corpus possidendi (tegelik) asja enda käes pidamine animus transferendi tahe omandiõigust üle kanda de lege ferenda väljaantava seaduse järgi de lege lata väljaantud seaduse järgi, kehtiva õiguse põhjal culpa in contrahendo hooletus lepingulistel läbirääkimistel, lepingueelne vastutus damnum emergens vahetult tekkinud kahju, otsene tegelik kahju lucrum cessans saamata jäänud tulu res iudicata otsustatud kohtuasi ius scriptum kirjutatud õigus ius non scriptum kirjutamata õigus
9. ius possidendi- õigus asja vallata (omandiõiguse üks peamine element) 10. ius utendi- õigus asja kasutada (omandiõiguse üks peamine element) 11. animus possidendi- tahe asja vallata 12. corpus possidendi- (tegelik) asja enda käes pidamine 13. animus transferendi- tahe omandiõigust üle kanda 14. de lege ferenda- väljaantava seaduse järgi 15. de lege lata- väljaantud seaduse järgi, kehtiva õiguse põhjal 16. culpa in contrahendo- hooletus lepingulistel läbirääkimistel, lepingueelne vastutus 17. damnum emergens- vahetult tekkinud kahju, otsene tegelik kahju 18. lucrum cessans- saamata jäänud tulu 19. res iudicata- otsustatud kohtuasi 20. ius scriptum; ius non scriptum- kirjutatud õigus; kirjutamata õigus 21. ius naturale – loomuõigus 22. ius gentium – rahvaste õigus 23. in corpore – kõik koos, täies koosseisus 24. a posteriori – kogemusel põhinedes 25. ipso iure – õiguse enese põhjal, õiguse enda järgi 26
aluseks. Allikas 2.Roomlased tõid poliitilisse praktikasse patriotismi mõiste (mis kasvas hiljem üle kristlikuks solidaarsuseks) ja lepingulisuse (õiguse primaarsus). Riiklikud huvid seati kõrgemale üksikisiku huvidest, samal ajal kui võimujaotuses ühiskonnas pidid põhinema kokkuleppelistel, õiguslikel alustel ehk lepingutel. Riigi asja peeti omaette sfääriks, mida nimetati res publica (tõlkes "avalikud asjad"). Roomlastel pärineb ka arusaam föderalismist, kui lepingulistel alustel organiseeritud suhtest poliitiliste subjektide vahel (Foedus = leping, lepinguline alus). Nii kujunes välja klassikaline Rooma õigus, mis eristas avaliku õigust (kodaniku suhted riigiga) ja eraõigust (kodanike suhted omavahel). Rooma õigus kaitses tingimusteta eraomandit. Allikas 3.Euroopa õigussüsteemide ühiseks nimetajaks peetakse Rooma õiguse pärandit. See järjepidevus ilmneb ka Rooma õiguse keele -- ladina keele tasandil. Eesti õigussüsteem Kontinentaal-Euroopa
04.1993.a eesmärgiga luua Eesti Vabariigis vajatava lennunduskaadri koolitust teostav ja koordineeriv keskus. Kolledzi õppeprotsess on üles ehitatud õppemoodulite süsteemile, mis võimaldab õppetööd läbi viia kesk- ja kõrgemas astmes. Vastavalt vajadusele teostatakse tegevspetsialistide täiend- ja ümberõpet. ELA eripära seisneb selles, et kolledzil on väikearvuline koosseisuline õppejõudude kaader. Õppetööd viivad lepingulistel alustel läbi Eesti ja välismaa lennundusettevõtetes ning kõrgkoolides töötavad vastava eriala kogenud spetsialistid. Sellega garanteeritakse koolitusprotsessi püsiv kvaliteet ja vastavus Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ning Euroopa Lennuohutusameti (EASA) nõuetele, mis omakorda tagab kolledzi lõpetanutele head võimalused Eesti ja Euroopa tööturul. Alates 1. septembrist 1996.a toimub Eesti Lennuakadeemia õppetöö lennundusinseneride
Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Sihtfinantseerimine 5 Pikaajalised eraldised [5]. 1.2.2 Eraldised, tegelikud ja tingumuslikud kohustused Kohustused võib oma olemuselt liigitada: · tegelikeks; · eraldisteks; · tingimuslikeks. Tegelikud on sellised kohustused, mis tekivad lepingulistel või seaduslikel alustel ja on summaliselt ja realiseerimishetkega täpselt määratletud. Nt tasumata arved tarnijatele, pangalaenud, palgavõlad töötajatele, maksuvõlad. Määratlemata suuruse ja tähtajaga kohustustena saab käsitleda selliseid kohustusi, mis bilansipäeva seisuga ei ole reaalselt ettevõtte kohustused, kuid tulevikus võivad selleks muutuda [9]. Määratlemata suuruse ja tähtajaga kohustused võib liigitada: · eraldised;
järgmine tase) 15 BP = allahindlus 10% (kehtib kõikidel järgmistel pesukordadel kuni on saavutatud järgmine tase) 30 BP = allahindlus 15% (kehtib kõikidel järgmistel pesukordadel kuni on saavutatud järgmine tase) 7 50 BP = allahindlus 20% (kehtib üks aasta alates taseme saavutamisest, seejärel algab punktide kogumine otsast peale) Lepingulistel klientidel kehtib veel järgmine tingimus. Maksmisega viivitamine üle 7 päeva nullib kõik juba kogutud punktid. Töötajate lojaalsusprogramm Äriliste eesmärkide saavutamiseks on meie jaoks kõige olulisem roll hoida töötajaid rahulolevatena. Pikaajalise lojaalsuse tõstmiseks oleme oma töötajate jaoks loonud alljärgneva toetussüsteemi: - Töötaja sünnipäev 500.- - Töötaja juubel 1000.- - Pulmatoetus 1500.- - Matusetoetus 1500.-
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus - Leping kujuneb vähemalt kahe osapoole vahel, kus lepingu sõlmimine on vabatahtlik ning millega on nad kohustatud tegema midagi või tegemata jätma. Kui lepingut rikutakse ja seda ei täideta, siis on võimalus leping üles öelda või teine osapool kohtusse kaevata. Lepingulistel suhetel on õiguskaitse iseloom. 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte - 1. 1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud 2. 2) Hea usu põhimõte - Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest,
4. NSV Liidu lagunemine a) Liiduvabariikide püüdlused suveräänsusele (esirinnas Baltimaad): · kasutades ära demokratiseerimist, võeti vastu suveräänsusdeklaratsioonid (1990) · üha mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga b) NSVL uuendamise kava: · stalinlik NSVL oli aja ära elanud · kasutati sõjajõudu Gruusias, Leedus ja Lätis · 1991 pakkus Gorbatsov liidulepingut liiduvabariikide uut ühendust, mis tugines lepingulistel suhetel · referendumil (boikoteerisid Baltimaad, Gruusia, Armeenia, Moldova) pooldas ¾ suurriigi säilimist c) Augustiputs riigipöördekatse 19. aug. 1991: · vanameelsed püüdsid takistada liidulepingu sõlmimist, korraldades päev enne selle allakirjutamist võimuhaaramise · RESK 8liikmeline riigipöörajate organ (asepresident G. Janajev, kaitseminister, KGB esimees jt) · Gorbatsov oli Krimmis puhkusel ja võeti koduaresti
usaldust ja oma õigusi ei tohi kuritarvitada. Lepingupooled peavad igal juhul jälgima ühiskonnas üldlevinud ja heaks kiidetud printsiipe. Seaduse järgi ei tohi oma õigusi teostada eesmärgiga tekitada kellelegi kahju. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingulistest kohustustest saab vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Lepingu siduvuse põhimõte seob lepingupooli antud lubadustega ja kaitseb lubaduse saajate õigustatud huvi lepingu täitmise vastu. 6. Mõistlikkuse põhimõte (sisu, tooge VÕS üldosa põhjal vähemalt kaks konkreetset näidet mõistlikkuse põhimõtte kasutamisest). Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks
Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega. Lepingu siduvuse põhimõte Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul. Hea usu põhimõte Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud. Mõistlikkuse põhimõte
Leiame sealt mitut tüüpi peremehi, kui suur on talu, kas suur või väike. Sadade peremeeste hulgas on mingisugune hierarhia, on rikkad, vaesed. Peremeeste kõrval on veel mitmeid olulisi tegelasi, sulaseid. Vabanik- sulane, kes on oma tööst loobunud ja maatükikese endale saanud ja maaomanikule teeb tööpäevi. Kui kohustuse katkedes töötab peremehe heaks. Suviline- kui talus tööd suvel vaja teha, siis palgatakse. Küla. Taluküla, erinevad majapidamised moodustavad üksusi. Teatud lepingulistel suhetes mõisaga. Peavad maksma mõisale maa kastutamise eest maksu. 19. saj vältel palju. 19. saj tekivad ka hajakülad, kus talumajapidamised on üksteisest väga kaugel. Hajaküla on iseloomulik 19. saj Eestile. Eestlane kui individualist. Ei salli naabreid. 19. saj. saavad neist alevid, väikelinnad. Palju on „külakirjandust“, see varjab ära alevikirjandust. Ei ole maa, ei ole ka veel linn. Ei ole enam põlluharija mentaliteet
o Kohalik omavalitsus – ülesanne osutada kohalikke haridus-, keskkonna-, sotsiaal-, jt teenuseid, teenuste rahastamine toimub kohalikest maksu- ja rendituludest, toetab keskvalitsus. o Heategevusorganisatsioonil on ulatuslik eesmärkide loetelu, rahastamine annetuste kaudu, inimesed tegelevad sellega vabatahtlikkuse alusel või sümboolse tasu eest; heategevus on maksuvaba. ETTEVÕTJATE ÜHENDUSED o Konsortsiumi puhul liitutakse lepingulistel alustel mingi projekti tegemiseks. o Kartell on sõltumatute tootjate kokkulepe konkurentsi piiramise eesmärgil. o Sündikaat põhineb kartellipiirangutel, kuid lisaks luuakse ühine turustussüsteem o Huviühing tekib, kui iseseisvad ettevõtted ühinevad ühistegevuseks (nt arendustegevus) o Ühisettevõte on mitme eri riikides asuva ettevõtja moodustatud ühendus
o Kohalik omavalitsus ülesanne osutada kohalikke haridus-, keskkonna-, sotsiaal-, jt teenuseid, teenuste rahastamine toimub kohalikest maksu- ja rendituludest, toetab keskvalitsus. o Heategevusorganisatsioonil on ulatuslik eesmärkide loetelu, rahastamine annetuste kaudu, inimesed tegelevad sellega vabatahtlikkuse alusel või sümboolse tasu eest; heategevus on maksuvaba. · ETTEVÕTJATE ÜHENDUSED o Konsortsiumi puhul liitutakse lepingulistel alustel mingi projekti tegemiseks. o Kartell on sõltumatute tootjate kokkulepe konkurentsi piiramise eesmärgil. o Sündikaat põhineb kartellipiirangutel, kuid lisaks luuakse ühine turustussüsteem o Huviühing tekib, kui iseseisvad ettevõtted ühinevad ühistegevuseks (nt arendustegevus) o Ühisettevõte on mitme eri riikides asuva ettevõtja moodustatud ühendus (tütar-või
o Kohalik omavalitsus ülesanne osutada kohalikke haridus-, keskkonna-, sotsiaal-, jt teenuseid, teenuste rahastamine toimub kohalikest maksu- ja rendituludest, toetab keskvalitsus. o Heategevusorganisatsioonil on ulatuslik eesmärkide loetelu, rahastamine annetuste kaudu, inimesed tegelevad sellega vabatahtlikkuse alusel või sümboolse tasu eest; heategevus on maksuvaba. · ETTEVÕTJATE ÜHENDUSED o Konsortsiumi puhul liitutakse lepingulistel alustel mingi projekti tegemiseks. o Kartell on sõltumatute tootjate kokkulepe konkurentsi piiramise eesmärgil. o Sündikaat põhineb kartellipiirangutel, kuid lisaks luuakse ühine turustussüsteem o Huviühing tekib, kui iseseisvad ettevõtted ühinevad ühistegevuseks (nt arendustegevus) o Ühisettevõte on mitme eri riikides asuva ettevõtja moodustatud ühendus (tütar-või
o Kohalik omavalitsus – ülesanne osutada kohalikke haridus-, keskkonna-, sotsiaal-, jt teenuseid, teenuste rahastamine toimub kohalikest maksu- ja rendituludest, toetab keskvalitsus. o Heategevusorganisatsioonil on ulatuslik eesmärkide loetelu, rahastamine annetuste kaudu, inimesed tegelevad sellega vabatahtlikkuse alusel või sümboolse tasu eest; heategevus on maksuvaba. ETTEVÕTJATE ÜHENDUSED o Konsortsiumi puhul liitutakse lepingulistel alustel mingi projekti tegemiseks. o Kartell on sõltumatute tootjate kokkulepe konkurentsi piiramise eesmärgil. o Sündikaat põhineb kartellipiirangutel, kuid lisaks luuakse ühine turustussüsteem o Huviühing tekib, kui iseseisvad ettevõtted ühinevad ühistegevuseks (nt arendustegevus) o Ühisettevõte on mitme eri riikides asuva ettevõtja moodustatud ühendus (tütar-või
vahel, vertikaalne konflikt kujutab endast vastuolu kanali erinevate astmete vahel. Tavalises kanalis tegutsevad tootjad ja kaupmehed oma kasumi maksimeerimise nimel, see võib tekitada vastuolusid või erinevaid huve. Vastuabinõuna võib kasutada vertikaalset ja horisontaalset integratsiooni. Vertikaalse integratsiooni korral on tegemist turustussüsteemiga, mis hõlmab tootjaid, hulgi- ja jaemüüjaid, kusjuures koostöö võib rajaneda nii omandi-, võimu- kui ka lepingulistel suhetel. Üheks võimalikuks tulemuseks oleks ettevõttele kuuluva turustuskanali väljaarendamine. Sellisel juhul tagab vertikaalne integratsioon suurema kontrolli turustusprotsessi üle ning kanali suurema stabiilsuse. Horisontaalne integratsioon on samal kanali astmel tegutsevate ettevõtete vaheline turustuskokkulepe (näiteks kindlat tüüpi kaupluste kett). Ta võib samuti rajaneda omandi-, võimu- või lepingulistel suhetel. See strateegia võimaldab tõsta konkurentsivõimet ja turuosa
Peremeeste kõrval on veel mitmeid olulisi tegelasi, sulaseid. 11 Vabanik- sulane, kes on oma tööst loobunud ja maatükikese endale saanud ja maaomanikule teeb tööpäevi. Kui kohustuse katkedes töötab peremehe heaks. Suviline- kui talus tööd suvel vaja teha, siis palgatakse. Küla. Taluküla, erinevad majapidamised moodustavad üksusi. Teatud lepingulistel suhetes mõisaga. Peavad maksma mõisale maa kastutamise eest maksu. 19. saj vältel palju. 19. saj tekivad ka hajakülad, kus talumajapidamised on üksteisest väga kaugel. Hajaküla on iseloomulik 19. saj Eestile. Eestlane kui individualist. Ei salli naabreid. 19. saj. saavad neist alevid, väikelinnad. Palju on ,,külakirjandust", see varjab ära alevikirjandust. Ei ole maa, ei ole ka veel linn. Ei ole enam põlluharija mentaliteet. Sinna
kaasneva hüvitisega; • lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad töötajat ka väljaspool töösuhet (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus); • töötaja on suurel määral sõltuv tööandjast, kelle makstav tasu moodustab suure osa tema sissetulekust. (5) Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. (Siin ei või tööandja lepingulistel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimisel, töövestlusel jne. nõuda andmeid mille vastu puudub õigustatud huvi (nt eraelu, mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale) §2. Sätete kohustuslikkus Käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja 3 kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud,
Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega. Lepingu siduvuse põhimõte Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul. Hea usu põhimõte Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud. Mõistlikkuse põhimõte
ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. 137. mis on lepingute siduvuse põhimõte? VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingupooled võivad lepingulistest kohustustest vabaneda kas lepingulistel või seadusest tulenevatel alustel. VÕS annab mitmeid võimalusi kõrvuti TsÜS-s sätestatud alustega (pettus, eksimus, raskete asjaolude ärakasutamine, ähvardus, vägivald) vabaneda lepingulistest kohustustest. Lepingute siduvuse põhimõte ei saa aga kehtida olukorras, kus lepinguliste kohustuste tasakaal võrreldes lepingu sõlmimise ajaga on oluliselt muutunud, mistõttu ei saa enam mõistlikult eeldada, et pooled peavad võetud kohustusi tingimusteta täitma. 138
Käsutustehingu kehtivus ei sõltu võlaõigusliku tehingu, nt. Müügilepingu kehtivusest (TsÜS § 6 lg 4). Kui võlaõiguslik tehing on kehtetu, puudub käsutustehingul muidugi õiguslik alus (causa). Seega tuleb see, mis on käsutustehinguga üleantud, alusetu rikastumise sätete alusel tagasi anda. Lepingu siduvuse põhimõte (pacta sunt servanda) VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingupooled võivad lepingulistest kohustustest vabaneda kas lepingulistel või seadusest tulenevatel alustel. VÕS annab mitmeid võimalusi kõrvuti TsÜS-s sätestatud alustega (pettus, eksimus, raskete asjaolude ärakasutamine, ähvardus, vägivald) vabaneda lepingulistest kohustustest. Lepingute siduvuse põhimõte ei saa aga kehtida olukorras, kus lepinguliste kohustuste tasakaal võrreldes lepingu sõlmimise ajaga on oluliselt muutunud, mistõttu ei saa enam mõistlikult eeldada, et pooled peavad võetud kohustusi tingimusteta täitma
Käsutustehingu kehtivus ei sõltu võlaõigusliku tehingu, nt. Müügilepingu kehtivusest (TsÜS § 6 lg 4). Kui võlaõiguslik tehing on kehtetu, puudub käsutustehingul muidugi õiguslik alus (causa). Seega tuleb see, mis on käsutustehinguga üleantud, alusetu rikastumise sätete alusel tagasi anda. Lepingu siduvuse põhimõte (pacta sunt servanda) VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingupooled võivad lepingulistest kohustustest vabaneda kas lepingulistel või seadusest tulenevatel alustel. VÕS annab mitmeid võimalusi kõrvuti TsÜS-s sätestatud alustega (pettus, eksimus, raskete asjaolude ärakasutamine, ähvardus, vägivald) vabaneda lepingulistest kohustustest. Lepingute siduvuse põhimõte ei saa aga kehtida olukorras, kus lepinguliste kohustuste tasakaal võrreldes lepingu sõlmimise ajaga on oluliselt muutunud, mistõttu ei saa enam mõistlikult eeldada, et pooled peavad võetud kohustusi tingimusteta täitma
kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi (VÕS § 5). 190. Mis on lepingute siduvuse põhimõte? VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingulistest kohustustest saab vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Seaduslike alustena on tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude ärakasutamise, ähvarduse ja vägivalla mõjul (TSüS §-d 92, 94, 96 ja 97). Lepingu siduvuse põhimõte ei kehti aga olukorras kus lepinguliste kohustuste vahekord on pärast lepingu sõlmimist muutunud. 191. Missugused on kohustuste täitmise põhimõtted?
kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. 195. Mis on lepingute siduvuse põhimõte? VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingupooled võivad lepingulistest kohustustest vabaneda kas lepingulistel või seadusest tulenevatel alustel. VÕS annab mitmeid võimalusi kõrvuti TsÜS-s sätestatud alustega (pettus, eksimus, raskete asjaolude ärakasutamine, ähvardus, vägivald) vabaneda lepingulistest kohustustest. Lepingute siduvuse põhimõte ei saa aga kehtida olukorras, kus lepinguliste kohustuste tasakaal võrreldes lepingu sõlmimise ajaga on oluliselt muutunud, mistõttu ei saa enam mõistlikult eeldada, et pooled peavad võetud kohustusi
annaabi.ee 
