Suurem maksuprotsent (4%) oli majanduslanguse perioodil sobilikum riigikassale ja töötutele, kellele maksti töötuabiraha. Maksumaksjast indiviid ja samuti ka ettevõte pidid maksma riigile suurema summa, mis mõjus riigi ja rahva suhtele halvasti. Siiani on tunda, et eestlased ei usalda oma riiki piisavalt. Kirgi kütab ka sotsiaalmaksu ümberjagamise viis. Kõige sagedamini peetakse naeruväärseks vaid 19 suurust lastetoetust, mida siiani on antud kõigile lastele. Arvan, et vanemad, kes on niigi jõukad, ei peaks saama riigilt igakuist lisaraha. Selle asemel tuleks aidata peresid, kellel on hädasti vaja lastetoetust, kuid mis võiks sel juhul suurem summa olla. Öeldakse, et kõik inimesed peaksid olema riigi ees võrdsed, kuid maksupoliitika puhul on kuldse kesktee leidmine võrdlemisi raske. Leian, et maksupoliitika õige reguleerimine aitab mõjutada majandust ja indiviidi toimetulekut.
RAHVASTIK Kuidas peatada rahvastiku vananemist Eestis? Riigi poolt erinevad toetused noortele lapsevanematele, mis julgustaks neid järglasi saama. Paigutada ressursse vanadelt noortele. Lapsevanematele laste eest lisavõimaluste/soodustuste/hüvede andmine. Ema- ja isapuhkuse pikendamine. Tõsta lastetoetust. Võimaldada emadele ka lapse kõrvalt töötada, karjääri jätkata. Suurendada lastega perede soodustusi. Leida meditsiin, mis ei lase rahval vananeda. Maksta rohkem palka inimestele. Alustada inimeste kloonimist Eestis. Anda rohkem võimalusi sporti teha. Arendada parim meditsiin. Aktsepteerida noorte vajadusi. Toota imeravimeid. Elimineerida väga vanad inimesed.
ning konkurentsi ja valikuvabaduste kindlustamine. · Haridus, tervishoid ja eluase on samasugused kaubad nagu puhkusereis või toiduained. Vähese raha eest saab ebakvaliteetset kaupa. · Pooldab madalaid makse inimestele jääb suurem osa palgast igaüks otsustab ise, kuidas end kindlustada. Olulised karjäär ja läbilöögivõime. Suurem osa kindlustuslepinguid sõlmitakse töökohtade kaudu. · Riik pakub abi vaid vaestele ja pensionieas inimestele. Ei maksta lastetoetust ega tasustata sünnitus- ja lapsepuhkust. · Kõige rohkem vaeseid liberaalse süsteemi puhul USA-s 15-18%. Skandinaavias vaid 2-3%. Eestis 23% (2002). Ülesanne: · Õ lk 57-59 (uus); lk 188 (vana) · Mis on sotsiaalne tõrjutus? · Millised on sotsiaalse tõrjutuse põhjused? · Kuidas sotsiaalse tõrjutuse probleeme lahendada? Paljudel võib tekkida sotsiaalne tõrjutus. Selle põhjused: · Vaesus e elatusvahendite puudumine · Töötus
Haigekassa tasub kindlustatud inimese eest raviteenuse maksumuse. Vältimatut abi on Eestis õigus saada kõigil, sõltumata kas neil on ravikindlustus või mitte. Selline korraldus kehtib ka sotsiaaldemokraatliku heaolumudeli puhul. Sotsiaaldemokraatliku heaolumudeli korral pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõigile kodanikele. Riik on peamine heaolupakkuja. Et riik sellega hakkama saaks on riigis kehtestatud kõrged maksud. Ka Eestis tõusevad tihti maksud, et tagada tasuta haridust, lastetoetust, rahvapensioni jne. Kolmanda heaolumudeli liberalismiga ei sarnane Eesti põhjusmõtteliselt üldse. Liberalismi puhul ei jaga riik heaoluteenuseid, vaid tagab suure tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed ja palgad suured. Iga inimene otsustab ise kuhu ta raha paigutab. Meie kodumaal jätab riik sotsiaalteenuste pakkumisel ruumi ka erasektoritele. Sotsiaalhüved on madalad. Kodanike elujärg sõltub nende töökusest
Laste toetus peaks kasvama, sellega saavutavad vanemad kindlus tunde , et nende lapsel on ikka tugi taga , isegi siis kui peaks keegi perest töö kaotama. Riik peaks just rohkem rõhku paneme laste haridusele ja selle kvaliteedile . Inversteerima just meie lastesse . Investeerimata lastesse, ei ole varsti, millega jooksvaid kulusid katta. Investeering haridusse on investeering lastesse ehk investeering tulevikku. Lastetoetust makstakse 300.- igale lapsele kuus. See on ligikaudu 700 miljonit krooni aastast ja selle peale ütleb Ansip , et seda on liiga palju , kuigi tõdeb et 20 % lastest kannatab meie riigis puuduse all. Sellest järeldan ma juba , et ei saa rääkida jätkussuutlikkust Eestist , kui on kahju raha laste peale kulutada ja mõeldakse praeguse elu peale , et ikka ainult endal hea olla . Panin teleka tööle ja sealt hakkas tulema reporter , kus oli küsitlus noortelt gograafia koht
Täiskasvanuna võib heaoluriik muuta inimese laisaks kuid ei pruugi.On inimesi kes oskavad ja tahtlikult kasutavad ühiskonna headust halvasti ära ,olles laisk kuid nutikas nt:Soomes on miinimum palk sama palju kui töötuabi raha ja sel juhul inimene ei vaevugi tööle minema,sest ta saab ka muidu hakkama ,muidugi kellel oleks raha ülearu, kuid samas tuleks arvestada ,et on paju kodanikke kes vajavad seda rohkem.Inimesed kes saavad palka,laste puhul lastetoetust,turudeklaratsiooni ei ole kindlasti laisad,vaid õiglaselt riigi toetust. Pensionäride puhul ei oska kahjuks paljud hinnata seda mida riik neile annab,juhul kui pensioni ei oleks peaksid nemadgi käima tööl ja ei saaks sellist mugavust mida neile pakutakse,inimesed kes on oma pensioniga rahul ja varasemalt ise invetseerinud saavad ideaalselt eluga hakkama st. osad pensionärid on laisad tahtes veel suuremat pensioni ja madalamid hindasi ning on vanureid kes oskavad hinnata neile antud
Euroopa heaolumaades. Igaüks peab arvestama, kas ta kulutab raha igapäevamõnudele või laseb end ravida, kindlustab oma vanaduspäevad või hoolitseb selle eest, et lapsed saaksid hea hariduse. Karjäär ja läbilöögivõime tööturul on selle heaolumudeli puhul väga olulised. Mida kõrgemad kutseoskused, seda kõrgem on palk. Seda kõrgem on ka firma huvi oma töötaja tervise kindlustamise või tema koolituskulude katmise vastu. Erinevalt Euroopa riikidest ei maksta USA-s näiteks lastetoetust ning puudub tasustatav sünnitus ja lapsehoolduspuhkus. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud, kuid edukatele pakub see mitmekesiseid võimalusi oma elatustaseme kindlustamiseks. Minu arvates Eesti on üks nendest riikidest, mis võib kuuluda just konservatiivsesse heaolumudelisse, samas mingil määral on näha või tunda sotsiaaldemokraatlikust. Eesti kodanikul on õigus saada sotsiaaltoetust, arstiabi, haridust. Heaolumudeli saavutamiseks oleks
Pooldatakse väikseid makse nii saavad inimesed lõviosa oma palgast kätte, kuid neil on ka suurem vastutus oma elu korraldamise ees. Igaüks peab mõtlema, kas kulutab raha argimõnudele või laseb end ravida, kindlustab vanaduspõlve, või hariduse lastele. Karjäär ja läbilöögivõime on väga olulised, sest mida paremad kutseoskused, seda kõrgem palk. Paljud terviskindlustuslepingud sõlmitakse töökohtade kaudu. Lastetoetus põhineb vaesustestil, kõik lasped ei saa lastetoetust.. Liberaalne heaolumudel pole suutnud vaesust leevendada, kuid edukatele pakub mitmekesiseid võiamlusi oma elustandardi kindlustamiseks. Rõhutab: 1) tööhõive tagamist 2) konkurentsi kindlustamist 3) madalaid makse, mis peavad siiski tagama raha laekumise riigieelarvesse 4) inimeste vastutust oma elu korraldamisel 5) karjääri ja läbilöögivõimed 6) heade kutseoskuste omandamist, et saada head palka.
13)Heaolumudelid: · Sotsiaaldemokraatia maksab toetusi kõigile, heaolu eest vastutab riik, heaolu kesksed põhimõtted:märksõnaks on solidaarsusm, mis tähendab, et sotsiaalsedhüviseid peaks saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sostiaalsest sissetulekust. · Liberaalne maksab toetusi ainult vaestele, heaolu eest vastutab igaüks ise, heaolu kesksed põhimõtted: iga laps saab lastetoetust, ükskõik milline on pere sissetulek, iga pensioniikka jõudnud omab õigust rahvapensionile, isegi siis, kui ta pole oma elu jooksul palgatööl käinud. · Konservatiivne - maksab toestusi peamiselt palka teeninutele arvestades palga suurust ja staazi, heaolu eest vastutab tööandja või töövõtja, pere, heaolu poliitika kesksed põhimõtted: töötavajad inimsed peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused.
Kõikides nendes riikides elab miljoneid inimesi, kuid miks nad tahavad just nendes riikides elada? Kellel on heaoluriikides hea elada ? Esiteks on kindlasti hea elada heaoluühiskonnas nendel, kes ei saa oma vanuse tõttu raha teenida nagu näiteks lapsed ja vanurid. Riik muretseb ja hoolitseb nende eest, et kõigil oleks hea elada ja sellepärast makstakse neile toetust, millega ära elada. Nii saavad pensionärid pensioni ja lapsevanemad laste kasvatamiseks lastetoetust. See on väga hooliv, sest vanurid on meie eelkäijad ja vanemad, kes on meid kunagi toitnud ning aidanud ning nüüd järgnev põlvkond hoolitseb nende eest, kui neil on abi vaja. Samamoodi vajame laste kasvatamiseks toestust, kuna aina kallinemas maailmas muutub laste eest hoolitsemine kallimaks ning, et kasvatada uut edukat põlvkonda, kes astuks kord meie jälgedes, peame me rajama neile mugava ja ohutu tee, mida mööda sirguda suureks.
sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada tasuta arstiabi või haridust on samasugune. kodanikuõigus bagu õigus valida. Peamine heaolu pakkuja on riik(valitsus). Kehtestatud on kõrged maksud. Progresseeruva tulumaksu abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on kogu poliitika üheks eesmärgiks. Sotsiaaldemokraatia Jõukad nõus maksma, sest saavad ise ka tasuta hüvesid. Iga laps saab lastetoetust, olenemata perekonna majanduslikust seisust. Pensioniikka jõudnu omab õigust rahvapensionile isegi siis, kui ta pole päevagi tööl käinud, aega maksnud makse Riigid: Rootsi, Norra, Holland, Soome, Taani Konservatism Aluse pani Otto von Bismarck 1880. aastate sotsiaalkindlustusreformiga. Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate vajadused. Inimese tööpanus määrab heaolutaseme
aga tööl käimise teeb keerukaks see, et lapsi ei ole kusagile panna. Sotsiaaldemokraatliku heaoluriigi sümboliks on solidaarsus. Seega saavad kõik kodanikud riigi poolt sotsiaalhüvesid. Lisaks tasuta sotsiaalabile on veel tasuta haridus ning arstiabi. Selleks, et riigil oleks maksta rohkelt toetusi, on kehtestatud kõrged maksud. Progresseeruva tulumaksu abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on sotsiaaldemokraatliku poliitika eesmärgiks. Riik jagab lastetoetust, olenemata pere majanduslikust seisust. Siit järeldub, et riik on valmis jagama suuri toetusi enda rahvale, kes vastutasuks maksavad riigile kõrgeid makse. Samas kui analüüsida sotsiaaldemkoraatliku heaoluriigi olemust teise külje alt, siis ma leian, et riik ei peaks võimaldama pensionärile, kes pole kunagi palgatööl käinud, riikliku pensioni. Minu arvates on see ebaaus, et inimesed, kes ei ole enda elus kõvasti tööd ja vaeva
*Milliseid domograafilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme tekitab rahvastiku
vananemine? Muutused toimuvad tervisehoius, vaba aja veetmises, pensioni poliitikas, tööhõive
väärtuses.
*Sisserännete ja väljarännete vahet nimetatakse rändeiibeks ehk saldoks.
*Rahvastikupoliitika Eestis: Eestis kasutatakse peaaegu kõiki arenenud riikidele omaseid
rahvastikupoliitika meetmeid:
-Perepoliitikas on olulised toetused:
Rahvastikupoliitika: · rändepoliitika · sündide arvu mõjutamine · regionaalpoliitika Karmid meetmed rahvastikupoliitikas nt Hiinas ja Indias püütakse kiiret rahvaarvu kasvu pidurdada 1-2lubatud lapse poliitikaga ning sundabortidega. Riikide rahvastikupoliitikat mõjutavad ka rahvusvahelised organisatsioonid (nt. ÜRO) ja kokkulepped. Rahvastikupoliitika Eestis: · Perepoliitika: kõik lapsed saavad lastetoetust ja kooliõpilased kord aastas koolitoetust enne ja pärast lapsesündi on emadel õigus tasustatud lapsepuhkusele täiendavad toetusi saavad üksikv anemad, kellel on enam kui neli last ning lapsed, kelle isad teenivad aega sõjaväes. · Sisserännet reguleerib Eesti riik sisserände kvoodiga. Eestisse elama asuvate inimeste arvu mõjutavad ka elamis- ja tööluba taotlemise reeglid · Suremus. Riigil kõige raskem mõjutada
kaitsekulutusteks jne. Ravikindlustusmaksu maksavad töökohad iga oma töötaja pealt ehk 13% selle töötaja palgast. Seda raha kasutatakse nende endi ravimiseks ning selle raha eest ravitakse ka neid, kes ise palka ei saa veel teenida - näiteks lapsi ja pensionäre. Sotsiaalmaksu näiteks maksavad töökohad iga oma töötaja pealt 18% selle töötaja palgast. Selle eest maksab riik pensione, ematoetusi ning lastetoetust. Sotsiaalmaksust, mida töötajad maksavad läheb üks osa nende tulevasse pensionifondi, mida hakatakse kasutama, kui nad on vanad. Kõik maksud lähevad otse või kaudselt riigile. Ehk makse tuleb maksta mitmel põhjusel, mis on kasulikud inimesele endale nagu näiteks, et omada haigekassat, saada tasuta haridust, koguda pensionit või tööstuskindlustust, saada tasuta arstiabi, käia kultuuri sündmustel, saada teenuseid päästeametilt ning politseilt või sõita tasuta ühistranspordiga
ühiskondlikult aktiivsed ega taha perega tegeleda. Abiellutakse ja lapsi sünnitatakse suhteliselt hilja, sest järjest rohkem naisi õpid kõrgkoolis või käib tööl. Tulemuseks on negatiivne loomulik iive ja rahvastiku vähenemine. 11. Arvestades seda, et Sloveenia rahvaarv väheneb, peaks tulevikus rahvastikupoliitika tegema kõikvõimalike soodustusi ja toetusi inimeste jaoks, et rahvaarv hakaks kasvama. Toetatakse üksikvnemaid, lapsed saavad lastetoetust, kooliõpilased koolitoetust, Väikelapse hooldamise tõttu kodused olevad vanemad saavad lapsehooldustasu. 12. 48% Sloveenia rahvastikust elab linnades. 13. Ljubljana 254 200 Maribor 87 9000 Celje 36 900 Keanj 34 800 14. Potocka ja Divje Babe koobasasulatest on leitud neandertallaste luujäänuseid ja kivist tööriistu. Ljubljana lähedal leitud vaiehitised kuuluvad pronksiaega(u. 2000-1200 e. Kr.)
algab vaesuse piir ja mida see üldse tähendab. Vaesuse vastu võidelda ja seda leevendada on raske. Omal jõul tavaliselt vaesusetsüklist välja pääseda ei õnnestu. Appi peab tulema riik, kes eriprogrammide ja selleks ette valmistatud spetsialistide toel otsib lahendust iga riskirühma jalule aitamiseks. Kõik see aga nõuab aega ja suurt kannatlikkust. Peale selle peaks riik suurendama erinevaid toetusi, mis aitaksid perel paremini hakkama saada. See muudaks palju, kui suurendataks nt. lastetoetust, töötu abiraha, pensioni jne. Tuleks luua paremad tingimused uute töökohtade loomiseks, mis vähendaks töötute arvu ja see omakorda vaesust. Eesti võiks luua endale eesmärgi, kus otsitaks välja kõik vaesuse põhjused ja leitaks neile lahendused. Nagu näha, on ka Eestis kerkinud üha suuremaks probleemiks vaesus. Seda lõplikult kaotada pole võimalik, kuid vaesust saab alati vähendada. Minu arvates tuleks riigil rohkem sekkuda neisse probleemidesse, mis puudutavad just inimesi
tegemise võimalus · Traditsioonid, normiks peetav laste arv peres, suhtumine laste saamisesse ja pereellu · Ebaterved eluviisid (ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkohol, narkootikumid) · AIDS · Õnnetusjuhtumid, liiklusohutus RAHVASTIKUPOLIITIKA USA rahvastikupoliitika on väga sarnane Eesti omaga, kuna siin kasutatakse peaaegu kõiki arenenud riikidele omaseid meetmeid. · Lapsed saavad lastetoetust, kooliõpilased koolitoetust · Väikelapse hooldamise tõttu kodused olevad vanemad saavad lapsehooldustasu · Toetatakse üksikvanemaid, suuri peresid ja kaitseväes teenivate meeste peresid · Sisserännet mõjutatakse karmide viisaseadustega ning elamis- ja tööloa taotlemise reeglid · Suremust mõjutatakse meditsiini arendamisega, tervisliku eluviisi propageerimine, liiklusõnnetuste vältimiseks erinevad kampaaniad (,,Don't drink and drive" jms) 2
mi. kõrgem palk. Toetus 4.Progresseeruv lastega peredele tulumaks põhineb vähendab ka sissetulekukontrollil, varanduslikke ei maksta erinevusi, mis on lastetoetust ning kogu poliitika üh puudub sünnitus ja lapsehoolduspuhkus. Liberaalne maailmamudel seab raskesse olukorda madalapalgalised
Kes teenib rohkem, on paremini kindlustatud. Vanurid ja lapsed on pigem pere mure. Hooldekodud valdavalt tasulised. Näide: Saksamaa, Belgia 2. sotsiaaldemokraatlik mudel: hüvesid püütakse jagada kõigile, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust ja arstiabi on tagatud kõigile. Heaolu pakkuja on riik. Kõrge maksukoormus. Samas pakutakse toetust kõigile, ka näiteks väga jõukate perede lapsed saavad lastetoetust või vanurid vanaduspensioni. Näide: Skandinaavia maad, Suurbritannia. 3. liberaalne mudel: riigilt saavad abi vaid vaesed ning pensionärid. Riik ei näe oma ülesandena mitte heaoluteenust, vaid kõrge tööhõive tagamist ja konkurentsi kindlustamist kõigis sfäärides (ka hariduses ja tervishoius). Madalad maksud. Inimestele jääb raha, et ise otsustada oma tuleviku jakindlustatuse üle. Moto: igaüks on oma õnne sepp. Mudel pole suutnud leevendada vaesust
Vanurid ja lapsed on pigem pere mure. Hooldekodud valdavalt tasulised. Näide: Saksamaa, Belgia' 2. Sotsiaaldemokraatlik mudel. Hüvesid püütakse jagada kõigile, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust ja arstiabi on tagatud kõigile. Heaolu pakkuja on riik. Kõrge maksukoormus. Samas pakutakse toetust kõigile- ka näiteks väga jõukate perede lapsed saavad lastetoetust või vanurid vanaduspensioni. Näide: Skandinaavia maad, Suurbritannia 3. Liberaalne mudel. USA. Riigilt saavad abi vaid vaesed ning pensionärid. Riik ei näe oma ülesandena mitte heaoluteenust vaid kõrge tööhõive tagamist ja konkurentsi kindlustamist kõigis sfäärides (ka hariduses ja tervishoius) Madalad maksud. Inimestele jääb raha, et ise otsustada oma tuleviku ja kindlustatuse üle. Moto :igaüks on oma õnne sepp. Mudel pole suutnud
abirahadeks ja lastetoetuseks, kehtestatakse kõrged maksud. Selle abil vähendatakse varanduslikke erinevusi Tugevad küljed: * võrdselt saavad toetust, ka need kel on väike sissetulek. *vähendab varanduslikke erinevusi * pensioniikka jõudnu saab rahvapensionit, isegi siis kui ta pole elu jooksul palgatööl käinud. * kõik on valitsuse silmis võrdsed * pakutakse lastetoetust ka nendele, kellel on väike sissetulek Nõrgad küljed: * rikkamatel suuremad kulutused * rikkamad saavad tarbida rohkem erinevaid sotsiaalhüvesid *kõrged maksud, mida ei saa madala sissetulekuga inimene endale lubada - Liberaalne heaolumudel (Austraalia, Eesti, Suurbritannia jne). Põhiväärtuseks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine ning
kätte, kuid neil on ka suurem vastutus oma elu korraldamise ees. Igaüks peab mõtlema, kas kulutab raha argimõnudele või laseb end ravida, kindlustab vanaduspõlve, või hariduse lastele. Karjäär ja läbilöögivõime on väga olulised, sest mida paremad kutseoskused, seda kõrgem palk. Paljud terviskindlustuslepingud sõlmitakse töökohtade kaudu. Lastetoetus põhineb vaesustestil, kõik lapsed ei saa lastetoetust.. Liberaalne heaolumudel pole suutnud vaesust leevendada, kuid edukatele pakub mitmekesiseid võimalusi oma elustandardi kindlustamiseks. Rõhutab: 1) tööhõive tagamist 2) konkurentsi kindlustamist 3) madalaid makse, mis peavad siiski tagama raha laekumise riigieelarvesse 4) inimeste vastutust oma elu korraldamisel 5) karjääri ja läbilöögivõimed 6) heade kutseoskuste omandamist, et saada head palka. Siirdeühiskond.
kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest · Keskseks vastutajaks on riik · Et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks, kehtestatakse kõrged maksud · Pensionide ja lastetoetuste puhul on sellele heaolumudelile tunnuslik igaühele tagatud baasosaku olemasolu (nii saab iga laps lastetoetust, ükskõik milline on perekonna majanduslik seis ja iga pensioniikka jõudnu omab õigust rahvapensionile isegi siis, kui ta pole om aelu jooksul palgatööl käinud ega sots.kindlustusse sissemakseid teinud LIBERAALSE HEAOLUMUDELI etaloniks peetakse USA-d. · Lähtub liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus · Minimaalriigi ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja
suured arved, mis kaasnevad eluasemega. Sageli ei saa üksikvanem soetada isegi eluks hädavajalikke tarbeid. 12 3.VAESUSE LEEVENDAMINE 3.1.Vaesuse leevendamise meetmed Lastega perede vaesuse leevendamiseks makstakse erinevaid rahalisi toetuseid.Alates teisest lapsest on ette nähtud tulumaksuseadusega võimaldatud täiendav maksuvaba tulu aastas. Väiksema sissetulekuga peredele makstakse lisaks vajaduspõhist lastetoetust. Riiklike peretoetuste seadus § 3 on öeldud, et perekonna sissetulekust sõltuv peretoetus on vajaduspõhine peretoetus.(Riiklike peretoetuste seadud 2011). See toetus on ette nähtud vähemkindlustatud peredele. § 12 Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab valla- või linnavalitsus sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.(Riiklike peretoetuste seadus 2011). Lisaks iga kuu makstavatele toetustele on mitmeid ühekordseid toetuseid
kutseoskused seda kõrgem palk. Toetus lastega peredele põhineb sissetulekukontrollil, ei maksta lastetoetust ning puudub sünnitus ja lapsehoolduspuhkus. Liberaalne maailmamudel seab raskesse olukorda
*Lauri nim. Noorsookirjanduse auhind (1983) *Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind (1983) *Virumaa Fondi ja Rakvere teatri auhind (1990) *Valgetähe V klassi teenetemärk (02.02.2001) 7 Kuues sõrm Kokkuvõte Lugu algas Pärdist, kes otsis oma õde Kerlit. Nad olid mõlemad lastekodulapsed. Pärt ja tema õde Kerli olid lapsendatud perekonda, kus neist tegelikult ei hoolitud. Taheti nende pealt saada ainult lastetoetust. Kerli läks kaduma ja Pärdile öeldi, et küll õde varsti tagasi tuleb. Ja nii möödusid aastad. Pärt hakkas oma õde otsima kui ta suuremaks oli kasvanud. Pärt oli kindel, et tema õde käib ühes tütarlastekoolis ja seisis tihti oodates Kerlit selle kooli ees, aga alati saadeti Pärdile politsei, kuna teiste laste vanemad kartsid oma laste pärast. Pärdil oli halb maine, teiste inimeste silmis oli ta kurjategija.
Riik kui öövaht: kaitsku omandit varguse, vägivalla, tüssamise eest. Ressursside ümber-jaotust reguleerigu ainult vabaturg, kingitused ja vabatahtlikud annetused. Libertarianismi kriitika 1. Välistab mõned ühiskonna süsteemid: Kui riigimakse tohib koguda üksnes politsei-, kaitse- ja kohtusüsteemi ülashoidmiseks (muu maksustamine on sunnitöö juhtum!) leiame end riigist kus pole haridustervishoiu- ega transpordivõrku. Kes iganes on iial saanud riigilt lastetoetust jms on vastu võtnud raha,mis kuulub teistele. Ja see ebaõiglus tuleks nüüd heastada, st tuleks tagasi maksta (Wolff 1991: 115). 2. Seesmine vastuolu: Kui heaoluriik ei tohiks ümber jaotada rikkamate (maksudest) raha vaesematele,siis ei tohiks ,,minimaalne riik" sundida inimesi rahu ja sõjalise kaitse tagamiseks armeesse (Wellmann 2002). Niisiis, libertarianism peaks seesmise vastuolu vältimiseks muutuma anarhismiks (ja see pole paljude arvetes hea valik) 3
annaabi.ee 
