- - - ÕPIMAPP Iseseisev töö Juhendaja:- - Sissejuhatus kutse-eetika iseseisvas töös koostasin õpimapi. Selleks kogusin infot eetika ja selle alaliikide kohta. Mnu alaliikideks on eetikaprintsiibid, sekretäri-eetika printsiibid, äri-eetika, raamatupidaja-eetika printsiibid ning Õhtulehe artikli analüüs. Iseseisev töö algab eetika mõiste lahtiseletamisega, ja lõpeb artikli analüüsiga. Kutse-eetika Eetikakoodeks on kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Levinumateks eetikakoodeksite koostamise põhjusteks on elukutse sisemine vajadus, väline surve, ühtsete käitumisstandardite kujundamine, regulatsioonide täiendamine, maine kujundamine Esimesed eetikakoodeksid Moosese 10 käsku Budisti 10 käsku Hippokratese vanne Olümpiavõistleja vanne Eetikakoodeksid võivad olla äärmise...
Stephen William Hawking koostanud Elulugu · Stephen William Hawking sündis 8. jaanuar 1942.aastal, Oxfordis, Inglismaal. · Ta on kuulus inglise teoreetiline füüsik · Ta tahtis õppida matemaatikat, kuigi ta isa soovis, et ta õpiks meditsiini · Koolis, kus ta käis, ei olnud võimalik õppida matemaatikat ja sellepärast valis ta hoopis füüsika · Hawkingsil on avaldatud kolm väga populaarset raamatut,A Brief History of Time, Black Holes ja The Universumi in a Nutshell · Professor Hawkingsil on 12 aukonsuli kraadi · S. W. Hawking on teadusmaailmas tuntud kui "mees, kes on relatiivsusteooria heaks teinud rohkem kui ükskõik kes pärast Einsteini". Veelgi tuntumaks teeb legendaarse professori tema harukordne elukäik · Kahekümneselt läbipõetud lastehalvatuse tagajärjel tekkis Hawkingil harvaesinev haigus -- amüotroofne lateraalskleroos. See on närvisüsteemi hävitav tõbi, mille tulemusel inimene kaotab kontrolli oma...
Merkuur Roland Pikhof Merkuur Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Üldandmed Orbiidi keskmine kaugus Päiksest on 57 910 000 km Diameeter on 4 880 km Mass 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi) Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 °C, minimaalne -173 °C; ja maksimaalne 427 °C; Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm³ Koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Merkuur Merkuur on mitmel viisil sarnane Kuuga: tema pind on kraatreid täis ja on väga vana Merkuuri atmosfäär on äärmiselt hõre Merkuur on palju tihedam kui Kuu . Merkuur on tiheduselt teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad Merkuuri pinnal paistavad tohutud järsakud, mõned neist on sadu kilomeetreid pikad ja kuni kolm kilome...
Tallinna Nõmme Põhikool Tähed ja nende teke Referaat Õpilane: Endrik ###### Õpetaja: ########### Klass: ## Tallinn 2014 ........................................................................................................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS............................................................................................................................................................. 3 ........................................................................................................................................................................................ 3 1 Tähed ja nende teke......................................................................................................................................................4 2 Täh...
Bütsantsi ja vanavene kunst Bütsantsi kunst (6.-15. sajand) Bütsants tekkis, kui 395. aastal Rooma riik kaheks (Ida- ja Lääne-Roomaks) lagunes. Ida- Roomat kutsuti Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime Byzantioni järgi ning selles osas kerkis bütsantsi kunst. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreeka-katolik kirik esitas kunstile omad nõuded. Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traditsioonidel, millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused. Bütsantsi kunsti arenemine oli üsna katkendlik ja ebaühtlane. Bütsantsi kunst levis kaupmeeste ja sõjavägede vallutuste vahendusel Itaaliasse ja Sitsiiliasse, kus see mõjutas renessansi teket. Bütsantsi kunsti õit...
Kohtumine emaga Merili kaotas oma ema 18 aastat tagasi, kuid sai nüüd temalt mõistatusliku kirja, mis palus tal tulla Prüülo kaljule, Niilodis. Niilodi on väike küla mere ääres mille kohta on öeldud, et see on ära nõiutud ala. Merili oli üks Niilodi elanikest. Kaljule jõudes nägi ta, et kivikaare all istus keegi, kuid ei saanud hästi aru, kes see oli, sest tal oli rätik ümber. Loomulikult arvas ta, et see on tema ema ja hakkas lähemale liikuma. ,,Kas see oled sina ema? Ma tahtsin sind jubedasti näha. Mul oli väga raske ilma sinuta. Ma olin nii noor, kui ma sinu kaotasin, kuid sellel pole vahet enam.'' kuid vastust ei tulnud,,Miks sa ei vasta mulle ema?'' Inimese kuju hakkas kalduma ja kukkus külili. Merili nägi seda ja tahtis sinna rutata, kuid sellel hetkel lõi vastu kaljut suur laine ja Merili pidi kätega näo katma, et vett silma ei läheks. Kalju poole tag...
Tõrva Gümnaasium 11.a klass Birma Referaat Kaido Mõts Tõrva 2010 2 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................... 3 2.Asukoht ja geograafia ...................................................................4 3.Rahvastik........................................................................................4 4.Ajalugu...........................................................................................4-5 5.Arhitektuur.....................................................................................6 6.Toit.................................................................................................6 7.Soorollid.........................................................................................7 8.Kokkuvõte......................................................................................8 9.Kasutatud allikad..........
Kompressorid Suruõhu abil käitatakse pneumotööriistu ja -seadmeid, edastatakse mõnd materjali ja postisaadetisi torude kaudu, juhitakse aparaate ja masinaid, käitatakse pidureid ning pihustatakse vedelikke (värvi, kütust). Suruõhku toodavad kompressorid. Kompressor on masina algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Levinumad kompressoritüübid: 1) Tigukompressor - gaas komprimeeritakse tigupaariga. 2) Membraankompressor kolb surub kokku membraani. Selleks ei ole vaja õli ning samuti ei tekita see müra, mistõttu kasutatakse just seda laadi kompressoreid meditsiinis ja toiduainetööstuses. Membraankompressori suureks miinuseks on kõrge hind. 3) Jugakompressor - töötab jugapumba põhimõttel: gaasi komprimeerib gaasijoa kineetiline energia. 4) Kolbkompressor - Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb. 5) Rotatsioo...
What are the benefits of factory work? A factory is an industrial building where workers manufacture goods or supervise machines processing one product into another. Most modern factories have large warehouses or warehouse-like facilities that contain heavy equipment used for assembly line production. In factory work there are some things why there is good to work, but also some things that are bad. But about the benefits of factory work, I think that the most important benefit is that when you do something so many times, then you get used to doing it right and you don't mess it up. Factory workers have big responsibility about their work, because when one worker does something wrong, then the whole product is messed up. Workers don't have to think about what they are doing, because they have exact task what they have to do and they can't improvise. Some factories are using machines to make products, so it is easier...
Tallinna Polütehnikum Nafta Referaat Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Kütused Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on ammuses minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Taastuvad kütused on puit ja biokütused(sõnnik, põhk jm jäätmed). Teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole l...
Imikuiga Koostaja:Külli Stroo Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imikuiga on esimene periood. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Imiku elu sõltub oluliselt täiskasvanust, kes rahuldab nii tema orgaanilised vajadused kui vastava vajaduse muljete järele. See on arenguperiood, mil arengu tempod on kiiremad, kui iial kogu järgneva elu vältel. See puudutab nii emotsionaalset, tunnetuslikku kui füüsilist aspekti. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Laps on sünnist peale sotsiaalne olend. Lapse psüühilises arengus on esimesel eluaastal kõige olulisemal kohal kiindumussuhte kujunemine lähedasse täiskasvanusse e. teisisõnu: esim...
1. Mitmemuutuja funktsiooni lokaalsete ekstreemumite mõisted. Statsionaarne punkt. Kriitiline punkt. piirkonna D rajajoon. Eeldame, et piirkonnas D on täidetud tingimus f(x,y)>=g(x,y). Kahekordse integraali 𝑥 = 𝜌 𝑐𝑜𝑠𝜑 Mitmemuutuja funktsiooni lokaalse ekstreemumi tarvilik tingimus. Definitsioon 1. Öeldakse, et kahe omaduse tõttu ∬𝐷[𝑓(𝑥, 𝑦) − 𝑔(𝑥, 𝑦)]𝑑𝑥𝑑𝑦 = ∬𝐷 𝑓(𝑥, 𝑦)𝑑𝑥𝑑𝑦 − ∬𝐷 𝑔(𝑥, 𝑦)𝑑𝑥𝑑𝑦. Mõlemad kahekordsed 𝑦 = 𝜌 𝑠𝑖𝑛𝜑 muutuja funktsioonil on punktis P1(x1, y1) lokaalne maksimum, kui sellel punktil leidub niisugune ümbrus teisendus on kujul 𝑧=𝑧 .Tavaliselt € [0, +lõpmatus) φ € [0, 2π). ∭Ω 𝑓(𝑥, ...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülo...
Georg Friedrich Händel (16851759) G.F.Händelist Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685 Huvi muusika vastu ilmutas ta juba varakult, kuid Händeli isa soovis talle paremat tulevikku ning õhutas Händelit õigusteadust õppima. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti, Friedrich Wilhelm Zachovi, käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit, kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaadi. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. Hamburg (17031706) 1703. aastal läks Händel Hamburgi Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705. aastal tulid lavale ta esimesed ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". Händel o...
Katsevahendid panin aknalauale (7.novembri õhtul), et neil oleks piisavalt valgust. Seejärel kogusin andmeid 8. kuni 17.novembrini. Kuna vesi ei saa aurustuda mujalt, kui vaid läbi lehtede, on katse tulemused võrdlemisi täpsed. Elupuu Kuupäev oksa lehtede Veekadu 8.11 9.11 10.11 11.11 12.11 13.11 14.11 15.11 16.11 17.11 arv (cm) 1-leheline 0 0 0,5 0,3 0,4 0,3 0,4 0,5 0,43 0,61 2-leheline 6 0 0 0 0 0 0,1 0,1 0 0 3-leheline 4,3 1 1,7 0,3 0,21 0,4 0,2 0,2 0,13 0,3 4-leheline 2 1,9 3,1 0,7 0,2 0,16 0,5 0,3 0.2 0,24 2
ametüst oonüks avanturiin plasma jaspis roosakvarts kaltsedon serdoolik karneool serdoonüks krüsopraas suitsukvarts moorion tiigrisilm tsitriin Mineraalidest Kindel keemiline koostis(v.kindlates piirides muutuv) Anorgaanilised,tahked ained Lähteaineksmagma Kristalliseerumine Isel.kuju(kiudjas,leheline,isomeetriline,nõel jas jne .) Üks ja sama mineraal võib esineda mitme värvusena. mäekristall · Läbipaistev värvitu kvartskristall. · Jõu ning väe allikas samanistlikus maailmavaates. · Dekoratiivsed eesmärgid (ehted) · Müstiline ravitoime ametüst · ,,amethystos" joovastusevastane ese(Vana Kreekast). · Kõige väärtuslikum ja ilusam kvartsi erim . · Tuntud juba vanas Egiptuses. · Juveelitööstuses populaarseim. ·
TSIRGULIINA KESKKOOL 8. klass Kristen Kanep KRUIISILAEVAD VICTORIA LUISE´ST QUANTUMINI Uurimistöö Juhendaja: Ivo Pill Tsirguliina 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 KRUIIs......................................................................................................................... 4 KRUIISILAEVAD........................................................................................................... 6 KRUIISILAEVADE KIR...
kinni ei jääks. Pärast viimast kokkupanemist lase taignal veel seista ja siis alusta toodete vormimist.Tööriistad (noad, lõikerattad, vormid jne.) peavad olema väga teravad, et taigna lõikepind oleks järsk ja sile, mitte muljutud. Pirukate vormimisel ära vajuta pirukat kokku lõikepinna kohalt, vaid tagantpoolt. Toodete vormimisel kasuta taignatükk võimalikult ratsionaalselt ära, sest ülejäänud äärtest uuesti kokkurullitud taigen ei ole enam leheline ja kerkib halvasti. Liivataigna valmistamine: Pehmenda või.Lisa vähese jahuga segatud kergitusaine, suhkur ja munad. Sega kõik ühtlaseks. Lisa ülejäänud jahu ja jäta rullimiseks u. 2 sl jahu.Liivataignast võid vormida väga erineva kujugakoogipõhju, kaunistuselemente tortidele, korvikesi jne. Mida õhem on liivataignapõhi, seda parem ta on.
Saadud seep kõlbas tarvitada aastaid ja isegi aastakümneid. "Perenaiste käsiraamat" (Tallinn, 1929) pakkus järgmist retsepti: "Kõik rasvajätted võib tulusalt ära tarvitada majapidamises, kui need keedetakse seebiks. 2 kg rasva pääle võetakse 400 gr seebikivi, pannakse 3 liitrit kanget lehelist juurde ja lastakse keeda tund aega. Siis pannakse veel 23 liitrit kanget lehelist juurde, riputatakse 12 peotäit soola sisse ja lastakse kõik veel pool tundi keeda, kuni leheline välja jookseb. Seep võetakse nüüd tulelt, lõigatakse pääle täielist jahtumist ja hangumist tükkideks ja pannakse lauale kuivama." Seebi valmistamine kui keemiline protsess Rasvade (glütserooli triestrid C11C19 alifaatsete rasvhapetega) seebistamisel tekivad vees lahustuvad rasvhapete soolad, mis kihistatakse väljasoolamisega: RCOOCH(CH2OCOR)2 + NaOH Rasvade seebistamine 3RCOO-Na+ + HOCH(CH2OH)2 6
Kus looduses vabalt rohkesti valget ristikheina kasvab, võib segusse vähem külvata. Peaaegu puhta kasvu korral on haljasmassi saagid 60-150 kvintaali hektarilt. Ristikhein on Iirimaa rahvustaim, mida olevat kasutanud Püha Patrick kolmainsuse mõiste isa, poja ja püha vaimu - seletamiseks. Kristluses tähistatakse ristikulehega kolmainsust, lehte kujutati sageli kirikute akendel nii pidi saama kurjad vaimud eemale peletada. Euroopas on aga levinud vana uskumus, et kui leida nelja-leheline ristikheinaleht, siis pidavat see õnne tooma. VALGE RISTIK KASUTATUD MATERJAL: 1. Eesti Entsüklopeedia VII; lk. 247-248 2. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia VI; lk 504 3. Pilt Internetist aadressil: http://www.mesindus.ee/files/trifolium_repens.jpg 4. http://www.tarbija24.ee/020907/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/280512.php 5. http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=83
Kõik need sabad ja sarved ja kasukad. Oma ahnuses ja mõtlematuses ei tohiks hävitada ilu ja elu enda ümber. Sest ...äkki ootab meid kunagi kõrgem kohtumõistmine ees...ja Punasesse Raamatusse inimkond vaevalt et sattub. Apokalüpsis kirjeldab kujundlikult maailma lõppu ja inimkonna saatust. Tänapäeval kasutatakse sõna ülekantud tähenduses maailmalõpu kohta (allikas:Vikipedia). Sama nime kannab ka Düreri 16-leheline piibliteemaline puulõikesari, mille tagakülgedele on trükitud Uue Testamendi viimase raamatu ,,Johannese ilmutuse" tekst. Kahjuks ei olnud näitusel ,,Neli apokalüptilist ratsanikku", minu selle sarja lemmikpilti, nelja inimkonnale saadetud nuhtlust: katku, sõda, nälga ja surma. Leidsin ratsanikud internetist, Düreri pildigaleriist ja olin täiesti lummatud. Pilt liigub, lausa elab, surm tormab oma hobusel üle inimeste, rikaste ja vaeste, naiste ja laste, kellelgi ei ole pääsu
10. juunil 1926 algasid võrulaste osalusel aluse valmistamise ja paigaldustööd. Nurgakivi pandi pidulikult 27. juunil 1926. Selle puhul olid kavas vaimulikud kõned, laulud, orkestripalad. Päevakohase kõne pidas J. Käis. Ausammas avati pidulikult 29. augustil 1926. aastal. Riigivanem Jaan Teemanti kohalolekut, kes pidas ka kõne. Linnapark oli tulvil võrulasi. Kuidas suudeti kokku saada vajalik rahasumma? 1924. aastal aprillis anti seltsile luba korraldada 1000-leheline korjandus. Korjanduslehed saadeti teele, kusjuures lehtedel oli põhjalikult seletatud korjanduse eesmärkidest. 1000 korjanduslehest tuli koos rahaga tagasi 585 lehte, 313 lehte jäi tühjaks ja 102 läks kaotsi. Seadue järgi ei tohtinud ükski leht jääda ringlema. Hakati siis kirjavahetust pidama nendega, kelle poole need korjanduslehed liikusid. Kirjavahetus lehtede tagasisaamiseks ulatus kümnete kirjadeni päevas
) õmblemisel tekkinud vusserdusi. Kasukaid õmblesid külarätsepad. Õmmeldi tellija pool kodus, rätsep võeti selleks ajaks toidule. Sageli peeti neid veidrateks ja kerglasteks inimesteks. Nende kohta liikus palju naljalugusid. "Kas siis mõni miis on va rätsep", räägiti Paistus või "istus laua peal, jalad istme all, limpsis niiti ja laksutas tollipulka". Et head karusnahka saada, söödeti Paistus villalambaid kõvasti. Neile anti jahu, nende hein pidi olema leheline ja neid joodeti puhta veega. Naha saamiseks peeti taludes vanu lambaid, kelle vill lasti pikaks kasvada. Nahka pargiti enamasti talviti küünlapäeva paiku, sest siis oli nn. vaikne aeg. 6 Näiteks Tarvastus olid valged puusadega lambanahksed kasukad, mis olid kaunistatud punasest ja rohekasmustast pargitud nahast rihmadega ehk liignahkadega. Teade Jakob Hurda
heksenaal 2-trans-nonenaal, 3-cis-nonenaal, 2-trans-6-cis-nonadienaal ja 3-cis-6-cis- nonadienaal. Vesinikperoksiidide ensümaatiline lagundamine Vesinikperoksiidid, mis on moodustunud lipoksügenaasi katalüüsil linool- ja linoleenhappest, on lõhnaainete prekursorid. Need on tähtsad puu-ja köögiviljades ning seentes (lõhnavad nagu muru- ja kurgisarnaselt lõhnavad aldehüüdid). Heksanaal, 3-cis-heksenaal (,,leheline aldehüüd"), 3-cis-6-cis-nonadienaal ja 1-okteen-3(R)- ool (seene-sarnane). -lagunemine Süsivesinikud, estrid Küllastumata C11 süsivesinikud, mis omavad tähtsust kui aroomiühendid on 1,3-trans-5-cis- undekatrieen ja 1,3-trans-5-cis-8-cis-undekatrieen. Need moodustuvad -oksüdatsioonil, lipokügenaasi katalüüsil, radikaali oksüdatsioonil karbooniumioonideks ja dekarboksüleerimisel. Sünteesitakse ainult tervetes rikkumata rakkudes, vastavalt reaktsioonivõrrandile:
Liivakivi Kvartsiit Teraline struktuur Liivakivi, savikivim Müloniit Purustusstruktuur Savikivim, liivakivi M S Argilliit Kildaline tekstuur O U O U N R Kloriit-, talgi-, Kildaline tekstuur, E E seritsiitkilt leheline ja eriteraline struktuur N E B Kristalne kilt Plaatjas tekstuur Gneiss Vöödiline tekstuur Aluseline tardkivim Amfiboliit Teraline struktuur
Poole margariini peale asetatakse põhitaigen ning kaetakse teise poole margariiniga. Seejärel vajutada kihid korralikult kokku, rullida umbes 1 cm paksuseks ja kihistatakse 2x3 - ks ja 2x4 - ks. Iga kihistustuuri vahel lasta taignal seista külmetuses 20-3Omin. Hea, kui enne toodete vormimist on lastud taignal seista kuni 6 tundi. Prantsuse moodi lehttaigna eelis on see. et taigen jääb margariini sisse, ei teki peale koorikut ja toodetele jääb õrn leheline struktuur. Struudlitaigen 750 jahu 375 margariin 20 suhkur 120 vesi 10 sool 120 köögikoor Margariin jahutada ja segada jahuga kuni tekib ühtlane puru. Lisada ülejäänud tooraine ja segada ühtlase massini. Kaaluda soovitud suurusega (250gr) tükkideks, katta kilega ja lasta seista külmas. 24 Seisnud taigen rullida ligikaudu 1mm paksuseks (kuni paistab läbi), määrida üle sulatatud võiga ,
kristallstruktuurist. Mineraali kristallograafilise kuju klassid süngooniad (sõltuvad mineraalide aatomite ,,pakendatutesest", mis sõltub omakorda aatomite suurusest ja paigutusest): 1. kuubiline 2. heksagonaalne (+ trigonaalne) 3. tetragonaalne 4. rombiline 5. monokliinne 6. trikliinne Mineraalide kuju vormid: 47 lihtvormi, kombinatsioone. Mineraalikuju üldisi nimetusi: isomeetriline, tulpjas e. prismaline, tahveljas, leheline, nõeljas, kiudjas. Perfektsed kristallid on looduses harvad kuna kristallidel ei jätku enamasti ruumi segamatuks kasvamiseks. Elemnentaarrakk on kristalse aine väikseim osake, mis isel veel võre strukt iseärasusi. Selle raku moodustavad võre sõlmpunktides olevad osakesed ja neid ühendavad sidemed. 31. Kaks peamist keemilise sideme tüüpi mineraalides ja nende olemus. Iooniline ja kovalentne side.
K2O4, osoniid KO3, NaO2 jt.) Neist kasutatakse peam. Na2O2 (õhu koostise reguleerimine, pleegituspulbrid) 2Na2O2 + 2CO2 → 2Na2CO3 + O2 (väljahingatav) CO2 tagasi hapnikuks Paljud org. ained süttivad kokkupuutes peroksiididega 2.2.6.2. Hüdroksiidid LmOH - värvitud, tahked, väga hügroskoopsed ained lahustuvad hästi vees, väga tugevad alused (leelised) leheline, alkali, щелочь Tööstuses saadakse kloriidide vesilahuste elektrolüüsil: 2Cl- → Cl2 + 2e ANOODIL 2H2O → 2H + 2HO + - 2H+ + 2e → H2 KATOODIL Elektrolüüser peab sisaldama diafragmat (poorset vaheseina), mis takistab kloori kokkupuudet tekkiva NaOH-ga. Vastasel korral kulutatakse tekkiv NaOH ära reaktsioonis 2NaOH + Cl2 → NaCl + NaClO + H2O
annaabi.ee 
