Sõltuvalt põletamise viisist ja kasutatavatest puhastusseadmetest satub suur osa lendtuhast atmosfääri. Aastas emiteerivad Balti ja Eesti SEJ atmosfääri üle 150000 tonni põlevkivi lendtuhka [87]. Põlevkivi lendtuhk on kompleksne segu eri suuruse, kuju ja värvusega osakestest ning ta sisaldab praktiliselt kõiki perioodilisustabeli elemente. Põlevkivi lendtuhk on tugevalt leeliseline ja teda iseloomustab raskemetallide suur sisaldus. Elektrifiltritest pärinevad lendtuha osakesed koosnevad põhiliselt sellistest mineraalsetest oksiididest nagu CaO (25-30%), SiO2 (30-35%) ja Al2O3 (10-12%) [87, 88, 89]. Tabelis 5 on toodud põlevkivi lendtuha keemiline ja mineraalne koostis [88]. Tabel 5 Põlevkivi lendtuha mineraalne koostis ja oksiidide sisaldus Peale selle sisaldab põlevkivi lendtuhk erinevaid raskemetalle. Tabelis 6 on toodud põlevkivis ja lendtuhas sisalduvate raskemetallide kontsentratsioonid [22].
Tuumaenergia plussid ja miinused Plussid • Tuumajaamad ei reosta keskkonda kahjulike gaasidega(SO2, NOx, HCl, CO2, CO jt.), lendtuha ega aerosoolidega. • Tuumaenergia tehnoloogia on juba välja arendatud, seega ei pea seda enne välja arendama. • Tegelikult on tuumajaamades tõsiste avariide oht nullilähedane • Saab suhteliselt vähese kütusega palju energiat. • Tuumaenergiat kasutatakse laevadel meeletu koguse kütuse asemel. • Ei sõltu ilmastikuoludest • Tehnoloogia mis tegeleb radioaktiivsete ainete hävitamisega on teatud ja tõestatud Miinused
4 Hapniku hulk tarbimisaines O % [2], tab. I 0,2 ÷ 16 5 Lämmastiku hulk tarbimisaines N % [2], tab. I 0÷3 6 Kütuse tarbimisaine niiskus W % [2], tab. I 0,5 ÷ 50 7 Tuha sisaldus tarbimisaines A % [2], tab. I 0 ÷ 70 8 Karbonaatse CO2 hulk tarbimisaines (CO2)k % [2], tab. I 0 ÷ 20 9 Karbonaatide lagunemisaste k CO2 - [2], lk. 18 0÷1 10 Lendtuha osa lt [2], tab. 0÷1 XVII÷XX 11 Liigõhutegur koldest väljumisel k - [1], tab.1.7 1 ÷ 1,6 1,10 Kolde väärõhutegur k - [1], tab.1.8 - 0,08 12 Liigõhutegur ülekuumendi I astme 1 - k+1 1 ÷ 1,6 1,13 järel
Sõltuvalt põletamise viisist ja kasutatavatest puhastusseadmetest satub suur osa lendtuhast atmosfääri. Aastas emiteerivad Balti ja Eesti SEJ atmosfääri üle 150000 tonni põlevkivi lendtuhka Põlevkivi lendtuhk on kompleksne segu eri suuruse, kuju ja värvusega osakestest ning ta sisaldab praktiliselt kõiki perioodilisustabeli elemente. Põlevkivi lendtuhk on tugevalt leeliseline ja teda iseloomustab raskemetallide suur sisaldus. Elektrifiltritest pärinevad lendtuha osakesed koosnevad põhiliselt sellistest mineraalsetest oksiididest nagu CaO (25-30%), SiO2 (30-35%) ja Al2O3 (10-12%). Peale selle sisaldab põlevkivi lendtuhk erinevaid raskemetalle. Samuti võib põlevkivi lendtuhk sisaldada erinevaid toksilisi ja kantserogeenseid orgaanilisi ühendeid. Põlevkivi lendtuhk kuulub saasteainete hulka, millele on kehtestatud LPK-d. Välisõhus on 20 minuti jooksul põlevkivi lendtuhka lubatud 0,3 mg/m3, 24 tunni jooksul 0,1 mg/m3.
Tuumaenergia eelised ja miinused · tuumajaamad ei reosta keskkonda kahjulike gaasidega(SO2, NOx, HCl, CO2, CO jt.), lendtuha ega aerosoolidega. · Tuumaenergia tehnoloogia on juba välja arendatud, seega ei pea seda enne välja arendama. · tegelikult on tuumajaamades tõsiste avariide oht nullilähedane · saab suhteliselt vähese kütusega palju energiat. · Tuumaenergiat kasutatakse laevadel meeletu koguse kütuse asemel. · Ei sõltu ilmastikuoludest · Tehnoloogia mis tegeleb radioaktiivsete ainete hävitamisega on teatud ja tõestatud
energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. Tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Tahmale võib olla lisandunud adsorbeerunud kantserogeenseid aineid. Lendtuhk - tegelikkuses ainuke silmaga eristatav atmosfääriheide. Põhjustab inimestel hingamisteede häireid ning kopsuhaigusi. Sellest tulenevalt on ka piiratud tahkete osakeste, sh lendtuha kontsentratsioon maapinnalähedases õhukihis, mis ei tohi ületada kehtestatud piirväärtust. Lendtuha keskkonnamõju sõltub oluliselt elektrijaama poolt kasutatavast kütusest. Aerosoolid-Aerosooli üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. Tolm, mille osakeste keskmine mõõde on üle 75 µm, sadestuvad kiiresti, 5- 75 µm suurusega osakesed sadestuvad aeglaselt, veel väiksemate osakeste puhul jääb tolm hõljuma ja satub hingamisel kopsudesse
9÷18 . : a) ; b) ; c) , 20÷30 /, . , , . , . , . ( ), . . . 45. Lahtised ja ventilaatorigradiirid. Kuivgradiirid. : 1. ; 2. ; 3. 5÷3°C. . pkond= 17÷25 kPa; , ... . ( ) . , . 46. Pritsbasseinid ja jahutustiigid. - . , . . . . , , , - , , . . 47. Lendtuha füüsikalis-keemilised omadused. 1. . : 1) ; 2) ; 3) . , . 2. . : 1) ; 2) ; 3) ; 4) . , . . 3. : 1) ; 2) . : , , . 4. : a) ; b) 5. : 1) , , g/m3; 2) ; 3) . . . 6. . . . 7. . , , . . 48. Tsüklontuhapüüdjad. Venturi toruga tuhapüüdur. - . , , , . , . . . (), (), ()
soovitatakse teda CO2 ja H2O segudele (suitsugaasid) arvutada järgmiselt: (6.10 ) kus g määratakse nomogrammide abil vastavalt kiirgusallika temperatuurile T0 (kollete puhul neelavad gaasid seinte kiirgust, seega tuleb allika temperatuuriks võtta seina temperatuur). Tolmuse keskkonna mustsusastme määramiseks soovitatakse A. Blohhí [33,34] andmetel valemit (6.3), kus lendtuha jaoks leitakse optiline paksus, kui (6.11) t tolmu kontsentratsioon gaasisegus g/m3 temperatuuril 273 K ja rõhul 0.1 MPa; - - lendtuha osakese keskmine mõõde m; T gaasisegu temperatuur K; - tegur, mille väärtus võetakse hea reaktsioonivõimega kütustele (lendtuharikkad b kivisöed, põlevkivi) b=5 ja väikese reaktsioonivõimega kütustele (antratsiit, -
Mittemetallioksiidid ehk happelised oksiidid (CO2,SO2) , amfoteersed (Al2O3) ja inertsed (CO).) Toksilised raskemetallid Hg, Pb, Zn, Cd, Cu, As Raskmetallid pms. plii, elavhõbe, tsink, mangaan. || raskmetallid [üle 5] > 5 g/ cm3 Hg- kui neid lastakse vette siis omastavad neid vetikad. Toiduahela kaudu satub Hg vetikaist kaladesse ja neist inimestesse. Satub elukeskkonda purunenud termomeetreist; patareidest; kivisöe põletamisest Pb- ühendid satuvad õhku kütuse põletamisel tekkiva lendtuha ja auto heitegaasi koostises. Õhust sadestuvad Pb-ühendid pinnasesse ja vette, sealt taimedesse ning seejärel toiduahela kaudu loomadesse ja inimesse. Cd- Mürgisemaid metalle. On lisaelemendina masuudis, kivisöes, fosforväetises. Taimed omastavad Cd-ühendeid juurte ja lehtede kaudu (kuhu õhust on langenud tolmutuhka) Cd-d koguvad endasse seened. Pestitsiidid mürkkemikaalid kahjulike organismide hävitamiseks.
Puhastusaste oleneb väga palju tolmu märguvusest. Viimase suurendamiseks lisatakse halvasti märguva tolmu (näiteks söetolm) puhul pesemisveele pindaktiivseid aineid. Märgpuhastuse oluline puudus on omakorda puhastamist vajava heitvee (muda) teke. Märgpuhastusaparaatide töö efektiivsuse määrab osakese ja pesuvedeliku kontaktpinna suurus aparaadis, mis on võrdne pinna tekkekiiruse ja eluea korrutisega. [m2] = [m2/s]*[s] Märgpuhastust kasutatakse: tahma lendtuha savi- ja lubjatolmu jt analoogsete aerosoolide märgpuhastuseks. Märgpuhastusseadmed: õõnes- või täidistolmupesurid tolmune gaas liigub alt üles kiirusega 0,8-1,5 m/s vastu ülalt pihustitest allavoolavale veele. Täidisena kasutatakse mitmesuguse kujuga keraamilist materjali, mis võimaldab suurendada vedeliku ja gaasi kokkupuutepinda. Puhastusaste õõnestolmupesurites on 60- 70 % Täidistolmupesurites 75-85 %
Kui põletamisel on temperatuur üle 300°C, katkevad alküül- ja eetersidemed ning eralduvad funktsionaalrühmad koos mitte-kondenseeruvate gaasidega, nt CO2, H2O, SO2, NO2 ja CH4. Lisaks eelnimetatud ühenditele kujuneb ohtlikuks söe põlemisel tekkinud tuhk, mis edasi põledes lendub kerge lendtuhana atmosfääri, olles väga tugev päikesekiirguse hajutaja. Kuigi lendtuhka on võimalik filtreerida väga tõhusalt, on õhku paiskuva lendtuha kogused suured. Lendtuhk sisaldab: 15-60% ränidioksiidi, 5-35% alumiinium(III)oksiidi, 4-40% raud(III)oksiidi ja 1-40% kaltsiumoksiidi ning MgO, SO3, Na2O ja K2O. Lisaks on lendtuhas 4 veel mitmeid toksilisi aineid, mis kahjustavad hingamisteid, ja radioisotoope, mis põhjustavad radioaktiivsust vahemikus 218-293mBq/g. Söe põletamisel tekkiv NOx hulk moodustab 80% kogu USA lämmastiku ühendite emissioonist
Puhastusaste oleneb väga palju tolmu märguvusest. Viimase suurendamiseks lisatakse halvasti märguva tolmu (näiteks söetolm) puhul pesemisveele pindaktiivseid aineid. Märgpuhastuse oluline puudus on omakorda puhastamist vajava heitvee (muda) teke. Märgpuhastusaparaatide töö efektiivsuse määrab osakese ja pesuvedeliku kontaktpinna suurus aparaadis, mis on võrdne pinna tekkekiiruse ja eluea korrutisega. [m2] = [m2/s]*[s] Märgpuhastust kasutatakse tahma, lendtuha, savi- ja lubjatolmu jt analoogsete aerosoolide märgpuhastuseks. Lihtsaimad märgpuhastusseadmed on õõnes- või täidistolmupesurid (skraberid, ingl. k. scrubber), kus tolmune gaas liigub alt üles kiirusega 0,8-1,5 m/s vastu ülalt pihustitest allavoolavale veele. Täidisena kasutatakse mitmesuguse kujuga keraamilist materjali, mis võimaldab suurendada vedeliku ja gaasi kokkupuutepinda. Puhastusaste õõnestolmupesurites on 60-70 %, täidistolmupesurites 75-85 %.
heitvesi, mis põhjustab korrosiooni, mistõttu kui lendtuhas on üle 20 % CaO, ei saa kasutada märgpuhastit, sest sadenev tuhk kivistub seadmetel, torudel ja käikude pindadel. Gaasikiirus skaraberis on 1-1,5 m/s, veekulu 3...5 m3 1000 m3 gaasi kohta. Skaraberiga süsteemid võib jaotada kolme rühma: märg süsteem, varustatakse skaraberi ja el.filtriga, saadusteks lendtuhk ja kips; poolkuiv/kuiv süsteem, varustatakse peale skaraberi kottfiltritega, saadusteks lendtuha, kipsi, Ca SO3 ja lubjakivi segu; katalüsaatoriga protsess, varustatakse kõrgefektiivsusega el.filtritega enne gaasi puhastusjaama, saadusteks nt väävelhape. Kottfiltrid kõrge efektiivsusega suitsugaaside puhastid (alla 10 mg/Nm3). Filtrite enda puhastamine toimub tavaliselt suruõhuga või mehaanilise raputamisega. l=4...5 m, d=160 mm. Hind sõltub materjalist : dralon ( tmax 120 C), polüester (tmax 150 C), ryton (tmax 170 C),
mitteregeneratiivseteks lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad jääktooted, mida ladustatakse või kasutatakse teistes majandusharudes Eesti tingimustes oleks väga perspektiivne kasutada SO2 püüdmiseks põlevkivi lendtuhka selle suspensiooni soojuselektrijaamade hüdrotuhaeralduse leeliselist heitvett Tehnoloogiline protsess koosneb: kuumade suitsugaaside puhastusest elektrofiltris või patareitsüklonis lendtuha suspensiooni valmistamisest puhastatavate suitsugaaside kontakteerimisest lendtuha suspensiooniga pärivooluga kiirabsorberis ning äratöötanud lendtuha suspensiooni selitamisest ja tsentrifuugimisest slammi eraldamiseks Juhtides absorberisse juurde ka õhku, on võimalik tekkinud kaltsiumsulfit oksüdeerida kaltsiumsulfaadiks.. Märgpuhastusmeetodid on kõige enam levinud väävliühendite eraldusmeetodid. Nendega
mitteregeneratiivseteks lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad jääktooted, mida ladustatakse või kasutatakse teistes majandusharudes Eesti tingimustes oleks väga perspektiivne kasutada SO2 püüdmiseks põlevkivi lendtuhka selle suspensiooni soojuselektrijaamade hüdrotuhaeralduse leeliselist heitvett Tehnoloogiline protsess koosneb: kuumade suitsugaaside puhastusest elektrofiltris või patareitsüklonis lendtuha suspensiooni valmistamisest puhastatavate suitsugaaside kontakteerimisest lendtuha suspensiooniga pärivooluga kiirabsorberis ning äratöötanud lendtuha suspensiooni selitamisest ja tsentrifuugimisest šlammi eraldamiseks Juhtides absorberisse juurde ka õhku, on võimalik tekkinud kaltsiumsulfit oksüdeerida kaltsiumsulfaadiks.. Märgpuhastusmeetodid on kõige enam levinud väävliühendite eraldusmeetodid. Nendega
LAUSPÕLETAMINE (masspõletamine)- jäätmed põletatakse ,,kogu kupatusega" VALIKPÕLETAMINE- jäätmed põletatakse sordituna, teatud gruppidena PÕLETAMISPROTSESS: 1. Põletamise viibeaeg 2 sek. 2. Gaaside põlemine 3. Täielik läbisegamine 4. Prügihoidla ventgaasid 5. Järelpõleti PÕLETUSSEADMED: - restahi, pöördahi, tornahi, keevkihtahi SUITSUGAASIDE PUHASTAMINE: 1. tahma ja lendtuha eemaldamine 2. happelise gaasi neutraliseerimine 3. Nox vähendamine 4. Dioksiinide ja orgaaniliste reoainete eemaldamine ja lagundamine PLASMA- ioniseeritud kuumgaas GAASIPUHASTUS: 1. Kuivpuhastus- absorbenditolm (lubjakivi) 2. Poolkuivpuhastus- püdela vesiemulsiooniga absorbent, vesi aurustub täielikult 3. Märgpuhastus- gaasi reoained jäävad vette, mis on vaja puhastada PRÜGI LADESTAMINE Ladestustavad: prügi kuhjatakse vettpidavale maa-alale;
aastatel tõusu teel, mis tuleneb põlevkiviõli suurenenud tootmisest (Keskkonnaministeerium 2014: 107). Tänaseni on Eesti energiatootmise ja keemiatööstuse eripäraks põlevkivil põhinev tootmine (Kohv 2000: 17), kust pärineb 78–82% (2001.– 2003. aasta näite puhul) saasteainete koguhulgast (Liblik, Maalma 2005: 174). Põlevkivi põletamisest tekkinud saasteainetest moodustab 40-50% tuhk, millest tingituna on mineraalse lendtuha heited atmosfääris kõrged (Maasikmets 2004: 100, 112). Põlevkivi lendtuhk on kompleksne segu eri suuruse, kuju ja värvusega osakestes, ning ta sisaldab praktiliselt kõiki perioodilisuse tabeli elemente, kaasaarvatud raskemetallid (Laja 2005: 12). Näiteks elektrijaamade läheduses on täheldatud mändidel järgmiste elementide osakaalu suurenemist: As, Ca, Hg, K, Mg, Na, S, Se, Sr ja Zn (Ots, Reisner 2006: 144).
mitteregeneratiivseteks lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad jääktooted, mida ladustatakse või kasutatakse teistes majandusharudes Eesti tingimustes oleks väga perspektiivne kasutada SO2 püüdmiseks põlevkivi lendtuhka selle suspensiooni soojuselektrijaamade hüdrotuhaeralduse leeliselist heitvett Tehnoloogiline protsess koosneb: kuumade suitsugaaside puhastusest elektrofiltris või patareitsüklonis lendtuha suspensiooni valmistamisest puhastatavate suitsugaaside kontakteerimisest lendtuha suspensiooniga pärivooluga kiirabsorberis ning äratöötanud lendtuha suspensiooni selitamisest ja tsentrifuugimisest šlammi eraldamiseks Märgpuhastusmeetodid on kõige enam levinud väävliühendite eraldusmeetodid. Nendega saavutatakse gaaside 90-95 °/o-line puhastusaste, mis on suurem kui kuivmeetoditel. Samal ajal on aga märgpuhastusmeetodid kallimad.
OÜ, Nitrofert, Viru Liimid AS ja Velsicol Eesti AS. Need ettevõtted mõjutavad välisõhku oluliselt. Umbes 8992% Eestis toodetavast energiast saadakse põlevkivi baasil, ülejäänud 10% toodetakse biokütusest. Kuna põlevkivi sisaldab olulisel määral väävlit ja tuhka, siis on PK16-PE, Georg Roosalo Õhu saastamine ja sellest vältimine. mineraalse lendtuha ja vääveldioksiidi heited atmosfääri suured. Põlevkivi tarbimine on pärast langust 1996.1999. aastal stabiliseerunud ja viimastel aastatel isegi suurenenud. Kasvanud on ka maagaasi kasutamine, mis aitab vähendada õhusaastatust. Ammoniaak Eestis kasutatakse põllumajanduses sõnnikut ja mineraalväetist. See on ammoniaagi peamiseks allikaks. Kuna aastatega on väetise kasutamine vähenenud, on ka ammoniaagi heitkogus vähenenud. Raskmetallid
kaevandamine; tööstusharu emissioonid võivad sisaldada tolmu, kroomi, pliid, arseeni, kuid Eestis pole neid täheldatud. Positiivne mõju on roo kasutuselevõtt ehitusmaterjalina. 20. Energeetika mõju keskkonnale- põlevkivi ja sellel tööstusharul on suur mõju keskkonnale; looduslikese veekogudesse juhitava põlevkivielektrijaamade hüdrotuhaärastuse liigvee puhastamine, väävli ja lendtuha atmosfääriheitmed. 21. Alternatiivsete energiatootmisviiside mõju keskkonnale – tegelikult on kõigil alt.viisidel omad ‘agad’; hüdroenergeetika (tamm jõe peal, kalade liikumise takistamine, elektrijaama võimsus mõttetult väike – kas asjalik?). Biomassi kasutamine suurte monokultuuride rajamisel võib bioloogilist mitmekesisust paiguti vähendada, lisanduvad herbitsiidide kasutamisest tulenevad probleemid. 22
Klaasi- ja keraamikatoodete värvimiseks on värvipigmentidena kasutatud uraani- ja tooriumiühendeid, ka pimestav- valgete tehishammaste proteesimaterjalides kasutati varem uraani sisaldavaid ühendeid. Suureks radioaktiivse ohu allikaks on avarii aatomielektrijaamas, mis võib põhjustada palju inimohvreid ja radioaktiivse saastumise suurel maa-alal (Tsernobõl). Fossiilsete kütuse (kivisüsi, põlevkivi) põletamisel jäävad radioaktiivsed elemendid tuha ja lendtuha koostisse ja satuvad sel teel loodusringesse. Ootamatult avastati ka seda, et tubakasuits on radioaktiivne, Tubaka otsene radioaktiivsus on suhteliselt väike. Palju radioaktiivsem on aga tubakasuits, mis kannab radioaktiivsete elementide aatomid õhust kopsudesse. Ka elupäästev suitsuandur on radioaktiivne. Suitsuanduris on väike kogus radioaktiivse metalli ameriitsiumi ühendit. See kogus on aga väga väike: ühest grammist saab 7
Tõsi on, et kui vigase konstruktsiooni ja suurte organisatsiooniliste probleemidega Tšernobõli jaam ning Jaapani Fukushima I AEJ tuumaõnnetus välja arvata, siis ei ole maailmas aatomijaamadega juhtunud ühtegi suurt avariid. Vaatamata tuumaenergiaga kaasnevatele ohtudele, on tuumaenergia tootmisel palju eeliseid. Kõige tähtsamaks aspektiks tuumaenergia tootmise juures on, et normaalsetes tingimustes töötavad tuumajaamad ei reosta keskkonda kahjulike gaasidega, lendtuha ega aerosoolidega. See tähendab, et tuumajaamad vähendavad kasvuhoonegaaside sattumist atmosfääri ja hoiavad ära kasvuhooneefekti. Tuumajaamad tõesti ei saasta õhku CO2-ga, aga selle eest teeb seda uraani rikastamine. See sõltub muidugi vägagi sellest, missugust meetodit uraani rikastamiseks kasutatakse. Eesti mõistes oleks otstarbekas läbi analüüsida lähipiirkondade arengud ja elektrienergia sisseostu võimalused, samuti pikas perspektiivis tuumaenergia tootmisest tulenevad
• Dioksiine on 210 liiki, tavaliselt tuuakse 12 kõige ohtlikuma üldhulk. • Dioksiinid tekivad, kui temperatuur on 300–500 °C • Dioksiinid on väga stabiilsed: nad lõhustuvad alles 900–1000 °C juures. • Suitsugaase on seega vaja järelpõletada • Dioksiinimürgistusest tingitud vaevused kestavad kaua ning kurnavad füüsiliselt ja psüühiliselt nii haigeid kui nende lähedasi ja meditsiinipersonali Suitsugaaside puhastamine Neli peamist ülesannet: 1. Tahma ja lendtuha eemaldamine 2. Happeliste gaaside neutraliseerimine 3. Dioksiinide ja orgaaniliste reoainete eemaldamine ja lagundamine 4. NOx vähendamine Gaasipuhastus • Kuivpuhastus. Suitsugaaside hulka pihustatakse absorbenditolmu (lubjakivi või kustutatud lupja). • Poolkuivpuhastus. Absorbent on püdel vesiemulsioon, millest vesi täielikult aurustub. • Märgpuhastus. Gaasi reoained jäävad vette, mida on vaja puhastada. • Põletusjäägid on seega: – Gaasilised – Vedelad – Tahked
· Eesti ehitustööstuses ei ole nimetatud aineid paisatud keskkonda mitmekesisust mõjutaval määral. 19. Energeetika mõju keskkonnale · Seni lahendamata probleemiks on looduslikesse veekogudesse juhitava põlevkivielektrijaamade hüdrotuhaärastuse liigvee puhastamine · Teisteks olulisemateks energeetikapoolseteks keskkonna mitmekesisust mõjutajateks on väävli ja lendtuha atmosfääriheitmed. 20. Alternatiivsete energiatootmisviiside mõju keskkonnale · Tuuleenergeetika otsest mõju tuleb pidada nõrgalt negatiivseks. Tuulejaamad võivad häirida linde ja muud elustikku. · Hüdroenergeetika mõju sõltub paisude suurusest. Suured paisud tuleb kahtlemata lugeda keskkonda kahjustavateks rajatisteks. Väikeste paisude ehitamine on potentsiaalselt bioloogilist mitmekesisust suurendav abinõu, kui seejuures tagatakse kalade rände võimalused
Kasutusalad: tööstuslikud suure tolmusisaldusega õhupuhastamiseks, õhufiltrid õhu puhastamiseks ruumides, absoluutsed filtrid bakterite ja radioaktiivse tolmu püüdmiseks (efekt >99%). Eelis: kõrge efektiivsus peenfraktsiooni suhtes. Puudus: ei sobi niiskele, kõrge temp., agressiivsele gaasile. 4. Märgpuhastus ehk gaasipesu: Kui gaasi jahtumine ja niiskumine puhastusprotsessis on lubatud. Kasutatakse tahma, lendtuha, savi- ja lubjatolmu jt analoogsete aerosoolide märgpuhastuseks. Lihtsaimad märgpuhastus- seadmed on õõnes- või täidistolmupesurid, kus tolmune gaas liigub alt üles vastu ülalt pihustitest allavoolavale veele. Väga peente tolmuosakeste või udu püüdmiseks kasutatakse Venturi tolmupesurit. Väga tolmuseid tehnoloogilisi gaase puhastatakse barbotaažaparaatides (vahttolmu-pesurites),
Berülliumiühendid on mürgised, allergilised ja kantserogeensed, mis põhjustavad kopsu- ja luuvähki, alandavad vererõhku ja kehatemperatuuri. Nad mõjuvad nahale ja limasnahkadele ärritavalt ja avaldavad sööbivat mõju. Berülliumioonid blokeerivad organismi ensüümsüsteeme. Luudes asendab berüllium kaltsiumi. Selle tulemusena tekib lahustuv berülliumfosfaat ja luud deformeeruvad. Berülliumiühendeid leidub kivisöes, mis lenduvad lendtuha ja põlemisgaasidega keskkonda. Kui need reageerivad happesademetega, siis tekivad lahustuvad berülliumühendid, mis võivad sattuda keskkonda. Inimene võib berülliumiühenditega rohkem kokkupuutuda suitsetamise tagajärjel, kuna tubakalehtedesse kogunenud berülliumühendid satuvad suitsetamisel kopsudesse ja õhku. Berüllium kuulub mikroelemendina mõnede toiduainete koostisesse, mistõttu päevas saab inimene toiduga umbes 0,01 mg berülliumit. 2.8.2 Magneesiumi biotoime
– Märgfiltrid, kus materjal on niisutatud vee või õliga Peentolmu püüdmiseks sobivad kangasmaterjalid, millele antakse kottide (taskute) kuju : käis- ehk kinnasfilter. Puhastusaste peaaegu 90 % igasuguse suurusega osakeste püüdmisel. Märgpuhastus – vaid juhul, kui gaasi jahutmine ja niiskumine puhastusprotsessis on lubatud. Puhastusaste oleneb väga palju tolmu märguvusest. Kasutatakse tahma, lendtuha, savi- ja lubjatolmu jt analoogsete aerosoolide märgpuhastuseks. Sadestamine elektrostaatiliste jõudude mõjul – moodsamaid puhastusviise. Elektrofiltri töö põhineb gaasi ioniseerimisel. Tekkinud ioonide ja vabade elektronide tõttu muutub gaas elektrijuhiks. Kohates oma teel hõljuvaid tolmu –või vedelikuosakesi, annavad ioonid oma laengu neile üle ja laengu saanud osakesed hakkavad omakorda elektriväljas liikuma. Põrgates vastu
laialdane kasutuselevõtt ehitusmaterjalina. 19.Energeetika mõju keskkonnale Eestis kahtlemata suurem kui teistel tööstusharudel. Seni lahendamata probleemiks on: looduslikesse veekogudesse juhitava põlevkivielektrijaamade hüdro-tuha-ärastuse liigvee puhastamine Teisteks olulisemateks energeetikapoolseteks keskkonna mitmekesisust mõjutajateks on väävli ja lendtuha atmosfääriheitmed. Pikaajaline kütuse- ja energiamajanduse programm näeb ette saastekoormuse olulist vähendamist primaarenergia proportsioonide muutumise ja energia kokkuhoiu arvel. 20.Alternatiivsete energiatootmisviiside mõju keskkonnale Tuuleenergeetika otsest mõju tuleb pidada nõrgalt negatiivseks. Tuulejaamad võivad häirida linde ja muud elustikku. Hüdroenergeetika mõju sõltub paisude suurusest.
tsirkulatsiooni käigus mistõttu kuumast tsüklonist väljuvates suitsugaasides sisalduv tuhk on väga peeneteraline. Põlevkivi põletamise katsed tsirkuleerivas keevkihis (Foster Wheeler`i, Lurgi Lentjes`i ja AAB Combustion Engineering katsestendides) näitasid selle tuha intensiivset peenenemist. Peenenemisprotsessi tulemusena suureneb oluliselt peeneteralise tuha mass, mis ei separeeru suitsugaasidest välja katla konvektiivsetes suitsukäikudes ega multitsüklonis. See tekitab probleeme lendtuha väga peene fraktsiooni püüdmisel ja suitsugaaside puhastamisel. 53(113) Villu Vares Energia ja keskkond Joonis 5.53. Tsirkuleeriva keevkihiga põlevkivil-aurukatel 215 MW elektrilise võimsusega energiaplokile. Katla nominaalne aurutootlikkus on 90 kg/s, auru rõhk, 12,74 MPa, temperatuur 535 ºC, toitevee temperatuur ökonomaiserisse
kolde mahu. Neile lisanduvad ka tuha ja koksi osakesed mis uuesti koldesse satuvad. Tsirkuleeriva keevkihi puhul kasutatakse paremini ära kogu kolde mahtu kütuse osakeste põletamiseks ja väävliühendite sidumiseks kütusele lisatud või kütuse mineraalosas leiduvate karbonaatsete ühenditega. Tsirkuleeriva keevkihi puuduseks loetakse tuhaosakeste ülemäärast peenenemist, mis suurendab elektri või kottfiltrite koormust lendtuha püüdmisel. Tsirkuleerivas keevkihis on osakeste kiirus 3-8m/s. Joonis 10-7. Tsirkuleeriva keevkiht koldega katelseade Joonis 10-8. Tsirkuleeriva keevkihiga kaasaegne katelseade Rõhu all keevkiht Kütuse ülerõhul põletamise tehnoloogia kasutamine võimaldab märgatavalt suurendada soojusjõuseadme kasutegurit võrreldes tavalise atmosfääri rõhul töötava jõuseadmega. Selle põhjuseks on kombineeritud gaasi-auru ringprotsessi kasutamine.
Esimesel juhul puhastatakse ja töödeldakse kinnipüütud väävlit edasi kuni puhta elementaarse väävlini, vedela vääveldioksiidini või väävelhappeni. Märg-, poolkuiv- ja kuivmeetodil reageerib suitsugaaside SO2 kaltsiumühenditega, moodustades kaltsiumsulfiti, mis oksüdeerub edasi kaltsiumsulfaadiks. Juhtides saadud lahusest läbi õhku, saab sulfiti oksüdeerida sulfaadiks. Kirjeldatud protsess kuulub eespool mainitud kemosorptsioonprotsesside hulka. (SO2 absorptsiooni skeem lendtuha suspensiooni kasutamisega.) Märgpuhastusmeetodid on kõige enam levinud väävliühendite eraldusmeetodid. Nendega saavutatakse gaaside 90-95 °/o-line puhastusaste, mis on suurem kui kuivmeetoditel. Samal ajal on aga märgpuhastusmeetodid kallimad. Poolkuivad meetodid on analoogsed märgmeetoditele. Suitsugaasid juhitakse absorptsioonitorni, kuhu pihustatakse lubjapiima (Ca(OH)2). Vääveldioksiid reageerib lubjapiima tilkadega, moodustades kaltsiumsulfiti
annaabi.ee 
