või talitluses. 7. Kromosoommutatsioon- muutub kromosoomide ehitus ja arv (downi sündroom) 8. Genoommutatsioon - tähendavad indiviidi normaalse liigomase kromosoomistiku arvuline muutus, kas kogu kromosoomikomplekti kordne muutus. 9. Downi sündroom ehk trisoomia 21 on inimese kõige levinum kromosoomhaigus. 10. Ploidsus- on samatüübiliste ehk homoloogiliste kromosoomide või liigiomaste kromosoomikomplektide kordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus. 11. Spontaansed mutatsioonid. - normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioonid. 12. Indutseeritud mutatsioon - kunstlikult esile kutsutud mutatsioon. 13. Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks. 14. Kantserogeenid- põhjustavad vähkkasvajat 15
aja vältel. Kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Liigiteke: liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest erinev geenifond ja levila. Ristumisbarjäär ehk bioloogiline isolatsioon.paljudel ,liikidel takistab ristumistja ruumiline eraldatus ehk geograafiline isolatsioon. Ristumist võib takistada erinev paljunemisperiood. Loomaliikide ristumist aitab vältida nende käitumine paaritumisperioodil. Geenifondi ja liigiomaste tunnuste suhteline püsivus ei tähenda liigi isendite täielikku sarnasust ega muutumatust. Individuaalne geneetiline muutlikkus annab materjali liigitekkeks. Liigiteke algab sageli väikese organismirühma eraldumisega lähteliigist. Isolatsiooni sattunud väikese organismirühma geenifond erineb enamasti lähteliigi geenifondist. Eraldusse sattunud organismirühma geenifond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega
Toituvad teistest organismidest. Aine ja energiavahetus ehk (metabolism) - sünteesi ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskekkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia (soojus või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. · ASSIMILATSIOON - millegi süntees, kus lihtainetest moodustatakse keerulisi ühendeid (nt liigiomaste valkude süntees, fotosüntees, lihtsuhkru muutumine glükoosiks jne). Assim. vajab energiat! · DISSIMILATSIOON - millegi lagundamine, kus keerulisted ained muutuvad uuesti lihtaineteks (CO2, H2O jt) . energia vabaneb! Assimilatsiooniprotsessid toimuvad rakus ribosoomides, tsütoplasmavõrgustikus ja kloroplastides. Dissimilatsiooniprotsess toimub põhiosalt mitokondrites. Organismi varustamine energiaga: Iga organism vajab oma elutegevuseks energiat
Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Suguline valik- seisneb võimalikult soodsa genotüübiga sugupartneri valikus mingite vastassugupoolte omaste tunnuste järgi. Looduslik valik: Stabiliseeriv valik, suunav valik, lõhestav valik. Stabiliseeriv valik- ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. (populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamine) toimub püsivates keskkonna tingimustes. Valituiks on tavaliselt keskmiste liigiomaste tunnustega isendid. Kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Suunav valik- seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. (nt. arenesid kunagi uimedest jäsemed. Ja vastupidi.) toimub elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral. Valituiks on tavalisest vormist erinevad organismid. Tekivad uued kohastumised ja uued organismirühmad. Lõhestav valik- seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises
Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks nii struktuurilt kui funktsioonilt. Aju suurenemine evolutsioonis pikenenud kasvamise periood, kuid erinevate ajuosade arenguline järjekord on konserveerunud ("late equals large"). Arengu käigus on aju ülesehituselt muutunud laminaarsemaks. Evolutsiooni suunavad jõud Darwini järgi: looduslik valik: oskuste või omaduste juhuslik areng, mis annab mingis keskkonnas kohanemiseelise seksuaalne valik: liigiomaste tunnuste areng, mida mingi liigi isendid peavad veetlevaks Arvas, et evolutsioon on väga aeglane, võtab aega kümneid tuhandeid aastaid. Täpanäeva teooriate järgi pigem episoodiline spetsialiseerumine või liigitekkelised muutused toimuvad kiiresti, mõnesaja või mõnetuhande aastaga. erinevate hominiidide (Australopithecus, H. habilis, H. erectus, H. neanderthalensis, H. floresiensis, H. naledi) iseärasusi, arengulugu ja peamisi leide Australopiteegid 1
nukleiinhapete molekulides. kontraktsioonivalk--liikumisfunktsiooni täitev valk. lämmastikalus--nukleiinhappe monomeeri koostisesse kuuluv tsükliline orgaaniline ühend. makroelemendid--organismide koostises kõige enam esinevad elemendid (O, C, H, N, P, S). mikroelemendid--organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid. monosahhariidid--suhkrud, mille molekulis on kuni 6 süsiniku aatomit. mRNA--ribonukleiinhappe liik, mis sisaldab liigiomaste valkude sünteesimiseks vajaliku informatsiooni. nukleotiid--nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. renaturatsioon--valgu kõrgemat järku ruumilise struktuuride taastumine. retseptorvalk--rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. rRNA--ribosoomi RNA, aitab ribosoomides sünteesida liigiomaseid valke.
· Kohastumuste suhtelisust väljendab ka asjaolu, et nad ei ole täiuslikud. · Nt mesilased · Kohastumustel on ajaline nihe. · Nt Kesk- Ameerikas on palme, mille viljad on paksukoorelised, sest on viljad kohastunud, suurte imetajate seedekulgla jaoks. Kuna nüüdseks on suured imetajad nt. Mammut välja surnud, siis need viljad lihtsalt mädanevad puude all. Liigi teke · Praeguste aegade arusaamade kohaselt on liigiomaste tunnuste püsimise aluseks suhteliselt püsiv geenifond. · Uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel · Stabiliseeriv valik · Isolatsiooni mehhanismid · Bioloogiline isolatsioon on ristumisbarjäär eri liikide vahel. · Milles avaldub bioloogiline isolatsioon. · Ökoloogiline isolatsioon tuleneb erinevusest sigimispaikadest või sigimisaegades. 2
Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). -> Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? -- Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) kuna kogeme maailma liigiomaste meeleorganitega. Sellised erinevused on bioloogilised <- Keskkonna kogemine on igasuguse eluvormi vältimatu omadus, elu on bioloogiline nähtus -> Sel juhul oleks käitumine bioloogia teema * Käitumiskeskkonna erinevuste aluseks on osadel organismidel ka teine, mittebioloogiline käitumise organiseerimise mehhanism ... nimetame selle psüühiliseks. Ja mis seda teist mehhanismi eristab? ... Vajaliku mõtte leiame ajaloost:
kiiresti surmata. 6. Varjevärvus - Valgeljänesel on talveperioodil valge karvkate ning suveperioodil pruun. 7. Käitumine/toidu hankimise strateegia - Huulheina lehtedel, on retseptorid, mille ärritamisel kleepuvate karvakestega leht rullub ja haarab putuka vangistusse . • Nimetada, seletada lahti liikide püsimise ja muutumise peamised tegurid 1) Tegurid, mis tingivad liikide püsimise muutumata. Liigiomaste tunnuste püsimise aluseks on suhteliselt püsiv geenifond. Liigi geenifopndi enam-vähem püsimine on seletatav 2 asjaoluga: a) Stabiliseeriv valik- kõrvaldab normist kõrvalekalduvate tunnustega isendid. b) Isolatsioonimehhanismid- takistavad liikidevahelist ristumist. Kordamisküsimused tolmeldajate osa kohta. 1. Selgita, arutle mis on tolmeldamise kriis ja mis on selle põhjused? Tolmeldamiskriisist räägitakse eelkõige seoses põllumajandusega. Vaadeldakse kas
toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed • Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) – kuna kogeme maailma liigiomaste meeleorganitega. Sellised erinevused on bioloogilised Käitumiskeskkonna erinevuste aluseks on osadel organismidel ka teine, mittebioloogiline käitumise organiseerimise mehhanism ... nimetame selle psüühiliseks. Mittebiooloogilist käitumist eristab bioloogilisest organismi individuaalse kogemuse organiseerimisvõime. Psüühika saab jaotada osadeks: * Keskkond, millest õpitakse ja millega pidevalt suhestutakse – see on individuaalse kogemuse alus ja olemise vältimatu osa!
Ristsiire: toimub, vahetavad võrdse pikkusega osi Kromosoomide arv: väheneb I telofaasis tekkinud tütarrakkudes kaks korda Metafaas: liigutaks paarikaupa ekvatoriaaltasandile Anafaas: homoloogilised kromosoomide paarid liiguvad poolustele ja lahknevad Telofaas: I telofaasis ei ole ei teki ei tuumakest ega tuumamembraani Telofaasi lõpp: I telofaasis ei keerdu lahti, tekkinud tütarrakud jagunevad uuesti, II telofaasis keerduvad lahti, tekivad tuumakesed jne. Tähtsus: sugurakkude küpsemine, liigiomaste kromosoomide arvu püsivus, geneetilise mitmekesisuse tagamine Tütarrakkude arv: 4 Tütarrakud: geneetiliselt erinevad vanemast Sarnasused: Faasid: mõlema puhul võib eristada, metafaasi, profaasi , anafaasi ja telofaasi Interfaasi lõpp: toimub DNA kahekordistamine, suureneb rakuorganellide arv, erinevate ühendite süntees. Profaasi sarnasus: mõlema protsessi puhul tuumakesed kaovad, tsentrioolide paarid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku Rakutüüp: eukarüootsed rakud
vastava geeni viimine sobiva peremehe genoomi (eelkoige bakterid, kuid ka taimed ja loomad). Sel teel on voimalik produtseerida nii ensuume kui hormoone kui ka viiruse kapsliproteiine, mida saab kasutada kui vaktsiine. (2) DNA-sondide loomine infektsioonide, defektsete geenide ja ka resistentsuse ning mistahes muid tunnuseid kandvate geenide lokaliseerimiseks genoomis. (3) Transgeensete (liigivooraid geene omavate voi teatud liigiomaste geenideta organismid) isendite ja organismide loomine. Esmajoones tulevad siin kone alla mikroobsed organismid (bakterid, seened), aga ka taimed, keda on voimalik rakendada tohusamalt teenima inimkonna huve. Transgeensed korgemad loomad on aga olulised nii geenide talitluse kui parilike defektide uurimisel. Naiteks on suudetud luua transgeenseid hiiri, kellel puuduvad terved geenid ning neid kasutatakse just geenide funktsioonide uurimisel.
ahenenud) 135. Neoendeem noor takson, mis pole veel laialt levida jõudnud. 136. Paleoendeem kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu. 137. Relikt ehk jäänuk. liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal. Relikte liigitatakse vanuse, levila vähenemise põhjuse jms. järgi. 138. Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. 139. Levik liigi territoriaalne paiknemus. 140. Taastuv loodusvara muld, mets, veevarud, aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia) 141. Taastumatu loodusvara Taastumatud loodusvarad on maagid, kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumaenergia. 142. Maavara maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. 143
(Piiratud levik). Endeem liik või muu takson, mille piirdub mingi suhteliselt väikse maa-alaga. a) Neoendeem (taksoni noorus) pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivad elutingimused; b) paleoendeem e. relikt (reliktsus) levila on ahenenud. Relikt (jäänuk), liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreledes väiksemal alal. Liigitakatse vanuse, levila vähenemise põhjuste jms järgi. 55. Liikide levimine populatsioon asula või levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. Sõltub: paljunemise kiirusest ja levimisviisidest. Levik liigi territoriaalne paiknemine. 56. Taastuvad loodusvarad elavad biootilised või dünaamilised ressursid, nende taastumine sõltub inimese oskusest nende varusid kasutada ja planeerida. Taastumata looduvarad on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. (metsikute loomade ja taimede liigid; puutumatu looduse algset seisundit pole võimalik taastada). 57. Lisaained toidus:
jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed 7 Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? -- Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) – kuna kogeme maailma liigiomaste meeleorganitega. Sellised erinevused on bioloogilised Keskkonna kogemine on igasuguse eluvormi vältimatu omadus, elu on bioloogiline nähtus Sel juhul oleks käitumine bioloogia teema 8 * Käitumiskeskkonna erinevuste aluseks on osadel organismidel ka teine, mittebioloogiline käitumise organiseerimise mehhanism ... nimetame selle psüühiliseks. Ja mis seda teist mehhanismi eristab? ... Vajaliku mõtte leiame ajaloost:
alustades nendest, kellel defekt on kõige raskem. 2. normaalsete isendite puhul – mida väiksem on nende sugulus defektsete isenditega ja mida suurem on sugulaste hulgas tervete isendite osakaal, seda harvem ja nõrgem on defekt ka nende järglastel. 65. Ontogeneetika määrang. Ontogeneetika on geneetika haru, mis uurib isendi arengu geneetilist määratust ehk uurib geneetilise informatsiooni realiseerumist. 66. Epigenees ja epigenotüüp. Ontogeneesi käigus toimub põhiliste liigiomaste organismi tunnuste uuestiteke ehk epigenees. Epigenotüüp - funktsionaalselt aktiivne genoomiosa diferentseerunud rakkudes. 67. Geneetilise informatsiooni realiseerumise tasemed. Geneetilise informatsiooni realiseerumine toimub järgmistel tasemetel: (1) DNA → valk; (2) informatsiooni kandumine valgult teistele molekulidele; (3) informatsiooni kandumine supermolekulaarsetele struktuuridele, mis määravad raku omadused ja raku talitluse ning
talitluselt oma vanematele. Pärilikkuse kandjad on rakutuumas paiknevad kromosoomid. Fenotüüp – ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genotüübis oleva info avaldumine mõjutatuna keskkonnast. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Genotüüp – ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Sellest sõltub isendi pärilike tunnuste esinemine. Genoom – rakutuuma liigiomaste geneetiliste üksuste komplekt. Inimese genoom koosneb kromosoomidest. Kromosoom – inimesel 46 kromosoomi (2x22 +sugukromosoomid). Kromosoomid sisaldavad geene. Naissugukromosoomis 10x rohkem geene - pärilikku infot - kui mehel. Geen – DNA lõik, mis määrab ühe valgu aminohappelise järjestuse. Kõige väiksem pärilikkust kandev üksus. Kõikides keharakkudes on kogu keha DNA olemas, ehk kõik geenid. Uue raku loomise protsess:
Liigi areaal hõlmab kõigi liigi populatsioone (ei arvestata üksikute hälbinud idite leide). Võib koosneda mitmest lahusosast e. arellist. Inimtegevusest mõjustamata areaali nimetatakse primaarseks, inimtegevuse mõjul otseselt või kaudselt muutunut nim. sekundaarseks. Potentsiaalne a. hõlmab kõiki elutingimustelt sarnaseid alasid, kuhu võiks liiki introdutseerida. Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. Liigierisus näitab. kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. Liigirikkus näitab erinevate liikide arvu antud alal. Liik (species), bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus (takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik selline organismide klassifikatsiooni väikseim üksus, mis erineb igast muust liigist
Areaal e levila on mingi taksoni esinemisala Maal Endeem on liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga Neoendeemidel pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivaid elutingimusi Paleoendeemidel on levila ahenenud Relikt on liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega Levik liigi territoriaalne paiknemus. Taastuv loodusvara on bioloogiline varu, mis juurdekasvu piires toimuva säästva kasutamise korral on võimeline uuenema Taastumatu loodusvarad on bioloogilised varad, mis ei ole võimelised uuenema Maavara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Saastumine on reostumine, mis tahes tahke vedela või gaasilise aine inimse
Relikt on aga takson, mille leviala oli kunagi märksa laialdasem ta on praegu enamikus kohtades väljasurnud, kuid esineb üksikuis kohtades, mida nimetatakse pagulaks ehk refuugiumiks · Paleoendeem- kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu · Relikt- jäänuk mingi varasema perioodi elustikust, mis kliima muutudes on oma areaali tugevasti vähendanud, kuid säilinud piiratud alal. · Levimine- populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega · Levik- liigi territoriaalne paiknemus. · Taastuv loodusvara- ökosüsteemi komponent, mis selle ökosüsteemi aineringeis tsükliliselt nii moodustub kui ära kasutamist leiab.Taastuvate ressursside hulka kuuluvad näiteks taastuvad kütused (biokütused), taimsed ja loomsed ressursid, sademetevesi jne. Taastuvate ressursside hulka kuuluvad ka energiaallikad, mis inimkultuuri ajamastaabis ei saa otsa saada
levida jõudnud. Relikt on aga takson, mille leviala oli kunagi märksa laialdasem – ta on praegu enamikus kohtades väljasurnud, kuid esineb üksikuis kohtades, mida nimetatakse pagulaks ehk refuugiumiks Paleoendeem- kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu Relikt- jäänuk mingi varasema perioodi elustikust, mis kliima muutudes on oma areaali tugevasti vähendanud, kuid säilinud piiratud alal. Levimine- populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega Levik- liigi territoriaalne paiknemus. Taastuv loodusvara- ökosüsteemi komponent, mis selle ökosüsteemi aineringeis tsükliliselt nii moodustub kui ära kasutamist leiab.Taastuvate ressursside hulka kuuluvad näiteks taastuvad kütused (biokütused), taimsed ja loomsed ressursid, sademetevesi jne. Taastuvate ressursside hulka kuuluvad ka energiaallikad, mis inimkultuuri ajamastaabis ei saa otsa saada (päikeseenergia, tuuleenergia, maasoojus, loodete energia). Taastumatu
Elutabel ehk suremustabel ehk demograafiline tabel on suremusprotsessi arvmudel, mis kujutab põlvkonna arvulist vähenemist eluea jooksul. Elutabelis esitatud uuritavaid tunnuseid võib olla palju, kuid harilikult on selle olulisimateks elementideks uuritava populatsiooni ellujäämus ja viljakus. 30.Levik ja migratsioon. Levimine. 1. Kirjeldab viisi, kuidas indiviidid eemalduvad üksteisest. Nt noorloomad karja juurest; 2. Populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. Nt loomadel invasioon ja migratsioon. Migratsioon ehk ränne – liigiisendite (massiline) suunatud liikumine ühest paigast teise. Aastaajaliste ilmastikumuutuste poolt põhjustatud ränne (nt rändlinnud), loodetest tingitud ränne, sigiränne (nt siirdekalad); immigratsioon ja emigratsioon. Võõrliikide invasioon. 31.Selgitage keskkonna kandevõime mõistet. Keskkonna kandevõime (keskkonnamahutavus) on populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon
nendest, kellel defekt on kõige raskem. 2. normaalsete isendite puhul – mida väiksem on nende sugulus defektsete isenditega ja mida suurem on sugulaste hulgas tervete isendite osakaal, seda harvem ja nõrgem on defekt ka nende järglastel. 65. Ontogeneetika määrang. Geneetika haru, mis uurib geneetilise informatsiooni realiseerumist. 66. Epigenees ja epigenotüüp Epigenees - ontogeneesi käigus põhiliste liigiomaste organismi tunnuste uuestiteke. Epigenotüüp – funktsionaalselt aktiivne genoomiosa diferentseerunud rakkudes. 2 tüüpi: obligaatselt aktiivsed geenid – alati aktiveeritud (housekeeping geenid) fakultatiivsed geenid – aktiivsed ainult teatud funktsionaalsete või metaboolsete seisundite puhul. 67. Geneetilise informatsiooni realiseerumise tasemed 1. DNA → valk 2. info kandumine valgult teistele molekulidele 3
9 Neoendeem neil esineb taksoni noorus, pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivaid elutingimusi. Paleoendeem e reliktid, neil esineb reliktsus levila on ahanenud. Relikt jäänuk; liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal. Relikte liigitatakse vanuse, levila vähenemise põhjuse jms järgi. Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. Levik liigi territoriaalne paiknemine. Taastuv loodusvara säästva arengu seaduse kohaselt jaguneb kaheks: 1) looduse tasakaalu ja taastootmisvõimet tagav kriitiline varu. 2) igal aastal majandustegevuseks mõeldud kasutatav varu, mis määratakse vastavuses loodusliku juurdekasvuga. (päike; kalad; maa; mets; turvas; järvemuda; meremuda; vesi: põhjavesi, pinnavesi, mineraalvesi)
Kromosoomide haploidne, diploidne ja põhiarv haploid (monoploid) (ingl. Haploid, monoploid)- Organism või rakk, millel on vaid üks kromosoomikomplekt (n). diploid (ingl. Diploid)- Kahe kromosoomikomplektiga (2n) rakud või organismid. Kõrgemate taimede ja loomade somaatilised koed on algul kromosoomistiku poolest diploidsed, erinevalt haploidsetest (monoploidsetest) gameetidest. kromosoomide põhiarv (ingl. Chromosome basic number)- Liigiomaste kromosoomide ühekordne arv (x), milles on üks genoom. Loomadel on kromosoomide põhiarv üldiselt haploidse e. gameetse (n) arvuga (x=n). Polüploididel, peamiselt taimedel, võib haploidne kromosoomiarv ületada kaks või rohkem korda põhiarvu (x≠n). 4. Sugukromosoomid inimesel sugukromosoomid e. gonosoomid (ingl. Sex chromosomes)- Soo määramises osalevad kromosoomid, vastandatud autosoomidele. 5. Soo määramine inimesel
Aju suhtelise suuruse kasvuga kaasneb ka keha suuruse kasv. Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks nii struktuurilt kui funktsioonilt. Aju suurenemine evolutsioonis → pikenenud kasvamise periood, kuid erinevate ajuosade arenguline järjekord on konserveerunud (“läte equals large”). Arengu käigus on aju ülesehituselt muutunud laminaarsemaks. Darwini järgi: - looduslik valik: oskuste või omaduste juhuslik areng, mis annab mingis keskkonnas kohanemiseelise - seksuaalne valik: liigiomaste tunnuste areng, mida mingi liigi isendid peavad veetlevaks Arvas, et evolutsioon on väga aeglane, võtab aega kümneid tuhandeid aastaid. Täpanäeva teooriate järgi pigem episoodiline spetsialiseerumine või liigitekkelised muutused toimuvad kiiresti, mõnesaja või mõnetuhande aastaga. erinevate hominiidide iseärasusi, arengulugu ja peamisi leide Australopithecus: Umbkaudu 4 – 1 mln a tagasi elanud hominiidid, A. africanus – inimeste pärivusliinis
II LOENG Evolutsioonilise arengu põhimõtteid ja evolutsiooni tingivaid tegureid - Evoutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb sotsiaalse ja toiduhankimise keerukuse suurenemine - Ajuga koos kasvab ka keha - Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks ja ülesehituselt laminaarsemaks (kihilisemaks) Tingivad tegurid - Looduslik valik – oskuste või omaduste areng mis annab mingis keskkonnas kohanemiseelise - Seksuaalne valik – liigiomaste tunnuste areng mida mingi liigi esindajad peavad ilusaks - Tänapäeva teooria: episoodiline spetsialiseerumine või liigitekkelised muutused toimuvad kiiresti, mõnesaja/tuhande aastaga. Erinevate hominiidide (Australopithecus, H. habilis, H. erectus, H. neanderthalensis, H. floresiensis, H. naledi) iseärasusi, arengulugu ja peamisi leide Australopiteegid: - Emased väiksemad - Suutsid püsti käia ja liikusid rühmades
Pestitsiidi iseloomustatakse poolletaalannusega (DL50), so annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50% katseloomade isendeist. Pestitsiide jaotatakse nelja mürgisuskategooriasse: ülimürgised (DL 50 alla 50 mg/kg), väga mürgised (50200 mg/kg), mürgised (2001000 mg/kg) ja vähe mürgised (üle 1000 mg/kg). Levik liigi territoriaalne paiknemus. Levila sama, mis areaal. Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. Liigierisus näitab. kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. Liigikaitse haruldaste või hävimisohus olevate taime-, seene- ja loomaliikide kaitsmise meetmed (kogumis- või korjamiskeeld, punasesse raamatusse kandmine, seadusega looduskaitse alla võtmine). L-e eeldus on taimedel kasvukohakaitse, loomadel biotoobikaitse. Liigiline koosseis okosüsteemi kuuluvate liikide nimistu. Liigirikkus näitab erinevate liikide arvu antud alal
eelneb vastava geeni viimine sobiva peremehe genoomi (eelkôige bakterid, kuid ka taimed ja loomad). Sel teel on vôimalik produtseerida nii ensüüme kui hormoone kui ka viiruse kapsliproteiine, mida saab kasutada kui vaktsiine. 52 2) Defektsete geenide ja ka resistentsuse ning mistahes muid tunnuseid kandvate geenide lokaliseerimiseks genoomis. 3) Transgeensete (liigivôôraid geene omavate vôi teatud liigiomaste geenideta organis- mid) isendite ja organismide loomine. Esmajoones tulevad siin kõne alla mikroobsed organismid (bakterid, seened), aga ka taimed, keda on vôimalik rakendada tôhusamalt teenima inimkonna huve. Transgeensed kôrgemad loomad on aga olulised nii geenide talitluse kui pärilike defektide uurimisel. Enim on toodetud transgeenseid hiiri, kellel puuduvad terved geenid, mistõttu neid kasutatakse just geenide funktsioonide uurimisel.
5) vabade alade asustamise kõrval aitab liigiline mitmekesisus ühtlasi tihendada elu juba asustatud piirkondade kooslustes. 6) mida erinevamad on organismid ja nende vajadused, seda väiksem on ka nendevaheline konkurents ja seda suurem on võimalus asustada ühte ja sama keskkonda. Liikide püsimise ja muutumise peamised tegurid: 1) tegurid, mis tingivad liikide püsimise muutumatuna liigiomaste tunnuste püsimise aluseks on suhteliselt püsiv geenifond. Liigi genofondi püsimine enam-vähem muutumatuna on seletatav kahe asjaoluga: a) stabiliseeriv valik kõrvaldab normist kõrvalekalduvate tunnustega isendeid; b) isolatsioonimehhanismid takistavad liikidevahelist ristumist. 2) tegurid, mis mõjutavad organismide taandumist (väljasuremist) a) valik so. mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus e
käitumine on kaasasündinud või kujuneb välja kasvukeskonna mõjul. --- Nature or nurture? (Sünnipära või kasvukeskkond?) Biheivioristide vastus: nurture, kasvukeskkond ignoreerisid küsimust pärilikkuse rollist käitumise kujunemises ületähtsustasid loomade õppimisvõimet ja sellest tulenevat käitumise plastilisust. Etoloogide vastus: nature, sünnipära ületähtsustasid liigiomaste stereotüüpsete käitumismustrite osakaalu käitumises, pidasid enamikku käitumisest kaasasündinuks alahindasid kasvutingimuste ja õppimise rolali käitumise kujunemises. Biheivioristid võtsid omaks, et evolutsioon on loomad kujundanud erinevaiks ja et õppimisvõimel on liigispetsiifilised piirangud. Etoloogid loobusid käitumise täieliku stereotüüpsuse ja paindumatuse ideest
annaabi.ee 
