel, mille elutsükliks loetakse 812 aastat, ,,nuumatakse" piñasid sel
annaabi.ee 
