Sündinud Rakveres velskri tütrena. Koolitee algas 1939 Järvakandis, jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. 1950-1955 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte alal. Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana 1955-60 ning Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetajana 1960-67, seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele, tõlkinud ungari keelest, tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga. Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tsehhi, soome, jaapani jt. keeltesse, korduvalt lavastatud ja ekraniseeritud. Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti
Aastal mereväelasega, kellega on tal neli tütart. Kui naine oli 20 aastaseks saanud, juhatati ta kokku Astrid Lindgreniga, kellele ta oma joonistusi pakkuma läks. Viimasele meeldisid iloni joonistused väga ning kirjanik andis talle kujundada oma käsikirja. Ameltlikult ilmus nende ühise raamatuna välja 1954. aastal ,,Mio, mu Mio". Sellele järgnes ,,Väikevend ja Karlsson katuselt" ning ,,Bullerby lapsed". Sealt algas pikk koostöö ja sõprus. Ilon Wikland on ka ise kirjutanud mitu lasteraamatut. ,,Pikk, pikk teekond," mis jutustab kunstniku lapsepõlvest Haapsalus ja Rootsi pagemisest. Veel kirjutas ta raamatu, nimega ,,Sammeli, Epp ja mina," milles jutustab oma esimesest koolipäevast Tallinnas. Samuti ilmusid ka raamatud ,,Minu vanaema majas" ning ,,Kartulilapsed". 2007. Aastal anti välja Enno Tammeri koostatud rohkete illustratsioonidega raamat ,,Ilon Wiklandi maailm," mis tuvustab kunstniku elu ja rikkalikku loomingut.
ELULUGU Kirjanik Eno Raud sündis 1928 Tartus. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1952.a. eesti filoloogina. Töötas 1952 56 riiklikus raamatukogus, seejärel aastani 1965 kirjastuses lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutselise kirjanikuna. On kantud rahvusvahelisse H.Cr.Anderseni aunimekirja. Kirjutanud umbes 50 lasteraamatut, lastenäidendeid ning mängufilmide stsenaariume. Suri 1996 Haapsalus. NAKSITRALLID Raamat "Naksitrallid" põhineb naksitrallide seiklustel kassidega ja on üles ehitatud neljale tüübile SAMMALHABE, KINGPOOL, MUHV ning üks pisut kummaline tegelane, kes võib olla kord jäätisemüüja, kord kassipidajanna, kord koguni tuletõrjuja. Kolmes lõbusas naksitrallis on koos terve elu ja inimesed erinevad suhtumised, erinevad eluviisid, SÕPRUS ja ÜKSINDUS, SEIKLUSED ja KAHTLUSED
1952.a. eesti filoloogina. Töötas 1952 56 riiklikus raamatukogus, seejärel aastani 1965 kirjastuses lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutselise kirjanikuna. On kantud rahvusvahelisse H.Cr.Anderseni aunimekirja. Kirjutanud umbes 50 lasteraamatut, lastenäidendeid ning mängufilmide stsenaariume. Suri 1996 Haapsalus. Looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Kuulsamad raamatud Sipsik Naksitrallid Sipsik on rääkiv, mõtlev ja Jutustus saab alguse kolme
ja Tallinna 10. gümn-s, seejärel Tallinna Õp. Sem-s ning 1947--52 TRÜ aj.- keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiki. Raamatukogus instruktorina, Eesti Riiki. Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. -- R. esimene lasteraamat ilmus Moskvas 1954 (" ", eesti k. "Nii või naa" 1957). R-lt on ilmunud ligi poolsada lasteraamatut mitmes zanris ja igale eale. Keskmisele koolieale on adresseeritud põnevus- ja huumoriküllased jutud "Roostevaba mõõk" (1957),. selle järg "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) ning triloogia "Päris kriminaalne lugu" (1968), "Lugu lendavate taldrikutega" (1969) ja "Telepaatiline lugu" (1970; ühisväljaandena pealkirjaga "Lugu lendavate taldrikutega", 1973), samuti "MärgutuledPadalaiul" (1977). R. koo-lieelikuile
Raud, Piret Raud, Mihkel Raud. Haridus Koolitee algas 1939 Järvakandis jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris Tallinna Õpetajate Instituudis Tallinna 8. Keskkoolis. 19501950 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajalookeeleteaduskonnas, mille lõpetas soomeugri keelte alal. Karjäär Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste ja noorsookirjanduse toimetajana 195560 Eesti Televisioonis laste ja noortesaadete toimetajana 196067 seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele tõlkinud ungari keelest tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Looming Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tsehhi, soome, jaapani jt. keeltesse, korduvalt lavastatud ja ekraniseeritud. Looming "Kallis härra Q" (1992, 2004) "Kollane autopõrnikas sõidab ringi" (1999; 2008)
Leelo Tungal Leelo Tungal on sündinud 22.juunil 1947 Tallinnas. Ta on nii kirjanik kui ka luuletaja (prosaist ja libretist). Ta on töötanud eesti keele õpetajana ning alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu.Leelo Tungal on kirjutanud 33 lasteraamatut ning 29 proostaraamatut. Tema repertuaaris on samuti 8 luulekogu täiskasvanutele, õppekirjandust, luuleraamatuid lastele ning lastenäidendeid. Tema teoseid on tõlgitud mitmetesse keeltesse. Looming ülevaatlikult "Seltsimees laps" on kirjaniku lapsepõlve raamat. Tegevus toimub 1951 aastal. Raamatus on tähtis osa laludel, mida teoses on üsna palju. Teos on ühtaegu naljakas ja traagiline. ,,Seltsimees laps" algabki selle episoodiga, kus 12
maailmas, ilmunud on 7 karikatuurikogumikku. On loonud vabagraafikat, ca 250 eksliibrist, plakateid, teatriafisse, filmi- ja lavakujundusi, tegutsenud pidevalt maalikunstnikuna, esinenud mitmetel isik- ja grupinäitustel nii kodu- kui ka välismaal. Illustratsioonid ja karikatuurid on toonud autorile hulgaliselt auhindu. 1994 ilmus Edgar Valteri esimene omakirjutatud ja -joonistatud lasteraamat "Pokuraamat". Kokku on Edgar Valter lastele kirjutanud-joonistanud 15 lasteraamatut ning kujunenud üheks viljakamaks ja tunnustatumaks eesti lastekirjanikuks. Küsimusele, kuidas kunstnikust sai kirjanik, on Edgar Valter vastanud: "Olles illustreerinud õige mitmeid lasteraamatuid, tekkis ajapikku mõte ja soov püüda ka ise lastele kirjutada. Otseseks ajendiks sai Võrumaa loodus, mille keskel juba pikemat aega elatud." 2 E. Valter on läbi aegade enim tunnustust pälvinud autor Nukitsa konkursil, kus kirjanike
juba Tallinnas mõtles, et ta võiks ka joonistamise asemel kirjutada. Ta hakkas üles märkima laste omapäraseid mõttekäike ja ütlemisi ning tahtis neid edaspidi lasteraamatu tegemisel kasutada. Siiski kulus aastakümneid, kuni Võrumaal see soov tugevamaks muutus. Linna pealiskaudsetest askeldustest vabana sai Edgar Valter võimaluse süveneda loodusse ja oma tähelepanekuid pildis ja sõnas jäädvustada.Lisaks pidevalt jätkuvale kunstiloomingule sai ta valmis Pöörismäel elades 15 lasteraamatut autori illustratsioonidega. ,,Ahaa, kummitab!" aastal 1995 ja ,,Ikka veel kummitab!" aastal 2005 on saanud inspiratsiooni Tallinna-päevilt, kunagisest ateljeest Pika Jala väravatornis. ,,Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist" aastal 1995 on mõtteliseks jätkuks karikatuuriseeriale printsessidest ja lohedest.Teised raamatud on nii või teisiti saanud ainet, tegelasi ja tegevuspaiku Võrumaalt. Pöörismäe kass Sooru
juhib koos Mart Juurega saadet Rahva Oma Kaitse. Lastekirjandus Andrus Kivirähki tunnevad juba väikesed lapsed. Ta tuntumad lasteraamatud on ,,Kaelkirjak" (1999), ,,Sirli, Siim ja saladused" (1999), ,,Lotte reis lõunamaale" (2002), ,,Limpa ja mereröövlid" (2004), ,,Sibulad ja sokolaad" (2002), ,,Leiutajateküla Lotte" (2006). "Lastele kirjutamine ei erine minu meelest kuigivõrd täiskasvanutele kirjutamisest, nii nagu ma ka loen võrdse huviga head täiskasvanute raamatut ja head lasteraamatut. See on umbes nagu söömisega kotletid on head, aga ega pannkoogidki halvemad pole. Peaasi, et mõlemad oleksid hästi küpsetatud! Ma ei ole kunagi suhtunud lastele kirjutamisesse nagu mingisse humanitaarabisse et hea küll, olen lahke onu ja kirjutan lastele ühe jutukese, et neil vaesekestel ka midagi lugeda-vaadata oleks. Minu jaoks moodustavad kõik tekstid, mis ma olen kirja pannud, ühe terviku, nii lastele kui täiskasvanutele kirjutades ajan ma ikka ühte ja sama asja
Tänaseks on tal rahvaluules ka magistrikraad kaitstud. Reeli on kirjanik, ehkki ta ise kirjutab enda kohta: "Ma ei teagi nüüd, kas kirjutamine mulle lausa kutsumus on, aga mul on tunne, et mida rohkem ma kirjutan, seda rohkem uusi ideid tuleb, mida paberile panna. Teiseks ei leia ma, et kirjutamine oleks midagi väga erilist. Kindlasti nõuab korraliku käsikirja valmimine rohkem tahtejõudu ja sihikindlust kui annet. Kokku on mul hetkel ilmunud üks luulekogu ("Tuhkatriinu"), kaks lasteraamatut ("Saladuslik päevik" ja "Täiesti tavaline perekond"), neli noorteraamatut ("Mõistatus lossivaremetes", "Nõidkapteni needus", "Must vares" ja "Kivid, tulnukad ja sekt") ja üks vist täiskasvanutele mõeldud raamat ("Une nägu"). Esimene oligi selline veidi üleloomulikke nähtusi käsitlev raamat ,,Une nägu," mille käsikirja ma andsin lugeda Lehte Hainsalule, kes oli meil Tartu Teoloogia Akadeemias stilistika õppejõud, tema siis kiitis selle heaks ja soovitas Eesti Raamatule
väikelasteraamatut "Nii või naa". Nüüd kirjutasin selle lõplikult valmis ning raamat ilmus vene keelde tõlgituna Moskvas 1954. aastal. 1956. aastal lahkusin raamatukogust ja läksin lasteraamatute toimetajaks Eesti Riiklikku Kirjastusse (praegune "Eesti Raamat"), kus töötasin ühtejärge üheksa aastat. Samal ajal kirjutasin pidevalt ka ise, nii et kirjastuseaastate jooksul ilmus mu sulest kokku kümmekond lasteraamatut. Kirjutamine aga pakkus mulle iga aastaga ikka rohkem huvi ning ma hakkasin sellesse üha tõsisemalt suhtuma. Lõpuks ei olnud kirjutamist enam võimalik igapäevase toimetamistööga kuigi hästi kokku sobitada, sest olin tööpäeva lõpul kirjastusest koju jõudes tõsisemate kirjanduslike ülesannete jaoks liialt väsinud. Nii otsingi 1965. aastal vastu otsuse töölt ära tulla ja pühenduda ainult kirjutamisele. Vabakutseliseks kirjanikuks olen jäänud kuni siiamaale.
· "Laps ja tuul" (2000) Julius Oengo (1935. aastast Julius Õngo; pseudonüümid J. Oro ja Oro; 16. märts 1901 Hiiumaa, Suuremõisa vald, Harju küla ametlik surmaaeg 25. august 1941, arvatavasti Paldiski) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Julius Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta 19231934 oli. Hiljem töötas ta Vasalemmas õpetajana. Julius Oengo on kirjutanud üle 400 luuletuse, millest 40 on viisistatud, ja mitukümmend lasteraamatut. Temalt on ilmunud ka luuletuskogud täiskasvanutele-merelaineliste poeemide ja luuletuskogude kaanel nimi J.Oengo. Avaldanud lasteluulet, proosat, näidendeid. Luulekogud · "Ööpäev" (1921) · "Meie kevad" (1922) · "Tahkuna" (1926) · "Aegna" (1929) · "Minu päev" Lasteraamatud · "Illi ja Pisi-täts" (1924) · "Jõuluõhtu" (1925) · "Üle Atlandi" (1929) · "Jahimees Juss" · "Karjapoiss Juks" · "Kuidas elas Kärdi Kusti" · "Hiirepere"
sümfooniorkestri II viiuli kontsertmeister. Toomas Nestor on ka üks eesti tunnustatumaid vioolamängijaid - ta on kahe väärikaima Eestis tegusteva keelpillikvarteti - Tallinna Keelpillikvarteti ning Tobiase kvarteti liige. Diana Liiv, kes saatis teisi esinejaid klaveril, on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis, Leedus, Rootsis, USA-s ja Soomes. Mitmeid kordi on ta esinenud ka orkestrisolistina. Peale klaveri mängimise on Diana Liiv kirjutanud ka kaks muusikalist lasteraamatut "Neli heldet haldjat" ja "Võluvitsa vägi". Diana on ka Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade kunstiline juht. Ta on esinenud edukalt paljudel rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel. Viimasteks saavutusteks on 2009. juulis Kuhmo Kammermuusika festivali kursustel Schumanni klaverikvinteti esituse eest parimale ansamblile määratud Kees Wiebenga auhind, aastal 2010 kahekordne laureaaditiitel rahvusvahelisel pianistide konkursil ,,Music without limits" Leedus - 3
1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Eeskätt on ta teenekas ja õigustatult tunnustatud lasteautor. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raud on üks meie laste lemmikkirjanikke, kelle sule all on valminud umbes 50 lasteraamatut, nuku-ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Eno Raud on avaldanud mudilastele lugusid loomadest ja tehnikamaailmast, lugusid Sipsikust ja Naksitrallidest ning mitu sõna- ja mõttemängulist luulekogu. Kooliealistele mõeldud juttudes seiklevad ettevõtlikud lapsed ja leidub mõnusat nalja. Eno Raud on kirjutanud ka reisiraamatuid. Üheks laste lemmikraamatuks on "Sipsik". Eestis on ta vist vähemalt niisama populaarne kui Walt Disney kuulus Miki-hiir.
See sissejuhatav tekst avab testi vga hsti nhtuse, millest kohe juttu hakkab olema. Normaalsus ja ebanormaalsus, reaalsus ja ettekujutus, vajalikkus ja mttetus vi hoopis vim. Asjade vim inimeste le? Vimu avaldumine kohtades kus poleks selle pealegi tulnud? Kik lasteraamatus viitab sellele, et Kivirhki looming on astunud vastu hiskonnas kehtivate tavade vastu, ritades lhkuda siin kehtivaid nhtamatuid ja otseselt mitte kuskil kirjas olevaid norme lasteraamatu sisu ja tegelaste kohta. Lasteraamatut Kaka ja kevad ritan vaadelda tervikuna Foucault vimu, normide ning normaalsuse ja ebanormaalsuse kaudu. Vaatlen, kuidas avaldub hiskonna vimule vastuhakk ning nitan, et see ei ole kohe kindlasti ainult negatiivsete tagajrgedega ritus. Raamatu nimilugu Kaka ja kevad ei ole oma snumilt just kuigi mrkimisvrsem. Jah, kakale on antud elu ning jah, turtsuvad tdikesed on pandud torisema. Kakat iseenesest on kujutaud reaalses maailmas, kus teda mbritsevad tavalised inimeste
maailmas, ilmunud on 7 karikatuurikogumikku. On loonud vabagraafikat, ca 250 eksliibrist, plakateid, teatriafisse, filmi- ja lavakujundusi, tegutsenud pidevalt maalikunstnikuna, esinenud mitmetel isik- ja grupinäitustel nii kodu- kui ka välismaal. Illustratsioonid ja karikatuurid on toonud autorile hulgaliselt auhindu. 1994 ilmus Edgar Valteri esimene omakirjutatud ja -joonistatud lasteraamat "Pokuraamat". Kokku on Edgar Valter lastele kirjutanud-joonistanud 15 lasteraamatut ning kujunenud üheks viljakamaks ja tunnustatumaks eesti lastekirjanikuks.Küsimusele, kuidas kunstnikust sai kirjanik, on Edgar Valter vastanud: "Olles illustreerinud õige mitmeid lasteraamatuid, tekkis ajapikku mõte ja soov püüda ka ise lastele kirjutada. Otseseks ajendiks sai Võrumaa loodus, mille keskel juba pikemat aega elatud." E. Valter on läbi aegade enim tunnustust pälvinud autor Nukitsa konkursil, kus kirjanike ja kunstnike loomingu hindajaks on tuhanded Eestimaa lapsed
Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Muusikajuht: Peeter Konovalov Koreograaf: Oleg Titov Grimmi-ja parukameistrid: Ülle Konovalov, Jaana Kukk, Merle Saluveer Helimeistrid: Üllo Kaur, Rain Kõrbe, Üllar Priks Valgusmeistrid: Tiina Barbo, Liila Väli, Villu Konrad, Evald Laur Lavameistrid: Riho Otsma Etenduse juht: Kaisa Sein Autorid Eppu Nuotio Kirjanik ja stsenarist. Kirjutanud 480 stsenaariumi telefilmidele, laste-ja draamalavastustele jne; kokku 26 romaani, luulekogu ja lasteraamatut, lisaks sellele näidendeid, dramatiseeringuid, tõlkeid, kolumne ajakirjandusele, laulutekste. Tiina Brännare Erialalt tantsija, õppinud seda ala New Yorgis, Londonis ja Stockholmis. 1992. aastal sai näitlejakutse Teatrikõrgkoolis, on mänginud muuhulgas mitmetes teleseriaalides ning lavastanud muusikale ja revüükavasid. Matti Seppänen Kunstiprofessor, Soome hinnatumaid moekunstnikke. Lavastaja Kalju Komissarov Kalju Komissarov (sündis 8
pakkuvad. Ta teemad on sellised, nagu need on lastel, lapsed ju mõtlevad ja näevad eluta asjades elusaid, nagu see oli "Kaelkirjakus". Paljud lapsed leiavad vastuse oma küsimusele, mis kuidagi juhtub ja miks? See ei pruugi küll päris nii olla aga siiski ju tõepõhi on olemas. Kuidas mädaneb kartul? Bakterid lagundavad, seal toimub elu, küll mitte kakandi poolt aga elu on olemas. Olles ise läbi lugenud tema teostest ainult kaks lasteraamatut,võin ma siiski kindel olla, et kõik tema väikelastele mõeldud teosed on kindlasti suurepärased ja väärivad läbi lugemist nagu väärivad läbi lugemist ka tema teised teosed,. Niipaljudki lapsevanemad peavad Andrus Kivirähki fenomeniks lastekirjanikuna ja seda mitte asjata, seega võib järeldada, et Andrus Kivirähk ei ole ka asjata pälvinud neid tunnustusi ja preemiaid. [4] 9 Kasutatud kirjandus 1
1947 Luuletusi. Tlk Felix Kotta 1951 Ameerikast. Tlk Felix Kotta ja tundmatu tõlkija 1955 Poeemid. Tlk Felix Kotta 1958 Kuidas teha värsse? Poeetika. Tlk Aira Kaal 1968 Lutikas. Saun. Kaks näidendit. Tlk August Sang, Otto Samma ja Uno Laht 1970 Vladimir Iljits Lenin. Poeem. Tlk Uno Laht 1980 Luuletusi ja poeeme. Tlk Felix Kotta, Uno Laht ja August Sang 1981 Pilv pükstes. Selgrooflööt. Armastan. Kolm poeemi. Tlk Arvi Siig 1983 Vladimir Majakovski. Tragöödia. Tlk Arvi Siig Veel 11 lasteraamatut (osalt kordustrükid) ning luuletusi ajakirjades ja ajalehtedes Mitte sangarid ei paiska revolutsiooni laavat Jampsib sangareist intelligentlik eliit: Kuid varjata südames laulu ei saa ma kus meie Iljitsile kajamas kiit ...kui kerkis Lenin mõõtmatu pääga... . ..Ma poleks poeetki, kui taotlus see mu värssides teoks ei võrsuks Sind laulda, VKP hiigellaotuse viisnurksetes tähtedes kõrgus. Vladimir Iljits 1922 Majakovski.Luuletusi. TLk.F.Kotta. Ilukirjandus ja kunst.1947, lk.37-39.
tegevus on toimunud kauges minevikus. Kaasaegses raamatus on inimesed meie keskelt oma murede ning probleemidega ning iga tänapäeva inimene tunneb ära killukesed oma elust või probleemidest. 6 Lisad Katrin Reimus Rapla Keskraamatukogus 12. detsember 2008 30. jaanuaril külastas raamatukogu kirjanik Katrin Reimus, kes tutvustas lastele oma ilmunud lasteraamatut "Mardi auto ja paskaagid". Kirjanikku olid kuulama tulnud Kunda Ühisgümnaasiumi kolmandate klasside õpilased. Katrin Reimus luges ette põnevamaid lõike oma uuest raamatust. Kirjanikul olid kaasas ka tema eelmised raamatud, mida ta lastele tutvustas. 7 Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Katrin_Reimus · http://paber.maaleht.ee/LEHT/2001/05/17/elu.html#3 · http://www.lvkrk
Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade lastekirjanikust Kristiina Kassist. Referaat kirjeldab Kristiina Kassi elulugu, inspiratsiooniallikaid, loomingut, mõjutajaid, ja toeste eest saadud tunnistusi tunnustusi. Otsustasin valida just Kristiina Kassi, kuna ma temast ega ta loomingust väga palju ei teadnud ja tema looming tundus kohe esmapilgul huvitav. Töö koostamisel on kasutatud internetiallikaid ning loomingu tutvustuseks ka kahte Kassi kirjutatud lasteraamatut. 3 1. Elulugu Kristiina Kass sündis 14. mail 1970. aastal Tartus. Kass on Soome-Eesti lastekirjanik, illustraator ja tõlk. Tema ema on lastekirjanik Asta Kass ja isa humorist Kalju Kass. Tema hobideks olid juba lapsepõlvest peale kirjutamine ja joonistamine, millele teismeeas lisandus ka soome keel. 1988. aastal lõpetas ta Tallinna kunstigümnaasiumi (tollane 24. keskkool) kunstiklassi
Kus ravis A. H. Tammsaare tervist? Kaukaasias, venna juures Koitjärvel 2)Millised olid Tammsaare suhted naistega? 40nda eluaastani poissmees (süüdistab tervist), seejärel abiellub naise tugeva pealekäimise tagajärjel 1) Iseloomusta Tammsaaret kui inimest. Tundlik Väga laialdaste teadmistega 2 erinevat palet: (avalikkus lähedased) Eraklik / Seltskondlik Endassetõmbunud / Jutukas Igav / Sarmikas Looming 2) Iseloomusta Tammsaare I loominguperioodi. Too vähemalt 1 näide. Realistlik Rahvaliku dialoogiga Maaeluainelised / külaeluainelised Kujutab talupoegade halli argipäeva Osalt autobiograafilineNt ,,Mäetaguse vanad"Iseloomusta Tammsaare II loominguperioodi. Too vähemalt 1 näide. Kujutab linna, üliõpilasi, hingeelu, meeste ja naiste suhteid, ,Psühholoogiline ,Impressionistlik,V...
arvestamine, domineeris koolieelikute ja noorema kooliea luule. Lapse naerutamine muutus omaette väärtuseks. 3 13. Taasiseseisvunud Eesti juhtivaid autoreid väikelastekirjanduses - Riikliku kirjandussüsteemi kokkuvarisemini põhjustas lasteraamatuproduktsiooni vähenemise 90ndate alguses. 1991. aastal ilmus vaid kümmekond eesti lasteraamatut. Kõige tõsisemaks probleemiks oli kirjastamine. Eelistati tõlkeid või kordustrükke välja anda, sest siis ei pidanud autorile või illustraatorile maksma, eriti hea oli kui mõlemad olid surnud. Oma kirjanduse puudmisel oli palju tõlkeid, mis olid kiire toimetamise tõttu kehvakesed. 90ndatel raamatu pidi ettevalmistama keerukama teksti vastuvõtmiseks. 14. Kirjandusteoreetilisi mõisteid:
kopsuhaiguse tõttu. · Julius Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta 19231934 oli. · Hiljem töötas ta Vasalemmas õpetajana. · Ta arreteeriti 23. augustil 1941 punaarmeelaste poolt ja ilmselt hukati mõne päeva pärast Paldiskis. Vasalemma mõisa peahoone juures, kus asub kool, kus Julius Oengo õpetas, on tema mälestuskivi. · Julius Oro on kirjutanud üle 400 luuletuse, millest 40 on viisistatud, ja mitukümmend lasteraamatut. Temalt on ilmunud ka luuletuskogud täiskasvanutele. · Luulekogud: o "Ööpäev" (1921) o "Meie kevad" (1922) o "Tahkuna" (1926) o "Aegna" (1929) o "Minu päev" · Lasteraamatud: o "Illi ja Pisi-täts" (1924) o "Jõuluõhtu" (1925) o "Üle Atlandi" (1929) o "Jahimees Juss" o "Karjapoiss Juks" o "Kuidas elas Kärdi Kusti" o "Hiirepere"
Läheb tagasi,aga teda enam seal pole.Ootab teda. Ristikivi elu (1912-77)Sündis vallaslapsena, isa jõukas suurtalunik,ema talus teenijatüdruk. Talle anti ema nimi. Päris nimi oli Karp.15 a läks Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli,siis Tallinna Kolledzisse(humanitaarharu) ja edasi Tartu Ülikooli(geograafia). Unistas lenduriks saamisest, aga see jäi ära,sest nägemine kehv.Põgenes Rootsi, sealt Soome.Elatus tundide andmisest ja kirjutamisest Ristikivi loomingu ülevaade Eestis ilmusid 4 lasteraamatut(nt ,,Semud ja sellid", ,,Loomalood","Lendav maailm") ja romaanikolmik Tallinna triloogia. Pagulusperioodil avaldas ta 14 romaani, 1 novelli- ja 1 luuletuskogu. Oma romaanid kirjutas enamasti triloogiatena.Tema 12-teoseline ajaloofilosoofiline sari on ainulaadne eesti kirjanduses ja haruldane maailmakirjanduses. Ristikivi on Eesti suurim eepik Tammsaare kõrval.Tema teoseid on üsna vähe tõlgitud,sest ta kasutab orgaanilist eesti keelt,mis tõlkes kaotab palju oma elavast hingusest
kaasaegset kirjandusteost, oli nende seas ka Jaan Kaplinski "Kusagil maailma äärel". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Jaan Kaplinskil on 17 luulekogu ja teda on tunnustatud viiel korral. Samuti on Jaan Kaplinski kirjutanud seitse lasteraamatut. Mina arvan, et Jaan Kaplinski on Eesti kirjandusele väga vajalik ja aitab arendada ning rikastada Eesti luulekogu. Tänu Kaplinskile on meil palju kauneid luuletusi loodusest ja paljust muust. 11 Kasutatud kirjandus Luulekogud "Vaikus saab värvideks" "Õhtu toob kõik tagasi " "Teiselpool järve" http://www.neti.ee/ http://jaan.kaplinski.com/ http://www.poogen.ee/ http://et.wikipedia
....16 8.1. Oskar Luts.................................................................................................16 8.2. Oskar Luts perekonnaga umbes 1923. a. ..................................................17 8.3. Ütlemisi Oskar Lutsu kohta ......................................................................18 8.4. Suitsetamas.........................................................................20 8.5. Sajandi sada parimat eesti algupärast lasteraamatut..........................21 2 2. Sissejuhatus Juurdlesin pikalt selle üle, keda 1920-1930ndate aastate lastekirjanikest lähemalt uurida. Peast käisid läbi tuntud ja vähem tuntumad nimed, kuid lõpuks jäin pidama Oskar Lutsul. On ta ju siiski meie lastekirjanduse paremikku kuuluv ja klassikuks saanud kirjanik, kelle teoseid on alati tore ja hingeliselt hea lugeda. Mul on
1969. aastal järgneb näidend "Tuhkatriinumäng", mis on tema tuntuim draamateos. 5 1972. aastal andis Rummo justvalminud kogu "Saatja aadress" käsikirja ,,Eesti Raamatule", kuid pärast viljatuid läbirääkimisi võttis ta selle tagasi, sest sai aru, et terviklikul ja moonutamata kujul seda välja anda ei saadud. Seega levis teos omakirjastuslikult. Seejärel ilmusid Rummo sulest järjest kaks lasteraamatut: 1974. aastal "Lugemik-lugemiki" 1974. aastal "Kokku kolm juttu" Näidend "Kass! Kass! Kass!", mis lähtub Saabastega kassi muinasjutust, ilmus 1981. aastal. Luulekogu "Ajapinde ajab" ilmus 1985. aastal. 1985. aastal tuli välja valikkogu "Oo et sädemeid kiljuks mu hing", mis sisaldab enamjaolt luuletusi poeedi neljast raamatust: ,,Ankruhiivaja", ,,Tule ikka mu rõõmude juurde", ,,Lumevalgus...lumepimedus" ja ,,Ajapinde ajab 1985
klassi õpilane; Teise klassi õpilane 1983 ,,Seltsis segasem", luul-d: Pesunööritants; Külma kõhuga; Pärast lõunat; Vaba päev; Kodujutt 1985 ,, Tere-tere!", luul-d: Telelaps; Kallis koer 13. Taasiseseisvunud Eesti juhtivaid autoreid väikelastekirjanduses Riikliku kirjandussüsteemi kokkuvarisemini põhjustas lasteraamatuproduktsiooni vähenemise 90ndate alguses. 1991. aastal ilmus vaid kümmekond eesti lasteraamatut. Kõige tõsisemaks probleemiks oli kirjastamine. Eelistati tõlkeid või kordustrükke välja anda, sest siis ei pidanud autorile või illustraatorile maksma, eriti hea oli kui mõlemad olid surnud. Oma kirjanduse puudmisel oli palju tõlkeid, mis olid kiire toimetamise tõttu kehvakesed. 90ndatel raamatu pidi ettevalmistama keerukama teksti vastuvõtmiseks. 14.kirjandusteoreetilisi mõisteid:
klassitahvlilt ja vihikust. mille vastused on palas Jutustava ja kirjeldava teksti ning teabeteksti otsesõnu öeldud; (õpilaspäevik, kutse, õnnitlus, saatekava, tööjuhend, mõtleb jutule alguse või raamatu sisukord) lugemine. lõpu; Sõna, lause, teksti sisu mõistmine. Teksti sisu on lugenud mõnda ennustamine pealkirja, piltide, üksiksõnade jm alusel. lasteraamatut, nimetab Loole lõpu mõtlemine. Tegelaste iseloomustamine. nende pealkirja ja autoreid, Küsimustele vastamine, millele vastus on tekstis annab loetule otsesõnu kirjas. emotsionaalse hinnangu (lõbus, tõsine, igav ...); Üksikute tingmärkide (õppekirjanduse tingmärgid), skeemide, kaartide lugemine õppekirjanduses, nende
Märjamaa Keskkooli õppealajuhataja. Ma ei tea, kui paljudele on antud Eesti NSV teenelise õpetaja aunimetus, neid olevat üsna kasinalt, aga Harri Jõgisalu on üks selliste teenekate inimeste hulgast. ( Heino Väli Pioneer 1966, nr 9) 3.2 ,,Käopoja tänu'' Kahtlemata on "Käopoja tänu" viimase aja üks tugevamaid debüüte. Ei ole soliidne ega pedagoogiline autori esimesest raamatust vasikavaimustusse sattuda. Aga kui muie, mis meie lasteraamatut lugedes teinekord (ja aina sagedamini) ikka suunurka sugeneb, Jõgisalu puhul vägisi naeruturtsatuse suhu kisub, kui lugedes äkki püsti kargad ja raamat näpus jooksed inimest otsima, kellega rõõmu jagada, mis ja kuidas on selles või teises jutus öeldud, siis peab küll viimane variser olema, et raamatut lugedes kipras kulmi ning poole suuga pomiseda: nuu- jah, eks ta ole ka, aga... Ärgem siis olgem variserid ja tunnustagem: Harri Jõgisalu isikus on
jultumust talle solvangute saatel tagumikule kõva laks anda. J ei saa aru kuhu ta on sattunud- ,,Kerlil nagu minulgi ja Kairil on ju tunded ja väärikus ja ma ei mõista kuidas mõni võtab sellise jultumuse nende otsas tantsida ja tolatseda." -7.Kehalises on ikkagi korvpall ja poisid saavad muidugi teda, et see ei ole tema tugevam ala. Ainus mis tal tõeliselt hästi välja tuleb on jooksmine, seda ilmselt tänu emale kes on nooruses olnud sprinter. -6.J mäletab ühte lasteraamatut, milles peategelane peale igat peatükki teeb vigade paranduse. Selle põhjal J sooviks- ei teeks Liisa kulul halba nalja, ei jätaks Liisa vihikut lilleriiuli alla vedelema. -5.Emaga on tõeliselt raske, kui ta varasemalt hüsteeritses ja karjus, siis nüüd ta ainult arvab, et teda kõik süüdistavad ja nutab kogu aeg, Kui J küsib kus ta sinine triiksärk on ja ärgu ema võtku tema toast- mida ta on oma rahadega remomtinud ja ise koristab- tema riideid ja ei viiks pesusse
annaabi.ee 
