17. Millal on vajalik ohutussaar ülekäigurajale 18. Ringristmike erinevad variandid (liigitus) 19. Mis on põimumine Põimumisalana tuleb käsitleda ala, kus rajavahetuste sagedus on suurem võrreldes tavalise maanteelõiguga ristmikevahelisel alal. 20. Max jalakäijate tihedus ohutussaarel, ohutussaare min suurus 2 in/m2, 6 m2 ; (2 inimest ruutmeetrile) 21. Mis on tagasiaste kõrge saar tagasiastega min 0,5 m kui äärekivi > 10 cm 22. Eritasandilised liiklussõlmed – trompet Kasutatakse T-kujulise (3 harulise) ristmiku puhul. Sobiv kasutada, kui peateelt on suur vasakpöörde intensiivus kõrvalteele. Koosneb 1 silmusrambist ja 3 st sujuvast rambist ning 1 viaduktist või tunnelist. 23. Eritasandilised liiklussõlmed – jaotusringiga sõlm 24. Eritasandilised liiklussõlmed – ristikhein, mis on selle sõlme juures probleemsem 25. Raudteeületus – nõuded sõidutee geomeetriale (piki- ja põikkalded)
kättesaadavus sobiv looduskeskkond - eeslinnades teaduskeskuste ja ülikoolide lähedus sidusettevõtete lähedus 24.Miks paiknevad kõrgtehnoloogia ettevõtted teadusparkides? Teaduspark on piirkond, kus paiknevad lähestikku ülikoolid, uurimisasutused, laboratooriumid ja sidusettevõtted. Teadusparkides töötavad ülikooli lõpetanud noored, jätkub kvalifitseeritud tööjõudu. On ärimehi, kes on sellest huvitatud. On korralik transport, liiklussõlmed - tagab sideme teiste teadusasutustega. On olemas kõik vajalikud asutused (laborid, uurimisinstituudid jne), info liigub kiiresti. 25.Miks suudavad kõrgtehnoloogia valdkonnas edukad olla üldiselt suured ettevõtted? Kõrgtehnoloogia valdkonnas suudavad edukad olla vaid suured ettevõtted, kuna on vaja pidevalt uuendada tehnoloogiat ja parandada töötajate kutseoskusi ning samal ajal püsida konkurentsis. Mõni apsakas kukutab väikesed ettevõtted, suured jäävad veel ellu
PÕHIVARA Õppeaines ,, LIIKLUSSÕLMED" 1. Kui suur tohib olla üldjuhul ristmike vahekaugus maanteedel ? Kiirteedel 10 km I klassi maanteedel 5 km Linnalähisvööndis vastavalt 5 km ja 3 km. 2. Kuidas määrata eritasandiliste ristmike vajadus ? Kiirteedel tuleb projekteerida kõik ristmikud eritasandilistena I klassi maanteedel rajatakse ristmikud valdavalt eritasandilistena Muudel juhtudel lähtudes eeldatavast keskmisest liiklussagedustest ja - suurima läbilaskvusega samatasandilise ristmiku läbilaskvuse kontrollarvutusest. 3. Mida nimetatakse samatasandiliseks ristmikuks ? Samatasandiline ristmik on koht, kus kaks või enam teed ühinevad või lõikuvad ja kus lahendus võimaldab ühelt teelt teisele siirduda. Kõik teed, mis koonduvad ristmikku, on ristmiku harud. 4. Milliseid meetodeid kasutatakse liiklusvoog...
stabiilsust. 6 Ristmikute täiustamine. Näiteks: eraldatud sõidurajad, ettenähtud ühistranspordiks või taksodeks; sõidurajad reversiivse liikumisega, millised saavad laiendada teed tundidel suure koormusega; lisasõidurajad autode kihutamiseks ning aeglustamiseks, mis sõidavad ääres asuvate teede poole või vastupidi; mitmetasandilised liiklussõlmed aeglustamis- ning kiirustamisradadega kõikidel allasõiduteedel. Korralik valgusfooride häälestamine ning tsentraliseeritud liikluskorraldus. Teede laiendamine. Uute radade ning suundade ehitamine. Kõige klassikalisem ning levinuim ummikutetõrje, mis aga eeldab suureid ehituskulusid ning ei pea alati tõhus olema, mõnedel juhtumitel on isegi vastaseffekt, kuna mõned sõidukid vajavad tihti teeradade vahetamist
dominantnimedeks mõisanimed. Dominantnimedel mõju asutuspildi kujunemisele. Nt küla võis oma algse nime kaotada mõisa nime tõttu. Kui muutusid vallanimed oluliseks, siis vallamajade juurde tekkisid uued asulad. Kõige suuremad majandid mõjutasid inimeste teadvust majandinimed tähistasid asulaid. Orientiirnimed orienteerumiseks maastikul. Tihti erinevatel inimestel erinevad nimed. Meresõitjad orientiiriks rannaobjektid, neemed. Teel liikujad nt kõrtsinimed, sillanimed. Tänapäeval liiklussõlmed. Nimepesa. Märkame seda, et sageli nimed moodustavad kobara. Nt Kellamägi, Kellamäe jõgi, Kellamäealune jms. Need pole tihti üksteisega seotud. Kohanimekooslused. Mingil konkreetsel alal tarvitatav nimehulk, mis moodustab terviku. Eestis kaks tüüpi: - Krunditud maad valdav osa Eestist tüüpiliselt talunimed, mille järgi nimetatud loodusobjekte. Tuleneb sellest, et 19. Sajandil mindi üle uuele maaharimissüsteemile.