Leonardo da Vinci elulugu: Leonardo da Vinci sündis Vinci külas 1452. aastal 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. Lapsepõlv ja noorus Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 1457- 66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis "selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse". 1466. aastal kolis ta isaga Firenzesse, mis oli sellel ajal üks maailma vaimuelu keskuseid. Seal hakkas ta aasta pärast õppima kujuri ja maalikunstniku Verrocchio töökojas maalikunsti, skulptuuri jne. Läheduses elava Antonio Pollaiuolo juurest sai alguse huvi anatoomia vastu. Järgneb periood, millal Leonardo töötas Verrocchio tö...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteadus (humanitaarained) WHERE US AND RUSSIAN INTERESTS OVERLAP Referaat Juhendaja: Eero Medijainen Tartu 2010 Venemaad nähakse kui läbikukkunud demokraatiaga riiki, kes toetub oma gaasi- ja naftavarudele ning üritab kõige ja kõigi üle kontrolli hoida või saavutada. Üldiselt räägitakse Venemaast negatiivses võtmes. Kas see on kitsarinnaline suhtumine, nagu väidab seda antud artikli autor Dmitri Trenin, on küsimus omaette. Mõneti võib seda argumenti pidada õigustatuks, samas on Venemaa ise andnud korduvalt põhjust ja alust endast halvasti arvata. Pähe kargab esiti Molotov- Ribbentropi pakt 23.augustil 1939.aastal. Kui Venemaa kerkib ves...
Referaat Aku laadimine Juhendaja Koostaja Grupp Kool 2010-2011 Õ.A. Juttu tuleb järgnevas referaadis aku laadimisest. Akust saab vooluallikas alles pärast selle laadimist (toimuvad keemilised reaktsioonid, milles teise vooluallika elektrivälja energia muundub aku siseenergiaks), laadimiseks kasutatakse teist alalisvoolu allikat. Pooluste ühendamisel juhiga hakkavad akus toimuma keemilised reaktsioonid, milles akusse talletunud siseenergia muundub uuesti elektrivälja energiaks. Akut iseloomustatakse laengu suurusega, mis võib läbida akuga ühendatud juhi ristlõiget laetud aku täielikul tühjenemisel, nim. aku mahutavuseks ja mõõdetakse ampertundides (1A*h, suuruselt võrdne elektrilaenguga, mis tunni jooksul läbib juhi ristlõiget). Soojusallika siseenergia muundub elektrivälja energiaks termoelemendis. Mehhaaniline energia muundatakse elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris....
Müügitöö alused 24.01.13 Kaubamärk ja bränd Mõiste . Kaubamärk on kaubal või pakendil leiduv tähis. Kaubamärk on sõna, fraas, sümbol või kujundus või nende kombinatsioon, mis identifitseerib ja eristab kellegi kaupade või teenuste allikat teiste omadest. Kaubamärgiks võib olla erinimetus, toodet iseloomustav kujutis, eripakend jne. Reklamib toodet, kaupa, nii sise kui välisturul Kaubamärki reguleerib kaubamärgi seadus. Teenindusmärk Kaubamärk esineb tavaliselt tootel või tema pakendil, teenindusmärk aga teenuste reklaammaterjalides Teenindusmärk on sama mis kaubamärk, kuid ta identifitseerib ja eristab pigem teenuste või kaupade allikat, mille abil eristatakse samaliigilist kaupa tootjate järgi. Kaubamärgiga koos kasutatakse kahte rahvusvahelist hoiatustähist r või tm Eesti kaubamärgiseaduses ei ole täpsustatud milline see tähis on. Hoiatustähise paigutus on ülaindeksina vahetult kaubamärgi järel. Mark tootel olevad tootja an...
Dzuut Dzuut on troopiline niiskuselembene taim, mis kasvab 3-4 meetri kõrguseks. Dzuute on kahte liiki: valge ja õlidzuut.Seda taime võib võrrelda ka meie pillirooga ning see kasvab praktiliselt vees. Dzuut saab koristuskõlbulikuks 4-5 kuuga. Kiudu valmistatakse taime koorest umbes samamoodi nagu linast. Taime kasvatatakse kaldaäärsetel aladel Indias, Tais, Pakistanis, Hiinas, Bangladeshis jt. Indias on dzuudi kasvanduste all üle 0,8 miljoni hektari. See moodustab 34% kogu maailma toodangust. Terve dzuudi kiu pikkuseks on 3-5 jalga. Materjali värvuseks on valgest pruunini. Dzuudis on 46,3% süsinikku, 47,6% hapnikku ja 6,1% vesinikku. Dzuudist tehtud vaipu ja matte on vägagi soovitab kasutada niisketes ruumides, majades, kus keldritesse koguneb vett ja majades, mis on ehitatud soistele aladele, sest see materjal püsib kuiv ka relatiivse niiskuse puhul 20 kraadi juures. Dzuudist vaibad ja matid on mit...
ALLIKAD Reporteritöö – töö, mida tehakse ennem loo kirjutamist. Allikad ja info hankimise viisid. Inimene, kellel on vajalik info, on allikas. Jaotatakse kolme liiki: füüsilised allikad; reporter ise kui allikas; teised infot omavad inimesed. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad. Infot saab hankida mitmeti: • Ajakirjanik saab ise osaleda sündmuses ja nähtu-kuuldu ülesse kirjutada. • Ajakirjanik saab hankida infot lugedes kirjalikke materjale. • Ajakirjanik saab küsitleda inimesi, kes osalesid sündmuses jne. Ajakirjanik kui allikas Üks allikas on lugu kirjutav ajakirjanik ise. Omad teadmised, arvamused, seisukohad, tunded. Reporter on alati parim allikas. Tema saab anda otsest infot ja anda vajalikke detaile, mida uudiseks vaja on. Tagab selle, et uudis on täpne, tasakaalustatud ja objektiivne. Tal peavad olema isikuomadused, teadmised ja valima uudised vastavalt uudiskriteeriumitele. Subjektiivsed valikud on tea...
1. Mida tähendab väljend "lugu on nagu sõel"? Lugu nagu sõel tähendab, seda, et faktid pole väga tõesed. 2.Mis on nn ,,gotcha journalism"? Gotcha journalism on eesti keeles ,,vahele jäid, ajakirjandus" Gotcha journalismi nimetatakse metoodit, kus kavaldatakse lõksu intervjueeritav ning kirjutatakse selle isiku mainet kahjustades. 3. Mis on Pulitzeri auhind? Pulitzeri auhid- on igaaastane kirjandus-, ajakirjandus- ja muusikaauhind, mida annab välja New Yorgis asuv Columbia Ülikooli erinõukogu. 4. Millised funktsioone täitis The New Republic USA ühiskonnas? The New Republic oli väga väärikas ja usaldusväärne ajaleht. See oli leht, mis teatas uudiseid esimesena ja tegi seda kvaliteetselt. Väga populaarne ajaleht. 5. Mis on peatoimetaja ülesanded? Peatoimetaja ülesandeks on kontrollida ja vastutada teiste toimetajate eest. 6. Mida kujutab endast faktikontroll? Kuidas seda tehakse, too välja erinevaid viise,kuidas fakte kontrollida saa...
MUINASAEG 1.Muinasaja periodiseerimine 1. Kiviaeg · Paleoliitikum · Mesoliitokum · Neoliitikum 2. Pronksiaeg 3. Rauaaeg 2.Kammkeraamika kultuur Hakati kasutama erinevaid toidunõusid, mida ka kaunistati. Kultuur levis ja hakati suhtlema teiste rahvastega , toimus ka kaubavedu. Hoonetes kasutati juba tugiposte. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paremad. Tekkisid kombed ja kunstitase arenes. 3.Vahetus kaubandus Kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodi hõbedat , pronksi , soola , paremaid relvasid , peenemaid riidesorte jm. Vastu viidi karusnahka ja vaha. 4.Mitu maakonda oli Eestis muinasaja lõpul ? Nimeta. 8 maakonda :Virumaa, Rävala , Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saarema, Ugandi ja Sakala. 5.Nimeta Eestis levinud linnuse liigid Neemiklinnused , ringvall-linnused 6.Mil moel muutis raua kasutusele võtt inimeste elu ? Inimeste elu läks lihtsamaks , kuna rauast valmist...
FLEE.02.042. Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus Majandusteaduskond, sügis 2013 Nimi: Tanel Rebane Rühm: B Kuupäev:13.10.2013 Meiliaadress: [email protected] I KONTROLLTÖÖ 1. Kust otsid keeleabi? Kui tead mitut allikat, esita kõik. Vastuseks ei sobi google.com,...
EKSPRESSIONI SM Joel Laanemäe ja Sarah Raichmann Mõttelaad • Kunstniku enda tunded ja mõtted • Esimese maailmasõja eelne katastroofiaimdus • Saksamaa • Oskus näha ilu inetuses • Grotesksus • Naer läbi pisarate • Narrikultus (Pierrot, Chaplin) Muusika • Kõrgepingeline emotsionaalsus • Äärmuslikud kontrastid • Suurte muutuste aeg • A. Schönberg, A. Berg ja A. Weber Arnold Schönberg (1874–1951) • Austria, hiljem Ameerika helilooja • Iseõppija – viiul ja tšello • Töötas Viinis pangaametnikuna, hiljem muusikuna • Õpetas Sterni konservatooriumis Berliinis kompositsiooni, hiljem oli eraõpetaja Viinis • Õpilased – A. Berg ja A. Webern I tonaalne periood (kuni 1905) • Saksa hilisromantismi traditsioonid • Kirjutab suurtele orkestritele • „Kirgastunud öö“ („Verklärte Nacht“) • Inspiratsioon Wagneri „Tristanist ja Isoldest“ • Sümfooniline poeem „Pelleas ja Melsande“ • Sümfooniline kantaat „Gurre laulud“ („Gurrelie...
Idausundid sarnased ja erinevad jooned Idamaade tuntumad usundid on hinduism, budism, konfutsianism, sintoism, taoism. islam ja dzaninism ning ka erinevaid loodususundid. Kõigis usundited on omapärasid, jumalad on erinevad, aga samas osadel uskudel puudub jumal ning austatakse mingit looma või taime.Vahel ülistatakse ka valitsejat. Islamile pani aluse prohvet Muhamed (570-632). Pühakiri on Koraan, mis koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega. Islamiusulised peavad ramadaani(paastukuud) ning peavad käima vähemalt kord elus palverännakul pühalinnas Mekas. Budism tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias. Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni ee...
Maastikukaitsalad 1.Paganamaa Kaitseala pindala on 1107 ha. Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses. Kaitseala kõrgemad mäed on Raadimägi (176,7 m), Kikka-mägi (166,4 m) ja Trumbipalo mägi (161,4 m). Paganamaale on nime andnud mandrijää taganemisel moreeni alla mattunud jääpankade sulamisnõgudes kujunenud soostunud sulglohud, mida kutsutakse vanapagana jäljehaudadeks. 2.Haanja looduspark Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Looduspargi pindala on 17 000 hektarit ja see on loodud selleks, et tagada Haanja kõrgustikule iseloomulike maastike ja looduskoosluste ning samuti ajalooliselt väljakujune...
TARBIMINE JA SÄÄSTMINE 1.Kuidas aitab isiklik eelarve sul tarbija ja säästjana arukaid valikuid teha? Isiklik eelarve aitab tarbijana, teha selliseid valikuid mis sovivad ja meeldivad. Isiklik eelarve säästjana, aitab kokku võtta tehtud kulutused ja sisse tulnud tuludest. 2.Millised on säästude paigutamise võimalused? Säästude paigutamis võimalused on arvelduskonto või säästuhoiuse variant. Tähtajaline hoius. On võimalik sääste paigutada veel võlakirjadesse, aktsiatesse, kinnisvarasse, tuletisväärtpaberitesse. Veel saab paigutada sääste kunstiteoste, väärismetallidesse ja muudesse investeerimisfondidesse. 3.Kuidas aitab kindlustus sinul oma eelarves ootamatusi arvestada? Kindlustus võimaldab sul vahetada oma suure kaotuse riski kindluse vastu, mida pakuvad lühikese perioodi maksed, mida nimetatakse kindlustuspreemiaks. Seda kompromissi on mõtet sageli teha, kuna ilma kindlustuseta võib riskiga kaasneda häving ka rahalises mõttes. 4.M...
Laiendatud skeem Delikti üldkoosseisu (VÕS §-d 1043-1055) elemendid: 1. Objektiivne teokoosseis: 1.1 Tegu 1.2 Kahju 1.3 Põhjuslik seos (vt VÕS §-d 127 lg 4 ja 138): § 127. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus (1) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. (4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). § 138. Ühine vastutus kahju eest (1) Kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. (2) Kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ju...
JOHN LOCKE ESSEE INIMARUST (kokkuvõte) 1. Ideed on mõtlemise objekt. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb ja, et ta tegeleb selle käigus vaimus olevate ideedega. Lihtsad ideed, väidab Locke, sobivad täielikult kokku asjadega. Üldtunnustatud õpetuse kohaselt on ideed kaasasündinud, kuid palju hõlpsamini nõustutakse, et ideed tulenevad kogemustest. 2. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Meie kogu teadmine, meie arutlusvõime ja ideed tulenevad kogemustest. Meie endi sisemine ning väline vaatlus ning tajumine moodustab terve meie ideede kogumiku. Locke võtab ilma vähimagi nurinata omaks traditsioonilise ettekujutuse aru passiivsusest. 3. Aistimise objektid on üks ideede allikas. Meelelised kogemused kanduvad vaimu ning tekitavad seal nende tajumused. Seda meeltest sõltuvat ideede allikat, kus ideed meelte poolt arusse viiakse, nimetab autor aistmiseks. 4. Ideede teine allikas on vaimu tegevused. Ühelt poolt on vaatlus, mi...
Mis on meedia? Meedia (ladina keeles medium 'keskel olev') on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meedia allharud: -Kõne, telefon -Heli- ja videolindistused -Paber -Massimeedia: ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon -Internet Meedia levib nii aktsiaalselt kui retiaalselt. Aktsiaalses levikus on info levik ühelt ressursilt teisele. Aktsiaalse variandi info võib olla edasi levimisel natuke muutunud ja mitte täpne. Retiaalses levikutüübis on info edastatud ühest keskusest kõikidele vastuvõtjatele ning siis võib kindle olla info õigsuses. Meedia edastamiseks peab olema 4 tähtsat punkti olemas. Need on kõneleja , kõne , kuulaja ja tulemus. Kõneleja on see, kes viib kõne kuulajani ja kui see on edastatud jõuab kuulajani tulemus. Selle iformatsiooni tähtsused on uudis , meelelahutus , arvamus ja ka inimeste veenmine kui ka manipuleerimine inimestega. Info esitus on oluline. Info on kindlalt suunat...
Allikatele viitamine Allikas on isik-koht, kust reporter saab infot. Allikaks võib reporter ise ka olla, kes nägi sündmust; vaatlejad; lindistused jne. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad – kuldreegel. Peab leidma ja kasutama võimalikult häid allikaid. Inimese esitlemine uudise allikana tugevdab tema autoriteeti. Ajakirjanik peab oskama leida, hoida ja kasutada häid allikaid. Ajakirjanik peab oskama allikatelt saadud infot tekstis edasi anda ja esitleda seda autoriteetses valguses. Atributeerimine – info omistamine mingile allikale Tavaliselt kasutatakse teisi allikaid. Atributeerimisel on neli küsimust: tuleb näidata, milline on allika ja sündmuse kaugus, tuleb teada, millal viidata, kui palju on mõtet ühes loos atributsiooni kasutada ja kus seda teha. Allika ja sündmuse vahekaugus Kõige olulisem on näidata, milline on kaugus allika ja sündmuse vahel. kas ta osales sündmuses, nägi pealt, luges jne? kauguse alusel saame jag...
Bioloogia kordamisküsimused aasta kontrolltööks 1. Inimese süstemaatiline kuuluvus RIIK loomariik HÕIMKOND keelikloomad KLASS imetajad SELTS primaadid SUGUKOND inimlased PEREKOND inimene LIIK homo sapiens sapiens. 2. Inimese üldtunnused (põhilised) · Kahel jalal sirge seljaga kõndija · Artikuleeritud kõne · Kirjaoskus · Usk · Puudub innaaeg · Suur aju · Püsisoojane temperatuuri vahemik normaalselt 36-37 kraadi · Sotsiaalne eluviis (perekonnasuhted) 3. Nimeta inimese koed koos alamkudedega · Lihaskude silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude · Sidekude veri, luu- ja kõhrkude, rasvkude · Närvikude · Epiteelkude 4. Vere ülesanded (6tk) / Vererakkude ülesanded · Transport hormoonid, hapnik, antikehad · Stabiilse sisekeskkonna e. Homöostaasi tagamine · Organismi kaitse haigusteki...
Eesti talurahva olukord ja klassivõitlus Liivi sõja algul (1558-1561). Herbert Ligi oli silmapaistvamaid agraar- ja asustusajaloo uurijaid Eestis, 1970–1990 töötas ta Tartu Ülikoolis ning oli alates 1974 üldajaloo õppetooli juhataja. Oma elu jooksul avaldas ta mõningad teosed näiteks: „Baltimaade majandus ja ühiskondlik kord 13 sajandi algul“, „Talupoegade koormised Eestis 13. Sajandist 19. Sajandi alguseni“, „Põllumajanduslik maakasutus Eestis 16- 17 sajandil“, jne. Antud teos on mõeldud ajaloohuvilistele ja ajaloolastele, kuna monograafilist uurimist selle perioodi kohta on vähe. Selles teoses on püütud jälgida feodaalsuhete arengut ja talurahva olukorra muutumist juba 15.sajandi algusest, kuid on ka tehtud tagasivaateid 13-14 sajandisse. Pearõhk on asetatud sellele, milliseks kujunes Eesti talurahva majanduslik ja õiguslik seisund Liivi sõja puhkemise momendiks. Kronoloogiliseks piiriks on valitud orduriigi kokkuvarisemise aasta 1...
Vooluallikas (tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja) ja sellega ühendatud juhid (kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks), elektritarviti(d) (siin muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks) ja lüliti(d) (nende abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada) moodustavad vooluringi. Elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Et saada ülevaade vooluringi osade omavahelistest ühendustest, esitatakse vooluringid joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks. Vooluringi osasid tähistatakse elektriskeemidel tingmärkidega. Jadaühenduse korral on elektritarvitid ühendatud jadamisi e. järjestikku. Kui üks tarvititest läbi põleb või kui üks tarviti välja lülitada, katkeb elektrivool kogu vooluringis. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega (I=I1=I2). Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel (pinge on suurem selle jada otste...
Tartu Kutsehariduskeskus TT10 Marcus Arak Mitteloomne tooraine Tartu 2010 Päritolumaa Kurk pärineb Indiast. Päritolumaa kliimat arvestades on selge, miks see taim armastab ühtviisi nii niiskust kui ka soojust. Kurk on üks vanemaid köögiviljakultuure. Tõenäoliselt pärineb tänapäeval viljeletav (harilik) kurk troopilisest Ida-Indiast, kus teda kasvatati juba rohkem kui 5000 aastat tagasi. Ka Egiptuses kasvatati kurki juba vähemalt 4000 aasta eest. Siit levis kurk Vahemeremaadesse, kus teda juba antiikajal kreeklased ja roomlased usinasti viljelesid ja kust ta keskajal slaavlastega asustatud aladele levis. Kesk- ja Põhja-Euroopasse jõudis kurgi kasvatamine slaavlaste kaudu alles 17. saj lõpul. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Kasvuhoonekurgi viljelemine sai alguse alles 19. sajandil Inglismaalt. Kurk on suvetaim. Soojade ilmade saabudes alg...
1. Loetlege tasakaalu liigid ja iseloomustage neid. Ebapüsiv tasakaal. Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendist eemale. Püsiv tasakaal. Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole. Ükskõikne tasakaal. Süsteemile mõjuv resultantjõud on igas asendis null. 2. Selgitage järgmiste mõistete tähendust: võnkumise hälve, amplitu ud, periood, sagedus, ringsagedus. 3. Tuletage sumbuvvõnkumise hälvet kirjeldav valem (7.10). Joonistage hälbe ajalist sõltuvust näitav graafik. 4. Defineerige mõiste ,,sumbuvvõnkumise relaksatsiooniaeg". 5. Mis juhtub võnkuva süsteemiga, kui sumbuvustegur saavutab krii tilise väärtuse (7.17)? Missuguse kuju võtab hälbe ajalise sõltuvuse graafik? 6. Mis on harmooniline võnkumine? Millised on tema tekkimise tingimuse d? 7. Tuletage har...
’’Katk’’ Camus Raamatu keskseks teemaks on katk 20. sajandil Prantsusmaa linnas Oranis. Linn otsustatakse karantiini panna ning seal sureb väga palju inimesi, haripunktis ulatuvad surnute arvud saja ning kahesaja vahele päevas. On palju probleeme, mis tulenevad katkust ning millega inimesed peavad tegelema – näiteks lähedaste kaotamine, söögi ja joogivee puudus, pidev hirm haiguse ees, eraldatud olek pereliikmetest jne. Lisaks on karmistatud seadusi, mis teevad elamise veel raskemaks. Raamatu žanr on eksistentsialistlik. Sündmuste areng on tekstis esitatud loogilises järjekorras - tekst algab lihtsa surnud roti leiuga ning järk-järgult läheb olukord halvemaks ning kõike on kirjeldatud päris detailselt. Autor alustab tegevust kevadega ning lõpetab järgmise aasta veebruariga. Katku haripunkt on raamatus peaaegu lõpus ning seejärel kirjeldab autor, kuid...
Kriisikommunikatsiooni analüüs. Iga kriisi situatsioon küpseb aeglaselt ja ilmub just siis, kui seda ei oodetakse, kui selleks ei ole üldse valmis. Tulemuseks antud probleemi lahendust ei saa üles leida päris pika aja jooksul, mis omakorda tekitab juurde palju muid lahendamata küsimusi. Lõppude lõpuks tekib väljapääsmatu situatsioon, mille tagajärjed saavad täielikku krahhi esile kutsuda. Reeglina probleemid ei tekki iseenesest. Nende tekkimiseks on vajalikud igasugused eeldused. Mida siis ette võtta, et antud situatsiooni ei tekkiks (http://www.comunet.ru/p8.html)? Kuidas juhtub nii, et ühed ettevõted saavad olukorraga hakkama, kuid teised kaovad isegi vähema kahju pärast. Siis kui kriis hakkab alles tekkima organisatsioon peab igakülgselt hinnata oma kommunikatsiooni kanaale, pöörates erilist tähelepanu massimeedia huvi rahuldamisele. Selleks on vaja tegeleda järgmiste küsimustega: · Mis kasu toob massimeediaga ko...
1.1. Miks on tugevusanalüüs insenerile oluline? * projekteeritud ja valmistatud 1.35. Nimetage aspekte, mis mõjutavad varuteguri valikut!: *koormusolukorra tooted (masinad, seadmed, aparaadid jm. konstruktsioonid) peavad töötama määramatuse hinnang- kui koormusi saab hinnata vaid ligikaudselt, tuleb võtta ohutult ja tõrgeteta (purunemine, deformatsioonid, kulumine, jne.) suurem varutegur *materjali tugevuse määramatuse hinnang - kui kasutatavate 1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad detaili töövõimet? * Geomeetria, materjalide omadused on teada ligikaudselt *arvutusskeemi täpsus ja materjal, koormused metoodika lihtsustused * konstruktsiooni vastutusrikkus ohutuse ja võimalike 1.3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus?* Staatika = füüsika haru, kus majanduslike kahjude suhtes *materjali struktuuri ühtlus *piirpinge ohtlikkus...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Inimese õp Inimkaubandus, elunditoonorlus, tööorjus, prostitutsioon, inimkaubandus loomus. Juhendaja: Karin Luts Pärnu 2013 Inimkaubandus Ajalugu Inimkaubanduse lähteid tuleb otsida juba kaugest minevikust. See ebainimlik tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias oli laialt levinud orjatöö kasutamine. Orjadeks olid tavaliselt sõjavangid ja põgenikud. Tihti müüsid ka vanemad vaesuse sunnil oma lapsi orjusesse - nii sellepärast, et saada tasu, kui ka sellepärast, et laps jääks ellu. Orje kasutati kõige sagedamini abijõuna mehed kaevasid kanaleid ja veehoidlaid, ehitasid tamme, töötasid kaevandustes ning ka valitseja, ülikute ja templ...
Aristotelese süllogismiteooria,loogika reeglid. Aristoteles sündis 384 322 e.m.a, arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias kus at oli Platoni õpilastest kuulsaim. Seal ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike- Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Aristoteles oli erakordselt haritud ja laia silmaringiga õpetlane. Raske on leida valdkonda, mida ta poleks uurinud ja millest kirjutanud. Mitmed tänapäeva teadusalad on saanud alguse Aristoteleselt. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. ...
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks...
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks...
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks...
Popper "Teadmised ilma autoriteedita" Locke "Essee Inimarust" Popper kirjutab oma essees "Teadmised ilma autorideedita" teadmiste allikatest, esitades vastuväiteid empiristide arusaamale, et teadmiste allikaks on vaatlus. Essee põhiidee on,et teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas. Teadmiste otsingul ei tasu pärida teadmiste allikate järele vaid tuleb uurida, kas esitatud väide on tõene ja kooskõlas faktidega. Inimestel tasuks algseima teadmisteallika ideest loobuda ning aru saada, et et kõik inimeste teadmised on inimlikud. Me võime küll tõde otsida, kuid me ei küündi temani kunagi. Empiristide arvavad,et teadmine tuleneb vaatlusest, sest raamatud on suurelt jaolt mingitest teistest raamatutest kokku kirjutatud, ning need teised raamatud põhinevad kellegi vaatlustel. Empiristid esitavad palju küsimusi, et allikani jõuda, kuid Popper'i arust on selline lähenemisviis vale. Keegi...
Tallinna ****** Gümnaasium ETIOOPIA Referaat Õpilane: ********* Klass:********* Tallinn Oktoober 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Üldandmed...........................................................................................................................3 Geograafiline asend............................................................................................................. 4 Geoloogiline ehitus ja pinnamood.......................................................................................4 Kliima..................................................................................................
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKE ÕIGUSE INSTITUUTA KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL MÄLU STRUKTUUR Referaat õppeaines Sissejuhatus psühhologiasse Juhendaja: Iiris Luiga, PhD Tartu 2009 a Sissukord Sissejuhatus 1. Mälu liigid 2. Sissejuhatus Mälu on üks kolmest alustalast, mille tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänud. Mälu kui endise kogemuse peegeldus teadvuses on võime omandada, säilitada ja reprodutseerida kogemusi. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu uuringutes osalesid palju uurijad. Kõige tuntav uurija, kes 1972 a. eristas oma artiklis episoodiline ja semantiline mälu l...
Probiootikumid Inimese seedekulgla pikkus on kuni 9 meetrit. Seal asub kuni 70 % inimese immuunrakkudest ning seal toimub tarbitud toidu seedimine, imendumine ja väljutamine. Seepärast on vältimatu hoida tasakaalustatud ja tervislikku soolestiku mikrofloorat. Meie soolestikus elab laias laastus umbes 2 kg baktereid – üle 400 erineva tüübi häid sõbralikke baktereid, kokku umbes 100 triljonit bakterit, millest enamik asub jämesooles. Tavaliselt on „head“ ja „halvad“ bakterid omavahel tasakaalus. Kuid antibiootikumid hävitavad kasuliku mikrofloora üprus kergesti ning selle tagajärjel hakkavad vohama nii halvad bakterid kui ka parasiidid, hallitus- ja pärmseened. Soolestiku mikrofloora tasakaalu mõjutavad ka meie toitumisharjumused ja elustiil. Probiootikumid tähendavad tõlkes "elu eest" või "elu poolt". Probiootikumidena kasutatakse kõige sagedamini piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille ja bifidobaktereid, mille puhul ...
Teema 5. Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted Märkus: teemade numbrid ja pealkirjad on vastavuses M. Pikkovi konspekti teemadega. Teemade alajaotuste pealkirjad üldjuhul vastavuses ei ole. 5.1. Passiivsed resistiivsed vooluahelad Vaatleme passiivseid resistiivseid ("oomilisi") vooluahelaid; samas on mõnikord kasulik tuua paralleelseid näiteid mahtuvusi ja induktiivsusi sisaldavate ahelate kohta, aga ka aktiivahelate kohta, kui need näited aitavad erinevaid seoseid ja reegleid selgitada ja meelde jätta. Elektroonikalülituste puhul eeldatakse reeglina aktiivkomponentide olemasolu nendes. Aktiivkomponendid vajavad oma tööks mitmesuguseid toitepingeid, eelpingeid ja voolusid ning komponendi tunnusjoontel sobiva tööpunkti fikseerimist. See eeldab passiivsete ahelate tundmist ja oskust neid kasutada. Samuti vajatakse passiivahelaid signaalide...
ÜLIÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS............................................................................................................4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE...............................................................5 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus........................................................................................5 2.2 Pealkirjad.....................................................................................................................5 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal......................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................
KG I teooria: 1. Polügonomeetria (Kõrgema geodeesia alused) 1. Polügonomeetria võrgud - ptk. 2.1 Polügonameetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi- polügonomeetriakäigu abil. Käigus mõõdetakse joone pikkused ja nende vahelised HOR nurgad. Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid. Lahtine polügoon - koosneb ühest või mitmest käigust,mis on eraladatud üksteisest sõlmpunktidega ja lõppevad kummaski otsas baasjoonega. Kinnine polügoon koosneb mitmest lahtisest käigust mis on eraladdaatud üksteisest sõlmpunktide või lähepunktidega. Polügonomeetrivõrgu punktid on kindlustatud looduses märkidega, mis tähistatakse tunnuspostide ja hoonestamata maa-alal ümbritsetakse kupitsaga ning iga märgi kohta koostatakse asukoha skeem. Puudus...
Mis on võim ning kes/mis omab noore kodaniku üle võimu enim? Igal nimesel on oma arusaamine mõistest „võim“. Ühe inimese jaoks võim on tugevus, julgus ning see, millele ta pühendas kogu oma elu. Ta käsitleb võimu nagu mehhanismi, mille abil on võimalik saavutada oma eesmärke, mõjutada inimesi või üldse maailma juhtida. Kuid teine arvab, et võim on kirg, mis on isegi võimeline inimese eripärasust imendada ja täiesti alistada. Aga kui me käsitleme võimu teaduslikust seisukohast, siis võim on poliitiline valitsus ning selle organid või võimalus ja õigus midagi või kedagi käsutada. Ikka igal nendest inimestest võib olla õigus, sest võimul on mitu vormi. Goldhameri järgi esimene tüüp on „force“, seda kasutavad inimesed, kes püüavad saavutada võimu füüsilise mõjuga. Ma arvan, et nende inimeste hulka võivad kuuluda näiteks diktaatorid. Kõik teavad, et kõige tuntumad diktaatorid nagu Benitto Mussolini, Iosif Stalin ja Saddam Hussein kasutas...
Kodutöö III Essee inimarust John Locke 1.) Selle, et inimese vaimus on erinevad ideed seab väljapoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik sellest, et ta mõtleb ning sellest, millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb. See millega ta tegeleb ongi idee. 2.) Inimese vaim on tühi (valge paber) selles mõttes, et temas ei ole midagi enne kui tulevad kogemused. Ta saab oma tohutu ideede varamu, arutluse ja teadmise kogu materjali läbi enda kogetud asjade (kogemuste). Kogemustel põhineb kogu meie teadmine ja sealt ta lõppude lõpuks tuleneb. Meie ettekujutus (see mille üle mõtiskleme) varustabki meid ja meie aru mõtlemise kogu materjaliga. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Need kaks on teadmise allikad, kust on pärit kõik ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel võivad olla. 3.) Aistimin...
Religioon ja tsivilisatsioonid 1 Rahvastiku etniline struktuur · Ajalooliselt kujunenud inimrühm, kes räägib sama keelt ja kellel on ühine asuala, on etnos · Etniliste tunnuste (ühise päritolu, keele, kultuuri ) alusel piiritletav riigi kodanikkonna osa on rahvus · Etnose oluliseks tunnuseks on keel · Keelte üldarv on umbes 2500-4000 2 Maailma riikide eristamine: · Ühekeelsed riigid, kus üks rahvus moodustab üle 90% rahvastikust / Island, Jaapan, Korea, enne II maailmasõda ka Eesti Vabariik / · Kakskeelsed riigid / Belgia, Soome, Kanada / · Paljukeelsed riigid /India, USA, Venemaa/ 3 Kõige rohkem on maailmas hiina keele kõnelejaid 1,3 mlrd · Araabia 420 mln · Bengali 200 mln · Hindi 360 mln · Portugali 200 ...
Teooria annab kontrolltöös ainult 20% punktidest. Ülesandeid peab igal juhul ka oskama. Vastamata on teise osa küsimused nr 35 ja 40, otsige ise ja andke teistele kaa teada.Ülejäänud vastused on väga pealiskaudsed, vaja on siiski tutvuda materjaliga et teada millest jutt. Materjale õppimiseks saab http://www.mh.ttu.ee/priitp/Tugevusopetus/Tugevusanaluusi_alused/ 1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA PÕHIPRINTSIIBID 1. Miks on tugevusanalüüs insenerile oluline? Kasuta fantaasiat ja keskkooli lõpukirjandi kirjutamise tuhinat. 2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad detaili töövõimet? Geomeetria (Kas detailide kuju ja mõõtmed on optimaalsed?), koormused(Milliseid koormusi konstruktsioon talub?) ja materjal(Kas konstruktsiooni materjalid on piisavalt tugevad?). 3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus? Staatika - füüsika haru, kus kehad ja nende süsteemid on tasakaalus ja absoluutselt jäigad. 4. Milles seisneb tugevusanalüüsi ...
10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? Ühe-kahe kilomeetri paksused jääkihid paljastasid Põhja-ja Lääne-Eesti paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena, jää sulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored, samas on hakkanud paksu jääkoorma alt vabanenud maapind kerkima(Loode-Eestis on maapind kerkinud juba mitukümmend meetrit ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi) Muinasaja mõiste: Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaooutseni XIII saj. alguses p.Kr. nim... Muinasaja periodiseering: Kiviaeg...vanem kiviaeg e. paleoliitikum u9600-9000a. eKr keskmine e. mesoliitikum u9000-5000a. eKr noorem e. neoliitikum u50...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Minu kodukoha turism Referaat Väimela 2009 Sissejuhatus Põlvamaa on paljudele üha uusi avastusi pakkuv sihtkoht. Siin on vaatamisväärsusi ja huvikohti kõigile vanusegruppidele. Mõni aasta tagasi ei olnud ka mina neist paljude kohtadega tuttav. Alati oli soov ikka kaugemale puhkama ja reisima minna. Nende paari aasta jooksul olen avastanud Meenikunno imelise raba, Tilleorus oleva Eesti Maantee muuseumi ja selle kõrval lookleva matkaraja. Üks tähtsamaid turismiobjekte Põlvamaal on Taevaskoda, kuhu ei häbene viia ka kõige tähtsamaid külalisi. Viimaste aastatega on Põlvamaa paljuski arenenud. Ei oskagi öelda, kas võlgneme tänu Euroopa Liidule või on õppinud Põlvamaa inimesed ise paremini oma kodukoha loodust, ajalugu ja kultuurimälestisi hindama ja väärtustama. 1. Meenikunno raba 1.1. Meenikunno raba Meenikunno raba asub Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas, Põl...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- keskkonnainstituut VOOKAARDID Referaat geoinformaatikas Koostaja: Julia Vassina Juhendaja: Anne Kull Tartu 2018 Sissekort Sissejuhatus ..........................................................................3 1. Vookart .........................................................................................................4 2. Vookaardi kombineerimine teiste kaartidega ....................................5 2.1 Vookaardi tüübid ....................................................................5 3. Hea koostatud vookaart...............................................................7 3.1 Näiteid headest ja halbadest vookaartides ....................................7 KOKKUVÕTE..................................................................................................
RÕIVASTE TAASKASUTUSE POPULAARSUS EESTIS UURIMISTÖÖ Õppeaines: Uurimismeetodid Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD12/22 Juhendaja: lektor Helina Prints Esitamiskuupäev:18.10.2018 Tallinn 2018 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Uurimistöö tegin teemal ,,Rõivaste taaskasutuse populaarsus Eestis". Uurimistööd soovisin teha taaskasutusega seotud teemal, kuna taaskasutus ja loodusõbralikkus on väga päeva kajane teema. Üha rohkem hakkavad inimesed huvituma sellest, kuidas saaks loodust säästa. Seega see oli väga ideaalne teema, mille kohta enda tuttavatelt uurida, mida nemad sellest arvavad. Uurimistöö koostamiseks tegin küsitluse Google Docsis, mille viisin läbi vanuses 16 kuni 23 eluaastat, kelle hulgas oli nii mehi kui naisi. Eesmärgiks oli teada saada, kui paljud vastajad taaskasutavad rõivaid. Tulemused on esitatud erinevate peatükkid...
Aastaarvud: · 4.6 miljardit a. Maa vanus · 4.4 miljardit a. kõige vanemate siiani leitud mineraalid (tsirkoonkristallid) · 4.1-3,5 miljardit a tagasi tekkisid esimesed organismid · 4 miljardit a. kõige vanemad settekivimid (leitud Gröönimaalt) · 3,5 miljardit a Lääne-Austraaliast ja Lõuna-Aafrikast leitud fossiilide vanus · 1,7 miljardit a esimesed üherakulised eukarüoodid · 1683 a A von Leeuvenhoek avaldas esimese joonistuse bakteritest · 1836 a - C. Ehrenberg vaatles esimesena vibureid · 1872 a - F. Cohn avastas viburid teistkordselt · 1893a. - Pfeiffer toksiinid endo - ja eksotoksiinideks · 1920a Oparin ja Haldan näitasid üksteisest sõltumatult, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · 1970 Richard Blakemore isoleeris järvemudast bakterid, kes reag magnetväljale, avastati magnetosoomid · 1977 a hakati võrdlema erinevate organismide RNAde järjestusi, sai sel...
VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUM Erle Maido XI kl. ARISTOTELES Referaat Tallinn 2012 Sisukord Aristotelese elulugu ................................................................................................................ 2 Aristotelese loogika ................................................................................................................ 5 Aristotelese õpetused .............................................................................................................. 8 2 Aristoteles Elulugu Aristoteles sündis 384.a eKr arsti per...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Pärnu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1 KIRJALIKE TÖÖDE LIIGID ...........................................................................................................4 2 KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTAMINE ..........................................................................................6 2.1 Töö struktuur ....................................................................................................................6 2.1.1 Tiitelleht ..................................................................................................................... 6 2.1.2 Sisukord ...........................................................................................
Sündmuste valimise lisakriteeriumid Uudisväärtused on keskne alus uudiseks tehtavate sündmuste valimisel. Tuleb arvestada ka teisi kriteeriumeid, mille keskseks eesmärgiks on tagada lehematerjali mitmekesisus ja selliselt erinevate lugejarühmade huvide rahuldamine + meedias kajastatu reaalsus. 1. Esiteks, ajaleht peab tooma lugejani tõelisi sündmusi. Meedia võimu laienemine ning meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne. ajakirjandus ei käsitle neid kõiki, vaid ainult valitud valdkondi. Leht on ...
maavesi igasug maapõues (sh mullas) olev v, puurida puurauk, tõuseb vesi selles on Eesti jõgedes tavaliselt kevadel lume sulamise veeaur ja jää maismaavesi kogu maapinnal survetasemeni. Kui see on nii kõrge, et vesi ise ajal ja sügisel, kui ohtralt sajab. Kevadised on seisev või voolav v ning kogu põhjav maismaa maapinnale voolab, nim survepõhjavett arteesia kõige suuremad, nende suurus oleneb peamiselt pool lähtejoont, millest mõõdetakse territo- veeks, allikat arteesia allikaks ning kaevu lumeveevarust. Mõju avaldavad ka teised tegurid: riaalvete ulatust mullavesi mullas olev vaba ja arteesia kaevuks. Põhjavee toiteala on seal, kus lume sulamiskiirus, pinnase külmumise ulatus seotud v ja veeaur märgala liigniiske, vesine vettkandv kivimid maapinnale ulatuvad ning kus ning valgla iseloom (pinnamood, metsasus, ala (soo, tulvapiirk,...
annaabi.ee 
