riikliku tähtsusega sündmused. Ajalugu: 1865. aastal asutati Tallinnas laulu ja mängu selts "Estonia". Näitemänguga alustati selles 1871. aastal. Edasine teatritegemine oli suhteliselt juhuslik, teatritegemisest kui traditsioonist võib rääkida alles alates 1895. aastast, mil seltsis hakati lavastama laulumänge, rahvatükke, naljamänge, enamasti laulu ja tantsuga; XX sajandi algul jõudis lavale aga juba tõsisem draama. 1906 loodi seltsi baasil kutseline teater ,,Estonia". (lavastajate ja näitlejate Paul Pinna ning Theodor Altermanni eestvõtmisel) 1907 esimene operett - Hervé "Mam'zelle Nitouche", 1908 ooper - Kreutzeri "Öömaja Granadas"; püsivalt on lavastatud oopereid hooajast 1918/1919. 1911 mängiti esimest eesti operetti - Adalbert Wirkhausi "Jaaniöö". 1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus - Léo Delibes'i "Coppélia"; 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased", 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt". 9
selgitada välja, kui sageli teatris käiakse ja millest see sõltub. Töö eesmärgi saavutamiseks on töö autori poolt läbi viidud empiiriline uurimus, mille käigus koguti ja analüüsiti andmeid nii kvantitatiivse, kui kvalitatiivse meetodiga. Kvalitatiivne meetod sisaldab poolstruktureeritud teemaintervjuusid lavastajatega. Poolstruktureeritud intervjuude analüüsi tulemusena on püütud välja selgitada, mis saab lavastajal otsustavaks repertuaari valikul; uuriti ka lavastajate eelistusi etenduste suhtes ja seda, kas publikumenu on prognoositav. Kvantitatiivne meetod sisaldas andmete kogumist ankeetküsitluse kaudu. Valimi moodustas Rakvere Teatri publik, kes külastas 2017. aasta sügisel Rakvere Teatri etendusi. Valimisse kuulunud 100st teatrikülastajast oli naisi 62 ja mehi 27. Välja jaotatud 100st ankeedist olid 19 kehtetud. Naised moodustasid vastanute üldarvust 70%, mehed 30%. Vastanute keskmine vanus oli 34 eluaastat.
Eesti Kunstimuuseum Tallinnas 1934 valminud Kunstihoone Kunstinäitused – Läti, Soome, Itaalia, Prantsusmaa Tuntud inimesed Eduard Viiralt Jaan Koort Anton Starkopf Eduard Viiralti „Põrgu“ Teatrikunst Teatrielu keskus Tallinn Silmapaistev rahvusteater Estonia Kutselised teatrid - Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid - Kuressaares, Valgas, Võrus Eesti Näitlejate Liit - kutseliste näitlejate, lavastajate, dekoraatorite koondamine Filmikunst Esimene täispikk mängufilm „Mineviku varjud“ 1924 Esimene helifilm „Kuldämblik“ 1930 Filmioperaatorite kõrge tase dokumentalistika vallas Sport Loodi Eesti Spordi Keskliit 1940. aastal 243 kohalikku seltsi, 15000 sportlast Korraldati mitmeid võistluseid Populaarsemad spordialad Maadlemine Tõstmine Pallimängud (jalgpall ja korvpall) Kergejõustik Laskmine Tuntumad sportlased
3. Veekogud, saared, mäed, lahed jt: Aegna saar, Balti meri, Hara laht, Suur Katel (laht) Saaremaal, Sõrve säär 4. Talud, külad, alevid, linnad, maakonnad: Avispea küla, Kõrboja talu, Kohila alev, laulupeo-Tallinn, Viljandi maakond, New York 5. Asutuste, koolide, seltside, liitude jm ametlikud nimed: Põltsamaa Linnavalitsus, Põlva Maavalitsus, Jõgeva Ühisgümnaasium, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Eesti Lavastajate Liit 6. Tänavad (jalg, kaar, kael, kang, käik, põik), väljakud, trepid, pargid, turud jms: Kase tänav, Katariina käik, Börsi käik, Patkuli trepp, Pikk jalg, Raekoja plats, Viru värav, Kadriorg, Hirvepark, Nõmme turg, Kurbade Kaskede allee 7. Ajalehed ja ajakirjad, almanahhid jt perioodikaväljaanded: ajakiri Keel ja Kirjandus, almanahh Linnutiivul, Õpetajate Leht, lasteleht Mõmmi, Loomingu Raamatukogu 8
1990.-te suureks nimeks oli Madis Kõiv, kuid tema näidendid pärinesid valdavalt varasematest aastakümnetest. Lihtsalt teatrid ületasid lõpuks oma kahtlused nende lavastatavuse suhtes: Kõivu harjumatu visionaarsus osutus järeleproovimisel äärmiselt teatraalseks. Üldiselt on varasemad juhtivad näitekirjanikud aga tagasi tõmbunud. Pikkamööda on tõusnud küll uus autorite rühm - Andrus Kivirähk, Mart Kivastik, Jaan Tätte jt. 11 Lavastajate hulgas on 1960. aastatel alustanud põlvkond veel üsna aktiivne, kuigi ilmutab vahel väsimuse märke. Kõige intrigeerivam sellest rühmast on olnud Mati Unt, kelle lavastuste erudeeritud vihjelisust ja peent irooniat tuuakse tavaliselt "postmodernistlike" hoiakute näidiseks. Kuid 1990-te keskseteks nimedeks olid mõnevõrra nooremad Priit Pedajas ja Elmo Nüganen. Pedajas äratas esmalt tähelepanu aeglaste, mediteerivate, meeleolurõhuliste lavastustega
(ENSV Teatriühingu Lavakunsti Stuudio) Tartu vaatajaskonnaga paremate suhete loomise eesmärgil alustas Ird vestlusringe vaatajatega, mis leidsid aset pärast esietendusi. Sellest tsensuurivabast mõttevahetusest arenes 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate alguses välja oluline suhtlussild Tartu üliõpilaskonna ja teatri vahel. Teatriuuendus 60ndate lõpus ja 70ndatel sai Irdi toetusel "Vanemuisest" teatriuuenduse keskus ja tagala. Ta toetas noore põlvkonna lavastajate pealekasvu, seisis toona radikaalsena mõjunud etenduste ärakeelamisete vastu ja kasutas oma mõjuvõimu nii parteiorganisatsioonis, kui ka MoskvaLeningradi tunnustatud teatriteadlaste ja kriitikute seas, olenemata isiklike konfliktide tekkimisest. Vanemuisesse asuvad tegutsema teatriuuendajad Jaan Tooming, Evald Hermaküla, Kaarin Raid, Mati Unt jt. Olulisus Vanemuisele ja eesti teatriloole Eesti teatrimällu on Kaarel Ird läinud konfliktse ja vastandliku isiksusena
«Jumalaema kirik Pariisis» Kirjanik Victor Hugo sündis 26.02.1802. a Besanonis ja suri 22.05.1885. a Pariisisis. Raamat «Jumalaema kirik Pariisis» ilmus 1831. aastal. Kirjanik lähtus oma teos romantismi ideest, ajaloolisusest ja vastuhakust surmanuhtlusele. Antud teos on pälvinud nii kinematograafide kui lavastajate tähelepanu oma keerulise kuid intrigeeriva sisu poolest. Teoses on kajastatud inimestevahelisi suhteid, ajastu eripära, suurepärast Pariisi arhitektuuri. Peamised tegelased: ESMERALDA -- ilus ja suure südamega mustlasneiu; PIERRE GRINGOIRE -- noor poeet ja lavastaja, kelle elu päästmiseks Esmeralda abiellub temaga; PHOEBUS DE CHATEAUPERS - noor kapten; FLEUR-DE-LYS -- rikas aristokraat, kes soovis noore kapteniga abielluda; PAQUETTE la CHANTEFLEURIE ehk ÕDE GUDULE -- Esmeralda ema;
Mikk Mikiver, Elmo Nüganen jt. Reek: "Ma ei sa öelda, et mul oleks töö kellegagi paremini või halvemini sobinud. Peaasi, kui roll on huvitav. Siis ei saa tekkida niisugust asja, et mulle ei meeldi lavastaja. Näitleja õpib ennast tundma erinevatest tahkudest, kuna üks lavastaja õpib sind tundma ühest, teine jälle teisest kandist." Salme Reek vajas Lavastajat tema suunavaid nõuandeid, tähelepanekuid, julgustavat sõna. Ilmselt aitas tal paljude erinevate lavastajate tööriistaga kohaneda tema püüe nende taotlusi mõista. Reek oli paindlik näitleja, valmis lavastaja nägemustega õhinal kaasa minema ja vastavalt sellele oma lavakuju vormima. Reek: "Rolli teeb näitleja muidugi ise, aga see, mis kunstist kunsti teeb, tuleb vastastikusest mõistmisest lavastajaga." Noore näitleja jaoks pidas Salme oluliseks laval pausi pidamist. Salme Reek: "Mina olen seda õppinud Mari Mölderilt (ta oli suur pausimeister, eriti kui mängis koomilisi osi)
ja oli esimene album, millelt anti välja neli singlit, mis kõik saavutasid USA's edetabelites 1. koha. 1982. aastal andis Michael Jackson välja kõigi aegade enim müünud albumi nimega ,,Thriller". See album tootis 7 hitisinglit, lüües jällegi rekordeid ja seda müüdi üle 50 miljoni koopia üle maailma. Michael oli kiindunud videote või nagu tema neid nimetas lühifilmide tegemisse, et reklaamida oma albumi singleid. Ta töötas parimate lavastajate ja produtsentidega, kasutades parimat tehnoloogiat ja eriefekte. Oma hittlaulu ,,Billie Jean" reklaamimiseks tehtud lühifilmis ,,Thriller" kasutati parimaid kosmeetikuid. Selles filmis olid kombineeritud fantastiline tantsimine ja koreograafia, et edastada 14. minutilist videot, millel oli algus, keskkoht ja lõpp. See video oli nii edukas,et ,,Michael Jacksoni Thrilleri valmimisest" sai maailma suurima läbimüügiga koduvideo, mis oli kombineeritud kõrgelennulise albumimüügiga. 1983
maaliline loodus ja dekoratsioonid , vanaaegne olustik, hiilgavad kostüümid vaheldusid multiplikatsiooni- kaadritega. See film oli ehk küll veidi vanamoeline, kuid see eest niivõrd menukas, et lasti kümme aastat hiljem uuesti ekraanile. See oli ka esimene film, kus Disney nimi esines sissejuhatvates tiitrites hoopis kõrvuti filmi linale lasknud kontserni R. K. O. nimega. Disney nime aga autorite, lavastajate, kunstnike ega operaatorite hulgas ei mainita. Muidugi oli ,,Walt Disney Productions" ka varem algtiitrites esinenud. See aga tähendas, et Walt polnud mitte kunstnik ega rezissöör, vaid midagi suuremat: tema ,,tegi" filmi. Nüüd aga ilmusid tiitritesse ka rezissööride nimed tiitritesse, mis tähendas, et Walt oli küll kõik kuni pisiasjadeni välja mõelnud, kuid praktilises töös ta enam ei osalenud.
2. LEMBIT PETERSON JA TEATER Lembit Petersoni sõnul on teater talle lapsest peale südamelähedane olnud. Kuna ta ema tegi kaasa rahvateatris, käis L. Peterson emaga vahel kaasas ja nad külastasid ka draamateatrit. 1970. aastate algul käis Peterson palju ENSV Riikliku Noorsootetri etendusi külastamas. Neid nähes, tuligi idee lavastajaks õppida, sest näitlejaks ei arvanud ta ennast sobivat. Ja kuna lavakunstikateedris kuulutati välja lavastajate vastuvõtt, otsustas ta proovida. (http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/16.11.07/tekstid/elu/4.html ) Theatrumi kunstiline juht ning üks asutajaliikmeist L. Peterson on öelnud: ,,Lavastajana püüan aidata kaasa, et näitlejad oleksid kaasloojad. Ma ei hakka neid väänama nagu marionette või nad ei ole savi mu käes, vaid ma püüan arvestada nende väärikust isegi siis, kui see, mis nad teevad, tundub mulle esmapilgul täiesti arusaamatu. Lihtne on
mitmekesistumine. Võib taodelda juriidiline isik, KOV, FIE. Peab olema suutlik tasuma omafinantseeringut ja mitteabikõlblike kulusid. Lühiküsimused: 1. Millised on etendusasutuse juhi ülesanded Etendusasutuse seaduse alusel? Direktor, kes tagab etendusasutuse ülesannete täitmise ja vastutab etendusasutuse üldseisundi ja arengu ja selle rahaliset vahendite sihtpärase kasutamise eest. 1.1. Nimetage teatri valdkonna loomeliidud. Eesti Lavastuskunstnike Liit; Eesti Lavastajate Liit; Eesti Näitlejate Liit. 2. Milliste kanalite kaudu eraldatakse riiklike vahendeid kultuuri toetamiseks? Kultuuri toetuseks eraldatakse vahendeid nii otse riigieelarvest kui ka Eesti Kultuurkapitali ja Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu nende tegevust reguleerivate seduste alusel. (kultuuripoliitika põhiseadus) 2.1. Mis on Eesti Kultuurkapital? Ehk KULKA on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide,
.. Praegu kõlavadki kuluaarides vastupidised sosinad. Miks on Eesti Draamateatri repertuaaris nii palju turvalist ja korralikku meelelahutust, eelkõige muidugi komöödiaid? Kas draamateater püüab üle võtta Vanalinnastuudio publikut? Miks pole viimastel aastatel draamateatri laval sündinud imesid? Kas näitlejaile poleks vaja uusi väljakutseid? Teater vastab: järjest rohkem peab teenima omatulu, publik tahab lõõgastuda, kõik sõltub lavastajate pakkumistest, kunstis on tulemust ennustada võimatu jms. Kõik on aktsepteeritavad põhjendused, aga nõudlikum vaataja aimab siiski probleemikoldeid ning näeb segadust draamateatri identiteedis. Isiksuste süsteem 2004. aastal avati pööningukorrusel endises dekoratsioonitöökojas draamateatri kolmas mängupaik maalisaal, kus praegu mängitakse kammerlavastusi, muu hulgas edukalt ka sellist üsna elitaarset zanri nagu monolavastus
Teatriteaduse mõisted: Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, mis on mõeldud teatris esitamiseks Lavastus – kirjaniku, lavastajate, näitlejate, heliloojate jt koostööl loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis Etendus – lavastuse ühekordne esitamine Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine
Viljandi Kultuuriakadeemias ja Eesti Humanitaarinstituudis. Teatrikoolide õppekavadesse on sisse viidud uusi harjutusmeetodeid, käib vilgas koostöö välismaa õppeasutustega. 2.3 TEATRI ÜLDPILT 1990. aastate ühiskondlikud protsessid avaldasid küll mõju teatrisüsteemile, ent suuri kunstilisi murranguid ei toimunud ka kümnendi teisel poolel. Lavakunsti peajoont ei lõhkunud ei sõltumatute väiketeatrite teke ega noorte lavastajate tulek, ehkki nad lisasid teatri üldpilti uusi värve ja varjundeid. Endiselt domineeris kujunditega rikastatud realism koos psühholoogilises võtmes näitlejatööga, mida sobiks nimetada modernrealismiks. Täiesti omapäraseks nähtuseks on Merle Karusoo sotsioloogiline elulooteater. Tugevnes postmodernistlik teater, kus saab eristada vähemalt kaht suunda: a) teatraalne, mängu esiletoov ja uuriv suund, mille juured
Aastad 80. ndad 1982. aastal andis Michael Jackson välja kõigi aegade enim müünud albumi nimega ,,Thriller". See album tootis 7 hitisinglit, lüües jällegi rekordeid ja seda müüdi üle 50 miljoni koopia üle maailma. Michael oli kiindunud videote või nagu tema neid nimetas lühifilmide tegemisse, et reklaamida oma albumi singleid. Ta töötas parimate lavastajate ja produtsentidega, kasutades parimat tehnoloogiat ja eriefekte. Oma hittlaulu ,,Billie Jean" reklaamimiseks tehtud lühifilmis ,,Thriller" kasutati parimaid kosmeetikuid. Selles filmis olid kombineeritud fantastiline tantsimine ja koreograafia, et edastada 14. minutilist videot, millel oli algus, keskkoht ja lõpp. See video oli nii edukas,et ,,Michael Jacksoni Thrilleri valmimisest" sai maailma suurima läbimüügiga koduvideo, mis oli kombineeritud kõrgelennulise albumimüügiga. 1983
1. draama- Draama on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. 1. tragöödia- Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend 1. komöödia- pilke eh naljamäng 1. tragikomöödia- Tragikomöödia on draama zanr, mis ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni. 1. farss - ajuvaba olukord komöödias. 1. näidend- on paberil kirja pandud. Saab paberilt lugeda. 1. lavastus- Lavastajate ja näitlejate ühistöö 1. dramatiseering- proosa teksti kirjutamine näidendiks, hiljem etendus 1. etendus- Lavastuse ühekordne esitus
Aunimetused (NSVL rahvakunstnik, ENSV rahvakunstnik, ENSV teeneline kunstnik) Ideoloogiline surve ja kontroll heliloomingu üle järk-järgult nõrgenes Tarifitseerimine Teater ja film ENSV Teatriühing ENSV Kinematografistide Liit Teater: range tsensuur (eel- ja järeltsensuur) Film (kino) propagandarelvana Aunimetused (NSVL rahvakunstnik, ENSV rahvakunstnik, ENSV teeneline kunstnik) Lavastajate, näitlejate, lauljate hulgas rohkem aunimetustega kui muudel erialadel Ajakirjandus Range tsensuur (trükiajakirjanduseeltsensuur; raadio ja televisioon- eel- ja järeltsensuur) Meedia ideoloogilise järelevalve all ja ideoloogilise mõjutajana Propaganda ja desinformatsioon Raadio ja televisioon meelelahutuskanalitena Ajalehed suuretiraažilised Kokkuvõte: Kommunistliku režiimi olulisemad tunnused
· Konkreetsed teemad üksikuurimuste ja sarjadena · Publiku-uuringud, statistilised meetodid Näitekirjandus sel perioodil: · Pöördumine poliitika ja ühiskondlike teemade juurest üldinimlike teemade juurde (armastus, inimsuhted, eetilised probleemid, pereväärtused jne). · Olmerealism (võrdle nt sotsialistliku realismiga) · Suhteline lihtsakoelisus, argiprobleemid · Palju suurem vabaduse aste nii sisus kui vormis · Koostöö lavastajate ja autorite vahel Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Mai Talvest, Uno Laht, Raimond Kaugver, Liidia Kompus, Kulno Süvalep. Juhan Smuul (1922-1971) Pärit Muhust, andekas iseõppija, alustas ajakirjanduses. Luuletaja. 1953-1971 Kirjanike Liidu esimees, 1965 ENSV rahvakirjanik, Stalini preemia 1952, Lenini preemia 1961. ,,Atlandi ookean" 1956 ,,Lea" 1959 ,,Kihnu Jõnn" 1964 ,,Polkovniku lesk" 1965 ,,Pingviinide elu" 1968
aurukatla ümber” lavalugu (1973 Draamateatris) koos ajastuomaste ideoloogiliste vaenamistega (vt. Vellerand 2006). Aastakümne dominandiks võis üldise poliitilise süsteemi suletuse ja jäikuse kiuste pidada nn. uuendajate anderikast põlvkonda; eespool mainitute kõrval tuleb nimetada veel Rein Aguri 1970.–1980. aastate lavastusi Nukuteatris, mis haakusid noore režii suundumustega. Kümnendi teiseks pooleks oli vabam metafoorsus jõudnud mitmete lavastajate loomingusse, olles aga pahatihti ka tublisti lahjenenud. 35 Vanameistrite staatusesse jõudnud Voldemar Panso ja Kaarel Irdi 1970ndate olulised lavastused sündisid tavapärasemas ja psühholoogilisemas laadis, kuigi ka sinna imbus ajastuomast kujundlikkust – olgu sellekohaseks näiteks Panso lavakooli V lennu diplomilavastused „Täna mängime „Seitset venda”” (1971) ja „Mikumärdi” (1972) ning juba mainitud „Tants aurukatla ümber” või Irdi
Sünkreetiline teater interkultuurilise teatri avaldumisvorm, kus sulatatakse põlised etendusvormid ühte, mille järel sünnivad uued esteetilised alused. Postkoloniaalne teater interkultuurilise teatri avaldumisvorm, kus kolonialismijärgsed kultuurielemendid ühendatakse põliste traditsioonidega. ,,4. maailma teater" interkultuurilise teatri avaldumisvorm. Koloniseeritud maades elavate põlisrahvuste, vähemuskultuuridesse kuuluvate lavastajate looming. Publiku-uuringud arenes välja kirjandusteose vastuvõtu uurimisest. Tihe seos sotsioloogiaga. Kitsas mõttes uuritakse sotsiaalset ja kultuurilist tausta ning teatrikäitumist. Uuritakse, kes ja miks käivad teatris ja kuidas nähtut hindavad. Objektid on 3 tasandil: - Makrotasandi uuringud suured vaatajate grupid. Uuritakse üht lavastust, teatrit või ajastut. - Mikrotasandi uuringud individuaalne vaataja. - Mudelvaataja ideaalne või hüpoteetiline vastuvõtja.
Komöödiad-tragöödiad on seotud usuliste kommetega. 6. saj e Kr teatril meelelahutuslik varjund. Esimesena kujuneb välja tragöödia, tähtis osa on kooril (tragöödia koor 24, pikkades rüüdes, komöödia koor 12 liiget, maskides). Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetud viljakuspidude (orgiad) ajal etendatakse. Kooris eeslaulja e protagonist. Dialoog= näitleja+koor. Kolm näitlejat tavaliselt. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate kui ka näitlejate seas. Lavastaja koreeg, kuludekandja; näitekirjanik võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat. Välja valiti kolm kirjanikku, vaheaegu polnud, tegevus kestis kolme näidendi jooksul pidevalt. Traagiline tegevus, mis ei võinud kesta üle päeva. Deus ex machina jumal masinast, etenduse lõpus, lahendab loo probleemid. Näidendeis osalesid ainult kodanikud, kes makse ei maksnud.
lootuse uuele algusele. Kõik see inspireeris radikaalselt uuenduslikke kunstivorme, mis leidsid oma kõige äärmuslikuma väljundi teatrikunstis. Mehhaniseerimise edusammud tõid uusi seadmeid ka teatrisse, võimendades seega 1920. aastatel lavastaja domineerivat rolli. Ka II MS mõjutas teatrit. Kõik need sündmused ei jätnud mõju avaldamata ka teatrile. Vastastikused suhted peegeldusid nii teatrilava kasutamises propagandaeesmärkidel kui ka saksa dramaturgide ja lavastajate põgenemises eksiili II MS alguses. Kui 1920. algusel võeti kasutusele loosung teatrist kui kui relvast, muutus näitekunst sõdadevahelisel ajal mõnes mõttes sõja jätkamiseks teiste vahenditega. 1920. aastatel oli kultuurielu Berliinis samaaegselt avalik elu. Aktuaalseid probleeme, sündmusi ja skandaale arutati laval, teatris, kohvikutes ja tänavatel. Toimus meelelahutusliku teatri tõus: nt revüü ja operett. Tegutseti nii Brahmi teatris, Reinhardti teatris. 1920
ehk ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga. Selle taga oli skenee lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks. Samuti proskeenion eeslava, kus olid näitljad. Theatron oli pealtvaatajate pinkide osa. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate kui näitlejate seas. Lavastaja koreeg, kuludekandja. Näitekirjanik võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat ja ühe satiirdraama, mille aineks Vana-Kreeka müüt. Välja valiti kolm kirjanikku, vaheaegu polnud, tehevus kestis kolme näidendi jooksul pidevalt. Loosiga valiti vabadest inimestest 10-liikmeline zürii, kes valisid näidendi välja. Traagiline tegevus, mis ei võinud kesta üle ühe päeva. Deus ex machina
ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga. Selle taga oli skenee lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks. Samuti proskeenion eeslava, kus olid näitljad. Theatron oli pealtvaatajate pinkide osa. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate kui näitlejate seas. Lavastaja koreeg, kuludekandja. Näitekirjanik võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat ja ühe satiirdraama, mille aineks Vana-Kreeka müüt. Välja valiti kolm kirjanikku, vaheaegu polnud, tehevus kestis kolme näidendi jooksul pidevalt. Loosiga valiti vabadest inimestest 10-liikmeline zürii, kes valisid näidendi välja. Traagiline tegevus, mis ei võinud kesta üle ühe päeva. Deus ex
annaabi.ee 
