palju riike ja lisaks kasutati selles sõjas uusi meetodeid vastase alistamiseks. Sõda puhkes, sest paljud riigid ihkasid endale teisie riigi territooriumi, mis oli kaubanduslikult soodsa asukohaga või maavarade poolest väga rikas. Iga riigi plaaniks oli alistada vastane võimalikult kiiresti ja lihtsalt, kuid tegelikult see nii ei läinud. Sõja põhilised alustajad Austria ja Serbia oleksid võinud lahendada oma konflikti ise, kuid juba varasemaselt sõlmitud liidulepingud kaasasid sõtta ka palju teisi riike. See oli esimene sõda, kus osales nii palju riike nagu 38 ja enamus nendest riikidest olid kellegi liitlaseks, seega ei olnud võimalik ühelgi riigil, kes oli mõne teise riigiga liidus, jääda neutraalseks, sest iga riik pidi täitma oma liitlaskohustusi. Esimeses maailmasõjas sõdimine ei olnud lihtne ülesanne ühegi riigi jaoks, sest ei osatud ette aravata, et lihtsast riigivallutusest kasvab välja uus sõda. Selleks, et võita see sõda, tuli
) Luua Germania suurriik Atlandist Uuraliteni Idaaladelt küüditada või likvideerida 30 milj. inimest, asemele aarialased Germaniseerida uued alad 25-30 aastaga (kiirraudteed, 2-korruselised rongid 200 km/h) Välispoliitika: sammud 1933 Saksamaa väljub Rahvasteliidust 1935 taasrelvastumine a) taastatakse sõjaväekohustus luuakse Wehrmacht b) taastatakse lennuvägi (Luftwaffe) c) mereväeleping Inglismaaga taastatakse merevägi (Kriegsmarine) 1936 liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga Põhivaenlased Prantsusmaa ja Poola, võimalik liitlane Suurbritannia (miks?) Millega see kõik lõppes? Kevadeks 1945 oli Saksamaa II maailmasõja kaotanud - 30. aprillil sooritas Hitler enesetapu - 8. mail Saksamaa alistus 1945-1946 toimus Nürnbergi kohtuprotsess natslike sõjakurjategijate üle (24 isikut mõisteti süüdi, sh. 12 surma) Algas Saksamaa denatsifitseerimine ja demokratiseerimine 1949 sündis tänane Saksamaa Liitvabariik
1930. Aastatel on Eesti suurimad ohuallikad Nõukogude Liit ja Saksamaa MIKS? Saksamaa soovib Versailles` rahulepingut tühistada. Hitleri ideeks Suur-Saksamaa ja sakslastele eluruumi hankimine. Saksamaa näitab, et pole huvitatud rahust. Saksamaa sammud Teise maailmasõja poole Adolf Hitler võimule-algab Versailles` süsteemi lammutamine 1933- Saksamaa lahkub Rahvasteliidust. 1935- üldine sõjaväekohustus, käivitatakse relvastusprogramm 1936-liidulepingud diktaatorlike Itaalia ja Jaapaniga. Adolf Hitler 14. märts 1938- Saksamaa okupeerib Austria (Anšluss) 29. september 1938 Müncheni leping. Saksamaa likvideerib Sudeedimaa, seejärel kogu Tšehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekku! Soovib endale ka Poolat, kuid sellega lääneriigid ei nõustu. Nõukogude Liit Võimul Jossif Stalin Eesmärk: Viia läbi kommunistlik maailmarevolutsioon ja laiendada oma territooriumi. 1930. aastate lõpuks tugev Punaarmee ja
Vaenlane oli Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. Loobus isolatsiooni poliitikast ja otsis liitlasi. Prantsusmaa- vabariik. Palju parteisid(pahempoolsed väikekodanlikud parteid ja paremäärmuslased tugevnesid) Agaarne iseloom majandusel. Kapitali viidi palju riigist välja. Vaenlane Saksamaa, kuna said lüüa Preisi sõjas. Saksamaa- Konstitutsiooniline monarhia. Kahekojaline parlament. Liidu riik, domineeris Preisimaa. Kasvas marurahvuslus, suurriiklik patrionism. Liidulepingud austria-ungari ja itaaliaga. Koloniaalvallutusega kaasnes Inglismaa viha. Austria-Ungari-kaksikmonarhia, mitmeparteiline, Balkanil rivaalitses Venemaaga.1897. Saksamaaga Vene vastu. Liideti 1908 vägivaldselt Bosnia ja Hertsogoviinaga. Itaalia- Konstitutsiooniline monarhia,mitmeparteiline. Edutud katsed impeeriumi loomisel. Iseloomulikud on radikalismid. Põhjamaad- Parlamentaarne monarhia, mitmeparteiline. Liberaalne reziim
Kuna Moskva ei suutnud kuidagi loobuda Balti riikidest siis soovis ta korraldada impeeriumi kooshoidmiseks referendumi. Seda suudsid Balti riigijuhid aga ära hoida korraldades 1991. Aasta märtsis ennetava referendumi, mille tulemused olid ülekaalus omariiklikuse taastamise soovilt, ning ka ligi 1/3 teiste rahvuste esindajatest toetas iseseisvuse taastamist ning omariiklikust. Referendumi tulemused välistasid impeeriumi kooshoidmise ning liidulepingud mida Moskva soovis, läbirääkimiste ainsaks küsimuseks jäi vaid iseseisvuse taastamine. 20. Augustil võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. 21. august kukkus riigipöördekatse läbi, seejärel normaliseerus olukord täielikult. 22. Augustil tunnustas Island esimese riigina Eestit iseseisva Vabariigina, Venemaa Föderatsioon tununstas Eestit vabariigina 14. August. (1) http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_taasiseseisvumine
iseloomuga, kuigi maailma ümberjagamine oli meeltmööda mõlemale valitsejale. Venemaal hinnati Tilsiti leppeid kui lüüasaamist ja rahvusliku alandamist. Aleksander I ei suutnud andestada Napoleonile Austerlitzi (1805) all saadud lüüasaamist- üksnes Napoleoni sõjaline purustamine võis seda isiklikku häbi leevendada. Vastuolu süvenemine kahe impeeriumi suhetes pidi paratamatult viima sõjani. Venemaa suutis aga seda vältida, sõlmides 812. aasta rau Türgiga ja liidulepingud Rootsi ning Inglismaaga. 1812. aasta 24. juuni alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale. Üle piiri tulid 450 000-mehe armee. Venemaal oli vastu seada ligikaudu 300 000 meest. Vene armeeüksustel õnnestus oskusliku taganemisega piirilahingut. Vältida ning ühineda. Taganemine tekitas Venemaal pahameelt. 1812. aasta augustis määras Aleksander I enda asemel armee ülemjuhatajaks Mihhail Kutzovi, kes otsustas Napoleoni
Inglismaa suurendas kaubavahetust ülemerekolooniatega 4. Oli suur nõudlus Briti odavate kaupade järele. 4. Prantsusmaa ja Venemaa ettevalmistused sõjaks teineteise vastu. VENEMAA PRANTSUSMAA Diplomaatilised 1)sõlmis rahulepingu 1)sõlmis Venemaavastase Türgiga lepingu Austria ja Preisiga 2)sõlmis liidulepingud Inglismaa ja Rootsiga Sõjalised 1)viis läbi armee 1)koondas Venemaa vastu ümberrelvastamise 650 000 meest, nii suure 2)koondas Prantsusmaa armee kokku saamine oli vastu 300 000 meest võimalik tänu a)Prantsusmaal kehtivale
tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frangid, anglid 3.Lääne-Rooma langes rahvasterändamise käigus, 476 viimase keisri kukutamine. Oli nõrk ja lõhestunud., üsna vaene, ei panustanud nii väga sõjandusse. Ida-Roomal soodsamad geogr
On pärit kõigist ELi liikmesriikidest Palgad on seadusega kindlaks määratud ELi haldamine maksab igale ELi kodanikule aastas 15 eurot Euroopa Parlament · 736 parlamendiliiget. · Valimised iga 5 aasta tagant. · Strasbourg, Prantsusmaa. · Brüssel, Belgia. Eestlased Euroopa Parlamendis Ivari Padar, Siiri Oviir, Vilja Savisaar, Kristiina Ojuland, Tunne Kelam, Indrek Tarand Seadusandliku võimu jagunemine · Teatud otsuste langetamisel vajalik parlamendi nõusolek. · Liidulepingud ei kuulu parlamendi jurisdiktsiooni. · Teatud valdkondades nõutav parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö. Euroopa Kohus · 27 kohtunikku. · Otsused liikmesriikidele kohustuslikud. · Töövaldkonnad: Majandus Konkurents Ühisturg Tööõigus Võrdõiguslikkus Euroopa Keskpank · Frankfurt, Saksamaa · Rahanduspoliitika Lissaboni leping viib Euroopa 21. sajandisse Leping muudab Euroopa Liidu Tõhusamaks Lihtsamad menetlused, täiskohaga president nõukogule jne.
Samal ajal taastus Ateena Maratoni lahingust ning tuues ettekäändeks Aigina polise pidevad röövretked laevastikuga, hakkas Themistokeles (üks kahest Ateena valitud juhist) ette valmistama laevastikku tulevaste Pärsia rünnakute vastu. 481. eKr toimus kongress Korintose maakitsusel, kuhu kutsuti kõikide vabade linnriikide esindajad. Seal lepitati Ateena ja Aigina ning räägiti valitsevast Pärsia ohust, pärslased olevat ehitanud sillad üle Dardanellide väina. Sõlmiti liidulepingud peamiselt Peloponnesose poolsaare, Atika ja Euboia saare linnriikide vahel. Pärslaste teine invasioon (480479 eKr) Pärast Dareios I surma alustas tema järglane Xerxes I ettevalmistusi uueks invasiooniks. Nelja aastaga kogus ta kokku hiigelsuure armee, mille kooseisus olid 46 erinevat rahvast. Selle suurus ulatus väidetavalt kuni 1 000 000 sõdalaseni. 480 a eKr alustas Xerxes oma teed üle Dardanellide ja kohtamata vähematki vastupanu, jõudis ta välja Termopüülide kitsasteeni,
o 01.01.1942 kirjutasid 26 riigi esindajad ( hiljem 50) Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste Deklaratsioonile: aluseks Atlandi Harta. See oli riikide liit ( sh NSVL Liit ja Hiina ) teljeriikide vastu (Saks + Jaapan + liitlased = agressorid!). NSVL (ei tohi sõlmida separaatrahu! NSVL rikub) ja USA vahel liidulepingud sõjas abistamiseks (NSVL sai 12% oma relvastusest, 4500 tööpinki, 2,6 miljonit tonni naftat, 0,5 miljonit tonni värvilisi metalle, toiduabi jne..); o 28.11.-1.12.1943 liitlaste Teherani konverents (kohtusid Stalin, Roosevelt (USA) ja Churchill (SB)): Churchillis krokodilli skeem pidada sõda, kuni Saksamaa tingimusteta
· Aktiviseerusid impeeriumimeelsed jõud ka Eestis eneses- iseseisvumise vastased korraldasid iseseisvusvastaseid meeleavaldusi; korraldasid streike ja ähvardasid Kirde- Eestis välja kuulutada autonoomse piirkonna. · Lätis ja Leedus korraldati mitmeid sõjalisi jõuoperatsioone, millega loodeti eraldumisele kalduvaid liiduvabariike oma eesmärkidest loobuna (sellega kaasnes ka inimohvreid). · Moskva eesmärgiks sai Baltikumile peale suruda liidulepingud, millega loodeti need taas NSV Liiduga siduda (NB! Aga selleks ajaks olid ka iseseisvusliikumise mõõduka tiiva esindajad sellest mõttest loobunud ning võtnud suuna iseseisvuse taastamisele) · NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit separatistliku (separatism- eraldumispüüe) tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega. · Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud
massilises kolonisatsioonis põlistele Poola aladele. Majandus: Kiiresti arenev riik, majanduse kasvutempolt II kohal peale USA-d. Arenesid just uued tööstusharud. Välispoliitika: · Kuni 1890-ndateni oli Saksamaa välispoliitika Euroopa-keskne. Saksamaa eesmärgiks oli saada tugevaimaks riigiks Euroopa mandril, see tähendas aga põhivastase Prantsusmaa nõrgestamist. Saksamaa üritas endaga siduda võimalikke Pr liitlasi. Liidulepingud sõlmiti Austria-Ungari (1879) ja Itaaliaga (1882). Venemaaga liidu sõlmimine luhtus. · 1890-ndatel, kui troonile tõusis uus keiser Wilhelm II, pöörduti Euroopa-keskselt poliitikalt maailmapoliitikale, mis tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülemvõimu pärast maailmas. · Saksamaa alustas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Selleks rajati suur laevastik (Inglismaa järel II kohal enne Esimest maailmasõda).
Prants ja vene. 1893 – teine riikide blokk hakkab kujunema Prantsusmaa ja Vene vahel (kui saksa ühte ründab, tuleb teine appi) Pr ja Vene koostöö oli saksa jaoks kohutav look Vene-Pr liiduga ühines ka Inglismaa 1904 London sai teha Pr’ga liidulepingu (Ingl-Pr) Entente Lerdiale/ Antante-lepingu nimi Hakati tegema sõjalisi plaane saksa vastu Oli Pr-Vene ja Pr-Ingl liidulepingud, puudus Vene-Ingl 1907 Ingl parandas Venega suhted; sõlmiti liiduleping. Jagati ära mõjusfäärid. 1907 riikide blokid said valmis Antant ja kolmikliit vastamisi Itaalia vihkas Austriat – seetõttu kolmikliit eriti ei töötanud Kolmikliit – eesmärgid: Kandev jõud saksa Soovis saada võimalikult palju kolooniaid üle maailma Aus-Ung ja It olid nõrgemad riigid; saksa toetus oli oluline; nõrgim lüli It
· Aktiviseerusid impeeriumimeelsed jõud ka Eestis eneses- iseseisvumise vastased korraldasid iseseisvusvastaseid meeleavaldusi; korraldasid streike ja ähvardasid Kirde- Eestis välja kuulutada autonoomse piirkonna. · Lätis ja Leedus korraldati mitmeid sõjalisi jõuoperatsioone, millega loodeti eraldumisele kalduvaid liiduvabariike oma eesmärkidest loobuna (sellega kaasnes ka inimohvreid). · Moskva eesmärgiks sai Baltikumile peale suruda liidulepingud, millega loodeti need taas NSV Liiduga siduda (NB! Aga selleks ajaks olid ka iseseisvusliikumise mõõduka tiiva esindajad sellest mõttest loobunud ning võtnud suuna iseseisvuse taastamisele) · NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit separatistliku (separatism- eraldumispüüe) tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega. · Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud
Natsionaalsotsialistid lubasid likvideerida rahulepingute ebaõiglus. Lubasid ühendada kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks. Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas. Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas. 1933. aastal lahkus Saksamaa Rahvasteliidust. 1935. aastal taastati üldine sõjaväekohstus ja kävitati relvastusprogramm. 1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni. 1936. aastal sõlmis Saksamaa liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga. Ka Itaalia ja Jaapan olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Samal ajal plaanis NSVL laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale. NSVL-i sihiks oli tuua impeeriumi koosseisu tagasi Tsaari-Venemaale kuulunud valdused. Käimas olid ulatuslikud sõjalised ettevalmistused. 1930-ndate lõpuks kujunes Punaarmeest suurim relvajõud maailmas. Kaudne süü II MS-ja vallandumises lasub ka demokraatlikel lääneriikidel.
Sõjad Kartaagoga: I Puunia sõda (264- 241), II Puunia sõda (218-201), III Puunia sõda- Kartaago purustamine (149-146) Hispaania (197), Pürenee poolsaar (133), Illüüria (aadria mere idarannik- ’) (167), Kartaago - Aafrika provints (146), Provincia narbonensis (lõuna-prants alad) (120). c) Vahemere idaosa (2.-1.saj eKr) seda piirkonda valitses Kreeka. Aasia vallutamine 1.saj eKr- 3.saj pKr- sõlmitakse liidulepingud. Liit Kreeka riikidega; d) Lääne-Euroopa 1.saj eKr- 1.saj. pKr Gallia (59-51) Prantsusmaa alad, sõda keltide ja Caesari vahel. Sõjaretked Britanniasse (54) ja Germaaniasse 1.saj eKr. Rhaetia, Noricum, Pannonia. e) Ida-Euroopa 1.-2.saj pKr Traakia, Moesia 46 pKr. Balkani piirkond. Daakia 101-106 pKr- Rumeenia, kõige viimne vallutus. Impeerium saavutab oma suurima ulatuse 12. Ladina keele levik romaniseeritud aladel (tugevalt ja nõrgalt latiniseeritud alad)
massilises kolonisatsioonis põlistele Poola aladele. Majandus: Kiiresti arenev riik, majanduse kasvutempolt II kohal peale USA-d. Arenesid just uued tööstusharud. Välispoliitika: Kuni 1890-ndateni oli Saksamaa välispoliitika Euroopa-keskne. Saksamaa eesmärgiks oli saada tugevaimaks riigiks Euroopa mandril, see tähendas aga põhivastase Prantsusmaa nõrgestamist. Saksamaa üritas endaga siduda võimalikke Pr liitlasi. Liidulepingud sõlmiti Austria-Ungari (1879) ja Itaaliaga (1882). Venemaaga liidu sõlmimine luhtus. 1890-ndatel, kui troonile tõusis uus keiser Wilhelm II, pöörduti Euroopa-keskselt poliitikalt maailmapoliitikale, mis tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülemvõimu pärast maailmas. Saksamaa alustas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Selleks rajati suur laevastik (Inglismaa järel II kohal enne Esimest maailmasõda).
koondusid Interrindesse ja Töökollektiivide Ühendnõukokku 17/09/1991 Eesti Vabariik võetakse ÜRO-sse EMS ja ERSP seadsid eesmärgiks riikliku iseseisvuse; RR liiduleping ja ,,konföderatsioon"; IL ja TKÜN endise korra säilimise. NSVLi keskvõimud võtsid suuna konstitutsiooni muutmisele, mis oleks välistanud liidulepingud. ENSV Ülemnõukogu ennetas seda ja 16. novembril 1988 võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, mis sätestas ENSV seaduste ülimuslikkust üleliiduliste üle. NSVL keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. 1989 jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega sai eesti keel riigikeeleks. Mõne aja möödudes kuulutati 24 veebruar iseseisvuspäevaks.
Sitsiilia (241), Sardiinia (238)- saadi I Puunia sõjaga Sõjad Kartaagoga: I puunia sõda (264-241), II puunia sõda (218-201), III puunia sõda- Kartaago purustamine (149-146). Hispaania (197), Pürenee poolsaar (133), Illüüria (aadria mere idarannik- ') (167), Kartaago - Aafrika provints (146), Provincia narbonensis (lõuna-prants alad) (120). c) Vahemere idaosa romanisatsioon- seda piirkonda valitses Kreeka (2.-1. saj. e.Kr.; Aasia vallutamine 1. saj. e.Kr.-3. saj. p.Kr.)sõlmitakse liidulepingud liit Kreeka riikidega; 3 Makedoonia sõda. 2. saj. e. Kr. Vahemere idaosa (selhulgas Anatoolia (Türgi) rannik) Pontus, Kiliikia, Süüria - provintsid 1. saj. e. Kr.; Armeenia, Juudamaa - liitlas- või vasallriigid (Egiptus). 2. saj. sõjaretked Assüüriasse, Mesopotaamiasse, Araabiasse. d) Lääne-Euroopa romanisatsioon. - Gallia (59-51)- Prantsusmaa alad, sõda keltide ja Caesari vahel - sõjaretked Britanniasse (54) ja Germaaniasse. 1. saj. e. Kr.
ja kõik esitatakse läbisegi Pro et contra 1) Üks nõunik toob välja kõik argumendid propositio poolt ja teine selle vastu -antiikne retoorikavõte: Cicero õpetus diskuteerida `in utramque partem' -skolastiline meetod: `sic et non' -ei pruukinud väljendada isiklikku arvamust 2) Kombineeriti consultatio'ga: pärast argumentide esitamist kuulati kõigi arvamust 3) Rootsi Riiginõukogu 17. sajandil kasutas eriti kaalukate otsuste puhul: sõda või rahu, liidulepingud eelisteks see, et 1. tuuakse konkreetne vaidlussituatsioon ja seal selgubki tõde ning 2. argumendid võetakse läbi süstemaatiliselt 3.selle abil jõutakse otsus kiiremini vastu võtta 3. Hobbesi ja Rousseau kriitika ühisnõupidamiste suhtes Hobbes: ühisnõupidamine on ilukõnelejate paraad. eesmärgiks isiklik populaarsus, mitte asja objektiivne esitamine. Eriti ohtlik, kui omahuvidega retoorikud.
Ülemnõukogu ja valitsuse vahel ei kujunenud. Omariikluse taastamine 1990-1991 aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Kõigis kolmes Balti liiduvabariigis tegutsesid streigikomiteed, kes 1991. aasta algul aktiviseerusid. Lätis ja Leedus korraldati mitmeid sõjalisi jõuoperatsioone, millega loodeti eraldumisele kalduvaid liiduvabariike oma eesmärkidest loobuma. Moskva eesmärgiks sai Baltikumile peale suruda liidulepingud, millega loodeti need taas NSV Liiduga siduda. NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit separatistliku tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega. Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud ka Eestis. Jaanuarikriis etendas olulist rolli Vene NFSV toetus Balti riikidele. 12.jaanuaril 1991 aastal kirjutati Moskvas alla Eesti ja Vene NSFV riikidevaheliste suhete aluse lepingule, millega
3) Munitsiipiumid. Endised iseseisvad linnriigid mis liideti Roomaga, aga elanikele anti kodanikuõigused. Munitsiipiumi elanike puhul oli eripära see, et säilitati kohalikud omavalitsusorganid ja munitsiipiumi elanikud olid sõjaväekohuslased Eraldi seisid Rooma liitlaste territooriumid mis otseselt Roomale ei kuulunud aga asusidmõjusfääris. Sinna kuulusid mitmed latiini linnad ja ka Lõuna Itaalia Kreeka linnad. Liidulepingud sõlmiti kas pärast kapitulatsiooni või ____ . Liidu riigid ei olnud maksukohuslased aga pidid sõjakorral andma oma sõjaväe Rooma alluvusse. Nad moodustasid arvestatava osa Rooma sõjaväest. Niikaua kuni liitlaste kohustusi täideti siseasjadesse ei sekkutud, aga kui neid ei täidetud siis Rooma kuulutas liitlasele sõja ja alistas selle. Rooma riigi sõjavägi Varase vabariigi ajajärgul puudus Roomal alaline armee, sõjavägi kutsuti kokku vaid vajaduse korral
Kõik sõlmisid orduvägedega rahu peale riialastest. Otsisid toetusi Vana-liivimaa välispiiride taga, taani kuninga poole ja leedulaste käest. Taanilt otsest abi ei saadud, küll aga leedulased tegid sõjakäigu ordu aladele, andsid tugeva löögu orduvägedele ja pärast seda tekkis vaikus, Riia linn justkui jöi peale, ordu teda puruks ei löönud, säilisid riia linna kaubanduslikud õigused ja vabandused. 1304 sõlmis Ordu liidulepingud Riialinna vasu Tartu ja saare-lääne piiskopiga. Ordu ostis ära Dünamünde kindluskloostri ära (aastat ei tea) oli võimalik kontrollida sealt Väina jõe kaubandust. Oli justkui oma tahtmise saavutanud, otseseks sõjategevuseks kohe ei läinud. Riia peapiiskop pöördus paavsti poole kaebustega , ordu vastu. 1312 saabus riiga paavsti eriesindaja Fransiscus., kes koostas raporti, seal olid ülesloetud kõik ordu pahateod
annaabi.ee 
