· Liikumis- ja tugielundkond koosneb luudest koos neile kinnituvate lihastega, mis toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. · Skelett hoiab inimest ühes tükis ja toestab. Lihased võimaldavad meil ennast liigutada. LUUSTIK luud koosnevad luukoest, mis on tugi-ja liikumiselundkonna pasiivne osa. Täiskasvanud inimese luustik koosneb enam kui 200,st luust. Inimese luustiku oluliseimad osad on: kolju, selgroog, rinnakorv, ülajäsemete luud, õlavöötme luud, alajäsemete luud ja vaagnavöötme luud. Luustik annab inimesele kehakuju, toestab keha pehmeid kudesid, on lihsatele kinnituskohasks. See võimaldab sooritada liigutusi,kaitseb siseelundeid, on mineraalainete talletaja, vereloomeelund ning rasvade talletaja. LIHASED Lihaste tööks on vaja energiat, mida saadakse glükoosi lagundamisel hapniku abil.Kõikide liigeste liikumapanemiseks on vaja jõudu.Liikumapanev jõud tule...
Peaaegu kõik skeletilihased töötavad vastastikku toimivate paaridena.Kui paarina toimivast skeletilihasest üks tõmbub kokku, siis teine lihas lõtvub. Näiteks küünarvarre liigutamisel toimivad vastandlike paaridena õlavarre tõmbumine ja õlavarre lõtvumine. Lihast sunnib kokku tõmbama lihasrakku saabuv närvierutus. 5.Inimeste luustik Skeletilihased moodustavad ligikaudu 40% inimese kehamassist.Lihastikus on ligikaudu 400 Skeletilihast, mida rühmitame 1)pea- 2)kere- 3) ja jäsemete lihasteks. Pealihasteks on nii alalõuga liigutavad mälumis- kui ka emotsioone väljendavad miimilised lihased. Kere lihastiku moodustavad 1)kaela- 2)rinna- 3)kõhu- 4)ning seljalihased. Kuju järgi eristame pikki, lühikesi ja laiu lihaseid. Kõike pikem lihas on rätsepalihas, kõige suurem tuharalihas. Kõige väiksem lihas inimesel on kuulmeluukest. 6.Lihaste varustamine energiaga Lihased vajavad töötamiseks energiat, mida saadakse peamiselt glükoosi ja rasvade koostisosade lõhustamisel
Silelihased kuuluvad siseelundite koosseisu ja nende kontraktsioonid ei allu inimese tahtele. Südamelihaskude moodustab südame lihaskesta ja sarnaneb ehituselt vöötlihaskoele (lihaskiud on ristivöödilised). Kuna südamelihas ei allu inimese tahtele, siis sarnaneb ta funktsioonilt silelihaskoele. Vöötlihased on tahtele alluvad lihased ning nad jagunevad skeleti- ja hahalihasteks, seede- ja hingamiselundite koostisse kuuluvateks lihasteks (keel, suulagi, neel, kõri), meeleelundite lihasteks. Skeleti- ja nahalihaseid on üle 400 lihase e muskli. Musklid moodustavad inimese kehakaalust üle 1/3 (sõltuvalt east, soost, individuaalsetest iseärasustest. Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja tervet keha. Nahalihased paiknevad pea piirkonnas. Nende ülesanne on avauste kuju ja asendi reguleerimine. Nahalihased e miimilised lihased algavad koljult ja kinnituvad pehmetes kudedes (nahas) või algavad ja lõpevad pehmetes kudedes. Lihaste ehitus.
tugevad ning väga kiired Südamelihased : sarnanevad ehituselt ja talitluselt skeletilihastega, ei allu meie tahtele, nad töötavad automaatselt, pidevalt ega ei väsi Silelihased : koosnevad silelihasrakkudest, tõmbuvad kokku aeglaselt ja meie tahtest sõltumata Peaaegu kõik skeletilihased töötavad vastandliku toimivate paaridena, kui üks lihastest tõmbub kokku, siis teine lõtvub. Inimese skeletilihased jagunevad pea-, kere- ja jäsemete lihasteks Lihased vajavad töötamiseks energiat, mida saadakse glükoosi lagundamsiel Lihaste töövõime sõltub lihaste varustamisest toitainete ja hapnikuga Lihaste töövõimet ja jõudlust saab suurendada, kui treenida järjepidevalt oma keha
S�DAMELIHASED - talitlevad tahtest s�ltumata, automaatselt, v�simatult pidevalt SILELIHASED - silelihasrakkudest, talitlevad tahtest s�ltumata, t�mbuvad kokku aeglaselt, ei v�si v�ga kiiresti Lihased peavad t��tama paarikaupa. �ks l�heneb, siis teine pikeneb. Lihas t�mbub kokku ajust saabunud n�rvierutuse t�ttu. Lihasrakud saavad energiat gl�koosi ja rasvade koostisosi l�hustades. Inimesel on u 400 skeletilihast, mille v�ib jaotada pea-, kere- ja j�semete lihasteks. Lihased v�sivad hapnikupuuduse t�ttu, lihaste kokkut�mbumise kiirusest, sagedusest ja koormusest, sundasendist. Treenides paraneb lihaste verevarustus, treenimata j��vad hapnikupuudusesse.
..keemiline koostis ja toiteväärtus sõltuvad lihas- ja sidekoe sisaldusest ja kvaliteedist Liha koostisesse kuuluvad: · Lihaskude · Sidekude · Rasvkude · Luukude Lihaskude: · Kõige suurema tähtsusega · Moodustab 50-70% rümba massist · Sõltuvalt loomaliigist ja vanusest on lihaskude heledama või tumedama värvusega · Lihaskude koosneb peenikestest lihaskimpudest (fibrillidest), mis sidekoe abil ühinevad lihaskimpudeks ja viimased omakorda lihasteks Mida vähem on lihastes sidekudet, seda kõrgem on liha toiteväärtus. Sidekude: · Moodustub: o kelmetest o kõõlustest o kõhredest jne... · sidekoes on ülekaalus mittetäisväärtuslikud valgud kollageen ja elastiin. · Sidekudet on rohkem vanematel loomadel ja tööloomadel · Loomakere esiotsas on sidekudet rohkem kui taguosas · Sidekude moodustab 9-14% loomaorganismist Rasvkude: · Osatähtsus 0,6-40%
- Kollane- toitainete varu, rasvad. - Kõõlused- lihased kinnituvad lihastele, kannavad lihaste liigutused luudele, võimaldab liigutada. - Luustik- skelett. Lihastele kinnituskohaks, kaitseb, võimaldab liikuda, annab kuju. Lihased- liigutamiseks, kehatemperatuuri säilitamine, kaitseb, annab kuju. - Skeletilihased- vöötlihased, allub inimese tahtele, kokkutõmbed tugevad ja kiired. Jagunevad pea-, kere- ja jäsemete lihasteks. - Südamelihased- ei allu meie tahtele, automaatselt, tõmbuvad rütmiliselt kokku. - Silelihased- tahtest sõltumata, tõmbuvad kokku aeglaselt. Lihased vajavad energiat- glükoosi lagundamisel. Töövõime sõltub hapnikust ja toitainetest. Vereringe - Veenid- toovad hapnikuvaese vere kehast südamesse. - Arter- pumbatakse hapnikurikas veri kehasse - Kopsuarter- hapnikuvaene veri südamest kopsudesse
Reguleerib elundi valendiku suurust ja peristaltika teel segab ning transpordib seedekanali sisaldisi. Lihaskest koosneb silelihaskoest ja tavaliselt moodustab kaks teineteisega ristuvat kihti: välimine ehk nõrgem kiht on pikikiht, sisemine ehk tugevam kiht on ringikiht. Lihaskihtide vahel on rohkesti vere- ja lümfisooni ning motoorikat reguleerib autonoomne närvipõimik. Traktide algus ja lõpposas on lihaskest vöötlihaseline ja muutunud iseseisvateks lihasteks. Lihaskesta & serooskesta ühendab subserooskude. Serooskest. Väliskatteks siseelunditele ja vooderdab kõhuõõneseinu. Ta on õhuke, sile, niiske elastne kate mis vähendab elundite omavahelist hõõrdumist. Väliskesta kaudu kulgevad elundite juurde veresooned ja närvid. Seedeelundkonna ELUNDID. Suuõõs on seedeaparaadi algus osa. Tema seinteks on huuled, põsed, suupõhi ja suulagi
peenikestest vöötlihaskiududest. Iga lihaskiu sees on veel tuhandeid peenemaid kiudusid, mille sees väiksed müosiini- ja aktiininiidikesed. (Entsüklopedia, 2015) 3 (Skeletilihas, 2015) 1.2 Lihase tüübid 1.2.1 Skeletilihased Skeletilihased näivad mikroskoobi all vöödilised, nii et neid nimetatakse ka vöötlihasteks. Kuna inimene suudab nende liikumist ise juhtida, nimetatakse neid veel ka tahtele alluvateks lihasteks. Need lihased kinnituvad luudele ning neid on inimese kehas umbes 640. Skeletilihased liigutavad kehaosi, annavad kehale kuju, on vee ja valkude tagavara ning aitavad säilitada kehatemperatuuri. Treeningu ajal kasutab inimene just neid lihaseid. (Elundkonnad, 2015) 1.2.2 Südamelihased Südamelihased moodustavad südame põhimassi. Need on ehituselt ja talitluselt sarnased skeletilihastele, kui neid ei saa inimene ise kontrollida. Südamelihased töötavad automaatselt,
peenikestest vöötlihaskiududest. Iga lihaskiu sees on veel tuhandeid peenemaid kiudusid, mille sees väiksed müosiini- ja aktiininiidikesed. (Entsüklopedia, 2015) 3 (Skeletilihas, 2015) 1.2 Lihase tüübid 1.2.1 Skeletilihased Skeletilihased näivad mikroskoobi all vöödilised, nii et neid nimetatakse ka vöötlihasteks. Kuna inimene suudab nende liikumist ise juhtida, nimetatakse neid veel ka tahtele alluvateks lihasteks. Need lihased kinnituvad luudele ning neid on inimese kehas umbes 640. Skeletilihased liigutavad kehaosi, annavad kehale kuju, on vee ja valkude tagavara ning aitavad säilitada kehatemperatuuri. Treeningu ajal kasutab inimene just neid lihaseid. (Elundkonnad, 2015) 1.2.2 Südamelihased Südamelihased moodustavad südame põhimassi. Need on ehituselt ja talitluselt sarnased skeletilihastele, kui neid ei saa inimene ise kontrollida. Südamelihased töötavad automaatselt,
selgroolülisid ja roideid omavahel, laiad lihased paiknevad kereõõnte seintes. Enamik lihaseid algab ja lõpeb kõõlusega, vaid üksikutes kohtades kinnituvad lihaskiud otse periostile. Pikkadel lihastel nimetatakse keskmist paksenenud osa kõhuks, algusosa peaks ja lõpuosa sabaks. 19. Lihaste jaotus (liht- ja sulgjad lihased) Lihasekiudude erinevate seostusviiside alusel kõõlustega jaotatakse lihsaed liht- ehk dünaamilisteks lihasteks ja sulgjateks ehk statodünaamilisteks lihasteks. Dünaamilistes lihastes kulgevad lihaskiud paralleelselt lihase pikiteljega ning otstes lähevad üle samasuunalisteks kõõluskiududeks. Statodünaamilistes lihastes paiknevad lihaskiud pikitelje suhtes põiki ning jagunevad poolsulgjateks, sulgjateks, kahelisulgjateks ja mitmelisulgjateks lihasteks. Poolsulgjatel lihastel kinnituvad kõõlused lihase kõhu välispinnale. Sulgjal lihasel tungib kõõlus lihasesse ja temale kinnituvad terava nurga alt lihasekiud.
pleuraõõnes ja kopsudes suureneb ning ÕHK SURUTAKSE VÄLJA. Väljahingamist loetakse passiivseks protsessiks. Kopsu pleuraõõne hermeetilisuse rikkumisel rõhud väliskeskkonnas ja pleuraõõnes võrdsustuvad (NB! Normaalselt on pleuraõõnes rõhk atmosfäärirõhust madalam ja nüüd tungib õhk pleuraõõnde surudes pleura sisemisele lestmele ja sealt edasi kopsukoele). Nii võib pleura vigastuse tagajärjeks olla tõsine hingamishäire. Seega on hingamises osalevateks lihasteks roietevahelised lihased ja diafragma; hingamise abilihasteks õlavöötme ja kõhulihased. Normaalse rahuolekuhingamise juures abilihased ei osale. Kopsude inspiratoorsel laienemisel juhitakse atmosfääriõhk haruneva torude süsteemi kaudu gaasivahetuspiirkondadesse. Trahhea kaudu jõuab õhk mõlemasse peabronhi ja jaotub siis bronhiaalpuu järjest peenemaks muutuvatesse harudesse. Kuni terminaalbronhioolideni on hingamisteedel üksnes õhku juhtiv funktsioon. Neile
Mida rohkem lihasrakke kokku tõmbub, seda suurem on lihaste jõud · Skeletilihased moodustavad ligi 40% täiskasvanu kehamassist, inimesel on umbes 400 skeletilihast, mida jaotatakse pea- (mälumis- ja miimilised lihased, mälumislihaste abil peenestame toitu, miimiliste lihaste abil näitame välja emotsioone), kere- (kaela-, rinna-, kõhu- ja seljalihased) ja jäsemete lihasteks. Kui skeletilihased liiga kaua töötavad, nad väsivad (neis jääb hapnikku väheks ja koguneb piimhape) ja tagajärjeks on lihasevalu · Kuju järgi eristatakse pikki, lühikesi ja laiu lihaseid. Pikim lihas on rätsepalihas, kõige suurem on tuharalihas, kõige laiem on seljalailihas ja kõige väiksem kuulmeluukest liigutav lihas. · Lihas teeb kokkutõmbumisel tööd, milleks on vaja energiat, mida lihasrakud saavad glükoosi
tegevuse käigus ning meeskonnatöö on efektiivne siis, kui iga liige tunnetab oma ja teiste ülesandeid. Seetõttu tasub võtta aega selleks, et põhjalikult kõikidele üksteise rollid lahti seletada. Efektiivse meeskonnatöö tagamiseks soovitab Christiansen(1999) oma artiklis "Meeskonnavaim ja motivatsioon on treenitavad nagu lihased" keskenduda üheteistkümnele valdkonnale, mida võib piltlikult nimetada lihasteks. Need valdkonnad kehtivad nii äris kui ka perekonnaelus. · Meeskonna tasakaal. Meeskonnas valitseb tema liikmete võimete ja oskuste optimaalne kombinatsioon. Kõik meeskonnaliikmed on teadlikud kaaslaste tugevatest ja nõrkadest külgedest. Meeskonnas arvestatakse ja rakendatakse kõigi liikmete eripära ja ei nähta teineteises konkurenti. · Eesmärgid ja rollid. Iga meeskonnaliige on teadlik rühma ühisest eesmärgist ja oma rollist meeskonnas
6. Rakkude Puudub Puudub On jagunemisvõime 7. Regeneratsioon Satelliitrakkudega Pole võimeline Jagunemisvõimeline Sarnasused: kokkutõmbumisvõimelised, endomüüseum, sidekude kõigis, ümbritseb basaalmembraan 19. Lihase ehitus Igat lihaskiudu ümbritseb endomüüsium Lihaskiud moodustavad kimpe, mida ümbritseb perimüüsium Lihaskimbud seob lihasteks sidekoeline epimüüsium 1. Luu 2. Perimüüsium 3. Veresoon 4.Lihaskiud 5. Lihaskimp 6. Endomüüsium 7. Epimüüsium 8. Kõõlus 20. Lihaskiudude tüübid Skeletilihaskiud: I tüüpi lihaskiud (punane) o Aeglased o Väsivad vähe o Palju mitokondreid o Väikese läbimõõduga II tüüpi lihaskiud (valge) o Jämedamad o Kiired kuid lühiajalsied liigutused
o Sarkoplasma retiikulum- tsütoplasma võrgustik e ER o Sarkosoom- mitokonder 17. Lihaskudede tüübid, nende ehitus, esinemine organismis Skeletilihaskude- tahtelised liigutused o Vesi 70-75%, org ained- 23-28%, valgud 18-22%, lipiidid 2-3%, mineraalained 1-1,5% o Lihaskiud, endomüüsium (ümbritseb lihaskiudu), lihaskimp, perimüüsium (kimp, mis moodustub lihaskiududest), veresoon, epimüüsium (seob lihaskimbud lihasteks) Südamelihaskude o Esineb ainult südame lihases o Koosneb lihasrkkudest, hargnevad, sisaldavad 1-2 o Lihasrakud on eraldataud omavahel vahediskiga o Lihasrakkude vahel on sidekude o Kontraktsioon on rütmiline ja tahtele allumatu Silelihaskude o Esineb siseelundite seintel o Ei allu tahtele o Kokkutõmbed on aeglasemad, vähem jõulised ja väsimatud, haaravad kogu lihast, tihti laielised
juur- ja puuviljad, salatid, hautised Leia söömiseks alati aega, süües muu toimetuse kõrval, ei saa kõhtu täis. Treeningud: Eesmärk põletada aeroobse treeninguga ära liigne rasv ja äratada jõusaalitreeninguga lihased ellu. Reeglipärane treening kiirendab ainevahetust, põletab rasvu, aitab muutuda saledamaks, kuid samas ka tugevamaks ja lihaselisemaks. Lihased omakorda kulutavad energiat. Treening peaks keskenduma rasva muutmisele lihasteks. Kestvustreening peaks olema korrapärane ja sage rahuliku pulsiga rasvapõletustreening. Õige pulsisagedus on 60-75% maksimaalsest ( 220 - vanus) ehk selline, millega suudad veel rahulikult rääkida, samas kergelt higistades. Kui Sinu kehamassiindeks on üle 25 (kehakaal (kg) : pikkus (m2)), ei sobi treeninguteks jooks, stepperil käimine, stepp-, latiino-, hi-low- aeroobika, sest liigne kehakaal lõhub liigeseid!
Tegevuselt on nad sarnased skeletilihastega kuid ei allu meie tahtele. Südamelihased töötavad automaatselt rütmiliselt. Silelihased vooderavad siseelundite seinu ja nende tegevus ei allu samuti meie tahtele. Silelihased tõmbuvad kokku aeglaselt ja väikese jõuga. Soolte lainelised liigutused on silelihaste kokkutõmbumiste ja lõtvumiste tulemus. Inimeste lihastik. Skeletilihased moodustavad 40% täiskasvanu kehamassist. Lihased jaotatakse pea-, kere- ja jäsemete lihasteks. Pealihased jaotuvad mälumis- ja miimilisteks lihasteks. Inimesel on näoilmeid võimaldavad lihased väga hästi arenenud. Me saame väljendada emotsioone rõõmu, viha ja hirmu, kurbust jne. Kuju järgi eristatakse pikki, laiu ja lühikesi lihaseid. Lihaste energiavarustus. Selleks et liigutusi teha, vajavad lihased energiat. Energia saavad lihased glükoosist. Glükoosi lagundamiseks on vaja hapnikku. Lihaste töö jõudlus sõltub varustatusest toitainete ja hapnikuga.
oluliselt nende pindala, suur pindala tstab nende efektiivsust hapniku transportijatena. NB! Erinevate rakkude mtmed joonisel ei ole proportsionaalsed! SPORDI LDAINED I TASE NB! vahemikku 5200 .m, mnede neuronite kige pikema jtke aksoni pikkus vib aga kndida le he meetri. Normaalsete ertrotstide mtmed varieeruvad vikeses ulatuses, nende lbimt on 78 .m. Lihasraku talitluse kige iseloomulikum ilming on kontraktsioon (lhenemine, kokkutmme), tnu millele annavad lihasteks koondunud lihasrakud inimesele liigutuste sooritamise vime ja liikuvuse. Nrvirakkude peamine lesanne on elektriliste signaalide nrviimpulsside genereerimine ja edasikandmine, ertrotsdid on aga kohandatud hapniku organismisiseseks transportimiseks. Erinevaid rakke on inimese kehas oluliselt rohkem kui seni nitena toodud kolmik. Kuigi erinevate rakkude ehitus ei ole kaugeltki mitte hesugune, on nende philised struktuurid siiski sarnased.
teineteisele. Lihased rühmituvad liigese ümber vastavalt liigese iseloomule. Liigutused jäsemetes toimuvad pikkade kõõluste abil. Lihaste nimetused tuletuvad nende ehitusest, talitlusest ja paigutusest Lisaks eelnevale aitavad lihased kaasa vere tsirkulatsioonile, soodustades vere liikumist veenides. Valdav osa keha soojusest produtseeritakse lihastes. Vastavad funktsionaalsetele lähtepunktidele ja skeleti alaosadele rühmitatakse lihaseid naha, kere, pea ja jäsemete lihasteks. 12. Lihaste abiseadeldised: Abiseadelised arenevad lihaseid ümbritsevast sidekoest ja nad soodustavad lihaste talitlust. Fastsiad ehk sidekirmed – tihekiuline sidekoe kest üksikute lihaste vahel. Süviaalpaunad – esinevad seal kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Sellised paunad aitavad vähendada hõõrdumist kõõluste ja nende naaberorganite vahel. Kõõluste sünoviaaltuped - esinevad jäsemete digitaalsetes osades ja neid saab
Meeleelundid. Nahk piirkondades ei ole harjad ja vaod ühtlaselt arenenud. Eriti hästi on nad väljakujunenud sõrmede peopesapoolsel pinnal ja moodustavad rangelt individuaalse joonise (papillaarjoonis - kasutusel kriminalistikas). Näsakihis leiduvad silelihasrakud, mis on mõningates kohtades koondunud kimpudeks. Karvakotikese külge kinnituvaid silelihasrakke nim. karvapüstitajateks lihasteks. Nende kokkutõmbumisel (näiteks külma käes, hirmu korra) tekivad nahale väikesed konarused - nn. kananahk. Näsakiht on varustatud arvukate vere- ja lümfisoontega, närvikiudude ja närvilõpmetega. * Võrkkiht koosneb sassiskiulisest tihedast sidekoest. Ta annab nahale iseloomuliku tugevuse ja vastupidavuse. Temas on rohkesti veresoonekesi, närvikiude, meelerakke ja silelihasrakke. Siin paiknevad ka higi- ja rasunäärmed ning karvade juured. Oma alumises osas läheb ta pikkamisi üle
tähendust - siia loetakse vaid vöötlihaskoest skeleti- (somaatilised) lihased. Skeletilihased. Nimetus "skeletilihased" tähendab, et reeglina kinnituvad sellised lihased skeleti luudele (mõnikord võib kinnituskohaks olla ka sidekude membraan, ligament, teise lihase kõõlus, fascia). Skeletilihaseid on eri autorite andmetel 300 kuni 600 (olenevalt sellest, kas lugeda suurte lihaste osad omaette lihasteks või mitte) ja nad moodustavad 30-40% keha massist. Arengust: Lihased (koos sidekudedega) arenevad mesodermist (loote keskmisest kihist). Mesodermi diferentseerumisel tekivad somiidid - paarilised rakumassid keha segmentides. Somiitide keskkihis tekivad müotoomid, kus algsetest mesenhümaalsetest rakkudest arenevad müoblastid - primitiivsed lihasrakud, ja neist omakorda lihaskiud. Lihaseid, mis täiskasvanud organismis asuvad täpselt samal kohal, kus nad algusest
· vöötlihaskude koosneb väga pikkadest kiududest. Tuumad on surutud raku perifeeriasse, rakumembraani alla. Müofibrillid paiknevad paralleelselt. Vöötlihaskude allub reeglina meie tahtele ning sellest on moodustunud kõiki skeletilihased ning osa siseelundite lihaseid. Skeletilihaseid on 300-600. Moodustavad 30-40% meie keha massist. Osa skeletilihaseid paikneb samas kohas, kus nad evolutsiooni algusest peale on arenenud neid nimetatakse autohtoonseteks lihasteks. Osa skeletilihaseid on evolutsiooni vältel rännanud teise kohta need on heterohtoonsed lihased. Skeletilihaste osad: · pea laienev algusosa, koosneb rohkem lihaskoest ja vähem sidekoest · kõht jäme keskosa, koosneb peamiselt lihaskoest, mille vahel on ka sidekudet · kõõlused peenemad algus- ja lõpposad, koosnevad ainult sidekoest. Alguskõõlus võib olla väga lühike, kuid on alati olemas. Lõppkõõlus on tavaliselt pikk. Lihasraku energeetikast:
LIHA JA LIHATOOTED 2.1. Liha ehitus, keemiline koostis ja toiteväärtus Liha kujutab endast tapetud loomade, lindude või ulukite terveid toidukõlblikuks tunnustatud (veterinaarkontrolli templiga märgistatud) rümpasid või nende osi. Liha koostisse kuuluvad lihaskude, rasvkude, sidekude ja luukude. Lihaskude on kõige suurema tähtsusega, moodustades 50...70% rümba massist. Ta koosneb peenikestest kiududest (fibrillidest), mis sidekoe abil ühinevad lihaskimpudeks ning viimased omakorda lihasteks. Lihaskude sisaldab 16...22% valku, 2...3% rasva, 1% süsivesikuid, 1...2% ekstraktiivaineid, 0,7...1,5% mineraalaineid, B-rühma vitamiine ja 72...80% vett. Lihaskoes asuvad põhiliselt täisväärtuslikud valgud müoglobiin (lihamahlas, annab lihale punase värvuse) ning aktiin ja müosiin (lihaskius). Rasvkude koosneb rasvast ja kohevast sidekoest. Ta on koondunud põhiliselt naha alla, siseorganite ümber ja kõhu piirkonda. Kuid seda on ka üksikute kihtidena lihaste
med joonisel ei ole proportsionaalsed! 6 SPORDI ÜLDAINED I TASE vahemikku 5200 m, mõnede neuronite kõige pikema jätke aksoni pikkus võib NB! aga küündida üle ühe meetri. Normaalsete erütrotsüütide mõõtmed varieeruvad väikeses ulatuses, nende läbimõõt on 78 m. Lihasraku talitluse kõige iseloomulikum ilming on kontraktsioon (lühenemine, kokkutõmme), tänu millele annavad lihasteks koondunud lihasrakud inimesele liigutuste sooritamise võime ja liikuvuse. Närvirakkude peamine ülesanne on elektriliste signaalide närviimpulsside genereerimine ja edasikandmine, erütrot- süüdid on aga kohandatud hapniku organismisiseseks transportimiseks. Erinevaid rakke on inimese kehas oluliselt rohkem kui seni näitena toodud kol- mik. Kuigi erinevate rakkude ehitus ei ole kaugeltki mitte ühesugune, on nende põhilised struktuurid siiski sarnased.
34 Südamelihased on vöötlihased, mille rakkudes on mitu tuuma. Tegevuselt on nad sarnased skeletilihastega, kuid ei allu meie tahtele. Südamelihased töötavad automaatselt rütmiliselt. Silelihased vooderavad siseelundite seinu ja nende tegevus ei allu meie tahtele. Silelihased tõmbuvad kokku aeglaselt ja väikese jõuga. Soolte lainelised liigutused on silelihaste kokkutõmbumiste ja lõtvumiste tulemus. Skeletilihased jaotatakse pea-, kere- ja jäsemete lihasteks. Pealihased jaotuvad mälumis- ja miimilisteks lihasteks. Näoilmeid võimaldavad lihased on inimesel väga hästi arenenud. Me saame väljendada emotsioone – rõõmu, viha ja hirmu, kurbust jne. Kuju järgi eristatakse pikki, laiu ja lühikesi lihaseid. Selleks et liigutusi teha, vajavad lihased energiat. Energiat saavad lihased glükoosist. Glükoosi lagundamiseks on vaja hapnikku. Lihaste töö jõudlus sõltub toitainete ja hapnikuga varustatusest.
annaabi.ee 
