Väike-koerliblikas Aglais urticae Rainer Otstavel Tallinna Tehnika- gümnaasium 8a klass Märts, 2009 Väike-koerliblika välisehitus Tundla Tiib d Pea Rindmik Tagakeh a Väike-koerliblikas Tunneb maitset jalgadega Suu on muundunud imilondiks Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid on lülijalgsete selts putukate klassist Tundlad võivad olla kehast mitu korda pikemad Tavaliseim liblikaliik Eestis Talvitub valmikuna Põhja-Euroopas väikesed ja tumedad, lõunas suuremad ja heledamad Väike-koerliblikas areneb täismoondega MUNA VASTNE NUKK VALMIK
Liblikad (2) Liblikate tiivamuster on nagu mosaiikpilt, mille moodustavad tiibu katvad värvilised soomused. Osa liblikaid on aktiivsed päeval, teised jälle õhtuhämaruses. Esimesi nimetatakse päevaliblikateks, teised on hämarikuliblikad. Liblikad arenevad täismoondega. Päevaliblikad Päevaliblikate tiibade alakülg on tumedam. Kokkupandud tiibadega liblikas sarnaneb taimelehele ja jääb märkamatuks. Päevaliblikatel on tundla tipp nupuga. Hämarikuliblikad Hämarikuliblikate hallikirjud tiivad lamavad puhkeolekus keha peal. Nemad jäävad märkamatuks, kui istuvad puude tüvedel ja taimede vartel. Toitumine (1) Liblikad toituvad õienektarist ja puumahlast, mis kändudest või koorehaavadest välja on voolanud. Imemiseks kasutavad nad imilonti. Tihti käivad liblikad veekogude ja lompide ääres vett imemas, eelkõige selleks, et vajalikke mineraalaineid saada. Toitumine (2)
,,La Traviata" Kolmapäeval, 30.aprill, käisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit "La Traviata". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega. Ja üllatuslikult väga positiivse elamusega. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles. Osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Urmas Põldma (Alfredo), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii d'Obigny), , Rostislav Gurjev (Violetta teener), Mart Laur (doktor Grenvil),Igor Tsenkman (komissionäär). Balletisolistid olid Galina Lau ja Andrei Mihnevit. Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Orkestri dirigent oli Erki Pehk. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest
Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813-1901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolis-heroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "Maskiball", "Aida", "Othello". "La Traviata" peaks tähendama 'naist kes kaldus kõrvale' või 'eksinut'. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Põldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (Obigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komissionäär). Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. "La Traviata" peaosatäitja sopran Irina Dubrovskaya on sündinud 1981.a.Ust- Ilimskis,Venemaa.Ta on lõpetanud Glinka-nimelise riikliku konservatooriumi 2004.a. ja 2005.a
3. Ndebele keelt kõneldakse Zimbabwes, Botswanas ja Sambias. 4. Kõikide riikide arvestuses on kõnelejate arv ligikaudu 1572800 kõnelejat. 5. Ma numbreid kahjuks ei suutnud leida. 6. Ndebele loomanimed: I ama duha kõrbeilves I ama hlosi gepard I ama khanka saakal I ama qaqa tuhkur I ama gundwane rott In izin dwangu paavian In izin nyati pühvel In izin dlovu elevant In izin tundla kaelkirjak In izin vubu jõehobu Um im ziki antiloop Um im vundla jänes U o malulwane nahkhiir U o bhejane ninasarvik U o tswebe karihiir Minu/sinu/tema isa/ema U-baba minu isa U-yihlo sinu isa U-yise tema isa U-mama minu ema U-nyoko sinu ema U-nina tema ema 7. Ndebele keeles on kasutusel ladina kirjasüsteem. 8. · Kõik ndebele keele sõnad, mis tähendavad ,,minu", algavad ühildumise tunnusega:
jalad ogadega tihti õitel sarnased liigid: vaskpõrnikas ja metallpõrnikas Süsijooksik üleni mustad, sageli metallihelgiga keha tugev jalad ja tundlad saledad kattetiivad pikivagudega Aiajooksik kattetiivad lohkude ridadega, nõrgalt krobelised metalliläikelised jalad tumedad keha tugev jalad ja tundlad saledad keha 20-25 mm Põllujooksik keha 18-24 mm kattetiivad ribide ja köbrukestega ülalt vaskja helgiga tundla 1. lüli ja tavaliselt ka jalad punased keha tugev jalad ja tundlad saledad Nõmmeliivikas kattetiivad pronksjad, valkjate tähnidega keha 12-16 mm liivastel aladel jookseb ja lendab aktiivselt Seitsetäpp-lepatriinu keha ümar, külgvaates kumer tundlad ja jalad lühikesed kattetiivad punakad, seitsme musta tähniga peamiselt taimedel pikkus 5,5-8 mm Viistäpp-lepatriinu keha ümar, külgvaates kumer tundlad ja jalad
Retsensioon Pühapäeval, 7. mail, käisin rahvusooper Estonia vaatamas G. Verdi ooperit ,,Rigoletto". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega ja see jättis mulle väga positiivse mulje. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Arvo Volmer, Jüri Alperten Lavastaja: Neeme Kuningas Kunstnik: KustavAgu Püüman Valguskunstnik: Neeme Jõe Osades: Urmas Põldma, Rauno Elp, Angelika Mikk, Mart Laur, Juuli Lill, Ülle Tundla, Märt Jakobson, René Soom, Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Valentina Taluma, Vladislav Horuzenko, Kristina Vähi Kestus oli 2 tundi ja 20 minutit. Etendus oli itaalia keeles eesti ja inglisekeelsete tiitritega. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (18131901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolisheroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "Maskiball", "Aida", "Othello".
Kontserdiretsensioon Ooper "Padaemand" Käisin 19. märtsil kell 19.00 Rahvusooper Estonias Pjotr Tsaikovski ooperit "Padaemand" vaatamas. Osades olid: Oleg Orlov (Hermann), Jassi Zahharov (Tomski), Rauno Elp (Jeletski), Andres Köster (Tsekalinski), Leonid Savitski (Surin), Mart Madiste (Tsaplitski), Mart Laur (Narumov), Rostislav Gurjev (Tseremooniameister), Riina Arienne (Krahvinna), Nadia Kurem (Liisa), Helen Lokuta (Polina), Ülle Tundla (Guvernant), Kristina Vähi (Masa) ja Rahvusooper Estonia orkester ja koor. Oleg Orlov, kes oli külalisesineja ning kehastas Hermannit, on Läti tenor, kes on olnud Läti Filharmoonia solist ja Läti Rahvusooperi solist. Ta on laulnud palju nõudlikke solistipartiisid Verdi, Mozarti, Dvoraki, Weberi, Mahleri suurvormides ja peaosi oopertites. Tema repertuaari kuuluvad mitmed rollid Verdi ooperites, sealhulgas Ismaele, Alfredo, Don Carlos, Radames jpm
Liblikalised Kris Korn Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist. Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Alamklass: Tiibputukad (Pterygota) Infraklass: Uustiibsed (Neoptera) Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Ehitus Pea Pea kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Suiseid on liblikate seas kaht tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud. Valmikuna mittetoituvatel liikidel (näiteks kedriklased, mõned surulased) on see sageli täiesti kadunud, sellal kui troopilisel surulasel Macrosila morgani ulatub imilondi pikkus kuni 35 sentimeetrini. Tundlad Tundlad on liblikatel...
Alfred Doolittle Madis Milling Harry Aare Kodasmaa Jamie Rostislav Gurjev Mrs Hopkins Kai Parmas Mrs Eynsford-Hill Anu Arendi Freddy Eynsford-Hill A. Ermel Zoltan Karpathy Tõnu Tamm Kõrtsmik Kalju Karask Lord Boxington Olev Kriisa Leedi Boxington Ülle Tundla Lilleneiu Maris Liloson Kordnik Paul-Johannes Purga Mrs. Higginsi autojuht Kaarel Kolk Ülemteener Jaan Vaidla Toatüdruk Mrs Higginsi juures Anne Lassmann Transilvaania kuninganna Maie Somer Tema printsist abikaasa Väino Aren Teenijad Mr Higginsi juures Anne Lassmann Maris Liloson Kadri Karula
Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Liblika keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks esikedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud. Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist
Kolmapeval, 7.mrtsil, kisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit La Traviata. Tegemist oli minu esimese ooperiklastusega. Ja llatuslikult vga positiivse elamusega. Libreto autor on Francesco Maria Piave. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), lle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Pldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Kster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii dObigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komissionr). Balletisolistid olid Galina Lau? ja Andrei Mihnevit?. Balliklalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles, sisu judis minuni eestikeelse snkroontlke abil.
Mrs Eynsford-Hill, vaestunud aadlikudaam- Kädi Kosenkranius Freddy Eynsford-Hill, tema poeg- Oliver Kuusik Zoltan Karphaty, keeleteadlane- Tõnu Tamm Kõrtsmik Covent Gardenil- Kalju karask Lord Boxington, jõukas aadlik- Olev Kriisa Leedi Boxington, tema naine- Ülle Tundla Lilleneiu- Maris Liloson Kordnik- Paul-Johannes Purga Charles, Mrs Higginsi autjuht- Kaarel Kolk Ülemteener Transilvaania saatkonnas- Jaan Vaidla Toatüdruk Msr Higginsi juures- Anne Lassmann Transilvaania kuninganna- Maie Sommer Tema printsist abikaasa- Väino Aren
Pea tagumine osa on kukal (occiput). Pea eesmises osas on ülalt alustades kiirmik (vertex), tundlate vahel asuv laup (frons), sellest kahele poole jäävad põsed (genae) ning tundlatest allpool asuv näokilp (clypeus), millele kinnitub ülahuul (labrum). Pea eesmise osa külgedel asub paar liitsilmi, mis koosnevad ommatiididest. Lisaks sellele võib putuka pea ülaosas olla 1-3 liht- e täppsilma. Joon. 4. Putuka (sihktiivalise) pea ehitus: 1 – tundla tüvilüli, 2 – tundla pöörlüli, 3-11 – tundlapiug. Labrum (lr)– ülahuul Mantibulae (md)– ülalõug Maxillae (mx)– alalõug Labium (lb)- alahuul Putuka pea asendi tüübi määrab suuorganite asetus putuka keha pikitelje suhtes. Röövputukatel (näit. jooksiklased) on suised otse ette suunatud – neil on prognaatne pea. Kui suised on suunatud otse alla (keha pikiteljega risti), on tegemist hüpognaatse pea asetusega (näit. sihktiivalised, prussakalised, kärsaklased)
Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Liblika keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks esikedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud. Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist
Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks esikedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Sageli esineb tundlate kujus suguline dimorfism: isaste tundlad on keerukamad. Näiteks kevadpaabusilma isaste tundlad on topeltkamjad, emaste omad aga niitjad. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud
Liblikas Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. pisisamasoonelised (Laciniata s. Microjugata), samasoonelised e. suursamasoonelised (Jugata s. Macrojugata) ning erisoonelised (Frenata). Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus. Tuntakse veel ka liblikate jaotamist suur- ja pisiliblikateks, kuid see jaotus on suvaline ja ei järgi liblikate süsteemi. Liblikaliste selts on suhteliselt noor, vanimad fossiilsed liblikad on leitud tertsiaari lademetest. Süstemaatiliselt on liblikalistele lähimaks putukaseltsiks ehmestiivalised (Trichoptera). L...
Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Liblika keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks esikedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud. Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist.
kinnitub rindmikule peene kaelaga; on liikuv. Liitsilmad hästi arenenud; paljudel liikidel ka 3 täppsilma. Suiseid kaht tüüpi: lõugadega liblikatel haukamissuised, ülejäänutel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ja kolmelülilised alahuulekobijad. Ülejäänud suiste osad taandarenenud. Imilondi pikkus erinev (troopilistel liikidel kuni 35cm). Tundlad hästi arenenud; mitmesuguse kujuga. Tundlaid on väga mitmesuguse kujuga. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad. Sageli esineb tundlate kujus dimorfism isaste tundlad keerukama ehitusega. Rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar pikemaid või lühemaid jooksujalgu; käpp koosneb 5 lülist; küüniseid 2. Sageli kinnitub säärele üks või kaks paari tugevaid ogasid kannuseid. Mõnikord eesjalad tugevasti redutseerunud