Toomas Rulli kvarteti kontsert ,,Quotes" Käisin 2.veebruaril 2017 kell 19:00 Kandle teatrisaalis kuulamas Toomas Rulli kvartetti. Kvarteti koosseis oli järgmine: Toomas Rull oli löökpillide peal ja trummi taga, Allan Järve mängis trompetit ja flüüglit, Heiko Remmel oli bassimees ning Rauno Juurikas istus klaveri taga. Toomas Rull kutsus kvarteti kokku aastal 2009 ning sellest ajast peale on nad koos tegutsenud. Kvarteti esmaseks eesmärgiks oli uue sooloalbumi ,,Tom-Tomm/Toomas Rull" ja Play Along trummiõpiku materjali salvestamine. Hiljem sai loogiliseks jätkuks selle projekti esitamine ja tutvustamine laiemale publikule. Toomas Rulli ja tema kvarteti muusikast võib rääkida lõunamaade meeleolus. Latin-funk-jazz-fusion, peaksid märksõnadena andma aimu värvist ja kõlast, mida kvartett pakub. Valdavalt temperamentne muusika paneb jala tatsuma ja vere ringlema. Lisaks mängitakse veel ka kvarteti liikmete poolt kirjutatud mu...
Meestel olid seljas frakid ning naistel erinevad enamasti maani taljes kleidid või säravad varieteele iseloomulikud kokteilikleidid. I vaatuse lõpus oli Silval seljas näiteks Peenemustriline pitsist kleit ning kleidiga sobivad kingad. Kogu stilistika vastas 1920ndate stiilile ja oli väga maitsekas. Muusika oli väga mitmekesise tempo ja rütmiga ning väga harmooniline. Läbi etenduse oli muusika stiililt sama ning seal oli nii valsi kui ka foksirütme. Laule oli väga hea kuulata, sest lauljate diktsioon oli suurepärane. Mulle meelis ka lauljate hääleline kooskõla ja lauljate tämber. Heliloojast sain teada, et „Silva“ on tema kuulsaim ja hinnatuim teos. Tema muusika meeldib mulle väga, sest see oli nii mitmekesine ja väga kauniste sõnadega. Minu arvates oli muusika väga kenasti esitatud. Esinejate pillimängu- ja lauluoskus oli heal tasemel, sest seda oli hea kuulata. Muusika tekitas minus palju häid tundeid ja lustakust. Mull väga meeldis. Lood tegi
vaadates interjöörilahenduste külluslikkust – raske on leida ühtegi pinda ilma pilti- või figuraalehiseta. Ludwigi magamistuba on iseäranis toretsev, seal on gooti stiilis efektsed graveeritud tammepaneelid ja A. Spiessi maalid fragmentidega Tristani ja Isolde legendist. Elutuba on pühendatud luigerüütel Lohengrini legendile, mida illustreerivad Hauschildi gobeläänid. Kaks kõige suurejoonelisemat ruumi lossis on troonisaal ja lauljate saal. Esimest ümbritsevad uhked bütsantsi arkaadid; paraku jäi troon, mis pidi tulema ruumi keskpunkti, tegemata. Lauljate saalis on laepaneelid kaunistatud motiividega zodiaagimärkide vallast. Need ruumid lasid Ludwigil astuda ajaloolistesse rollidesse, nagu Lohengrin, keset ümbruskonda, kus „kujutlusvõime on tooraineks, millest luuakse reaalsust“ – Walt Disney tähelepanek; lossi vaade põhja poolt meenutab Disneylandi embleemi.
Jürna 50. sünniaastapäevale. Suurepärane tenor Vello Jürna lahkus meie seast varakult. Vello Jürna on lõpetanud 1991. aastal Tallinna Konservatooriumi, täiendanud end Savonlinna ooperifestivali meistrikursustel S. Xiangi juures ja kahel korral Itaalias C. Bergonzi juures Accademia Verdiana's. Aastatel 19821987 laulis ta RAM-is, 198789 "Estonia" kooris ning 19891996 oli samas solist. Ta on võitnud I auhinna Eesti Lauljate võistlusel (1989), publiku auhinna Violetti-Valsesia võistlusel (1992) ning on Pavarotti-nim. võistluse finalist Modenas (1991). Kontsert toimus Estonia Kontsertsaalis 1. detsembril. Esitati vokaalinstrumentaalmuusikat ja ka ainult instrumentaalmuusikat, milleks oli meloodiline orelipala. Tuntuimad solistid, kes üles astusid, olid Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margarita Voites ja Aare Saal. Esitati kuulsamaid aariaid erinevatest ooperitest, meeldejäävaimad olid aariad
Peo korraldamise olid enda peale võtnud eesti laulu- ja mänguseltsid. I, II, IV ja V üldlaulupidu toimusid Tartus ning pärast V laulupidu on kõik üldlaulupeod toimunud Tallinnas. Ilmasõdade vahelisel ajal toimus 4 üldlaulupidu. 1923. aasta laulupeoga pandi alus iga viie aasta tagant toimuvate üldlaulupidude tavale. 1928. aastast toimuvad laulupeod praeguses asukohas Tallinna lauluväljakul. VIII XI üldlaulupeo korraldas Eesti Lauljate Liit. 1943. aasta üldlaulupidu, mida maailmasõjast hoolimata korraldati, jäi siiski toimumata. Nõukogude okupatsiooni tingimustes peeti 10 pidu. 1950. aastal kaotati laulupidude nummerdus ning laulupeo toimumisaeg viidi vastavusse okupatsioonivõimu tähtpäevadega. Erandiks oli 1969. aasta juubelilaulupidu. VIII laulupidu XXV laulupidu Nüüdsel Tallinna lauluväljakul peeti esimene (pidude järjekorras juba üheksas) üldlaulupidu 1928
kolmandal korrusel olid teenindajate elutoad, neljandal korrusel aga külaliste toad ning viiendal ja kuuendal korrusel olid kuninga ruumid. • Terve lossi põrandate ruumala on kokku ligi 6000 ruutmeetrit. Lossis oli kasutusel telefon, veevärgiga tualett ning keskküttega radiaatorid. • Loss on ehitatud Alpide nõlvale. • Ühelt poolt on näha imelist vaadet tasasele järvederohkele Saksamaale ning teiselt poolt kõrguvatele alpidele. Lauljate saal Lossi suurim ruum on Lauljate saal. See oli kavandatud kaheks otstarbeks – kontsertide pidamiseks ning tantsusaaliks. See oli kujunduselt üks kuninga lemmikumaid ruume. • Lossis on mitmeski kohas inspiratsiooni saadud keskajast ning lossi seintel olevad freskod kujutavad stseene Richard Wagneri ooperitest. • Kuna Ludwig II suri enne, kui see loss täielikult valmis sai, pole loss ka täielikult möbleeritud.
Kindlasti oli see omamoodi nagu Romeo ja Julia lugu. Muusika oli vahelduv. Vahepeal tagasihoidlik ja siis jälle vägagi pealetükkiv. Minu arvates sobib sinna väga hästi just Verdi kirjutatud muusika. Loomulikult sõltub siiski kõik ka lauljatest, kui hästi suudavad nad meloodiat edasi anda nii, nagu helilooja seda mõtles. Kuidas ta seda täpselt mõtles, seda me tänapäeval loomulikult väga täpselt ei tea, kuid ma arvan, et midagi sellist võis see olla nagu selles ooperis. Lauljate tämber oli väga võimas. Nad olid väga tugevad ja hea oli kuulata. Enim jäi aga silma see, kuidas lauljad pidasid vastu need pikad ooperid. Nagu Verdi ise on öelnud on antud teose lavastamiseks vaja 4 kõige paremat lauljat. Ma arvan, et selle põhjuseks on just see, et antud ooper sisaldab väga keerulisi ja pikki aariaid, mida iga laulja peab vastavalt enda tegelaskujule ka lõpuni välja kandma. Kui aga lauldi kõik koos, siis suutis igaüks just enda hääle panna eristuma
Etenduse kava oli oma ülesehituselt huvitav. Kuna olen Keskkoolimuusikali filme näinud, siis võin kinnitada, et etendusse olid valitud parimad palad. Vaatamata oma noorusele, oli esinejate tase väga hea. Eriti hästi oskan välja tuua peaosatäitjate Ott Leplandi ja Mari Ronimoisi hääled, mis kõlasid etenduse jooksul kõige rohkem ning kelle hääled olid üksikutes stseenides kõige paremal tasemel. Kui alguses pelgasin natukene massistseene, sest kartsin, et noorte lauljate hääled pole ehk nii võimsad kui massistseen nõuab, siis peale esimest massistseeni minu kartus kadus. Kõikide lauljate hääled olid väga kõlavad ning selged, mis tegi muusikali vägagi nauditavaks. 2 Leian, et kõige paremini õnnestusid muusikalis massilaulmised, kuna mitmete hääletämbrite segunemine lõi võimsa üldmulje
Eesti rahvakoolidele". Miina Härma (1864-1941) Helilooja, organist, koorijuht ja aktiivne muusikategelane. 1883. aastal siirdus Peterburi konsevatooriumi orelit õppima. Hiljem kogusid ta orelikontserdid palju menu. Miina Härma oli tõenäoliselt esimene eesti interpreteet, kes pälvis tunnustust ka kodust kaugemal. Härma kuulus paljudesse kulturiorganisatsioonidesse sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonda jne. Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Tema loomingus on ülekaalus koorilaulud, kuid on ka paar suuremat teost. Tema koorilaulud jagunevad kolmeks haruks 1. Isamaalaulud ( ,,Meeste laul", ,,Enne ja nüüd" , ,,Veel kaitse, kange Kalev") 2. Lüürilised laulud (,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Ööbiku surm", ,,Ei sa mitte vaiki olla")+ soololaulud(6) tuntuim ,,Kui sa tuled, too mull' lilli". 3
tekstiga. Basso contino- harmooniasaade, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli: basspill (tsello, fagott, violoon, viola da gamba) ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) Kontsert- muusika esitamine peakirikutes, mis näitas linna jõukust ja hiilgust. Selle tõttu muutusid õukonna- ja linnamuusiku staatus tähtsaks ning tähtsaks sai esinemise virtuoossus ja omanäolisus. Kontsertstiil- sai alguse 16. sajandil rikaste kaubalinnade kirikutest, kus ühendati lauljate ja pillide partiisid, vastandati soliste ja suuremaid muusikute rühmi inglimuusika. Vokaalmuusika: tekkisid soololaulud, mille saatepilliks oli tavaliselt lauto. Sellele järgnes aaria, mida lauldi lauto või mõne muu suurema pillirühma saatel. Vorm oli varieeruv salmilaulust kuni lihvitud luuletekstini. Da-capo-aaria: kolmest lõigust koosnev aaria milles esimene ja viimane on samad, teine lõik erineb teistest helistiku ja karakteri poolest (ABA-vorm) 17
regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol; 2) etenduste ja kontsertide kõrge kunstilise taseme tagamine; 3) eesti algupärase muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine, autoritelt uute teoste tellimine ja nende teoste kasutamine; 4) maailma muusika- ja teatrikultuuri väärtteoste ning kõrgetasemeliste külalisesinejate tutvustamine etenduste ja kontsertide kaudu; 5) oma etenduste ning lauljate, tantsijate ja muusikute tutvustamine välismaal; 6) Eestis koolituse saanud lauljate, tantsijate ja muusikute rakendamise tagamine, nendele täiendõppe võimaldamine; 7) tingimuste loomine rahvusooperi kunstilise kollektiivi loominguliseks arenguks; 8) oma etenduste ja kontsertide jäädvustamise korraldamine; 9) osalemine muusikateatrite rahvusvahelises koostöös. Rahvusooper Estonia Rahvusooperi poistekoor
Mõne noorel on head tutvused ja kuulsus saabub kiiremini kui teistel kellel ei ole tutvusi. Konkursid: Noor Muusik (rahvusvaheline pianistide, viiuldajate ja tšellistide konkurss), Rahvusvaheline noorte kitarristide konkurss ''Tallinn'', Rahvusvaheline Lepo Sumera nim. noorte heliloojate loomingukonkurss, Chopini konkurss (Läänemeremaade noorte pianistide konkurss), Koorifestival Tallinn, Rahvusvaheline Klaudia Taevi nim. noorte lauljate konkurss, Hendrik Krummi nim. noorte lauljate konkurss. Preemiad : Noor Laulja, Noor Muusik, Noor Dirigent,
ning see on läbi nende aastate olnud väga edukas ning väga suure piletituluga. Nii uskumatu kui see ka ei tunduks, kuid „Ooperifantoomi” etendatakse Londonis igal õhtul. Andrew Llloyd Webber on kirjutanud lisakas „Ooperifantoomile” veel mitmeid muusikale, millest tuntumad on „Cats” ja „Evita”. Andrew Lloyd Webber on hetkel seitsme teatri omanik ning teda on pärjatud mitmete tiitlitega – rüütlitiitel ning aadlitiitel. Nähtud muusikal jättis mulle väga hea mulje. Lauljate hääleulatused olid võimsad ning lavakujundus oli väga suurejooneline. Kõige uhkem lavakujundus, mis ma siiani näinud olen. Algul suhtusin skpetiliselt, kuidas Koit Toome oma osaga toime tuleb, sest muidu lauljana ta pole mulle mingit muljet jätnud, kuid arvan, et ta sobis väga hästi Raouli mängima. Norralase Stephen Hansen’i pingutused, õppida ära eesti keele hääldus, olid märgata. Stephen Hanseni
lossist oma unistuste maailma. Lossis on mitmeski kohas inspiratsiooni saadud keskajast ning lossi seintel olevad freskod kujutavad stseene Richard Wagneri ooperitest. Ludwig II suri varakult ning kui ta suri, oli valmis ainult 15 tuba. Terve lossi põrandate ruumala on kokku ligi 6000 ruutmeetrit. Lossis oli kasutusel telefon, veevärgiga tualett ning keskküttega radiaatorid. Lossi suurim ruum on Lauljate saal (pildil), millele järgneb Troonisaal. Lauljate saal oli kavandatud kaheks otstarbeks – kontsertide pidamiseks ning tantsusaaliks. See oli üks kuninga lemmikumaid ruume kujunduselt. Ludwig II eluruumid olid väga modernsed. Kuninga lemmikteemadeks olid Graali legendid, Wolfram von Eschenbachi tööd ning Wagneri tõlgendus Eschenbachi töödest. Esiletoomist vajab ruum „Grotto“ (pildil), mis asub lossi idaosas. See oli algselt mõeldud väikese kose jaoks, mis tekitaks ka vikerkaare.
seotu, kinnitab, et eesti rahvas laulis ennast vabaks. I, II, IV ning V üldlaulupidu toimusid Tartus, kõik ülejäänud peod Tallinnas. Nüüdsel Tallinna lauluväljakul peeti esimene (pidude järjekorras juba üheksas) üldlaulupidu 1928. aastal selleks spetsiaalselt ehitatud laval. Praegune laululava valmis XV üldlaulupeoks aastal 1960. Suurimas sellel laval esinenud ühendkooris oli 24 500 lauljat juubeli üldlaulupeol 1969. aastal. Tavaliselt ulatub ühendkoori lauljate arv 18 000-ni, kogu osavõtjate arv aga 25 -30 000ni. Sedamööda, kuidas laulupeotraditsioon on arenenud, on suurenenud kooriliikide hulk ning kasvanud lauljate ja pillimängijate arv. Lauljaid on tegelikult tunduvalt rohkem, kui lava mahutab. Peole pääsevad vaid paremad koorid. Reeglina korraldatakse iga peoaasta esimesel poolel kaks regionaalsete eelproovide vooru, kus lihvitakse esitust ning sõelutakse välja peole pääsejad. Laulupidu on suur kompromiss
vastastena. Ent ajaloolised kostüümid pole siin, nagu mitmetes teisteski Verdi ooperites, sugugi peamised. See on tunnete traagiline mäng. Etendus kantakse ette Itaalia keeles. Ooper Trubaduur on ülessehituselt väga klassikaline. Teoses on kujutatud ühiskondliku probleemi ja samti leidub suhteeliselt vähe massstseene. Minule meeldis antud ooper, kuna minu hing elas väga kaasa trubaduuri armunud naisele. Kindalsti oli see omamoodi ka Romeo ja Julia lugu. Muusika oli hea ja lauljate tämber oli väga võimas. Kui oli kõik koos laulmised, suutis igaüks just enda hääle panna eristuma. Kindlasti oli ka muusika mingil ajahetkel tagasihoidlik ja siis jälle vaheldus pealetükkivaga. Trubaduuri muusika panevad kindasti kõlama head ja omapärased lauljad. Lava oli põnevalt ülesee ehitatud ja samuti ka olid esinejatel seljas väga põnevad ja ajaloolised riided. Kuigi antud ooperit on raske mõista, siis oli lavasyaja suutnud väga hästi panna ka lava antud teost jutustama
Ent ajaloolised kostüümid pole siin, nagu mitmetes teisteski Verdi ooperites, sugugi peamised. See on tunnete traagiline mäng. Etendus kantakse ette Itaalia keeles. Ooper Trubaduur on ülessehituselt väga klassikaline. Teoses on kujutatud ühiskondliku probleemi ja samuti leidub suhteliselt vähe massistseene. Minule meeldis antud ooper, kuna minu hing elas väga kaasa trubaduuri armunud naisele. Kindlasti oli see omamoodi ka Romeo ja Julia lugu. Muusika oli hea ja lauljate tämber oli väga võimas. Kui oli kõik koos laulmised, suutis igaüks just enda hääle panna eristuma. Kindlasti oli ka muusika mingil ajahetkel tagasihoidlik ja siis jälle vaheldus pealetükkivaga. Trubaduuri muusika panevad kindlasti kõlama head ja omapärased lauljad. Lava oli põnevalt üles ehitatud ja ka esinejatel olid seljas väga põnevad ja ajaloolised riided. Kuigi antud ooperit on raske mõista, siis oli lavastaja suutnud väga hästi panna ka lava antud teost jutustama
Konstantin Türnpu (1865-1927) · Helilooja, organist, koorijuht · Õppis: Tallinna kreiskoolis, Peterburi konservatooriumi oreliklassis, Saksamaal koorijuhtimise alal · Organist saksa kogudusega Niguliste kirikus, juhatas segakoori ja meekoori · Üldjuht 5 ja 6 üldlaulupeol · 1916. Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht · Tänu temale pandi alus Eesti Lauljate Liidule, mille juhatusse ta ise ka kuulus · Tänu tema nõudlikkusele said võimalikuks eesti koorikultuuri esimesed suursaavutused Looming: · vokaalmuusika, ligi 60 koorilaulu, 7 soololaulu (''Üks ainus kord'', ''Tasa,tasa'') · Isamaateema: `'Mu isamaa nad olid matnud'', `'Mull' lapsepõlves rääkis'', `'Priiuse hommikul'' · looduslüürika: `'Kevade tunne'', ''Talvine õhtu'', ''Luiged''
Kavatseti välja anda 3000 loosi hinnaga 20 kopikat tükk ja arvestatud oli 600-rublase tuluga. Kuid asjade kogumine soikus, ning loterii jäigi ära. Peokomitee pidi oma tööd jätkama ka kõige suuremas rahapuuduses. Hakati trükkima noote, telliti rinnamärgid, ehitati lava ning loodeti heale sissetulekule peo õnnestumise korral. Suurimate majanduslike raskustega tuli võidelda ehituskomisjonil, kelle peamiseks ülesandeks oli leida sobiv väljak ja ehitada sinna poodium lauljate jaoks, katusealused einelauale, panna istekohad publikule jms. Sobiv aed leidus Peterburi tänava ääres mäenõlvakul. Nõnda oli üks peaküsimusi soodsalt lahendunud. Laulupeoks vajalikud ehitused pidi ehituskomisjon ise püstitama, kuid selleks puudus vajalik kapital ning loobuti luksusest. Eestlased piirdusid kõige hädavajalikuga. Lauljate jaoks ehitati kõrgendatud põrand, kuulajatele seati rohkesti lihtsaid pikki pinke ja püstitati mõned telgid einelaua jaoks.
dirigeeris Paul Mägi. Ooperi valdav meeleolu oli romantiline ja dramaatiline. Saalis valitses ootusärevus ja põnevus kõigi kolme vaatuse ajal. Ooper iseenesest mõista koosneb ainult laulust ja muusikast. Kuna see oli mine elu esimene ooper, siis kuni lõpuni ootasin, et näitlejad vahepeal laulmise asemel paar sõna juttu ka ajaks. Pidin pettuma, nad ainult laulsid ja see väsitas kõrva ära küll. Kas põhjuseks on minu vilumatu kõrv või suur professionaalsus lauljate poolt, aga minu arvates oli see ooper väga hea! Inimese hääl suudab ikka üllatada. Lavastus üldiselt meelis mulle nii muusikalises kui visuaalses osas. Dekoratsioonid vastasid tollele ajajärgule ja näitlejate kostüümid andsid kogu loole viimase lihvi. Tantsud olid ajastukohased ja ilusad vaadata. Kleidid olid imekaunid. Panin tähele ka üht humoorikat fakti, nimelt paistis dekoratsioonakendest, mis olid vastas seinades - vasakul ja paremal, mõlemast päike sisse.
isamaa on minu arm” ja „Sind surmani”, sõnad Lydia Koidulalt. Ja Jannsen, kes kirjutas sõnad laulule „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” (praegune eesti rahvushümn) mille viisi autor on soomlane Friedrich Pacius. 4. PEO ALGUS 4.1. Esimene päev Laulupidu algas kolmapäeval, 18.juunil. Esimene päev juhtus kõigiti sobiv päikesepaisteline suveilm. Enamasti olid laulupeople toodud koorilipud pealkirjastatud kohanimega, kuid leidus ka muid pealkirju. Kell 9 hommikul alustas lauljate rongkäik liikuma „Vanemuise“ seltsimajast Tähe tänavas, seejärel liikusid Toomeoru poole, kus oligi laulupeo avamine. Esimese päeva kava koosnes ainult vaimulikest koorilauludest ja jagunes kolmeks osaks. Esimest ja viimast osa juhatas J.V. Jannsen, teist osa A. Kunileid-Saebelmann. Nimelt leidus 2 Tartu Ülikooli muusikadirektoru Fr. Brenneri algupärast motetti, ja 3 üldtuttavat koraali olid tema poolt meeskoorile seatud
Rinaldo Georg Friedrich Händel Rinaldo, ristirüütel, kangelane: Monika-Evelin Liiv Nimiosa Händeli „Rinaldos“ Monika-Evelin Liiv on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2007. aastal. Ühtlasi on ta õppinud laulmist Leedu Muusikaakadeemias Sigutė Stonytė lauluklassis ja täiendanud end Maria teatri noorte lauljate suveakadeemias Mikkelis (2005), samuti I. Gavrilovici, M. Acda, L. Gergijeva, H. Hölli, M. Cleva, V. Atlantovi ja J. Goldbergi meistriklassides. Aastal 2013 tunnustati Monika-Evelin Liivi Eesti teatri aastaauhinnaga Julius Caesari ja Cornelia veenva ja muusikaliselt kõrgetasemeliste rollilahenduste eest Händeli ooperis „Julius Caesar“ ja 2017 Amnerise tegelaskuju jõulise kehastamise eest Verdi ooperis „Aida“. Samuti on ta Helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaat 2015.
KONTSERDIARVUSTUS 1. Esineja(te) nimi(ed), kontserdi aeg ja koht. 2. Tutvusta esinejaid (näiteks kui oli soolokontsert, siis solisti lühike elulugu, varasem tegevus jne; kui esineb grupp, siis selle varasem ajalugu ja tegevus). 3. Kontserdi kava ja selle sisuline iseloomustus (millises zanris teoseid esitati; kas kava oli oma ülesehituselt huvitav). 4. Kontserdi ettekande analüüs: esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, lauljate puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus; instrumentaalmuusikute puhul, millised pillid soleerisid, pillide kõla / sound. Nende esituse tase, üldine kontserdi meeleolu. 5. Paremini halvemini õnnestunud teosed. 6. Kontserdi üldine õnnestumine. 7. Publiku suhtumine ja Sinu isiklik suhtumine. 8. Omapoolsed soovid, soovitused, ettepanekud tulevikuks. 9. Lisa tööle kontserdipilet.
Rauno Elp (bariton) on Rahvusooper Estoni ooperisolist alates aastast 1992. Tema repertuaaris on palju erinimelisi baritonirolle nii eesti kui maailma ooperiliteratuurist: Wallenberg (Tüüri"Wallenber"), Doktor ( Kangro ,,Süda") ja Jürgen (Tubina ,,Barbara Von Tisenhausen"), don Giovanni (Mozarti ,,Don Giovanni") jpt. Elp on olnud ka oratooriumisolist. Ta on pälvinud mitmeid auhindu :1993 ja 1997 I auhind Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel, II auhind rahvusvahelisel noorte lauljate võistlustel Wales`is ja Georg Otsa nimelise auhind aastal 2006. Oliver Kuusik (tenor) on Rahvusooper Estonia solist alates 2008. Tema repertuaari kuuluvad: Nemorino (Donizetti ,,Armukook"), don Ramiro (Rossini ,,Tuhkatriinu"). Mozarti rollidest don Ottavio (,,Don Giovanni"), Tamino (Võluflööt") ja Ferrando (,,Cosi fan Tutte"). Kuusik on pälvinud mitmweid auhindu: esikoha eesti laulukonkursil ,,Noor laulja" ja Hendrik Krummi nimelisel lauljatevõistlusel jne
Miks? Oluliseks sai isikuvabadus ning inimest hinnati rohkem isikuomaduste põhjal. 3) Milline oluline muutus toimub muusika ja autori suhtes? Hakati seostama teost ja autori. 4) Milline muusika saab renessanssiajastul kunstmuusikas eriti populaarseks? Instrumentaalmuusika 5) Kuidas saab esitada renessanssiaegset mitmehäälset ilmalikku muusikat? Kõiki hääli võib laulda Kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel Hääli võib vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel Kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides 6) Mis oli renessanssiajastul muusikas ideaaliks? Humanistlik mõtlemine 7) Nimeta renessanssiajastu heliloojate kuulsaim koolkond! Madalmaade koolkond 8) Nimeta madalmaade koolkonna tähtsamad žanrid! Missa motett ilmalik polüfooniline laul 9) Mis on polüfoonia? Mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest. 10) Mis on kaanon?
korraldamisest, lootes sellega anda surmahoobi eestlaste kavatsusele, sest pidukomitee oli saksa pastoritele ülesandeks teinud kõnede pidamise pidulikul jumalateenistusel. Viimasel tunnil kirjutas A. H. Willigerode Jannsenile: ,,mis siis saab, kui praostid tagasi astuvad? "Siis laulame ilma teieta," vastas Jannsen lihtsalt, kuna ta oli veendunud, et igal juhul tuleb alustatud üritus lõpule viia. Teade Teade üldlaulupeo väljakuulutamisest levis kulutulena; laiades lauljate hulkades muutus see üritus kohe populaarseks. Veel rohkem: laulupeo korraldamise mõte muutus peaaegu kõikide rahvuslikust liikumisest kaasahaaratud eestlaste ühismõtteks. Nii võis laulupidu selles mõttes etendada samasugust või suurematki osa kui rahvusliku liikumise ülatuslik üritus emakeelse keskkooli, Eesti Aleksandrikooli asutamise kavatsus. Tuleb ka arvestada, et Eesti Aleksandrikooli heaks rahakorjamise luba saadi alles pärast laulupidu, 16. augustil 1869. aastal.
Peale berliini tuli tagasi ja asus tööle Tallinnas. Saanud Niguliste kirikus organistikoha, oli ta saksa segakoori, hiljem ka meeskoori ,,Revaler Liedertafel" dirigent ning viis koori väga kõrgele tasemele. Meeskooriga esineti ka välismaal. Oli ka VI laulupeo üldjuhiks. Aktiivne muusikaelu edasiviija.Viimased 11 aastat aitas Türnpu arendada muusikaelu Eestis:1)Juhatas 1916. aastal loodud Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori2)Oli 1921. aastal eestvedajaks lauljate Liidu asutamisel. Looming: umbes 60 koorilaulu, mõned soololaulud. Esimesel perioodil kirjutatud laulud enamasti lüürilised, lihtsakoelise saksa kooristiili mõjutustega salmilaulud. Mõned vaimulikud laulud ka. Mõned Teosed: ,,Kyrie" , ,,Lauluke" , ,,Õrn hella neiu" , ,,Mull' lapsepõlves rääkis" , ,,Valvur" , ,,Priiuse hommikul" , ,,Võõral maal" , ,,Vana Tallinn" ...
piisaval tasemel ja need ei saa kaitsta noort muusikut altminekust ja läbipõlemisest. See mis puudutab puhkpillimängijaid on kauakestev kõhusisene hüpertoniia (внутрибрюшное давление). See võib tekkida puhkpilli mängimise ajal, kuna kõhusein on surve all ja tekkib barjäär, mis segab alajäsemete vereringu. See tähendab seda, et puhkpillimängijatel on eelsoodumus varikoosiks. Olukord võib halveneda, kui muusik vähe liigutab ja väga palju seisab. *Lauljate probleemid Tahaks natuke rääkida ka lauljatest, kuna nende olukord erineb instrumentalistide olukorrast. Lauljatel on suur eelsoodumus külmetuseks, hingamisteede haigusteks, kuna nende hääleapparaat on väga tundlik, võrreldes teiste muusikutega. Lauljad võivad kergesti haigeks jääda isegi siis, kui, näiteks, teatri laval temperatuur on madalam, kui peaks olema (kevad, sügis). Mõnikord näitleja (laulja) peab laulma istes, lamades, liikudes, mis nõuab hääle ja hingamis
maha jäänud. Kauge ja kehv Harjumaa andis laulupeole vähe osavõtjaid. Koorilaul oli hästi arenenud Kuusalus ja sealt tuli ka pidulisi. Tallinna eesti lauluselts ,,Estonia" oli laulupeo- eelsetel aastatel oma tegevusega üsna ummikus. ,, Estonia" võttis laulupeost osa 10-liikmelise kooriga. Enamik lauljaid olid ikkagi lihtsalt talumehed ja nendelt nõudis ettevalmistus muidugi kahekordset energiat. Raskusi valmistas ka nende aastate raske näljahäda, lauljate sõna otseses tähenduses tühi kõht, kuid sellestki saadi üle lauluentusiasmiga. Laulupeo ettevalmistamine tundus rahvale ka ühiskondliku kohustusena, ühe lülina feodalismivastases võitluses, seniste võitude kindlustamise ja uute saavutamisena. Ärkas ka võitlusvaim-püüe mitte teistest kooridest maha jääda, vaid koguni ette jõuda. Visade harjutuste järel hakkas laul aina paremini kõlama. ,,Priiusepäeva" pühitsemine 26. märtsil 1869
muusikaõpetaja. Laulis solistinaja ansamblis.Helenil on ka laps. Helen Lokuta lõpetas Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli (1997) Aino Kõivu lauluklassis ja Eesti Muusikaakadeemia (2002) Pille Lille ja Tamara Novitsenko juhendamisel. 2000. aastal sai ta Socratese Erasmuse stipendiumi õpinguteks Saksamaal Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis (Maria Venuti klassis) ja 2001 jätkas õpinguid Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 1994. aastal võitis Helen Lokuta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia, oli Eesti noorte muusikute konkursi ,,Con Brio" finalist (2002) ja sai Vilniuses Leedu Teatri ja Muusikaakadeemias rahvusvahelisel vokalistide konkursil II preemia ning lisapreemia Kuldar Singi ,,Me armastus", esituse eest (2005 Helen Lokuta töötab aastast 2001 vabakutselise solistina, alates 2006 solistina Rahvusooperis Estonia ning alates 2004. aastast osaleb Tõnu Kaljuste projektiteatris Nargen Opera. Hooajal 2002/2003 töötas ta Badeni Riigiteatri
esmaklassiliseks meistriks ooperi vallas. Eriti meeldis mulle kuulus Pärli-aaria. See oli väga õrna kõlaga. Kahjuks ei saa ma öelda, et mulle oleks väga meeldinud Mefisto aaria 1. vaatuses. Seal jäi puudu traagilisusest ja süngusest. Ma ei oleks arvanud, et oskan ooperit nautida, sest nooremana ooperit kuulates ja vaadates ei pakkunud see mulle üldse huvi. Kuid nüüd tunnen, et võin ka edaspidi ooperit kuulata. Eriti meeldisid mulle lauljate kostüümid, need olid värvilised ning luksuslikud. Olen kindel, et lähen edaspidigi ooperit vaatama, sest nüüd oskan juba sellist muusikat hinnata.
Tema laulud ehk koraalid on käibel ka tänapäevastes roomakatoliku kirikutes ja kloostrites. Usk USK OLI ÄÄRMISELT OLULINE. Sellel ajajärgul oli 1 ainujumal. Ainujumaalat teenisid nii kirjandus, maalikunst, arhitektuur ehk kogu professionaalne kunst. Tekst põhines ladinakeelsel Piiblil. Gregoor iuse laul Greogooriuse laulu iseloomustab usk ehk sõnumi tähtsus. Esitajateks olid vaimulik, koor või lauljate rühmad. Taktimõõt puudus, muusika rütm lähtus kõne rütmist. Lauldi ilma saatepillideta ehk a capella. Valdavalt lauldi ühehäälselt. 89. Saj. Oli Gregooriuse laulu meloodiate ja tekstide hulk nii suur, et need vajasid ülesemärkimist neumade abil. Gregorian Chant Benedictine Monks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud allikad
aastast. On osalenud ka paljudel esmaesitustel. Hooajal 2007/2008 tegi ta debüüdi Mozarti ooperis ,,Võluflööt". On esinenud koos ERSOga, Tallinna Barokkorkestriga, Pärnu Linnaorkester ja Sinfonietta Riga. Hetkel jätkab ta õpinguid Nadezda Kuremi juures. Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia. Pedagoogideks olid Pille Lill ja Tamara Novitsenko. Ta alustas õpinguid H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis. 1994. aastal saavutas ta eesti noorte lauljate konkursil I preemia. 2000. aastal sai ta stipendiumi Socrates Erasmuse stipendiumi. Ta läks õppima Saksamaale Karlsruhe Muusikakõrgkooli. Praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuris. Tuntuimad rollid: Tuhkatriinu (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Maddalena (Verdi ,,Rigoletto"), Emilia (Verdi ,,Othello"), Diplomaat (Tüüri ,,Wallenberg"). Oliver Kuusik lõpetas 2006. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrantuuri
Noodikirja areng 8.-13. saj. 8. saj. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. Tekstikirja abil võis vanu viise meelde tuletada. Noodikõrgust ei olnud neumade abil veel võimalik täpselt fikseerida, sest neumade abil tähistat rütmi ja meloodia liikumise suunda. Esimene noodijoon tuli kasutusele 10. saj
algus. Rooma sai lnekiriku keskuseks. VAIMULIK MUUSIKA: jumalateenistuse liturgia koosnes histest palvustest ja laulmisest. 8-9saj toestas jumalateenistust OREL. Gregorius Suur paavstiks- htlustas liturgilised tekstid, mis said lne kirikulaulu aluseks.GREGORIUSE LAUL: iseloomulik lauluviis roomakatoliku jumalateenistusele. Peamiseks tekst ja snum. Muusikaline vljenduslaad vga erinev.kshlne ja saadeta ( hiljem oli saateks orel)esitajaks 1 laulja, lauljate grupp vi koor. Tekstid ladinakeelsed. esitajateks mungad.MISSA- katoliku kiriku jumalateenistus.NOODIKIRI: on prit 8-9 sajandist.Tekkis kloostrites. Algseteks noodimrkideks oli neumad.Noodijoonte ssteemi ja silpnimetused leiutas 11.saj keskaja thtsamad muusikateoreetikud munk Guido Arezzost. Esimeseks mitmehlse kirikulaulu tbiks sai organum- saatehlte koosalaulmine Gregoriuse koraalile.
liikuvamad. Bach on kirjutanud motetti „Jesu, meine Freude". 4.Madrigal- on tõsine itaalia polüfooniline laulužanr, mille sisuks on armastus või loodus. Madrigalid kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka tundeteemasid. Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga madrigale. Madrigale kirjutati peamiselt renessansiajastul, õitseajaks peetakse 16. sajandit. Orlando di Lassus kirjutas loo nimega „Madrigals“. 5.Koorilaul-on muusikažanr, mida esitab lauljate koor. Alates ärkamisajast on koorilaul olnud Eestis väga populaarne. Heino Kaljuste on kirjutanud laulu „Tütre tänu“
Tegijatele teadaolevalt mängiti armastuslugu viimati 40 aastat tagasi Tartu Vanemuise teatris, rahvusooperi laval on lustakas ooper esimest korda, vahendasid "Kultuuriuudised". "See on opera comique, nii et siin peab olema palju huumorit," selgitas lavastaja Thomas Wiedenhofer. "Väga keeruline on seda hea huumoriga täita, sest aariad on väga pikad, kordusi on palju ja alati lahendusi leida huumorile on keeruline." Ja kuigi püüdlik naljategemine võib noorte lauljate lavahirmu ehk isegi leevendada on "La finta giardiniera" puhul veel üks tehniline paratamatus. Nimelt kestab ta kokk u kolm tundi. Etenduse kestus 3t 15min 18-aastase Mozarti kirjutatud ooper räägib põneva armastusloo markiis Violantest. Violantet pussitab tüli käigus tema kallim, krahv Belfiore. Krahv põgeneb ja Violante jääb ime läbi ellu. Ta kehastub lihtsaks aednikuneiuks Sandrinaks ning suundub koos oma ustava teenriga krahv Belfiore otsingutele, keda ta oma
2. Mõnda esinejate tutvustamiseks (näiteks kui on soolokontsert, siis solisti lühike elulugu, varasem tegevus jne; kui esineb grupp, siis selle varasem ajalugu ja tegevus jne) 3. Kontserdi kava ja selle sisuline iseloomustus (näiteks millises zanris teoseid esitati, millisest ajastust; kas kava oli oma üleehituselt huvitav, juhul kui oli ühes ajastus, kas siis vastas sellele jne 4. Kontserdi ettekande analüüs: esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, lauljate puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus, üldine kontserdi meeleolu jne 5. Eelmainitut arvestades paremini-halvemini õnnestunud teosed (näiteks instrumentaalpalad, laulud jne) 6. Kontserdi üldine õnnestumine 7. Publiku suhtumine ja Sinu isiklik suhtumine 8. Omapoolsed soovid, soovitused, ettepanekud tulevikuks Valides neist mõned komponendid või lähtudes hoopis mingist oma vaatenurgast, tuleks
Kontserdil ei olnud paika pandud selget ajastut, millest lugusid esitati, sest esitatud Valgre lood olid eelmise sajandi algusest ning Voorandi, Vindi ja Randalu looming esindas selle sajandi uuemat ja värskemat dzässmuusikat. Just see oligi huvitav, et erinevate esinejate ettekandele tuli muusikat erinevatest ajastutest ning et lugude keskele oli põimitud improvisatsioonilisi muusikalisi ,,duelle" Estonian Voices lauljate ja Estonian Dream Big Bandi orkestrantide vahel. Põnev oli vaadata ja kuulata, kuidas maailma mastaabis tuntud Datevik Hovanesian esitas Valgre loomingut. Ta väljendas väga selgelt, kuidas see talle sümpatiseeris ning kuidas ta pidas seda heaks muusikaliseks materjaliks, mida tuleks kasutada rohkem dzässmuusikas, et tuua sellesse värskust. Mind isiklikult pani veel rohkem kontserti kuulama see, et ette kantud Valgre lood olid sageli
Löökpille mängis Hele-Riin Uib ja klahvpille mängis Raun Juurikas. Peateemaks oli dzäss, kuid kontserdil esitati lisaks jõululauludele ka eesti rahvalaulu, gospelit ning artistide omaloomingut Kava oli ülesehituselt hea. Mulle meeldis see sellepärast, et eri zanriga laule esitati erinevas järjekorras ning siis oli vaheldust ja huvitav kuulata. Samas oli tegemist küllaltki keeruliste lauludega, mis esitati ülihästi ja vigadeta. Isegi kui oli äpardusi, polnud sellest aru saada. Lauljate hääled olid puhtad ja kõlavad. Polnud probleemi, et tagapool inimesed ei oleks kuulnud. Kontserti meeleolu oli mõnus ja hubane. Esitusi kuulates tekkis meeldiv jõulutunne. Suureks plussiks oli teadmine, et ma olen oma osa andnud heategevusele Lavakujundus oli keskpärane, kuid selle hüvitasid lauljad oma esitusega. Kõige enam meeldis mulle, kui Sofia Rubina esitas kiriku eesotsas laulu ja Anna-Liis supp tuli lauldes kiriku tagantotsast. Mulle meeldis see kontsert väga
laulu reformimist ja taastamist liiturgias.Tulemuseks oli gregoriuse laulu tunduv lihtsustamine.Arutati koguni polüfoonilisest muusikast loobumist.Trento kirikukogu otsustas,et laulu tekst peab olema selgelt mõistetav. Ning missades ei tohi olla midagi ,,pühitsematut","kirglikku ega ebapuhast". ILMALIK MUUSIKA 16.SAJANDIL. Esituskoosseisud: kõiki hääli võidi laulda , kõiki hääli võidi mängida, hääli võis jagada lauljate ja mängijate vahel, kõiki hääli võidi laulda ja pillidel dubleerida. Prantsuse sansoon: valdavalt oli sansoon 4-häälne.Komponeeritud üdna sarnaselt motetile.Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed b)kiiretempolised ja lõbusad.Enamasti on need armastuslaulud. Rahvalikud laulutüübid. Frottola- üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele,puhtalt õukondlik laulutüüp. Villanella-matkis rahvamuusikat ,tihti rõhutatult algelise kõlaga.
Ta hoidub tihedasse põõsastikku maapinna lähedale, otsides alumistelt okstelt ja lehtedelt ning ka lehekõdust putukaid, ämblike ja sipelgaid. Suvel sööb ka vähesel hulgal marje. Vastupidiselt oma välimusele on selle väikese linnukese laul aga väga kaunis ja mitmekesine. Laulus vahelduvad viled laksutamisega, valjud toonid mahedatega ja kurvad rõõmsatega. Inimkeeles ei olegi võimalik tema laulu kirjeldada. Mõnel pool kutsutakse ööbikut ka laulu jumalaks ja lauljate kuningaks, kelle laulu on on vaiksetel öödel kuulda 1...1,5 km kaugusele. Eestis on ööbik tavaline haudelind ning ta on levinud veel Ida-Euroopas ja Aasia kesk- ja lõunapiirkondades. Ööbik lahkub Eestist augustis või septembri algul, rännates enamasti üksikult, peamiselt öösi. Ta rändab Itaalia ja Balkani kaudu Ida-Aafrikasse ja osalt isegi Lõuna-Aafrikasse, kus ta veedab talve. Ta ehitab pesa jõgede ja järvede äärsetesse põõsastikesse, hõredamatesse
Eesti muusika A. Thomson "Ketra Liisu" koorilaul "Kannel" koorilaul F.Saebelmann "Kaunimad laulud" koorilaul K.A.Hermann "Oh laula ja hõiska" koorilaul "Isamaa mälestus" koorilaul "Munamäe otsas" koorilaul "Lauljate tervitus" koorilaul "Uku ja Vanemuine" lauleldus "Kungla rahvas" paroodia rahvalaulust M.Härma "Kui sa tuled too mul lilli" koorilaul "Ei saa mitte vaiki olla" koorilaul "Lauliku lapsepõli" koorulaul "Tuljak" koorilaul A.Läte "Pilvedele" koorilaul
Kontserdipäevik Visuaalse tervikuna oli Madonna kontsert Tallinnas ilus kohati mitukümmend tantsijat lavale toonud tantsunumbrid ja tantsijate kostüümid pakkusid palju imetlusväärset. Etendus kestis alla kahe tunni ja sisaldas olenevalt sellest, kuidas lugeda umbes 20 lugu, kuid pakkus rohkem vaadata kui kuulata. Mul oli tavaline pilet, seetõttu olime lavast kaugemal, kui fännitsooni pileti omanikud. Kuid kaasa oli võetud binokkel. Mulluse albumi "Hard Candy" lugusid sai kuulda kaheksa, seevastu eelmise albumi "Confessions on a Dance Floor" lugudest ei tulnud esitusele ühtegi. Madonna tuntumatest lauludest võis kuulda näiteks palu "Into the Groove", "Holiday", "Vogue", "Human Nature", "La Isla Bonita" ja "Like a Prayer", millele artist on andnud uue kuju. "Like a Virginit" Madonna seekord ei laulnud. Samuti oli publiku reaktsioon üllatavalt tagasihoidlik. Lisalugusid ei tulnud. Mulle see ko...
kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Kardeti saksa ajakirjanike õelaid kommentaare, kuid siiski proovid õnnestus suurepäraselt. kui kohalikud baltisaksa koorid olid pidanud 1857. aastal Tallinnas ja 1861. aastal Riias oma laulupeo, siis hakati peamiselt kirikuõpetajate eestvõtmisel mõtlema ka eestlaste laulupeo korraldamisele. Kirikuõpetaja Martin Körberi algatusel korraldati 1863. aastal ümbruskonna lauljate suur ühiskontsert. Suursündmuseks kujunes 1869. aastal Vanemuise lauluseltsi ja Johann Voldemar Jannseni eestvõtmisel Tartus toimunud laulupidu, millest sai alguse meie üldlaulupidude tava. Esimene üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus Ressource'i aias. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Dirigentideks olid J.W. Jannsen ja A. Saebelmann Kanti ette 15 ilmalikku laulu, nende hulgas kaks eesti algupärandit
Roberto Alagna ja José Cura kõrvale tõsiseks konkurendiks maailma esitenori kohale. Tänavu aastal täitus ka pimeda muusiku salaunistus - ta debüteeris ooperilaval. 2008.aastal kirjutas ta ooperi Carmen, 2010. aastal Andrea Chenier. Tema tuntuim hitt, duett Brightmaniga on "Con Te Partirò [Time To Say Goodbye]". Bocelli on samuti teinud "Vivo Per Lei," mis tähendab "I Live For Her". Seda laulu on tõlgitud mitmetesse keeltesse ja on esitatud paljude erinevate lauljate poolt. Bocelli esines Eestis 2003-ndal aastal. 5 Lisa 6 Kasutatud kirjandus 1. http://www.ppy.ee/nagemis/kuulsad/ 2. http://www.imdb.com/name/nm0004765/bio 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Andrea_Bocelli 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Andrea_Bocelli 5. http://klassikaraadio.err.ee/klassik/braavo/bocelli.html 7
1. Korda segakoorid ja keelpilliorkestrid. Viies laulupidu: 1894 Tartus. Repetuaaris 28st 11 laulu eesti keeles. Kuues laulupidu: 1896.a Tallinn. Esimest korda laulupeol naiskoorid Seitsmes laulupidu: 1910.a Tallinn Esmakordselt lastekoorid ja sümfoonia orkestrid Kaheksas laulupidu: 1923.a Tallinn Esimest korda M.Lüüdiku ,,Koit'' Üheksas laulupidu: 1925.a Tallinn Tekkis vajadus jaotada võimete järgi. Kümnes laulupidu: 1933 Tallinn Pidu valmistas ette lauljate liit. Üheteistkümnes laulupidu: 1938 Tallinn. Rakendati kooride ja rahva ühislaulu, puudusid lastekoorid
Seal käisime vaatamas etendust Lyric'i nimelises teatris, mis jutustas Michael Jacksoni eluloost. Kontserdi üldeesmärk oli kindlasti pakkuda meelelahutust aga ka mälestada Michael Jacksonit. Nagu mainitud, jutustas etendus Michael Jacksoni eluloost. Lauldi tema tuntumaid laule ja räägiti lauljast lähedamalt. Lauljaid oli etenduses viis, kellel kõigil oli väga sarnane hääl Jacksoniga, mida oli eriti huvitav kuulata, sest tihti jäi mulje nagu laulaks popstaar ise. Peale lauljate täitsid lava ka tantsijad ning kasutati palju rekvisiite, et teha etendust põnevamaks. Etendusel esitati vokaalmuusikat ja eeslauljad oli Jordan Alexander, Alex Buchanan, Treynce Cobbins, Ryan Shaw ning Haydon Eshun. Etenduselt sain rohkem teada Jacksoni elu klohta. Michael (Joseph) Jackson sündis 29. augustil 1958 ja suri 25. juuni 2009. Ta oli ameeriklasest poplaulja ning läbi aegade kõige edukam meelelahutaja. Teda kutsuti ka kui King of Pop ja King of rock ( popi- ja rokikunungas).
Teose lõpetavad kaks menuetti. Händel leppis endise tööandja George I Hannoveri kuurvürstiga ära ja 1719. aastal rajatud ooperiteatris Royal Academy of Music sai Händel muusikalise juhi koha. Hävitava löögi sellele ooperiteatrile andis, aga 1728. aastal Londonis lavanel tulnud Johann Christoph Pepuschi- John Gay ,,Kerjusteooper", mis armutult parodeeris itaalia ooperit. Seda tükki saatis suur menu. Händel sattus konflikti lauljate ja kriitikutega, tead tabas kolmas pankrot. ,,Kerjusteooperist" saadik jäi Royal Academy of Music virelema, kuni lõpetas 1733. aastal tegevuse. Händel sattus konflikti lauljate ja kriitikutega, tead tabas kolmas pankrot. II periood- Oratooriumilooming- Händeli oratooriumide sisu pärineb enamasti Vanast Testamendist. Inglased samastasid end vana juudi rahvaga, nende kannatuste ja võitlusega. Sellised teosed mõjusid virgutavalt nende rahvuslikule iseteadvusele. See oligi üks
muusikaõpetajaks läks, jäi koori tegevus ajutiselt soiku. Kodumaalt sundis teda lahkuma vajadus leida soodsamaid teenimisvõimalusi. Ta naasis Tartusse 1915.aastal ning jätkas tööd kooriga, mis 1920.aastast kandis nime Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor. Ta juhatas koore ka maakondade laulupidudel ning laulupäevadel. Ta paistis silma Eesti Vabariigi ajal silma aktiivse seltskonnategelasena. Ta kuulus paljude kultuuriorganisatsioonide, sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonna jt asutajate ja juhtide hulka. Miina Härma aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Aastail 1917 - 1929 töötas ta muusikaõpetajana Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis ( praegu Miina Härma gümnaasium). Ta on koostanud ja välja andnud ka mitu koorilaulukogumikku, osa neist enda loomingust. Looming Miina Härma loomingus on ülekalus koorilaulud, kuid ta on kirjutanud ka paar suuremat teost. Kantaat - "Kalev ja Linda" (1895)
annaabi.ee 
