Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Liha-kala kaonormide tabel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
puhastatud, praetud, neto, bruto, jaanuarist, koorega, mahl, konserv, luud, kapsas, kurk, ribad, rasv, kõõlused, tooresautatud, ribade, seller, kelmed, kangid, röstitud, kartul, fritüüris, kuumutatud, kapsapeaakkmass, kooreta, räim, rood, kuubikuteks, toored, pehmeks, sibul, porgand, kasvuhoone, avamaa, juurseller, redis, peet, koorest, mandelmooniseemned 15 5 liköör 10 3 tomatipasta 23 4 Tabelis olevad andmed saadud kaalumise teel. 10. Toiduainete külm- ja kuumtöötlemis kaonormide tabel Tabel nr 2 Külm- Kuum- Valmis- Neto Bruto töötle- töötle- toote Toiduaine nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g 1 2 3 4 5 6 Kartul : toores puhastatud kuni 1 septembrini 125 20 100 - 100 puhastatud , keedetud
magusad koogid 40-70 tordilõigud 70-100 Joogid: piim, keefir 200 kohv 100-150 tee 150-200 Külmtööt Kuumtöö Valmis- BRUTO - NETO t- Nimetus toote g lemiskao g lemiskao kaal g % % Piim- ja piimatooted: Piim 102 2 100 - 100 Keefir 105 5 100 - 100 Jogurt 105 5 100 - 100
8 8.1 6.8 114 64. Lihaseljanka 250 8.1 11.8 3.7 162 65. Hernesupp kruupidega 250 7.7 3.4 28.2 129 66. Köögivilja-klimbi 250 3.7 6.8 17.4 154 67. Külm bors 250 2.6 5.5 7.5 93 68. Piimasupp riisiga,mannaga 250 6.8 9.3 23.7 213 69. Piimasupp makaronidega 250 7.5 0.3 24.4 234 70. Praetud kala 100/5 23 13 0 215 71. Munaga paneeritud praekala 90/5 18 17 6 258 72. Praetud kalakotletid 100/5 18 14 10 248 73. Köögiviljaga pikitud liha 75/100 25 19 9 316 74. Guljass veiselihast 75/100 24 24 7 350 75. Biifsteek (naturaalne) langett 75 22 18 0 259 76
4 Toidud Koorene lõhesupp TOIDU NIMETUS Koorene Lõhesupp portsjoni kaal g 200 valmistatavaid portsjoneid kokku 30 Valmistamise Hind km- Retsepti kaal kaal ta 1 Kao 1 x x Ühiku Retsepti Toiduained Ühik bruto % neto bruto neto hind hind Porrulauk kg 0,030 24 0,028 0,900 0,840 0,863 0,026 Porgand kg 0,025 25 0,019 0,750 0,570 0,573 0,014 Kartul kg 0,055 20 0,044 1,650 1,320 0,450 0,025 Või 22% kg 0,001 0 0,001 0,018 0,018 5,950 0,004 Oliiviõli L 0,003 0 0,003 0,090 0,090 7,140 0,021
Decimal Binary Octal Hexadecimal Base-10 Base-2 Base-8 Base-16 0 0 0 0 1 1 1 1 2 10 2 2 3 11 3 3 4 100 4 4 5 101 5 5 6 110 6 6 7 111 7 7 8 1000 10 8 9 1001 11 9 10 1010 12 A 11 1011 13 B 12 1100 14 C 13 1101 15 D 14 1110 16 E 15 1111 17 F 16 10000 20 10 17 10001 21 11 18 10010 22 12 19 10011 23 13 20
Seletus Selles töövihikus on näiteid ja ülesandeid statistiliste keskmiste ja variatsioonannäitarvude kohta Töövihikut on soovitav täita järjest. Algul uuri esitatud näiteid ja seejärel tee ära vastavad harjutu Ülesannete vastused on toodud lehel "Vastused". Näidete uurimisel tuleks pöörata tähelepanu järgmistele momentidele: - algandmete esitamine; - arvutuste organiseerimine ja paigutus; - vastava Exceli funktsiooni kasutamine, viited andmeid sisaldavatele lahtritele; - seletuste lisamine. Page 1 Seletus äiteid ja ülesandeid statistiliste keskmiste ja variatsioonannäitarvude kohta. täita järjest. Algul uuri esitatud näiteid ja seejärel tee ära vastavad harjutusülesanded. on toodud lehel "Vastused". s pöörata tähelepanu järgmistele momentidele: e; mine ja paigutus; iooni kasutamine, viited andmeid sisaldav
, -- [ ] (+/- () ) : , . , . «» . C. . 9- c 8 2008 : : 2- 7 2000 -- 7 2008 (. . 31 1999 ) (2000-2004) (.., 2004) -: (2004-2007) (2007-2008) : : 5- 16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · : o 1996 · 2000 · 2004 · 2008 · · · · · (. 7 1952 (56 ), , , ) -- , 8 2008 -- . 7 2000 7 2008 ( . .
TOIDU NIMETUS portsjoni kaal g valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kokku: 0.000 0.000 Mise en place: 1. Valmistamine 1. Serveerimine: 1. TOIDU NIMETUS Waldorfi salat portsjoni kaal valmistatavaid g portsjoneid 150 kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto
leidub 31 A Piim, muna, maks Vajalik kasvuks, silmanägemiseks, organismi kudede taastamiseks jne D Merekalad, maks Soodustab kaltsiumi imendumist, mis vajalik luude ja hammaste moodustumiseks jne E Porgand, kapsas Pidurdab rakkude vananemist, kaitseb organismi, varustab seda hapnikuga jne B1 Jahud, leib, pärm Vajalik energia loomisel jne B2 Leib, juust, piim Vajalik toitainete ainevahetuses, organismi kasvamises jne B6 Kala, maks, jahud Vajalik süsivesikute, valkude ja rasvade lõhustumises
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . , .. : ()
Laiendatud bilanss ja kasumiaruanne BILANSS, kroonides 31.12.2007 31.12.2008 30.12.2009 Varad Käibevarad Raha kokku 218 471 494 454 92 743 Sularaha kassas 84 480 45 303 40 156 Arvelduskontod 133 991 449 151 52 587 Nõuded ja ettemaksed kokku 542 872 247 020 206 867 Nõuded ostjate vastu 320 299 152 192 162 203 Muud nõuded 185 844 23 704 25 455 Intressinõuded 7 944 0 105 Viitlaekumised 0 0 23 404 Muud lühiajalised nõuded 0 0 1 946 Ettemaksed 36 729 71 124 19 209 Laekumata toetused 0 0 0 Varud kokku 342 466 24
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva 85. Räpina 86. Valgjärv
portsjoni kaal g 150 valmistatavaid portsjoneid kokku 60 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind km- ta Retsepti Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto x neto Ühiku hind hind Riis(sõmer) kg 0,040 0 0,040 2,400 2,400 0,610 0,024 Vesi l 0,110 0 0,110 6,600 6,600 0,000 Puljongikuubik(köögivilja) kg 0,002 0 0,002 0,120 0,120 8,300 0,017 Külmutatud köögiviljad (hernes,mais) kg 0,050 0 0,050 3,000 3,000 1,500 0,075 Sool
KEEMIA ÜLESANDEID KÕRGKOOLI ASTUJAILE 21. 640 grammist 20%-lisest lahusest aurutatakse välja 140 grammi lahustit. Mitme R.Pullerits 1985 protsendiline lahus saadakse? 22. 140 grammi 1%-lise lahuse kokkuaurutamisel saadi 1,5%-line lahus. Leida saadud I Protsentarvutused lahuse mass. 23. Segati 40 grammi 10%-list ja 10 grammi 5%-list lahust. Mitme protsendiline lahus A saadi? 1. 5,6 grammist ainest valmistati 28 grammi lahust. Milline on saadud lahuses aine 24. 18 grammi lahuse lahjendamisel 2 gr
Euroopa riigid: Aasia riigid: 1. Island, Reykjavik 44. Afganistan Kabul 2. Suurbritannia, London 45. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 3. Iirimaa, Dublin 46. Armeenia Jerevan 47. Aserbaidzaan Bakuu 4. Portugal, Lissabon 48. Bahrein Al-Manamah 5. Hispaania, Madrid 49. Bangladesh Dhaka 6. Prantsusmaa, Pariis 50. Bhutan Thimphu 7. Belgia, Brüssel 51. Brunei Bandar Seri Begawan 8. Holland, Amsterdam 52. Filipiinid Manila 9. Saksamaa, Berliin 53. Gruusia Thbilisi 10. Sveits, Bern 54. Hiina Peking 55. Ida-Timor Dili 11. Itaalia, Rooma 56. Iisrael Tel Aviv 12. Austria, Viin 57. India New Dehli 13. Tsehhi, Praha 58.
Average - saagikus Aasta Ettevõte 1999 2000 2001 2002 102 6,25 35,333333333 30 103 7,3129251701 105 16 106 15,223880597 107 12,5 3,1027027027 10,557142857 108 12,3968253968 21,506666667 22,916666667 110 20 20 111 5,7894736842 113 25 114 2,5 116 12,1581920904 25,812080537 20,702290076 25,425120773 118 18 127 26,3125 128 20,45 16,721311475 130 21,176470588 24,064516129 17,497206704 132
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse õppetool Janely Tilk PUHKEMAJA Äriplaan Juhendaja: A. Nohrin Pärnu 2013 Puhkemaja SISUKORD Puhkemaja 1.1. Äriidee kirjeldus Eesti inimene on õppinud puhkama ja lõõgastuma ka kodumaal. Puhkust ja aja maha võtmist vajame vahel kõik. Looduskaunis kohas, Pärnu külje all, asub Laine Kinnisvarabüroo OÜ kuuluv maja. Plaanis on rentida maja aastaringseks kasutamiseks, mis tooks ka rendile andjale kasu. Olemasolevates ruumides on võimalik majutada 24 inimest, lisaks toitlustada ja luua head võimalused lõõgastumiseks ja puhkuse nautimiseks. Maja esimesel korrusel asuvad WC/dussiruum, esik, garaaz ning abiruum. Olemas on köögiplokk koos elektripliidi, küpsetusahju, mikrolaineahju, veekeetja ning külmkapiga. Lisaks sellele on esimese
Keetmine o Värsked kületatud konserveeritud o Järjesta tükeldatud köögiviljad keetmise aja järgi Keedetudköögiviljadtoidud o Keedetud kartul jt. o Köögiviljapudrud,püreed o Pudigud,terriinid,timbalid-vesivannil TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Hautatud köögiviljatoidud o Küüslaguraguu o Köögiviljaraguu o Kapsarullid o Ratastouille Praetud köögivil. · Toorelt või keedeltult · Praetud kartulid o Pariis · Köögiviljakotletid(pluss manna) · Kaalikad,kõrvitasad,tsukiinid · Tomatid Küpsetatud köögiviljadtoidud · Kastmega üleküpsetatud · Vormiroad · Täiteud pabrika Ühepajatoidud · Lisaks liha,kala,vorstid,pasta,seened jt. · 'tükeldus-ühesugune,ilus välimus · Potti panemine keeduaegu o Arvesta erinevaid keeduaegu o Üheaegne valmimine
Kangid, portsjonis 160 g. Liha pruunistatakse, lisatakse sibul ning pruunistatakse, võib lisada ka natuke tomatipastat, lisatakse vesi ning hautatakse, hautamise lõpus lisatakse hapukurk, maitsestatakse, hautatakse lõpuni. · Klopsid- Veiseiha (kintsutükk, seljatükk) 1,5 2 cm paksused viilud, massiga 160 g, ovaalse kujuga. Portsjontükid pruunistatakse, maitsestatakse kui ühelt poolelt on praetud, lisatakse vesi ja hautatakse kuni liha on pehme, pärast valmistatakse koorekaste. · Liharullid veseliha/vasikaliha/sealiha/kanaliha, reietükk, vasardatud, maitsestatud viiludele asetatakse täidis, keeratakse kokku, seotakse või kinnitatakse puutikuga. · Risotto kõik lihaliigid, kuubikud 20 30 g portsjonis, koos riisiga portsjonis 140 150 g. hautatakse koos riisiga
51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70
Päevalilleseemned 630 19,8 49,5 0,05 0 24,6 0 6 5 0 37,8 2,3 0,25 10,3 - 0 - 0 3,5 3 690 116 355 700 - 6,8 Küügiviljad, maitsetaimed ja seened. Köögiviljakonservid. Kartul, koorega, toores (0.86) 58 1,5 0,09 0,03 0 12,6 0 1,3 1,1 0 0,04 0,18 0,02 0,9 0,39 0 0,32 9,5 0,95 1 430 4,8 20,6 38,7 0,18 0,58 Kartul, kooreta, toores 78 1,7 0,1 0,03 0 17,2 0 1,8 1,3 0 0,05 0,21 0,02 1,1 0,44 0 0,37 11 1,1 1 500 5,6 24 45 0,2 0,67 Kartul, koorega keedetud (0
1. Abiturient keskkoolilõpetaja 61. Duplikaat (dublikaat) koopia 2. Absoluutne täielik 62. Efekt mõju, mulje (üllatav) 3. Abstraktne kujutatav 63. Eksemplar üksik ese 4. Absurdne võimatu 64. Entsüklopeedia teatmeteos 5. Adekvaatne vastav 65. Fajanss peen valge savi 6. Afekt kontrollimatu tundepuhang 66. Familiaarne liiga tuttavlik 7. Aferist õnnekütt 67. Filigraane peenelt töödeldud 8. Afiss müürileht 68. Forsseerima üle võimendama, kiirendama 9. Akadeemik teadusliku kraadiga isik 69. Fundamentaalne põhiline, põhjapanev 10. Akrobaat võimleja 70. Garaaz autokuur 11.
Tarrendis roogade valmistamiseks. Vasika v veisejalgadest, vasikapeadest. *Fümee-suppide ja kastmete maitsestamiseks kasutatav tarretuv kontsentreeritud pruun puljong. Keedetakse pruunistatud kontidest v lihast, praejääkidest. 10. supid tükeldatud toiduainetest- * bors peet, liha, (seened). Magushapu. Serv hapukoore ja maitserohelisega. * rassolnik hapukurk, liha, kapsasköögivili. Magushapu * seljanka sibul, hapukurk, tomatipasta, liha. * minestrone peekon, sink ; sibul, kapsas, kaunvili, riis. Serv riivitud juustuga 11. püreesupid- 60%supivedelikku ja 40% muid toiduaineid(köögivilju, seeni, juutu, tangaineid, mereande, kala, puuvilju). Värvilised köögiviljad kuumutatakse väheses rasvaines ja keedetakse puljongis pehmeks. Valmis supp püreestatakse ja maitsestatakse. Õrnekonsistetsi saamiseks ja toiteväärtuse tõstmiseks võidakse lisada tükikese külma võid. Peale koore lisamist supi kuumus ei tohi minna üle 65 kraadi. 12
Sigrit Luik KK12-KE 1. V 2. A 3.S 4. T 5. L 6. A 7. K 8. U 9. K 10. K 11. E 12. L 13. T 14. S 15. Ö K16 . L 17. I 18. A 19. A 20. K 21. I 22. A 23. K 24. O 25. H 26. R 27. V 28. A 29. N 30. A 31. T 32. A 33. L 34. L 35. I 36. N 37. N 38. W 39. I T 40. N 41. 42. E R 43. 4
Kuupäev Veetase Vooluhul Nähtuse Ummistus Jäätumi Vesi Kallasjä Keskmin (H) cm kQ d allpool ne -I voolab ä - ) e või (m3/s) vaate jää tihe posti- < pinnal - hõljejää- II * ### 30 0.086 I 195 ### 30 0.099 I 195 ### 29 0.099 I 195 ### 30 0.11 I 195 ### 31 0.11 I 195 ### 32 0.12 II 190 ### 36 0.13 II 190 ### 40 0.16 I 195 ### 46 0.18 I 195 ### 48 0.18 I 195 ### 48 0.17 I 195 ### 49 0.17 I
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike Piminuema 55. Eiko Lester Oolile 56. Eimar
150 kasutatavat sona Inglise keeles. 1 the 3 of 4 and 5a 6 to 7 in 8 he 9 have 10 it 11 that 12 for 13 they 14 I 15 with 16 as 17 not 18 on 19 she 20 at 21 by 22 this 23 we 24 you 25 do 26 but 27 from 28 or 29 which 30 one 31 would 32 all 33 will 34 there 35 say 36 who 37 make 38 when 39 can 40 more 41 if 42 no 43 man 44 out 45 other 46 so 47 what 48 time 49 up 50 go 51 about 52 than 53 into 54 could 55 state 56 only 57 new 58 year 59 some 60 take 61 come 62 these 63 know 64 see 65 use 66 get 67 like 68 then 69 first 70 any 71 work 72 now 73 may 74 such 75 give 76 over 77 think 78 most 79 even 80 find 81 day 82 also 83 after 84 way 85 many 86 must 87 look 88 before 89 great 90 back 91 through 92 long 93 where
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 12
1. Tõstma lever 2. Tõusma Se lever 3. Minema Aller 4. Omama Avoir 5. Ostma Acheter 6. Maksma Payer 7. Tööle võtma Employer 8. Elama kuskil Habiter 9. Sööma Manger 10. Saatma saadetist Envoyer 11. Reisima Voyager 12. Liigutama/liikuma Bouger 13. Katsuma Toucher 14. Üritama/proovima Essayer 15. Vaatama Regarder 16. Rääkima Parler 17. Puhkama Se reposer 18. Jalutama Se promener 19. Kiirustama Se dépcher 20. Ärkama Se réveiller 21. Magama minema Se coucher 22. Hüüdma/kutsuma Appeler 23. Pesema Laver 24. Ennast pesema Se laver 25. Riidesse panema Habiller kedagi 26. Ennast riietama S'habiller
9. Kuidas keedetakse spagette? Keedetakse vees, 100g spagettide keetmiseks võetakse 1 l vett ja 10g soola. Lastakse vesi keemiseni, maits. Soolaga. Spagetid asetatakse ühest otsast kinni hoides keedunõusse. Keevas vees need pehmenevad ja painduvad varsti tervenisti vette. 10. Millised lisandid sobivad pastatoodete ja spagettide juurde? Võiga, hapukoorega, riivjuustuga, tomatipüreega, vürtsikastmega, keedetud köögiviljadega, rasvas kuumutatud seentega, praetud singi või vorstiga, praetud hakklihaga, praetud sibulaga, valgete kastmetega, maitserohelistega. 11. Mis on risoto ja kuidas seda valmistatakse? Risotod on itaaliapärased riistoidutud. Valmistamisel kasutatakse veel erinevaid lihasid ja lihatooteid, kalu ja kalatooteid, köögivilju ja seeni. 1 osa riisikruupide kohta võetakse 0,5osa sibulat 0,1osa toiduõli ja 3 osa liha-, kala- või köögiviljapuljongit. Hakitud sibulad ja riis kuumutatakse toiduõlis, kuni riis muutub klaasjaks ning valatakse seejärel
Praetud kartuleid praetakse väheses rasvas. Viiludeks või kangideks tükeldatud kartulid asetatakse kummrasva sisse ja praetakse aeg- ajalt segades pruunistumiseni- Kui kartulid ei ole pehmed, asetatakse need praeahju järelvalmima. Frittimisel praetakse tooreid kartuleid. Need tükeldatakse kangideks, ribadeks või riivitakse jämedariiviga (kasrtuliõled) ja tahendatakse. Kartulitükid praetakse väikeste partiidena kuldkollaseks, nõrutatakse ja maitsestatakse, Lisandina serveeritakse praetud kartuleid liharoogude ja kalaroogade juurde. Küpsetatakse nii koorega kui ka kooritud kartuleid. Koorega kartuleid võib eelnevalt pakkida ka fooliumisse. Küpsetatakse kas ahjus või grilli spetsiaalses üleküpsetamis- ehk gratineerimisseadmes. Koorega kartuleid küpsetades valitakse terve ja sileda koorega kartulid ning pestakse tugevalt harjates puhtaks. Tahendatakse köögipaberiga. 1.Kartulipuder- valmistamiseks keedetakse kartulid pehmeks, kurnatakse, tambitakse pudruks
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244 Harju
81 Valik massi järgi Sugukala mass on tugevas positiivses korrelatsioonis viljakusega. Eelistatumad on siiski kuni 6 kg raskused kalad, sest nendega on marja ja niisa võtmisel kergem ümber käia. Karpkala praeguse tootmismahujuures piisaks kümnest emasest sugukalast, et rahuldada kogu Eesti asustusmaterjali vajadus. 82 Looduslikud tingimused Karpkala vajab marja küpsemiseks 1. jaanuarist arvetades vähemalt 1000 kraadpäeva soojushulka. Enne marja võtmist peaksid kalad olema 10-14 päeva temperatuuril üle 15 kraadi. Paljundamise optimaalne aeg on 20. mai kuni 5. juuni vahel. Eestis koeb karpkala mai lõpul või juuni algul. 83 84 PALJUNDAMINE (ekstensiivmeetod) Karpkala saab paljundada ka sel viisil, et lastakse suurtel kaladel tiigis kudeda 85
annaabi.ee 
