.............8 Kasutatud kirjandus..........................................................................9 Sissejuhatus- Prantsusmaa Valisin selle teema, sest ma olen Prantsusmaal käinud ning olen ise ka huvitatud sealsest kultuurist ning ajaloost. Prantsusmaal on ka väga huvitav köök. Prantsusmaa on üks väga eriline riik ning sellest on palju uut teada. Kirjutasin Prantsusmaa ajaloost, vaatamisväärsustest ning köögist. Referaat on üles ehitatud ajas edasi liikudes alates Frangi riigi (tänapäeva Prantsusma) loomisest kuni tänapäevani. Kirjas on kõige olulisemad ja huvitavamad faktid. Referaadis on ka mõned pildid, mis täiustavad teksti. 3 Prantsusmaa ajalugu Prantsusmaa ajalugu algas sellega, kui 3. sajandil Rooma riigi nõrkusperioodil tungisid frangid üle Reini jõe Rooma. Nad elasid külades, harisid põlde ja karjatasid loomi. Ühe sellise piirkonna juhiks sai Clodovech 481
Asteegid Kes nad olid? Asteegid olid 14-16sajandil Mehhikos elav rändhõim Nad elasid Tenochtitlani linnas, mille nad ise ehitasid ning kus praegu asub Mexico City (linna keskel asus võimas tempel) Impeeriumi loomist alustati naaberlinnade vallutamisega, liikudes lõuna ja ida suunas Riigi laiendamist alustati 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal Asteekide pealinn Tenochtitlan ja selle maksuimpeerium kukkus kokku 1521 Punane ala tähistab ala, kus kunagi elasid asteegid Rahvas Asteekide valitsejaks oli kuningas, kes kuningriigi kaitsmisel ja laiendamisel tugines sõdalaste klassile Tähtsuselt järgmised olid preestrid
paljud eesti fraseologismid piiblipäritolu või eeskuju saanud vene ja saksa keelest. Fraseologismid on enamasti humoorika sisuga ning rikastavad inimeste keelt, andes kuulajale illustratiivset materjali. (Õim 2001B; Mäearu 2002) 8 Kirjandus Mäearu, Sirje 2002. Pindejürist prügikastikustini. Oma Keel nr 1, lk 2931. Õim, Asta 2001A. Mööda eesti fraseoloogiamaastikku liikudes. Oma Keel nr 2, lk 1925. Õim, Asta 2001B. Isikunimetustest eesti fraseoloogias. Keel ja Kirjandus nr 8, lk 554562. 9
Medieval England 1066-1485 Eva Asper Anna Pohlak 11.c The Norman Dynasty The Norman Conquest In the 11th century, Normans conquered England - The Battle of Hastings 14.10.1066 The Anglo-Saxon forces had more soldiers but the Normans had better military tactics and won in the end thanks to a clever strategy William I, also known as William the Conqueror, replaced King Harold on the throne The invasion was completed by 1071 - The Norman invasion is depicted on the Bayeux Tapestry a long embroidered cloth The death of King Harold embroidered on the Bayeux Tapestry The Norman England William I ensured his power by dividing the land into parts and making 1/7 of it a royal domain He made his nobles swear an oath of allegiance and become his vassals Died in 1087 while fighting in France, was succeeded by his third son, William...
SÜDAMEINFARKT Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. TEKKEPÕHJUSED Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid; embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned; veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist; SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Umbes 2/3-l inimestest tekivad nn. infarktieelseid sümptomid päevi või isegi nädalaid enne infarkti. Nendeks sümptomiteks on tavaliselt valud südame piirkonnas,hingeldus ning väsimus. Ägedas faasis olenevad aga infarkti ilmingud sellest, kui
Maxwell-Cremona meetod on graafiline meetod, kus kõigepealt on tarvis teada sõrestiku koormusskeemi ja geomeetriat Kuna sõrestik on sümmeetriline ja ka koormus on sümmeetriline, siis ka sisejõud nii ühel kui teisel pool sõrestiku on sümmeetrilised ja lihtsuse mõttes vaatleme ainult poolt sõresestiku. Seejärel tuleb sõrestik jagada nn. ,,tsoonideks" ja need tähistada. Tsoonisid eraldavad ka välisjõud või sõrestiku vardad Liikudes ühest tsoonist teise, peame ületama mingit välisjõudu või varrast, mis kantakse graafiliselt paberile oma suuna ja suurusega. Liikudes tsoonist a tsooni b ületame toereaktsiooni, mille kannama mõõtkavas ja õige suunaga paberile, edasi liigume b-st tsooni c ja c-st d-sse jne: Edasi liikudes näiteks a-st g-sse saame küll sisejõu suuna, kuid mitte suurust: Edasi peaks vaatama, mis piirkondade kohta meil infot on, liikudes c-st g-sse (c teame) saame
Mõnikord võib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka üleni musti isendeid. Rästikute lemmikelupaikadeks on rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad, vähem ka niidud ja kuivad männikud. Rästikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning võivad puududa suurtelt aladelt ümberringi. Nad on väga paiksed loomad, elades kogu elu ühel ja samal kohal, liikudes vaid 60...100 m raadiuses. Rästikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod. Kuigi neid võib tihti näha end päikese käes soojendamas, on rästikud päeval loiud. Nad suunduvad jahile videvikus ja on eriti aktiivsed öö esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud püügiretke ei välju nad 2...3 päeva jooksul varjepaigast. Rästikute toidust moodustavad põhiosa hiired, raba- ja rohukonnad, ka maapinnal
Vulkaanid Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismeliselt aktiivsete vöönditega. Litosfäär on Maa kõva ja tahke kivist koorik. See koorik ei ole ühtne, vaid on Maa siseenergia ja vahevöö ainese aeglase liikumise tõttu pragunenud mitmekümneks tükiks, mis üksteise suhtes liikudes põhjustavad maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Need litosfääri tükid ongi laamad. Vulkaanid on tuld purskavad mäed. Neil on kindlad teadaolevad asukohad, nende purskeid ei ole nii raske ennustada kui maavärinad. Vulkaanilistes piirkondades on viljakas maa, mille tõttu inimesed elavad nende lähedal, olgugi, et see on väga ohtlik. Vulkaanid kujunevad, kui magma purskab maa sügavusest pinnale. Magma tekib kui osa
*Arvmõõtkava näit. 1: 85 000 000 *Võrdlusmõõtkava näit. 1cm 850 km *Joonmõõtkava näit. Kompass ja asimuut Kompass on abivahend põhja/lõuna suuna määramiseks. Põhjasuuna asimuut on 0. Asimuusiks nimetatakse nurka mis jääb põhjasuuna ja meid huvitava objekt suuna vahele. Ajavööndid Vööndiajaks nimetatakse ühes ajavööndis kehtivat kellaaega, mida arvutatakse selle vööndi keskmise meridiaani järgi. Maakeral on 24 ajavööndit, neist läänepooole (<) liikudes tuleb kell tagasi keerata, Idapoole (>) liikudes kella edasi kerida. Liikudes üle kuupäevaraja läänest itta jõuad samasse päeva. Liikudes üle kuupäevaraja idast läände jääb üks päev vahele.
Üldader on ühtlasi põlluader, mida kasutatakse kultuuristatud põldude kündmiseks. Eriader (spetsiaalader) on erilaadse kasutusalaga (soo-, metsa-, aia-, istandiku-, võsa-, kraaviadrad jms). Töötamise iseloomu (liikumisviisi) järgi liigituvad adrad ribas- ja süstikkünniatradeks (joonis 1.1). Ribaskünniader on enamlevinud ja seda peetatakse tavaadraks (joonis 1.2). Sellel on üks komplekt paremale pööravaid sahku, mistõttu künda tuleb ribade (künnieede kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoolne alakülg kujundatakse paksemana tagamaks metallivaru kulunud tera lõikeserva teritamiseks.
Aatom- väikseim osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna voi molekulideks liitununa. Koosneb: positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist Perioodilisussüsteem: Seaduspärasused: Perioodis paremale liikudes suureneb väliskihil olevate elektronide arv, rühmas ülalt alla liikudes suureneb elektronkihtide arv. · Paremale liikudes aatomi raadius vaheneb, sest tuumalaeng kasvab ning elektronid paiknevad seetottu tuumale lahemal. · Ulalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv. · Vasakult paremale liikudes suurenevad mittemetallilised omadused, ulalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused.
ainult ligilähedaselt. Klassikaline: U=U+v, U'- keha kiirus ! taustsüsteemis, U'-=- 2 taustsüsteemis, v 1 taustsüsteemi kirus 2 suhtes. Rehtisistlik: U= U+ V/ 1+ UV/C2 C=3x10 ^8m/s. Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui paigal seisvas taustsüstemides mõõdetud pikkused ja vahemaad. l= l0/1-V^2/C^2, l- koha pikkus kiirusega v liikudes, lo seisupikkus, V- keha kiiurs. NB! väikeste kiiruste korral n= lo Aja dilatsioon seisneb selles, et aeg liikuvad taustsüsteemis liigub aeg aeglasemini kui paigalseisvas taustsüsteemis. T= to/V1=v2/c2 t ajavahemik kiirusega V liikuvad taustsüsteemis, to seisuaeg. Kaksikute paradoks. Paradoks vastuolu, vastand kaksikute paradoks on poolikust mõtte kägiust tingitud loogika viga, mis näeb välja sellisena.: üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja teine jääb maa peale
valem kehtib ainult ligilähedaselt. Klassikaline: U=U+v, U'- keha kiirus ! taustsüsteemis, U'-=- 2 taustsüsteemis, v 1 taustsüsteemi kirus 2 suhtes. Rehtisistlik: U= U+ V/ 1+ UV/C2 C=3x10 ^8m/s.Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui paigal seisvas taustsüstemides mõõdetud pikkused ja vahemaad. l= l0/1-V^2/C^2, l- koha pikkus kiirusega v liikudes, lo seisupikkus, V- keha kiiurs. NB! väikeste kiiruste korral n= loAja dilatsioon seisneb selles, et aeg liikuvad taustsüsteemis liigub aeg aeglasemini kui paigalseisvas taustsüsteemis. T= to/V1=v2/c2 t ajavahemik kiirusega V liikuvad taustsüsteemis, to seisuaeg.Kaksikute paradoks. Paradoks vastuolu, vastand kaksikute paradoks on poolikust mõtte kägiust tingitud loogika viga, mis näeb välja sellisena.: üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja teine jääb maa peale
maapinnalähedasi kehi 2. Millest sõltub raskusjõud? - See sõltub keha massist ja teguri g suurusest. F=m*g 3. Raskusjõu suund on suunatud mistahes taevakeha keskpunkti poole Keha kaal 1. Kaal ja mõõtühik - jõud, millega keha mõjutab alust (kui ta on millegi peal) või riputusvahendit. Mõõtühik on 1N ja tähis P 2. Millest sõltub keha kaal? - Kiirendusest 3. Mis on ülekoormus ja millal see esineb? - Tekib kiirendusega üles liikudes, kus kaal on raskusjõust suurem. Nt lennuki õhkutõusmisel 4. Mis on alakoormus ja millal see esineb? - Tekib kiirendusega alla liikudes, kus kaal on raskusjõust väiksem. Nt liftis alla liikudes 5. Mis on kaaluta olek ehk kaalutus ja millal see esineb? - Tekib kui pole mõju ei alusele ega riputusvahendile ning kaal=0. Nt kukkudes, langedes 6. Mis on raskusjõu ja kaalu peamised erinevused? - Raskusjõud oleneb keha massist ja
erinevates olukordades · Riviõpe paneb aluse ülemate käskud korrektsele täitmisele ja kaitseväelisele täpsusele, mis on omane Eesti kaitseväe rahvuslikele traditsioonidele. · Rividrill ehk rivivõtete mehaaniline harjutamine, et sõdurid suudaksid rivivõtteid automaatselt täita, on nüüdseni relvajõududes väljaõppe kohustuslik element. Lahinguolukorras nimetataksegi rivi lahingukorraks. · Rivimäärustik määrab kindlaks rivivõtted paigal ja liikudes, relvata ja relvaga, allüksuste ja väeosade rivid jalgsi ning sõidukite liikumise puhul, kaitseväelaste tervitamise ja riviülevaatuse korra, kaitseväelaste kohustused enne rivistumist ja rivis. · Hea riviõppe tulemus sõltub nii ülema selgest ja õigeaegsest juhtimisest kui ka alluvatepoolsest rivivõtete täpsest ja korrektsest täitmisest. Ülem juhib üksikmeest (sõdurit või õppurit) või ühtse juhtimise all tegutsevat allüksust
Seisumass m0 on keha mass inertsiaalsüsteemis, kus keha seisab paigal. Kineetiline mass mkin on kehale lisandunud kineetiline energia Ekin keha liikumisel suurel kiirusel. Kui keha kineetiline energia kasvab, siis kasvab tema mass piiramatult, kuid kiirus läheneb c-le. Valguskiir levib kosmoses kiirusega 300 000 km/s. Kui kiir möödub tähest, siis ta muudab oma suunda, tingituna tähe suurest gravitatsioonist. Must auk tekib tähe plahvatamisel. Selle poole otse liikudes imeb ta meid sirgjooneliselt valguskiirusel endasse, nurga all liikudes imeb ta meid spiraalselt valguskiirusel endasse. Musta augu poole suure kiirusega ning nurga all liikudes võib ta muuta meie trajektoori, kuid ei ime meid endasse. Musta augu gravitatsioon on tänu keerisele meeletult suur. Väidetavalt on musta augu taga valge auk, kust kogu aine väljub. Linnutee galaktika keskel on hiiglaslik must auk. E kin = m kin c 1 = 2 v 1-
PÕHIMÕISTED Takt- protsess, mis toimub silindris ühe kolvikäigu jooksul. Kolvikäik- teepikkus, mille kolb läbib liikudes ühest surnud seisust teise. *Surnud seisud on kolvi liikumisel suuna liikumise punktid. Põlemiskambrimaht(Vp.k)- ruum mis jääb kolvi peale kui kolb on Ü.S.S-is. *Ü.S.S- ülemine surnudseis, A.S.S- alumine surnudseis. Töömaht(Vt.m)- ruum, mille kolb vabastab liikudes ühest surnudseisust teise nim. Silindritöömahuks. Üldmaht- põlemiskambrimaht + töömaht = üldmaht (Vp.k+Vt.m=Vü.m) Surveaste- Üldmahu suhe põlemiskambrimahtu.Ottomootoril ca. 10, diislil ca.20. Arvutusvalem: E = Vü.m : Vp.k = Vt.m + Vp.k : Vp.k *Ottomootor- mootor mis töötab kas bensiini või gaasiga, diisel- mootor mis töötab diiselkütusega. Mootori litraaz- kõikide silindrite töömahtude summa liitrites.1L=1000cm3.
Ülevaade lapse kehalisest arengust Kaheaastased lapsed · veeretab, taob, venitab ja mudib voolimismaterjali; · viskab ja veeretab palli; · kükitab toe abil; · liigub vabalt, valitseb liikudes oma keha, · kõµnnib abiga trepist üles ja alla; · kritseldab pliiatsiga; · asetab esemeid sisse, peale, alla ja kõrvale; · oskab sooritada lihtsamaid rütmilisi liigutusi: plaksutamine, lehvitamine, põlve plaks, kükk jne Kolmeaastased lapsed · keerab ükshaaval raamatulehti, · hoiab rasvakriiti, pliiatsit pöidla ja sõrmega, mitte rusikaga; · kasutab mitmesuguseid töövahendeid: pintsel, pliiats, kriit jm
fjordidegapikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. RANNIKU KIRJELDUS Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. Iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. KASUTATUD KIRJANDUS ·http://et.wikipedia.org/wiki/Fjordrannik ·http://et.wikipedia.org/wiki/Rannik ·http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=fjordrannik&source=web&cd=4&ved=0CDMQFjAD& url=http%3A%2F%2Fgeo1.weebly.com%2Fuploads
Aegruum 4 mõõtmeline maailm
AEGRUUM liidab aja ja ruumi koordinaadid. 1 ja 3.
Klassikaline - Aeg ja ruum on absoluutsed ei sõltu taustsüsteemi valikust ja keha liikumise
kiirusest.
Aja dilatatsioon
v keha liikumise kiirus
t aja vahemik liikuva keha suhtes st liikuvas taustsüsteemis
t' ajavahemik maa suhtes (paigal seisva taustsüsteemi suhtes)
c valguskiirus vaakumis
Aja dilatatsiooni võrrand
1) Eeldus v<
1. Thompsoni rosinapudingu mudel oli milline? - selle sees olid positiivsel laetud keras negatiivsed elektronid 2. Kuidas Rutherford avastas aatomituuma, mis katsega? - ta tegi katset alfa osakestega, kus ta lasi neil kuldplaadile langeda. Kuna plaat oli väga õhuke siis osad läksid läbi ilma oma suunda muutmata aga teised liikusid veidi. 3. Kas elektronid kiirgavad liikudes energiat? - nad tiirlevad iseenesest energiat kiirgamata. Kui aga elektron vahetab statsionaarset orbiiti siis ta võib kas neelata või kiirata 4. Kuidas on võimalik ( ja kas üldse) valguse kiirust suurendada? - valguse kiirust pole võimalik suurendada 5. Mis on Pauli keeld? - pauli keeld tähendab seda, et ühes aatomis ei saa olla kahte elektroni täpselt ühesuguste kvantarvude komplektiga 6
Grupp Minu analüüsi teemaks on T. H. Ilvese 2007/2008. aastavahetuse tervituskõne. Presidendi tervituskõne on suunatud kogu Eesti rahavale ja ka eestlastele väljaspool Eestist. Kõne lauseehitus on väga lihtne ja arusaadav. Puuduvad keerulised laused koos võõrsõnadega. Üks põhjusi, miks inimene sellest kõnest niivõrd hästi aru saab on Ilvese toodud näited. ,,Liikudes Euroopas, oma vaimses päriskodus, ei pea me enam piiridel dokumenti näidates tõendama, et see on meie kodu", ,,aprilliöö meenutused", ,,hinnatõus", ,,krooni üleminek eurole", raha investeerimine". Need on kõik sündmused, mis aitavad inimesel aru saada kõne sisust. Kuna olen ise nende sündmuste keerises, siis need näited aitavad paremini mõista, mida President öelda tahab. Tervituskõnes on President kasutanud ka veenmisvõtteid. Näited tekstist: ,,Me teame täna, et
Mittemetallilistel elementidel on oktetist puudu vaid mõned elektronid, metallilistel elementidel on välikihi elektronide arv väiksem. Elektronegatiivsus on suurem mittemetallilistel elementidel ja metallilistel elementidel väiksem Mittemetallilised elemendid hoiavad väliskihi elektrone rohkem kinni kui metallilised A rühmade elementide elektronegatiivsus, tuumalaeng, mittemetallilisus suureneb liikudes perioodis vasakult paremale, aatomi raadius aga väheneb. Rühmades suurenevad omadused alt ülesse liikudes: aatomiraadius, aga vähem. 7. Keemilise sideme tekkel (üksikaatomitest või ioonidest molekulide või kristallide tekkel) lähevad aineosakesed üle püsivamasse (väiksema energiaga) olekusse. Keemilise sideme tekkimisel energia eraldub ja keemilise sideme katkemisel energia neeldub. 8. Elektronegatiivsus e
C5H12 pentaan C5H10 penteen C5H8 pentüün C5H11OH pentanool C4H9COOH heksaanhape jne jne jne jne Jne 1. Süsiniku aatomite arv igas rühmas suureneb ülevalt alla liikudes 1 võrra ja vesiniku aaotomite arv kahe võrra. 2. Kõikides ridades on süsiniku aatomite arv sama horisontaal reas. 3. Ainetel nimetuste andmisel kasutatakse järgmisi eesliiteid, süsiniku aatomite arvu järgi. 4. Kui ühendis on · 1C aatom, siis eesliide on meta · 2C aatom, siis eesliide on eta · 3C aatom, siis eesliide on propa · 4C aatom, siis eesliide on buta · 5C aatom, siis eesliide on penta · 6C aatom, siis eesliide on heksa
7. Ruutskeem näitab paardunud ja paardumata elektrone elektronskeem P +15| 2)8)5) elektronvalem P 1s 2s 2p 3s 3p ruutskeem 8. Sama alakihi orbitaalid täituvad elektronidega ühekaupa. 9. Perioodilisustabel: rühmad vertikaalsed tulbad tabelis (18, jagunevad A ja B) perioodid horisontaalsed read tabelis (7) s, p, d, f elemendid plokkidena, jaotus selle järgi millise alakihi orbitaalid täituvad neil elektronidega viimases järjekorras. 10. Liikudes rühmas ülevalt alla, suureneb keemilise elemendi elektronkihtide arv ja aatomi raadius.Perioodis vasakult paremale liikudes raadius väheneb. 11. Rühmas ülevalt alla metallilised omadused suurenevad, mittemetallilised vähenevad. Perioodis vasakult paremale metallilised omadused vähenevad mittemetallilised suurenevad.. Metallid on reaktsioonides alati redutseerijad- loovutavad elektrone st. oksüdeeruvad. Mittemetall võib olla nii oksüdeerija, kui ka redutseerija, olenevalt
elektronlaineid, lainepikkuse arvutamine. 5. Millest sõltub vesiniku aatomi poolt kiiratud või neelatud lainepikkus. 6. Millal aatom kiirgab või neelab kvandi? 7. Milliste kvantarvudega on määratud elektroni liikumine aatomis (tähistused, väärtused, mida määravad aatomis) 8. Millised elektroni iseloomustavad suurused aatomis on kvanditud e sõltuvad järjestikustest täisarvudest ? 9. Kvanttingimus (valem ja tähistused selles) 10. Millised omadused võivad olla elektronil liikudes ümber tuuma? 11. Sõnastada Pauli keeluprintsiip; mis sellest järeldub? 12. Milliste reeglite järgi kihistuvad elektronid aatomis? 1. Planetaarne mudel- aatomi keskel on väikeste mõõtmetega positiivse laenguga suure massiga tuum, mille ümber tiirlevad negatiivse laenguga elektronid. Koosne kahest prootonist ja kahest neutronist. Alfa osake on He aatom. Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10-15 m. Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10-10m.
laeva kiirus seisvas vees tähega v, siis pärivoolu liigub ta kiirusega v + 2 km/h, vastuvoolu aga kiirusega v - 2 km/h. Peale laeva kiiruse v on tundmatuks ka ülesandes küsitud sadamatevaheline kaugus. Tähistame selle tähega s. Ülesanne 2 (3) Kuna teepikkus on aja ja kiiruse korrutis, siis pärivoolu liikumisel saame sadamatevahelise kauguse leida valemi pärivoolu sõites kulub 4 tundi s = (v + 2)t = 4(v + 2) = 4v + 8 abil, vastuvoolu liikudes aga kasutame valemit vastuvoolu sõites kulub 5 tundi s = (v - 2)t = 5(v - 2) = 5v - 10. Saime kahest võrrandist koosneva lineaarse võrrandisüsteemi: s = 5v - 10, s = 4v + 8. Ülesanne 2 (4) Võrrandisüsteemi lahendamiseks lahutame esimese võrrandi vasakust ja paremast poolest teise võrrandi vastvad pooled: s = 5v - 10 +
KEERISTORM YASI TEKE · Tekkis Vaiksel ookeanil troopilise tsüklonina · Tegutses keeristormina 26. jaanuar 3. veebruar 2011 ETAPID · Tekkis 1. kategooriana Fidzi ja Tuvalu saarte vahel · Liikudes üle Korallimere 200km/h edela poole, sai keeristormist 31. jaanuaril 3. kategooria tsüklon. · 2. veebruaril ületas tromb Mission'i ranna jõudes 5. katergooria tsüklonina (Austraali skaala järgi) Queenslandi osariiki. · Keeristorm vaibus aeglaselt liikudes Põhja Austraalia osariigil olevale kõrbelisele alale 1. STAADIUM · Tekkis 26. jaanuaril 2011 Fidzi ja Tuvalu saarte vahelisel alal troopilise tsüklonina · 31
ruumis liigub) pikkuse kontraktsioon e lühenemine; keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb liikumissihiline mõõde. Keha pikkuse olenevus tema liikumise kiirusest ei tähenda keha kokkutõmbumist, vaid peegeldab lihtsalt aja ja ruumi vahelisi seoseid (näib nii pikana). Väikeste liikumiskiirustel on pikkuse erinevus väike. l omapikkus; l' näiv pikkus liikudes l' = l1 v²/c²; tuletame kiiruse v = c 1 l'²/l² mass ja energia klassikalises füüsikas loetakse kehamassi alati ühesuguseks, vaatamata sellele, kas keha liigub või mitte. Relatiivsusteooria näitab aga, et kehamass sõltub liikumise kiirusest. Relatiivsusteooria aga näitab et kehamass sõltub tema liikumise kiirusest (mida kiirem, seda suurem mass), m0 - keha seisumass; m mass, liikudes kiirusega v m = mo/(1 - v²/c²)
neile on peale graveeritud ka erinevad kaardi mõõtkavad, millega saab hästi koordinaate määrata. Oma asukohta on kaardil lihtne leida, kui asutakse kaardile märgitud objekti - maja, silla, metsasihtide nuga vms. juures. Tuleb vaid leid vastav orientiir kaardilt ja määrata, kuspool asutakse. Kui me leiame kätte kaks punkti või objekti, mis on kaardile kantud, siis on asukoha määramine veel lihtsam - nende punktide viseerjoonte lõikekoht ongi meie asukoht. Maastikul liikudes - matkates või teatud ülesandega kaardi abil liikudes hoia kaart orienteeritult liikumise suunas, ka siis, kui kaarti tuleks tagurpidi silmade ees hoida (lõunasse liikumisel). Liikumisel hoia kaardilt suunda, seda aeg-ajalt kontrollides ettetulevate maastikumärkide abil. Viseerimissuunal valitakse orientiir - suur kivi, puu või midagi muud silmatorkavat, minnakse selleni, valitakse sealt uus orientiir jne. Kui ei
Kui auto tuleb graazi peab kliendiga läbi arutama mida ta täpselt soovib. Kui auto on graazis peab ta alustseks soojenema toatemperatuurini ja siis tuleb see ära pesta. Autole tuleb kanda leotus aine mis võtab mustuse lahti. Pigiplekkidejaoks kasutada spetsiaalselt pigileotusainet. Shampoonilahust tee valmis vaid ühe auto jagu. Siis püsib see puhas, ei sisalda liiva ja ei kahjusta auto pinda. Pese auto ampoonilahusega kasutades pesukinnast või froteelappi alustades katusest ja liikudes allapoole. Svamm ei ole parim pesemisvahend. Kuivata auto kohe, muidu tekivad plekid. Kuivata spetsiaalse kuivatuskummiga alustades katusest ja liikudes allapoole Lõplikult kuivata värvipinnad spetsiaalse mikrokiust kuivatuslapiga ja klaasid paberiga! Eriti põhjalikult tuleb puhastada aknaid! Kuivata ka uksevahed . Kui auto on pestud peaks ära määrama värvitooni. Puhasta värvitava pinna kõrval olev detail silikoonieemaldajaga ja pühi kuivaks. Otsi ülesse auto värvikood
28 prootonit, siis on elektronkattes 28 neutronit ning tulemus on null ehk neutraalne. 3. Z näitab laenguarvu. 4. Aatomist saab positiivne ioon siis, kui tema elektronkatte absoluutne väärtus on väiksem/erineb tuuma omast. Nenede summaarne elektrilaeng erineb nullist. 5. 1)Kui elektron läheb ühelt tasandilt teisele, siis ta kiirgab või neelab energiat portsjonite kaupa. 2)Lubatud orbiitidel, elektronid ei kiirga ega neela energiat. 6. Tuumale lähemale liikudes elektron kiirgab energiat, tuumast kaugemale liikudes elektron neelab energiat. 7. Elektronvolt näitab energiat, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potentsiaalide vahet 1 volt. 8. 1)Elektronid annavad kogu aeg energiat ära lõpuks peaksid elektronid tuuma kukkuma, aga ei kuku. 2)Kuna elektron liigub oma orbitaalidel kiirendusega võiks ta kiirus minna nii suureks, et ta lendab sealt ära. 3)Massi defekt. 9. E=h*f 10
kui hakatakse venitama. Ei ole eriti hea mõte venitada lihaseid ennem, kui nad külmad on. Eelsoojenduse eesmärk ei ole pelgalt lihaste jäikuse ja kanguse vähendamine, vaid kui see on õigesti teostatud aitab see kaasa ka sooritusele ehk põhitreeningule. Teisalt vähene soojendus või üldse soojenduse puudumine tõstab oluliselt vigastuste tekkimise riski. Üldsoojendus algas liigeste ringidega alustades kas siis varvastest liikudes alt üles või alustades kätest (sõrmedest) liikudes allapoole. See kergendab ja soodustab liigeste tööd määrides liigese terves ulatuses sünooviaga (liigesevõie). Selline „õlitamine“ võimaldab liigestel funktsioneerida tunduvalt paremini ja liigesed on tõsiseks treeninguks korralikult määritud. Tuleks teha aeglased ringjad liigutused, nii päripäeva kui vastupäeva, kuni liiges liigub vabalt mitte jäigalt ja katkendlikult. Ringitamist võiks teha järmiselt, kas alustate 1 -st ja liigute 11 suunas või alustate 11 – st ja
Liikumine tervendab maailma Kindlasti on kõik kuulnud, et liikumine on tervisele kasulik ning igapäevaselt tuleks vähemalt tund aega värseks õhus viibida. Pidevalt näeme vanemaid kui ka aktiivsemaid inimesi kepikõndi tegemas või terviseradadel sörkimas, kuid kas liikumine värskes õhus annab meile ka midagi muud peale tervise? Parim viis endale uusi sõprussidemeid luua, on minna toast välja. Väljas liikudes kohatakse uusi inimesi, kellest võib hea tuttav saada ning see, et sõprus on vaimsele tervisele väga kasulik, on üldteatav. Pole mõtet olla kodus ning veeta oma päevi telefonist või arvutis istudes, selle asemel, et avastada uusi paiku, seiklusi ja sõpru. Oma elu tuleb igalühel ise värviliseks teha ning miks mitte alustada seda liikumisest? Minu jaoks on sõpradega koos olemine kvaliteetaeg ning seda eriti looduses. Ma ei ütle kunagi ära suvistest matkamistest kui ka telkimistest
1.Milleks kulub aine sulamisel energia? Sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus. 2.Miks vabaneb aine tahkumisel energiat? Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi. 3.Mida näitab sulamissoojus? Kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulamiseks või tahkumiseks. 4.Mille poolest udu erineb veeaurust? Veeaur kondenseerub, udu aga aurub. 5.Millest sõltub vedeliku aurustumise kiirus? Õhu liikumisest. 6.Miks sõltub aurumise kiirus õhu liikumisest? Korrapäratult liikudes põrkavad molekulid üksteisega kokku ja selle tagajärjel omandab osa neist keskmisest suurema kiiruse ja kineetilise energia. 7.Miks sõltub aurumise kiirus õhu niiskusest? Liikuv õhk veepinna kohalt eemaldab vee molekule. 8.Miks sõltub aurumise kiirus vedeliku temperatuurist? Aineosakesed mõjutavad üksteist. Vedelikust väljalendavat osakest tõmbavad teised osakesed vedelikku tagasi. Mida soojem on vedelik, seda rohkem on osakesi, mis suudavad vedelikust lahkuda. 9
Kui auto tuleb graazi peab kliendiga läbi arutama mida ta täpselt soovib. Kui auto on graazis peab ta alustseks soojenema toatemperatuurini ja siis tuleb see ära pesta. Autole tuleb kanda leotus aine mis võtab mustuse lahti. Pigiplekkidejaoks kasutada spetsiaalselt pigileotusainet. Shampoonilahust tee valmis vaid ühe auto jagu. Siis püsib see puhas, ei sisalda liiva ja ei kahjusta auto pinda. Pese auto śampoonilahusega kasutades pesukinnast või froteelappi alustades katusest ja liikudes allapoole. Svamm ei ole parim pesemisvahend. Kuivata auto kohe, muidu tekivad plekid. Kuivata spetsiaalse kuivatuskummiga alustades katusest ja liikudes allapoole Lõplikult kuivata värvipinnad spetsiaalse mikrokiust kuivatuslapiga ja klaasid paberiga! Eriti põhjalikult tuleb puhastada aknaid! Kuivata ka uksevahed . Kui auto on pestud peaks ära määrama värvitooni. Puhasta värvitava pinna kõrval olev detail silikoonieemaldajaga ja pühi kuivaks. Otsi ülesse auto värvikood
Homogeenses keskkonnas on valguskiired alati sirgjooned. 3. Miks ei ole võimalik valguskiiri vaadelda? mida saame vaadelda? Igapäevaelus saame jälgida mitte valguskiiri, mis on mõttelised jooned, vaid valgusvihkusid, mis oma olemuselt kujutavad paljudest valguskiirtest koosnevaid kimpe 4. Kirjelda koonduvat valgusvihku (kiirte abil, vihus sisalduva energia abil) Koonduvas valgusvihus lähenevad kiired üksteisele. Valgusvihus kiirte sihis edasi liikudes (valgusallikast eemaldudes) suureneb vihus sisalduv pinnaühikule langeva valgusenergia hulk. 5. Kirjelda hajuvat valgusvihku Hajuvas valgusvihus eemalduvad kiired üksteisest. Valgusvihus kiirte sihis edasi liikudes (valgusallikast eemaldudes väheneb vihus sisalduv pinnaühikule langeva valgusenergia hulk. 6. Kirjelda paralleelset valgusvihku Paralleelses valgusvihus asuvad kiired üksteisest igal pool ühekaugusel.
Nii saavad mustemad kohad kauem leotuda. Kanna leotusainet ka uste vahedesse. Vajadusel lase leotusainel mõni minut mõjuda, kuid jälgi ,et pind ära ei kuivaks. Talvist leotusainet maha loputades liigu alt ülespoole! Jälgi, et veega puutuks kokku vaid pesuri joa all olev pind, et loputamata pind enneaegselt märjaks ei saaks (külmas vees leotusaine hangub ning seda on hiljem raskem maha loputada). Suvist leotusainet loputa alustades katusest ning liikudes allapoole (loputatud pinnale ei satu enam leotusainet ja vee kulu väheneb). Putukate eemaldamiseks kasuta spetsiaalset vahendit! Pihusta segu pinnale, lase mõjuda ning loputa tugeva survega. Vajadusel hõõru spetsiaalse putukasvammiga. Pesemine Pese autot plusstemperatuuril aga mitte kuuma päikese all, sest siis tekivad inetud kuivamislaigud. Kõigepealt loputa autolt survepesurit (voolikut) kasutades lahtine mustus ja tolm
naised ja 4 mehed vanuses 15-75a. Kuidas aga meie valitud Jogeva linna kodanikud Eesti vabariigi aastapaeva tahistavad, raakisid meile meie valitud inimesed. Purskkaevu juures istuv 60.aastane vanem harra, kelle nimeks osutus Arvid utles, et aastapaeva on koige parem tahistada kodus teleekraani ees koos vaikese peolauaga. Nelja teise inimese seas kolas samuti variant, et see paev on kull eriline ja tahtis, kuid see aasta tahaks lihtsalt monusalt, rahulikult ja koduselt olla. Liikudes edasi Jogeva Kultuurimaja juurde, kohtasime kahte nooremat neidu. Tutarlaps nimega Kerly(21.a), kelle haales oli kuulda veidi solvunud tooni vastas, et tema on kahjuks tool ning ohtupoolikul laheb vorkpallitrenni noortematele andma. Tema korval olev preili Meeri(18.a) selgitas, et tema magab kodus terve paeva, sest paev enne seda tuleb haiglast toolt koju ning 24-tunnine toopaev on vaga kurnav tema jaoks. Sealt moodus ka 42-aastane Jaan, kelle arvates tuleb pidada seda paeva kui koige
4.mis on aatomi põhiolek? elektron saab tiirelda teatud orbiidil ei kiirga midagi Elektronia üleminekul ühel lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa 5. mis on aatomi ergastatud olek? siis, kui anda aatomile energiat juurde ning ta hakkab kiirgama kiirgust 6.millal aatom kiirgab kvandi/ millal neelab kvandi. elektroni üleminekul ühelt lubatult orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kvandi. kõrgemale liikudes kiirgab, alla liikudes neelab 7.mis on tuuma massiarv? nukleonide summa (prootonite ja neutronite summa), 8.mida nimetatakse tuuma laenguarvuks, mida see väljendab? Tuuma laenguarvuks Z nimetatakse prootonite arvu tuumas ja see võrdub elektronide arvuga. Tuuma laenguarv on ühtlasi elemendi järjekorranumber 9. mis on isotoop? Sama koht, ehk järjenumber neil sama, kuid erinevad üksteisest massiarvu poolest 10. millest koosneb aatomituum. Prootonitest, neutronitest 11. millega võrdub tuuma massiarv?
b. Suunav valik – Eelistuse kaldumine kindla värvi poole. c. Lõhestav vali – Kahe erineva värvitooni eelistus. Mis seab lõhe vahele. 5. Mis on kohastumused? Tooge täiteid taime ja loomade kohastumustest. Indiviidide päriliku muutlikuse mitmekesisusest kujundab valik populatsioonile või kogu liigile omased kasulikud tunnused kooskõlas elukeskkonna tingimustega. Nt: Taime – Vetikaliikidel pole tügevat väliskesta, kui maismaale liikudes see tekkis. Loomad – Soojemalt kliimalt külmemale kliimale liikudes tekib paljudele imetajatele paksem kasukakiht soojuse hoidmiseks. 6. Mis on liik? Mis takistab erinevatest liikidest isendite ristumist? Tooge näteid. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. Liikide ristumist takistab enamus ajast geneetilise takistus. Kui DNA-ei lähe kokku ei ole võimalik järglasele.Kuid on erandeid
laineliste omadustega mikroosakestel on kaks omaduste paari, milles mõlemad ei ole üheaegselt täpselt määratavad. Nendeks suurusepaarideks on : *energia ja ajahetk, millal osake seda omab E*t h *osakese impulss ja ruumi punkt , kus ta seda omab p*xh 37)Mida nimetatakse potentsiaalibarjääriks ja mida potentsiaaliauguks? Potensiaalibarjääriks nim. Energiaväärtuse piiri, mida mikroosake ei suuda omandada. Kui osakesel energiast ei piisa üheski suunas liikudes tõkke ületamiseks, siis öeldakse ,et ta asub potensiaaliaugus. Potensiaaliaugu põhjustavad vaadeldavat osakest ümbritsevad asakesed oma vastastikmõjuga. 38)Miks suletud ruumis saab mikroosake omandada vaid kindlaid kiiruse väärtusi? Ruumis liikudes peab laineline osake tekitama seisulaine. Ruumi 2kordne mõõde peab täpselt jaguma mikroosakese lainepikkusega, muidu ta ei tekitaks seisulainet. Igale lainepikkusele vastab Debrolee lainepikkuse valemis kindel kiirus. v=h*n/m*2L
Alustame tagumistest parktuledest. Spetsifikatsioonist leiame, et tagumised parktuled on tähistatud M2 ja M4. Mõlemast parktulest väljub pruun M 1,5 mm2 ristlõikega juhe maandusesse (228 ja 223). Kust me saime teada, et see juhe on pruuni värvi? Maanduspunktide asukohad on tähistatud ringis asuvate numbritega 15 ja 9 ning spetsifikatsioonis on toodud nende tegelik asukoht. Kus asuvad maanduspunktid 15 ja 9? Liikudes parktuledest mööda voolujuhtmeid HN 0,5 ja HR 0,5 ülespoole, jõuame läbi pistiku K klemmide 3 ja 2, sulavkaitsmeteni S8 ja S7. Enne sulavkaitsmeid on juhtmetel ühenduskohad, kust suunduvad juhtemed X ja Z eelmistele lehekülgedele (vasakule). Peale sulavakaitsmeid on voolujuhtmed ühendatud kõrvaljoonisele suunduvate juhtmetega AF ja AD. Siirdume nüüd mööda neid juhtmeid ühe lehekülje tagasi ja jõuame pistiku H klemmide 2 ja 3 vahendusel juhtmete parktule lülitile E 19 (219).
7 Missugused keemilised elemendid loetelust moodustavad ühendid E2O7 ja HEO4?(Se, C, N, Mg, Br, V, Mn, Cr) BR, E ehk elemendi oksüdatsiooniaste on 7(miks?) ***!!!!!#¤%# 8 Latanoide ja aktinoide nimetatakse f elementideks.Neil on sarnase omadused, kuna neil täidetakse viimasena väljaspoolt lugedes kolmas kiht. 9 VII alarühma kõige aktiivsemaks elemendiks on At #¤%& !!! ja kõige vähem aktiivsemaks elemendiks on F , sest aktiivsus suureneb liikudes rühmas ülevalt alla. 10 Kui võrrelda broomi ja arseeni, siis Br on mittemetallilisem, kui As, sest metallilisuse omadused suurenevad perioodilisusetabelis liikudes paremalt vasakule ja Broom asub paremal kui Arseen. 11 d-orbitaalid tulevad kasutusele III. kihil, kui elektrone on sellel kihil üle viie. 12 1s orbitaali elektron on (suurema/väiksema) energiaga kui 3s orbitaali elektron ning mõõtmetelt on (suurem/väiksem)
Nendeni tuli jõuda mõistuse kaudu. Näilises maailmas ehk varjude maailmas kõik aga muutus. Aristoteles vaatles maailma reaalselt. Tema maailmaks oli Maa kui taevakehade suletud süsteem. Maal valitsesid neli elementi: tuli, õhk, vesi ja maa. Seal tuli ka Aristotelese olemisõpetus. Ükski asi ei saa olla ilma vormi ja mateeriata. Loodus on mateeria vallutamine vormi poolt. Mateeria aga ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Kuna vorm on liikumapanev jõud, siis allapoole liikudes jõutakse esmase mateeriani (mateeria prima). Ülespoole liikudes jõutakse esmase liikumapanija Jumalani. Aristotelese järgi on jumal vormitu ja liikumatu, ning esmatähtsusetu. Platoni arvates pidi inimestel olema religioon. Ta uskus, et rahvas ei saa olla tugev ilma usuta Jumalasse. Usule jumalasse lisandub veel usk isiklikusse surematusse. Platoni hingeõpetuse järgi on hing surematu. Hing on pärit ideede maailmast, inimese
Mis on õhumass? - Suur õhu hulk, mille piires on õhu omadused (temperatuur, niiskus, läbipaistvus) ühetaolised. Mida alumisemaid kihte vaadata, seda rohkem omadused muutuvad, sest õhk võib ära anda või juurde saada soojust ja veeauru. Mille järgi eristatakse peamisi õhumasse? - Geograafilise laiuse järgi. Joonisel on kujutatud peamiste õhumasside kujunemisalad, välja on toodud: Arktiline õhk - külm & kuiv, lõunasse liikudes veidi soojeneb ja muutub veel kuivemaks, Talvel põhjustab pakast ning kevadel toob kaasa külma kuid selge ilma. Parasvöötme mereline õhk - toob kaasa talvel soojad sulailmad, suvel jahedad, pilves, vihmased ja tuulised ilmad. Parasvöötme kontinentaalne õhk - kuiv, suvel soe ja talvel väga külm. Troopiline mereline õhk - soe & niiske. Eestis esineb harva ja seda suvel.
Üldine soojendus peaks kestma 5 10 minutit. See peaks olema iga kord natukene erinev, et ei tekiks tüdimust ja soovi see kiiremini läbida. Soojendust peab tegema vahetult enne treeningut, sest lihastes langeb temperatuur üpris kiiresti ning soojenduse mõju hääbub umbes 15 minutiga. 1.2 Võimlemine ja venitamine Üldisele soojendusele järgneb tavaliselt võimlemine ja venitusharjutused. Võimlemist tuleks alustada liigeste ringidega alustades varvastest ning liikudes alt üles või siis kätest liikudes ülevalt allapoole. See kergendab ja soodustab liigeste tööd. Peale võimlemist võib alustada venitusharjutustega. On väga tähtis, et üldine soojendus tehtaks ennem kui hakatakse venitama, sest külmad lihased pole elastsed ning seega suureneb vigastuste oht tunduvalt. Venitusharjutusi tuleks teha kõikidele keha suurematele lihasgruppidele. Venitamine enne treeningut teeb pingul närvid vabaks, ning siis teeb tööd terve lihas, mitte vaid osa sellest
Ta peab teadma ja järgima hügieeni- ja tööohutusnõudeid. Oluline võib olla klienditeenindusoskus pagariärides, supermarketites jm teenindusasutustes töötavatel pagaritel ja kondiitritel tuleb ostjatega suhelda. Pagar-kondiitrile olulised isikuomadused on keskendumisvõime, füüsilise ja vaimse koormuse talumine, käteosavus, loovus, koostöövõime ja püsivus. Hea tervis ja vastupidavus on olulised, sest suur osa tööpäevast möödub jalgadel seistes või pidevalt liikudes. Töö ahjude vahetus läheduses nõuab head kuumuse talumist. (Heade ventilatsiooniseadmete olemasolul pole see probleem). Oma igapäevatöös puutub pagar-kondiiter kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Rauno Loik Pagar-kondiiter peab regulaarselt tervisekontrollis käima, et tuvastada võimalikke nakkus- ja parasitaarhaigusi ja tõkestada nende levikut. 2
Loodusliikumine, töövõimlemine, tervis ja liikumine Juhendaja: Reet Parind Pärnu 2011 Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi - eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida kokkuostetud delikatesse, valides televiisorist meelepäraseid telesaateid. Loomulikult ei saa me väita, et meie tänane elu poleks oluliselt parem ja mugavam kui meie kaugetel eelkäijatel
elementidel on enamasti väliskihil 2 elektroni (erandiks on näiteks ühe elektroniga vask, hõbe ja kuld). Niisiis on metalliliste elementidel aatomitel tavaliselt väliskihil võrdlemisi vähe elektrone. Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema aatomid LOOVUTAVAD väliskihi elektrone, muutudes ise positiivselt laetud ioonideks, et saavutada oktetti stabiilset olekut. Ca 2 e- Ca2+ Rühmas ülevalt alla liikudes kasvab elektronkihtide arv, mistõttu suureneb aatomi raadius ning väliskihi elektronid kaugenevad tuumast. Niisiis mõjub neile väiksem tõmbejõud ja nad on aatomiga nõrgemalt seotud ehk metallilised omadused tugevnevad. Perioodis vasakult paremale liikudes kasvab tuumalaeng ja väliskihi elektronide arv, ent elektronkihtide arv ei muutu. Et tuumalaeng suureneb, siis tõmmatakse väliskihi elektrone tugevamini tuuma poole, aatomi raadius väheneb ning väliskihi elektrone hoitakse
annaabi.ee 
