Nad hakkasid taotlema kirikuvõimu sõltumatust ilmalikust võimust.Nad seisid vastu vaimulike ametite müümisele ja sellele, et vaimulikke nimetavad ametisse ilmalikud valitsejad. Need nõuded sõnastas kõige selgemalt paavst Gregorius VII. Paavst Innocentius III ajal viidi Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu. 7 Sakramenti Pattudest pääsemiseks oli kirik teostanud 7 sakramenti, mida igaüks pidi elu jooksul ära täitma. Sinna kuulusid ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine ja preestriks pühitsemine. Ilma tarvilike sakramentideta polnud surmajärgset õndsust loota. Gregorius VII Innocentius III Tänan Kuulamast!
Õnnistada kirikuid, kabeleid ja kelli Pidada pidulikke missasi. 16 sajandiks oli piiskoppe, kes ostsid kokku maid ja maju Pidasid pidusi ja armukesi. Kiriku elu maal Igas Kihelkonnas oli kirik. Selle eest hoolitses preester Kaugematesse kihelkonna paikadesse ehitati kabeleid. selle hoolitses Vikaar Preestri ülesanneteks oli: Usutõdede õpetamine. Ristimine Pihi kuulamine/Pihtimine Iga katoliitlane pidi käima vähemalt aastas korra pihtimas Laulatamine 16 sajandiks oli preestreid, kes olid ahned, rumalad ja omakasu püüdlikud. USUPUHASTUS 16-nendaks sajandiks tekkis 2 erinevat vastasseisu Ilmalik vastasseis (Valitsejad tahtsid saada kiriku maid ja rikkusi.) Vaimulik (Osad vaimulikud tahtsid algkristliku lihtsust.) 31.okt.1517 Martin Luther Algatas usuteemalised vaidlused. Kõige rohkem käis närvi paavsti patuandestus müük (Paber mingi patuga, mis andakse andeks) Martin Lutheri põhimõtted olid:
On olemas fakt, et lihtrahvas kannatas kiriku ja paavsti mõju all rohkem kui keegi teine. Sisimas nad võib-olla isegi kartsid kirikut. Kõikvõimalikud ähvardused katoliku kiriku poolt panid inimesi kartma Jumalat, seega ka kirikut ennast, kuna just kirik oli ainuke võimalus Jumalaga suhtlemiseks, nn. vahelüli, mis kandis edasi Jumala sõna. Pattudest pääsemiseks oli kirik teostanud 7 sakramenti, mida igaüks pidi elu jooksul ära täitma. Sinna kuulusid ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine ja preestriks pühitsemine. Piisavalt palju tegevust terveks eluks. Sünnist surmani ning nii kogu aeg. Neid aga, kes kirikule kuuletuda ei soovinud või kaldusid kõrvale kristlikust õpetusest, ootas karm karistus, mida tol ajal nimetati inkvisitsiooniks. Ketserid protesteerisid eelkõige kiriku rikastumise ja ilmaliku võimu taotlemise vastu, selle eest neid loomulikult ka vihati.
sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. (Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis.) Eesti oma saadustest oli suurimaks kaubaartikliks TERAVILI. · Öeldi, et Tallinn on ehitatud soolale, miks? Sest Tallinn sai soolaga kauplemise vahendamisest suuri kasumeid. · Toomkapiitel peakiriku kõrgem vaimulike kolleegium · 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine. · Reformatsioon jõudis Eestisse 16. sajandi algusepoole. · Pildirüüste on reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne). · 16. sajandil (sõdade perioodi alguseks) oli Vana-Liivimaa oma keskaegse poliitilise killustatusega Läänemerd ümbritsevates riikides ainus nõrk lüli. · Liivi sõjas (algusega 1558 ja kuni 1583) ründab võimsust kogunud Venemaa Eestit. Langeb Narva ja langeb Tartu Piiskopkond
Usuti, et kunagi saabub jumala riik maa peal ja vahetult selle eel viimne kohtupäev(kõik surnud tõusevad haudadest üles, et kristuse kohtu ees eluajal kordasaadetud tegude eest aru anda. Ajalik maailm lõpeb ja jäävad ainult taevariik ja põrgu.). XII saj-st veendumus, et suurem osa hingi läheb pärast surma puhastustulle, kus piinlevad viimse kohtupäevani. Sakramendid-kiriku õnnistavad toimingud: ristimine, usukinnitus e leer, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, laulatamine, vaimulike ametisse pühitsemine. SUUR KIRIKULEÕHE: hakkasid tekkima erinevused lääne ja ida ning pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Patriarh allutas bütsantsi keisrile, paavst aga mitte, kuid tunnistas ido-rooma keisrit enda ülemvalitsejana. Karl suure ajast alates nõrgenesid sidemed ida ja lääne vahel veelgi. Usulistes tõekspidamistes ja rituaalides süvenesid erinevused. Läänes nõuti, et vaimulikud ei astuks abiellu, idas preestrite abielu lubatud
Danial Taani Hindamisraamat *1343 mõisate arv oli kasvanud 23-ni (3-lt) *kirikukihelkond kihelkonna keskuseks oli kirik *domus Toomkirik *preester koguduse juht; pidi: - pidama jumalateenistusi - jagama sakramente (püha rituaalid, mille käigus jagati Jumala armu) *7 sakramenti: - ristimine - leeritamine - laulatamine - armulaud - pihtimine - vaiimulike ametisse pühitsemine - viimne võidmine *13. saj hakkasid Eestis välja kujunema linnad käsitöö-ja kaubanduskeskused *linnaõigus õigusnormide kogu, mis reguleeris elu linnas *Eestis oli 9 linna Algul oli Talurahva õiguslik seisund hea. Kirik võis nõuda 1/10 kristlaste tööviljast. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Osaleti maakaitsmisel ja
Piiskop-oma valdustes kirikuelu juht ja kiriklike süütegude vallas kõrgeim kohtunik, pühitses sisse kirikuid ja õnnistas ametisse vaimulikke Preester on vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. Usuelu maal igas kihelkonnas 1 kirik ja mõned kabelid preestrit peeti ülal: neile erladati maatükk, tehti annetused Preestri kohustused: jagas 7 sakramenti: ristimine, leer, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine õpetas "Meie Isa" palvet, 10 käsku ja "Ave Maria" palvet rahvale Reformatsioon - usupuhastus Tõi kaasa : 16 sajandil tekkis vastuseis paavsti keskvalitsusele See oli 1) poliitline vastuseis: aadelikud ja rikkad linnlased ihkasid endale kirirku vara ja maid 2) vaimne vastuseis: sooviti kuluurialaseid ja usulisi muutusi, väideti, et Piibel on ristiusu ainus tõeline alus reformatsioon loob eelduse hariduse arenguks- igaüks pidi ise Piiblit lugema Kloostrid
Temale allusid Tartu ja Saare-lääne piiskopid. Piiskop oli oma ala vaimulik ja majanduslik valitseja Piiskopi ülesanneteks oli:pidulike missade pidamine,õnnistas kabeleid, 16.sajandiks oli piiskope kes ostsid maid ja maju , pidasid pidusid ja armukesi Usu elu maal Igas kihelkonnas oli kirik Kihelkonna eest hoolitses preester Kaugematesse kihelkonna paikadesse ehitati kabeleid. 08.01.2012 Kabeli eest hoolitses vikaar. Preestri ülesanneteks oli : -ristimine , laulatamine , matmine , usu tõdede õpetamine,pihi kuulamine Usupuhastus 16.saj oli preestreid kes olid rumalad , ahned ja omakasupüüdlikud. 16.saj tekkis kaks vastas seisu katoliku kirikuga 1) Ilmalik valitsejad tahtsida saada kiriku maid ja rikkusi.2)Vaimulik 31.okt 1517 algatas M.Luther usupuhastuse. Usupuhstuse ideed jõudsid Eestisse kiiresti 1523 tulid Tartusse Lutheri õpilased. Uusi ideid toetasid linnarahvas , osa talupoegi ja osa mõisnike. Vastu olid ordumeister , piiskopid , kloostrid. 16
läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. Praost: Juhtis toomhärrade tööd, samuti piiskopkonna majanduselu ja toomkapiitli istungeid. Dekaan: Jälgis jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini. (Praost esimene abiline). Sakrament: Jumala armu väljendav kirkilik toiming. (kokku 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) Missa: Pidulik jumalateenistus koos armulaua sakramendiga. Missadel domineeris liturgilise muusika sõnaline osa. Vikaar: Kaugematesse osadesse rajati kabeleid, teenrid vikaarid e. preestri asendajad. Visitatsioon: Kirikukatsumus (kontrolliti preestrite tööd ja vastavust Piiblile). sinoid: e. vaimulike koosolek, kus anti juhtnööre Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta: M. Luther algatas Saksamaal katoliku kiriku reformatsiooni: 1517. Usuline uuendusliikumine. (Katolikus
Lihttoomhärrad- „Nii lähedal kui piiskoppide ajal ei ole eestlaste maa ja Tartu linn olnud Euroopale ei enne ega pärast keskaega“. Tõnis Lukas Kas nõustud väitega? Selgita. * Saare-Lääne skolastik Johann Pulck (elas 16.saj algul) on teadaolevalt ainus kõrgem eesti päritolu vaimulik Vana – Liivimaal. PREESTRID – kirikukihelkonna hingekarjane Ülesanded: 1) 7 sakramendi (jumala armu väljendav toiming) õpetamine RISTIMINE, LEERITAMINE, LAULATAMINE; ARMULAUD, PIHTIMINE, 8 VIIMNE VÕIDMINE, PREESTRIKS PÜHITSEMINE 2) jumalasõna õpetamine Meie Isa Palve, Ave Maria, 10 käsku VIKAAR – preestri asendaja kabelis KÖSTER – kirikuteener, ül-ks abistada vaimulikku Pastor – luteri usu kiriku hingekarjane Ülalpidamine: 1) oma maalapilt saadav tulu 2) mõisast makstav kirikukümnis 3) koguduseliikmete annetused
Lundi peapiiskopile, kellele allus Riia peapiiskopile, kellele allusid Eestimaa piiskop, kellele allusid Tartu ja Saare-Lääne piiskopid, kellele allusid Kirikukihelkondade koguduste preestrid: Pidasid jumalateenistusi(missa-pidulik jumalateenistus) Jagasid sakramente: 1) ristimine, 2) leeritamine, 3) laulatamine, 4) pihtimine, 5) armulaud, 6) viimne võidmine, 7) preestriks pühitsemine Kasvatasid rahvast kristlikus vaimus 15. Selgita Maapäev - Vana-Liivimaa seisuste esindajate nõupidamine/maaisandate ja seisuste esindajate regulaarsed kokkusaamised. Otsused võeti vastu juhul, kui kõik seisused olid nõus ning otsus kinnitati pitseriga rikastatud tunnistusega. Läänisüsteem - süsteem, mille järgi väikeaadlik sai valitsejalt endale maad, kui ta nõustus
- Kirikukihelkonnale kuulus oma maa-alal ka haldusõigus, kuni moodustati teised haldusorganid (komtuurkonnad, foogtkonnad, vallad). - Kihelkondade juures tegutsesid ka kihelkonnakohtunikud. - Kirikukihelkond määras ametisse kiriku eestseisja, tavaliselt kaks kihelkonna kohta. Kiriku eestseisja täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid Preestrite praktiline tegevus: 1) seitsme sakramendi jagamine (jumalaarmu väljendavad kristlikud toimingud): ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine).; 2) jumalasõna õpetamine: ,,Meie Isa palve", ,,Ave Maria", 10 käsku jm. missa - armulauaga pidulik jumalateenistus katoliku kirikus Liturgia missa muusikalis-sõnaline osa Misjon jumalasõna kuulutamine paganate seas Katekismus lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ja vastuste kujul Klooster ühiselt elavate munkade või nunnade välismaailmast eraldatud elupaik/asula
Toomhärrade vaimulikuks kohuseks oli pidulike jumalateenistuste missade läbiviimine. Missadel domineeris muusikalis-sõnaline osa liturgia.Maal korraldasid usuelu kihelkonnapreestrid. Keskajal olid kihelkonnad kirikupiirkonnad ja need olid muinaseesti kihelkondadest poole väiksemad kokku oli neid XVI saj. 97. Preestrid pidid koguduseliikmeile jagama jumalaarmu (7 sakramendi ristimine, leeritamine, piht , armulaud, preestriks pühitsemine, viimne võidmine, laulatamine kaudu) ja õpetama talurahvale meie isa palvet, Ave Mariat ja 10 käsku. 16. saj. algul levis Eesti linnades reformatsioon e. usupuhastus. Tartus oli esimeseks protestant-likuks jutlustajaks 1523.a. Hermann Marsow (Martin Lutheri õpilane). Kõige visamad katoliikluse kaitsjad olid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld. 1524.a. levis Tallinnas pildirüüsteliikumine
Preestrid, kes tegutsesid, olid sakslased ja eesti keele mõistmine ei pruukinud neil mitte just kõige parem olla, kuid aja jooksul nad seda siiski suutsid. Jumalateenistused olid LADINAKEELSED. Vb mõned jutulused olid emakeeles, kuid arevstades seda, et keeletase preestril polnud hea, siis oli neid üpriski vähe. Preestrid: · viisid läbi Jumalateenistusi; · viisid läbi sakramente (7 sakramenti: ristimine, armulaud, pihtimine, leeritamine, laulatamine, viimne võidmine enne surma anti inimesele armu, preestriks pügitsemine); · õpetasid jumalasõna (meie isa palve, 10 käsku, jne). Samas preestrid olid need, kes lihtrahvaga kõige rohkem kokku puutusid. Juhtus nii nagu ka mujal Euroopas, et pühakud(Püha Katariina), segunes muistete jumalatega (karjajumal). Omalaadne varasemate jumaluste ja pühakute segunemine! Seoses ristiusga muutusid ka eesnimed, kasutusele tulid KRISTLIKUD NIMETUSED, mis kohandati eesti keele pärasemaks
*Oli käibel kuni 1693, kui ilmus Johan Hornungi grammatikaõpik -Vähem saksapärasust, vähem võõrtähti -Pikem vokaal kahe tähega -Pani aluse vanale kirjaviisile -Kasutusel kuni 19, sajandi keskpaigani või isegi kauem *Stahl koostas ka õpiku ,,Kodu ja käsiraamat" -Ilmus 1632 1638 -4 osa -Katekismus, lauluraamat, eestikeelsed evangeeliumid (4), palved, tekstid kiriklikeks talitusteks (matmine, ristimine, laulatamine) -Mõeldud köstritele ja kirikuõpetajatele Läbi 17. sajandi oli päevakorral Piibli tõlkimine *Mis kirjakeelde tõlkida? -Mitu kirjakeelt *1686 ilmus Vastne Testament -Uus Testament Lõuna-Eesti kirjakeeles -Tõlkijad A. ja A. Virginius -Isa ja poeg -Ilmus 400 eksemplari -Käsikirjad, mitte raamat Vana hea Rootsi aeg müüt või tegelikkus Müüt:
määr oli 20 kubu adramaalt. Heinaandam, kalakümnis, loomakümnis- tuli anda karja juurdekasvult. 3.Rahamaksud- esmajoones nõuti neid sulastelt ja vabadikelt. Foogtiraha- tõenäoliselt tasu foogtile kui kohtumõistjale. Peale selle esinevad tõlgi-, kaplani-, talliülema-, köögi- ja joogiülemarahad. 4.Teoorjus. 5.Sõjalised kohustused. 6. Kirikukoormised- vaimulike ülalpidamiseks mõeldud kümnised. Omaette kulu nõudsid kirikutalitused: matmine, ristimine, laulatamine, armulaual käimine. Talupoegadel lasus ka kirikumõisa maade harimise, kiriku, preestri elamu ja majapidamishoonete ehitamise ning korrashoiu kohustus. OLUKORD: 1. Sunnismaistamine ja pärisorjastamine. Pagenud talupoegade välja nõudmine printsiip „mees või võlg” Linnal oli õigus jätta välja andmata need pagenud talupojad, kes on linnas elanud aasta ja ühe päeva. Talupoeg kujutas endast feodaalile reaalväärtust
Missadel domineeris muusikalis-sõnaline osa liturgia. · Keskaegsetes suuremates kirikutes oli hulgaliselt altareid (Nigulistes 28, Olevistes 24) Usuelu maal: · Kihelkonna keskuseks oli kihelkonnakirik, kihelkonna kaugematesse osadesse rajati ka kabeleid. · Preestri praktiline tegevus seisnes seitsme sakramendi (ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) jagamises koguduse liikmetele ja neile jumalasõna õpetamises. Kloostrid: · Tsisterlaste ordu kloostrid Kärknas ja Padisel. Põhitegevuseks põlluharimisega tegelemine · Kerjusmungaordud, kelle ülesandeks oli jumalasõna levitamine kooskerjamisrännakutega, hariduselu edendamine - Dominiiklaste kerjusmungaordu ühiskonna elus palju aktiivsemad,hüüti jutlustajateks vendadeks,
Missadel domineeris muusikalissõnaline osa liturgia. · Keskaegsetes suuremates kirikutes oli hulgaliselt altareid (Nigulistes 28, Olevistes 24) Usuelu maal: · Kihelkonna keskuseks oli kihelkonnakirik, kihelkonna kaugematesse osadesse rajati ka kabeleid. · Preestri praktiline tegevus seisnes seitsme sakramendi (ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) jagamises koguduse liikmetele ja neile jumalasõna õpetamises. Kloostrid: · Tsisterlaste ordu kloostrid Kärknas ja Padisel. Põhitegevuseks põlluharimisega tegelemine · Kerjusmungaordud, kelle ülesandeks oli jumalasõna levitamine kooskerjamisrännakutega, hariduselu edendamine Dominiiklaste kerjusmungaordu ühiskonna elus palju aktiivsemad,hüüti jutlustajateks
kuna taheti õppida sellle ehitamiskunsti. Kui liivakell lõpuks tühjas jooksis oli jutuajamisel lõpp suruti kätt ja mindi minema. Edasi läksid Niccolo ja Nikeforos templisse koos Sofroniga, seal tuli jutuks uskudest et sellel maal olid kõi kusud võrtsed siis ei peetud siin jumalateenistusi templi kõik seinad olid tühjad ja siin käisid palvetamas ükskõik millise jumala poolehoidjad. Allotrialased olid üle võtnud ka osad kombed kreeklastelt nagu risitmine laulatamine ja lahutamine milelst viimane võis sageli ka rõõmsamaks sündmuseks kujuneda. Kuna allotrias oli kombeks abielluda ja tihti tehti seda noorelt polnud mingi ime et varsti taheti lahutust ning siin riigis oli see igati lubatud erinevalt maalt kus meremehed olid pärit kuna seal oli selline privileeg ainutl kõige suurematel valitsejatel. Tuli ka sellest juttu vanad inimesed lähevad õndsate saarele ja veedavad oma viimseid päevi. Neid toidetakse seal hästi ja tavaliselt ei ela nad
Linnapastorid said aga rahalise tasu mitmesuguste kiriklike ametitalitluste eest. Samuti tuli taluperemeestel kord aastas andamina tasuda ühe kana ja ühe naela lina. Hupelile pakuti Tallinna toomkiriku ülempastori kohta s.t Eestimaa luterliku kiriku hierarhia kõige kõrgemat ametit, pakkumisi tuli ka Riiast ja Peterburist, kuid Hupel ütles neile kõigile ära. Kiriklikud ametikohustused Pastoril tuli läbi viia jumalateenistus, ristimine, laulatamine, matused, armulaud ja katehhees. Eriti raskeks tegi asjaolu, et jutlus tuli ette valmistada eesti keeles. Eestikeelse jutluse järel tuli pidada ka saksakeelne jutlus. Kaks korda aastast tulu noortele jagada leeriõpetust: talupoegade lastele talvel, sakslastele suvel. Lisandus veel pruudiõpetus noorpaaridele enne laulatust. Kohustuste hulka kuulusid veel koduvisitatsioonid ja haigete külastamine, kirikuraamatu ja hingerevisjonide pidamine
· Viisid läbi missat · Juhtivaks vaimulikuks oli praost · Tähtsamaks ülesandeks oli piiskopi valimine · Oli ka nõuandvaks organiks · Sekkusid sageli omakasu eesmärgil ilmalikku ellu Usuelu eestlaste seas: · Peamiseks kontaktiks oli kihelkonnapreester · Sageli vaimulikuhariduseta ja ei möistnud kohalikku keelt. · Tähtsamaks ülesandeks 7 sakramendi läbiviimine - Ristimine - Leeritamine - Armulaud - Pihtimine - Laulatamine - Preestriks pühitsemine - Viimne vöidmine Liivi sõda 1558-1583(95) Eellugu: · Poliitika olukorra pingestumine · Skandinaavia riikide tugevnemine · Taani huvid löunas · Rootsi huvid Läänemerel ja idas · Tatari-mongoli ikke löpp Venemaal · Moskva vürstiriigi laienemine ja Venemaa ühendamine · Ivan III sõjaretked Balti aladele · Ivan IV tõusmine troonile 1547 · Poola riigi mõjukuse kasv lõunas
*Keskaegne kultuurielu põhines Katolikul usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Ladina keeles töötas kirik ja ladina keeles suheldi. Ladina keelt kasutasid valitsejad, diplomaadid ja kaupmehed. *Maapiirkonnad olid jagatud kirikukihelkondadeks ning suuremates neist tegutsesid lisaks kihelkonnapreestritele ka vikaarid (preestri abilised). *Preestrite ülesandeks oli jumalasõna levitamine, jumalateenistuste läbiviimine ja sakramentide jagamine- ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine. *Alates 13.sajandist hakkasid mitmed katoliiklikud mungaordud rajama Eestisse ka kloostreid. Keskaja lõpuks tegutses Eestis 4 mungaordut, millel oli munga- ja nunnakloostreid nii linnades, kui ka maal: *Tsistertslased – nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda Jumala teenimisele ning lisaks sellele tegelesid nad ka põllunduse, aianduse ja karjakasvatusega; naisharul olid kloostrid ka linnades.
Katliku kirikus olid kõik vaimulikud tsölibaadis, õigeusu kirikus vaid kõrgemad. Õigeusu kirik ruudukujuline, katoliku ristküliku. Katoliku kirik algatas ristisõjad. Rooma paavst juhtis kirikut, talle allusid kardinalid, peapiiskopid ja piiskopid.Ta valiti eluksajaks. Innocentius III- algatas 4.ristisõja Liivimaale. Gregorius Suur-kloostri kord, misjonärid, kiriku laul (Gregoriuse laul) 7 sakramenti- kirikliku kombestikku kuuluvad tegevused-ristimine, leeritamine, laulatamine, viimne võidmine, piht, armulaud, vaimulikuks pühitsemine. Palverännak- pähasse paika sooritatud rännak, nt Jeesuse hauale, Pühad reliikviad olid religioosse tähtsusega esemed, mis olid seotud mõne isiku või sündmusega nt Jeesusega. Inkvisitsioon- kiriklik kohtumõistmine, mõisteti kohut vaid usuliste kuritegude üle, nt ketserlus (põletati tuleriidal, vara knfiskeerimine). Kirikukümnist pidid maksma kõik
Pearaha maksu koguti meessoost isikult, vahet pole kas täiskasvanu või imik. Eesti hingeloendid on erilised, sest seal on välja toodud ka Eesti naissoost isikud (Venemaal polnud). Hingeloendis on isiku nimi, amet, vanus, kus kohas ta viibis eelmise hingeloenduse ajal. Kirikumeetrikad, personaalraamatud - Pidas Luteri pastor. Paks raamat kuhu kirikuõpetaja tegi sissekandeid, ta märkis üles kiriklikud talitlused (ristimine, laulatamine, matus). Sellega oli võimalik uurida sündimist, suremust ja abiellumust. Rahvastiku loomulik liikumine. Esimesed kirikumeetrikad pärinevad 17. saj teisest poolest. Kirikumeetrikates on palju lünki, põhjasõja tõttu ja kui paavst suri otsiti asendust ning sel ajal ei pandud kirja talitlusi. Sündi ja surma aegades on kõikumised. Personaalraamatud - Koguduse liikmete nimekirjad. Nimeliselt väljatoodud kõik koguduse liikmed. Laiemalt kasutusse tulid 19. saj.
Sügavamaid teoloogilisi teadmisi kogudusepreestrilt ei eeldatud, piisas vaid lugemisoskusest ja tähtsamate palvete tundmisest. Preester pidi õpetama: meie isa palvet 10t käsku Ave Mariat. Preestrit pidasid üleval mõisast maksev kümnis ja annetused. Preestri ülesannete (7 sakramenti jagunemine) : ristimine leeritamine laulatamine armulaud piht viimne võidmine preestriks pühitsemine. 16. sajandil oli Eestis 97 kihelkonda. Kihelkonna keskuseks oli kihelkonna kirik. Kihelkonna kaugemates osades asus kabel. KLOOSTRID Tsiterlaste ordu: Tegevusala: põlluharimine, aiandus, karjakasvatamine. Loodi 11. sajandil Prantsusmaal
Sageli asutati kihelkonna kaugematesse osadesse ka kabeleid, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad- vikaarid. Preester: Ülesanne oli jagada seitset sakramenti koguduseliikmetele ja neile jumalasõna õpetamine. Said oma tulud eraldatud maalapilt ning mõisast makstavast kirikukümnisest (kümnendik mõisa kümnisest) Sakramendid: Jumalaarmu väljendavad kiriklikud toimingud (ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine.) Johannes IV Kievel: Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kirikute korralduse, pühameeste ahnuse jm. 19. Usupuhastus Eestis Reformatsioon: Usupuhastus, Tekkis vastuseis Paavsti juhitud kiriklikule keskvõimule. See opositsioon oli kaheilmeline- poliitiline ja vaimne. Esimesel juhul himustasid ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada
Eestlased neisse ei pääsenud. Tallinnas kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi Kanuti(peamiselt sakslased) ja Oleviste(peamiselt eestlased) gild. Toomgild. Katoliku kirik ja usupuhastus. Kõrgeimaks kohalikuks kiriklikuks võimuks sai Riia peapiiskop. Piirkop oma valduses kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik. 7 sakramenti ristimine, leeritamine, armulad, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine. Tsistertslaste ordu vanim Eestis asunud mungaordu. Üksinduses põlluharimine, aiandus, karjakasvatus. +naisharu. Dominiiklaste kerjusmungaordu ühiskondlikus elus aktiivsemad, ,,jutlustajad vennad." Frantsisklaste kerjusmungaordu ühiskondlikus elus aktiivsem, ,,Hallid vennad" riietuse järgi. Dominiiiklased ja frantsisklased rändasid ja kuulutasid jumalasõna. Rahvaõpetajad, oskasid paljusid keeli. Augustiinlaste ordu Püha Birgittale, Pirital. Segaklooster. 16
(I) representatiivid, näit väitmine, järeldamine (K(kõneleja) seob end propositsiooni tõeväärtusega). (II) direktiivid, näit küsimus, taotlus (K püüab mõjutada Vastuvõtjat tegema A). (III) komissiivid, näit lubamine, ähvardamine, ettepanek (K seob end millegi tulevikus juhtuvaga). (IV) ekspressiivid, näit tänamine, vabandamine, tere tulemast, õnnitlemine (K väljendab oma emotsionaalset seisundit) (V) deklaratsioonid, näit sõja kuulutamine, ristimine, laulatamine, vallandamine (põhjustavad kohe muutuse asjade seisus). Grice ja kooperatiivsus- ehk koostööprintsiip • Meie suhtlus on tüüpiliselt, vähemalt mingi tasemeni, kooperatiivne pingutus; ja iga osavõtja tunneb selles ära, mingil määral, ühise eesmärgi või vähemalt vastastikku aktsepteeritud suuna. Anna vestlusesse nõutav panus (sellel vestlusetapil, käesoleva vestluse eesmärgi suhtes). Kvaliteedimaksiim: Püüa edastada ainult seda, mis on tõene eriti
Kvantiteet kasvab väga tõsiselt, eelkõige just 19.saj puhul, aga ka 18.saj. Uute allikaliikide ilmumine, mida varasemasest ajast kasutada pole: 1) rahvastikuajalugu – hingeloendid (hingerevisjonid), maksukohuslaste väljaselgitamine, loendis välja toodud ka naised, asehalduskorra alguses, pearahamaksu maksmiseks vaja teada maksukohuslaste arvu (ainult mehed, talupojad, linnaelanikest madalam kiht), 1782. esimene loendus; kirikumeetrikad (kõik kiriklikud talitused, ristimine, laulatamine ja matus – esmakordselt saab uurida rahvastiku loomulikku liikumist) ja personaalraamatud (koguduse liikmete nimekirjad), pidamisega tegeles luterlik kirikuõpetaja. 2) institutsiooniajalugu Riigiaparaadi kasvav bürokratiseerumine, asjaajamisdokumendid. Rahvastik kasvas 7 korda, riigiametnike arv 24 korda, Vene impeeriumis 1796-1903. Enamus materjalidest sellised, mida mitte keegi pole mitte kunagi vaadanud. Uut laadi ühiskondlikud organisatsioonid (seltsid, klubid, jne) ja nende
korraldamisega. Eestis tegutses toomkapiitel Tallinnas, Tartus ja Haapsalus. Nendes linnades tegutsesid ka toomkoolid koolid, mille eesmärgiks oli jõukate linnakodanike poegadele hariduse andmise kaudu kirikule ja linnajuhtidele järelkasvu ette valmistada. Maal olid usulisteks keskusteks kihelkonnakirikud. Jumalateenistusi viisid neis läbi preestrid. Peale selle kuulus preestri ametikohustuste hulka sakramentide jagamine (sakramendid on: ristimine, leeritamine, laulatamine, pihtimine, armulaual käimine, viimne võidmine), kirikuraamatute pidamine (neisse fikseeriti sünnid, surmad ja abielud), 10 käsu ja Meieisapalve õpetamine. Kohustus preestrit ülal pidada lasus talurahva õlgadel. Kirikute kõrval tegutsesid keskaegses Eestis usuorganisatsioonidena mitmesugused munga- ja nunnaordud. Nende keskusteks olid erinevad kloostrid. Olulisemad keskaegsed ordud Eestis olid:
annaabi.ee 
