· Laste kohustus on mitte liikuda üksinda peale kella kümmet väljas; · Lapse koolikohustuse tagamine on nii lapse, vanemate kui kooli ühine ülesanne. Lapse kohustus on käia koolis ja mitte põhjuseta puududa; · Võrdväärse ühiskonnaliikmena kasvavad lapse kohustused riigi ja ühiskonna ees koos vanusega. Laps peab vastavalt oma vanusele: · austama oma kodumaad; · lugu pidama riigikorrast ja seadustest; · hoidma loodus-, kultuuri- ja elukeskkonda; · tunnustama käitumise üldtunnustatud tavasid (vajalik on välja anda juhendmaterjal, mis on ka lastele arusaadav); · tundma huvi talle suunatud teabe vastu ja õppima leidma talle huvi pakkuvat teavet; · osalema eakohastes ettevõtmistes. Võrdväärse perekonna liikmena on lapsel kohustused oma perekonna ja kasvatajate ees. Laps peab oma vanusele vastavalt:
(2) Laps peab aitama oma abivajavaid vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi ja üleskasvatajaid. § 19.Lapse kohustused ühiskonna ees. Laps on täisväärtuslik ühiskonna liige. Tema kohustused ühiskonna ees küpsevad koos eaga. Laps Peab: 1) täitma oma põhiseaduslikke kohustusi Eesti Vabariigi ees; 2) lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse; 3) hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda; 4) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö- ja õpikoha reegleid. § 20. Laps ja kaasinimesed. (1) Laps peab kaasinimestegs lugupidavalt käituma. (2) Oma õiguste kasutamisel ei tohi laps kahjustada teiste laste ega täiskasvanute seaduslikke huve ja õigusi. § 21. Laps ja töö. (1) Eakohane ja vabatahtlik töö on lapse normaalse arengu tähtis tingimus. Laps hooldab iseennast, osaleb oma perekonna ühistes toimetustes ja töödes. (2) Riik ja kohalikud
Juhendaja: Lembit Allingu Tallinn 2010 Sisukord Lapsed on meie tulevik ja lootus helgema ühiskonna loomiseks ja hoidmiseks. Seega kasvatame me oma lastest tuleviku ühiskonna alustalasid. Et ühiskond tuleks terve ja et riik hoiaks haritud inimeste eestvedamisel heaoluühiskonnamärki on lapse kasvatamisel kaks olulist rolli: vanematepoolne kasvatus kooskõlas lapse õiguste ja kohustustega, mis tulenevad seadustest ning nende seaduste rakendamine lapse terveks ja inimlikuks kasvatamiseks lähtuvalt perekondlikest traditsioonidest ja üldtuntud tavadest. Minu valitud kursusetöö teema on väga aktuaalne hetkel kahel põhjusel: järjest enam pööratakse meie arenevas euroopalikus kultuuripildis tähelepanu lapsele kui eritähelepanu vajavale indiviidile ning sotsiaalministeeriumis on hetkel valmimas parandus lastekaitse seadusse, mis keelustaks igasuguse lapse kehalise karistamise.
TÖÖLEHT NR.4 TEEMA: LAPSE KOHUSTUSED JA ÕIGUSED ÜLESANNE: KÄTTESAADUD SEDELITEST ERISTAGE KOHUSTUSED ÕIGUSTEST JA KLEEPIGE TABELISSE! IGAL LAPSEL ON IGAL LAPSEL ON ÕIGUS......... KOHUSTUS......... 1. 1. 2. 2. 3. 3. 4. 4. 5. 5. 6. 6. 7. 7. 8. 8. Töölehe nr.4 lisa SEDELITEKS LÕIKAMISEKS JA JAOTAMISEKS EELNEVA ÜLESANDE TÄITMISEKS! elule ja arengule hoida oma tervist riigi abile kui ta seda vajab austada oma vanemaid ja kasvatajaid haridusele usuvabadusele aidata oma vanemaid ja mõttevabadusele sugulasi abile ja hooldusele täita koolikohustust austada riigikorda ja isiklikule elule ja seadusi sõprusringile puhkusele ja jõudeajale käituda lugupidavalt kaasinimeste
vabadusi ja kohustusi. Kuna laps on seadusega alla 18 aastane inimene, siis vanemad peavad tagama elamiseks vastava keskkonna, arvestades lastekaitse seadust. Need lapsed, kel puudub üks vanem või mõlemad, peavad saama eluks seda kõike, mida seadus sätestab teistelt hooldajatelt. Kõik täiskasvanud inimesed on kohustatud täitma lastekaitse seadust, kuna lapsed on igal pool ning just täiskasvanud on need, kes ei pruugi seadustest kinni pidada või kes saavad midagi muuta. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduses on õigused ja kohustused tasakaalus, kuna kõike korraga rakendades saame kokku terviku ning tänu sellele püsib ühiskond toimivana. Koostanud: Tagne Luts, Kätlin Marjapuu, Sigrid Malva, Loolo Treial, Mariliis Paas
teada täiskasvanule, keda usaldad (teisele vanemale, vanavanemale, sugulasele, õpetajale, kasvatajale, arstile, treenerile, psühholoogile, sotsiaaltöötajale vmt). Sind ei tohi sundida suhtlema vanemaga, keda Sa kardad. Sinu kohustus on oma vanemaid, kasvatajaid ja teisi pereliikmeid abistada vanusele vastavalt. Sul on kohustus võtta osa perekonna ühistest tegevustest ja igapäevatöödest. Vanem ja laps peavad teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huvide ja õigustega. Õigus nimele ja kodakondsusele Iga inimene on erinev ja eriline. Nii ka Sina. Sul on õigus, et Sinu erilisust tunnustataks. Eesti riik tagab Sinu sünni registreerimise ja Sulle nime andmise. Vanemad annavad Sulle sünni registreerimisel ees- ja perekonnanime ning riik isikukoodi, mis kantakse rahvastikuregistrisse. Eesti kodanikuks saad Sa sündimisega, kui üks vanematest on Eesti kodanik. Kodanikuks võib saada ka hiljem
hetkedel on kohustatud tagama ülalpidamise? Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama:alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Seadus: Perekonnaseadus Paragrahv: 96, 97 2 i) Millised õigused on väljaspool abielu sündinud lapsel? Lapsel, kes põlvneb vanematest, kes ei ole omavahel abielus, on samad õigused ja kohustused oma vanemate ja nende sugulaste suhtes kui lapsel, kes põlvneb omavahel abielus olevatest vanematest. Seadus: Perekonnaseadus Paragrahv: 45 j) Mida tähendab lapsendamisseadus
Inimõigused Urmas Kukk 06.12.2009 Laste õigused Laste õiguste konventsioon ÜRO, jõustus 02.09.1990 EV ühines 20.09.1991 2 Laste õigused Laps – iga alla 18 aastane inimolend. Art. 1 3 Laste õigused Kehtivad olenemata lapse, tema vanema või seadusliku hooldaja rassist, nahavärvist, soost, keelest, usust. Art. 2 4 Laste õigused Kehtivad vaatamata lapse, tema vanema või seadusliku hooldaja poliitilistele seisukohtadele, kodakondsusele, etnilisele või sotsiaalsele päritolule, varanduslikule seisundile, puudele või sünnipärale või muudele tingimustele. Art. 2 5 Laste õigused Riigid peavad tagama laste kaitse igasuguste diskrimineerimis- ja karistusvormide eest tema vanemate, seaduslike hooldajate või perekonn
Lapse õiguste konventsioon Maailmas elab väga palju inimesi, kes erinevad üksteisest vanuse, nahavärvi, harjumuste, kommete ja iseloomu poolest. Kõigil meil on oma soovid ja tahtmised, kuid kõik me, nii lapsed kui täiskasvanud, tahame end tunda turvaliselt. Et see nii oleks, on vajalik kokku leppida, milliseid reegleid peaksid kõik inimesed järgima. Inimõigused on normid, mis õpetavad paremini märkama ja mõistma inimesi enda ümber ning nii endast kui teistest lugu pidama. Inimõigused kuuluvad nii lastele kui täiskasvanutele, kuid laste elu, arengu ja turvalisuse paremaks tagamiseks on täiskasvanute poolt koostatud ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) poolt vastu võetud eraldi dokument laste inimõigustest – lapse õiguste konventsioon. ÜRO lapse õiguste konventsioonis kirja pandud õigused kuuluvad igale kuni 18-aastasele lapsele ja noorele inimesele kogu maailmas, hoolimata välimusest, nahavärvist, soost ÜRO lapse õiguste konventsioon
Õigus mõlema vanema hoolitsusele. Essee Peresid, kus lapsi kasvatavad lapsi mõlemad vanemad, jääb üha vähemaks. Lapse loomulik kasvukeskkond on perekond. Esmane vastutus lapse kasvatamisel, arenguks vajalike tingimuste loomisel ning hoolitsemisel on tema vanematel. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ka siis, kui nad ei ela koos.Vanemad, kas on lahutatud või töötab üks vanematest välismaal. Lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Lapsega koos elav vanem on üldjuhul kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Ei tohiks halvustada, see on lapsele liiga suur koorem. On asju, mis peavad jääma mehe ja naise vahele: seksuaalsuhted, truuduse ja usaldusväärsuse küsimuse
Samas võib iseseisvalt teha tehinguid vahenditega, mille on vanemad ise talle kas kindlaks otstarbeks või vabaks kasutamiseks andnud (nt osta midagi oma taskuraha eest). Õiguse iseseisvalt otsustada saab laps täisealiseks (18-aastaseks) saamisega. 5. Õigus lugupidavale käitumisele Kohustus austada ja arvestada teiste inimeste õiguste ja kohustustega tuleb põhiseadusest. See tähendab, et ka laps ja tema vanemad on kohustatud teineteist toetama, teineteisest lugu pidama, teineteisega väärikalt käituma ning arvestama teineteise huvide ja õigustega. 6. Ülalpidamiskohustus Laps ja tema vanemad on kohustatud teineteist vajadusel ning võimalusel abistama. Seega on vanemal ühelt poolt kohustus last ülal pidada, see tähendab kindlustada talle eluks vajalik, ent samas õigus saada lapsest ülalpidamist, kui ta on saanud täisealiseks (18-aastaseks). Kui laps jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale Referaat Õppejõud Karin Kuslap Tallinn 2013 SISUKORD Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale......................................................................................1 Sissejuhatus......................................................................................................................................5 neli arusaama lastest........................................................................................................................6 Lapsevanema õigused ja kohustused...............................................................................................7 HOOLDUSÕIGUSED...........................................................................................................
ega see, kas Sa oled terve või haige. Jäta meelde! Kõigil lastel on ühesugused õigused. Lisaks õigustele, huvidele ja vajadustele on lastel ka kohustused. Hoia meeles! Õigused ja kohustused käivad käsikäes. Sul on õigus haridusele, kuid samal ajal on sul kohustus koolis käia. Sul on õigus nõuda, et sinu õigusi austatakse, kuid oma õiguste nõudmisel tuleb sul austada ja arvestada teiste laste ning täiskasvanute õigustega. Inimesed peavad üksteisest lugu pidama ja teineteisega viisakalt suhtlema. Seega, sul on kohustus suhelda viisakalt. Viisakad peavad olema nii suured kui ka väikesed. Austada tuleb täiskasvanuid: oma ema ja isa, vanavanemaid, kasvatajaid, õpetajaid ja teisi suuri inimesi. Austada tuleb kõiki lapsi: lasteaia- ja kooli-, trenni- ja mängukaaslasi, naabripoissi ning -tüdrukut. Kui austad teisi ja oled viisakas, austatakse sind (http://lasteombudsman.ee/et/laps/lapse-oigused-ja-kohustused).
Lapse õigused: · Õigus elule ja arengule. · Õigus vanemate abile ja hooldusele. · Õigus vabalt väljendada oma arvamust ja mõtteid. · Õigus haridusele. · Õigus kaitsele. · Õigus täisväärtuslikule elule. · Õigus isiklikule elule, suhtlus ja sõprusringile. · Õigus puhkusele. Laste kohustused: ·Austada oma vanemaid ja teisi inimesi. ·Aidata oma abivajavaid vanemaid ja sugulasi. · Suhtuda lugupidavalt riigikorda ja seadustesse. · Käituda lugupidavalt kaasinimestega. · Järgida elu, töö ja õpikoha reegleid. · Täita koolikohustust. · Hoolitsusega suhtuda ümbkitsevasse keskkonda.
Laste ja vanemate peamised õigused, kohustused ja vastutus Erinevas vanuses ja erinevast soost lastel on erinevad huvid ning vajadused. Erinevustest hoolimata on nende õigused ühesugused. Kõigil neil on õigus võrdsele kohtlemisele. Kõigil lastel on ühesugused õigused. Vanematele kehtivad samuti õigused ja kohustused, mida nad peavad täitma. Lapse sündides langeb vanematele suurem koorem, sest ellu tuleb uus inimene, kelle eest nemad peavad vastutama, juhtugu mis tahes. Lapse õigused on inimõigused. Lapsele kehtivad samad õigused, mis täiskasvanutele. Kõik on võrdsed, see tähendab, et tüdruk pole kehvem, kui poiss ja vastupidi. Lapse õiguste konventsioon võeti vastu 1989. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassambleel. Eesti liitus konventsiooniga 1991. aastal. ÜRO lapse õiguste konventsiooni (LÕK) põhimõtteid järgib ka 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (LaKS). Igal lapsel on õigus omale arva
Lapse õiguste konventsioon Vastu võetud 26.09.1991 (õ) 25.11.2008 14:00 Mitteametlik tõlge Lapse õiguste konventsioon* Vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt 20. novembril 1989. a. SISSEJUHATUS Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas, pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku põhilistesse inimõigustesse ja inimisiksuse väärtusse ja väärikusse ning on otsustanud arendada sotsiaalset progressi ning kõrgemat elatustaset vabamates tingimust
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid, sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaalpoliitika mõiste on mitmetähenduslik. Enamlevinud tähendustes mõistetakse sotsiaalpoliitika all: 1. seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad ressursside ja vastutuse jaotust üksikisiku, rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas; 2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on inimeste heaolu – nende vajadusterahuldatuse – tagamine Sotsiaalpoliitika kesksed osavaldkonnad on sotsiaalkaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika. 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused. Sotisaalpoliitika
Grupp – Inimkooslus mille moodustavad kaks või enam inimest kes mõjutavad üksteist suhtlemise kaudu. Mikrogrupp – ehk väikses grupis on liikmete arvu tõttu kõigil grupiliikmetel võimalik üksteisega vahetult suhelda Makrogrupp – ehk suureks grupiks peetakse gruppi mille liikmete arvu tõttu on kõikide grupiliikmete vahetu suhtlemine keeruline Esmane grupp – liikmete vahel on emotsinaalne lähedus Teisene grupp – inimestevaheline side nõrgem, suhted pole nii isiklikud Norm – õpitav ja järgitav käitumisreegel, mis kirjeldab sobivat käitumisviisi konkreetses olukorras Lapse õigused – Õigus elule ja arengule , võrdne õigus saada abi ja hooldust, õigus privaatsusele Lapse kohustused – Peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, peab aitama oma abivajajaid vanemaid, koolikohustus Roll – jagatud ootused inimese käitumise kohta Grupi survele vastu seismine – enesekindlus, kriitiline analüüs, enda arvamuse avaldamine, ei ütlemine, endale kindlaks
Laste kaitsmise eesmärk Tagada lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused ja kohustused ning kaitse Eesti Vabariigis Laste kaitsmisel kohustatud subjektid Perekond – kogukond – riik On korraldatud riiklikul, kohalikul ja ühiskondlikul tasemel. Lastekaitse üldpõhimõtted Lapse huvide esikohale seadmine vs vanem Ennetamine, positiivne sekkumine Otsuste langetamine diskretsiooniõiguse (kaalutlus) põhimõtteid järgides (HÕS) Lapse huvi on a. kõige sobilikum kasvu- ja arengukeskkond, mis b. arvestab lapse füüsilisi, emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi ning toetab c. tema identiteedi, d. pere- ja teiste lähedaste suhete säilitamist Lapsesse puutuvate otsuste langetamisel ja lapse elukorraldusel tuleb arvestada: - lapse parimaid h
* Laps peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, nagu ka nemad peavad austama oma lapsi. * Laps peab aitama oma abivajavaid vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi ja üleskasvatajaid. Lapse kohustused ühiskonna ees: Laps on täisväärtuslik . Tema kohustused ühiskonna ees küpsevad koos eaga. Laps peab: 1) täitma oma põhiseaduslikke kohustusi Eesti Vabariigi ees; 2) lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse; 3) hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda; 4) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö- ja õpikoha reegleid. * Laps peab kaasinimestega lugupidavalt käituma. * Oma õiguste kasutamisel ei tohi laps kahjustada teiste laste ega täiskasvanute seaduslikke huve ja õigusi. * Eakohane ja vabatahtlik töö on lapse normaalse arengu tähtis tingimus. Laps hooldab iseennast, osaleb oma perekonna ühistes toimetustes ja töödes. * Lapsel on koolikohustus vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele. [RT I 2010, 41, 240 - jõust
KOKKUVÕTE Eestis reguleerib vanematelt laste ning vanemlike õiguste äravõtmist Perekonnaseadus, seades esikohale lapse huvid. Kohus peab arvestama vähemalt 10 aastase lapse soovi. Juhtudel kui perekond jätab lapse hooletusse, olukorda, mis ohustab lapse arengut, tervist või elu, peab kohalik omavalitsus ja riik võtma vastutuse lapse kasvatamise korraldamise eest enda kanda. Vanem, kellelt on ära võetud vanemlikud õigused on siiski kohustatud edaspidi last üleval pidama, omamata lapse suhtes ühtegi õigust. Igal perekonnast eraldatud lapsel on õigus saada teavet oma identiteedi ja perest eraldamise põhjuste kohta. Igal lapsel on õigus perekondlike sidemete säilitamisele nii vanemate, õdede-vendade kui ka lähedasemate sugulaste, juhul kui see ei kahjusta lapse huve. Kui perest eraldatud laps on lapsendatud, on tal õigus saada teavet oma bioloogiliste vanemate kohta täisealiseks saades.
UNICEF UNICEF(ÜRO Lastefond)- loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon. 1953. aastal muutus UNICEF iseseisvate õigustega ÜRO allasutuseks, mille eesmärgiks on pikemaajaliste arenguprogrammide kavandamine ja elluviimine.UNICEFi missioon on laste elude kaitsmine, nende arengu toetamine ja arusaamine ning mõistmise edendamine laste arengu vajadustest. Põhidokumendiks on 1989. aastal ÜRO poolt vastu võetud lapse õiguste konventsioon. loodi ÜRO Peaassamblee 1. istungjärgul, 11. detsembril kui ÜRO 1946 hädaabiorganisatsioon 1950 UNICEF saab ÜRO mandaadi hakata ellu viima pikemaajalisi arenguprogramme 1953 hädaabiorganisatsioonist saab autonoomsete õigustega ÜRO fond 1965 UNICEF saab Nobeli rahupreemia 1976 UNICEF on rahvusvahelise lasteaasta koordinaator 1990 jõustub ÜRO Lapse Õiguste konventsioon Eestis 1994 luuakse UNICEFi esindus Eesti Vabariigis, Eesti Rahvuskomitee 1999 valiti esimesed Ees
TALLINNA ÜLIKOOLI Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ Merilin Uder KASVAMINE LASTEKODUS, MEELEMÜRGID JA VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Juhendaja: Elmo Medar MAARDU 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.................................................................4-5 Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele.................................5-6 Lastekodu kui kasvukeskkond.........................................................................6-8 Kasvandike enesehinnang, suhted eakaaslastega, käitumine probleemsituatsioonides......8-10 Sotsiaalne tõrjutus....................................................................................10-1
Kuidas elad, Eestimaa laps? Eestis elab väga palju inimesi, kes erinevad üksteisest vanuse, harjumuste, käitumise, kommete ja iseloomu poolest. Kõigil meil on oma soovid ja tahtmised, kuid kõik me, nii lapsed kui täiskasvanud, tahame end tunda turvaliselt. Igal lapsel on õigus isiklikule elule, suhtlus- ja sõprusringile. Igaühel on õigus haridusele, mis arendab välja tema vaimsed võimed ning õpetab hoidma loodust, elukeskkonda ja oma tervist. Igale lapsele on vajalik ja tähtis üles kasvada perekonnas, kuhu kuuluvad mõlemad vanemad. Neil on õigus ka toidule, vabale ajale ning olla kaitstud vägivalla eest. Kõik lapsed on ühtemoodi tähtsad. Kedagi ei tohi kohelda halvasti seetõttu, et ta on teistest erinev või on mõni haigus teda muutnud. Siiski igal lapsel on ka oma kohustused. Ta peab austama ja aitama oma vanemaid, lugu pidama teistest inimestest, arendama oma kehalisi võimeid, toituma tervislikult ning hoidma iseenda tervist.
Sotsiaaltöö alused 1. Nimeta sotsiaaltöö tegemise viise. · Profesionaalne · Vabatahtlikud 2. Millised on profesionaalse sotsiaaltöö tunnused? Too näiteid kus töötavad profesionaalse sotsiaaltöö tegijad. · Palgaline töötaja · Vastav haridus · Läbinud vastaad koolitused Prof. Sotsiaaltöö tegijad töötavad : Koolides, Vanglates, KOV ja teistes riigiasutustes. 3. Loetle sotsiaaltöö sihtgruppe. · Inimesed, kellel pole kodu · eakad inimesed · vaimse tervisega inimesed · puuetega inimesed · sõltlased · töötud inimesed 4. Millised on sotsiaaltöö eesmärgid? · Aidata abivajajaid, · Aidata inimestel olemasolevaid võimalusi ära kasutada. Hoolekande ajalugu 1. Milline on vanim pensioni liik? · Sõjaväelaste pension 2. Milline muudatus toimus Euroopas 400- 500 aastatel pKr kirikuseaduses? · Kirikuseadus käskis rikastel aidata vaeseid 3. K
Lapse õiguste konventsiooni lühikokkuvõte. Igaühel on õigus kõigile Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või teiste seisukohtade, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku või sünnistaatuse või mingi muu kriteeriumi alusel. Inimõiguste ülddeklaratsioonis on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon välja kuulutanud, et erilist hoolt ja abi tuleb osutada lastele, olles veendunud, et perekonnale kui ühiskonna alustoele ja kõikide tema liikmete, eriti laste kasvamise ja heaolu loomulikule keskkonnale tuleb võimaldada vajalikku kaitset ja abi niisuguses ulatuses, et ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas. Laps tuleb põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas ja ta tuleb üles kasvatada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ideaalide, eriti rahu, väärikuse, sallivuse, vabaduse, võrdsuse ja üh
Valgamaa Kutseõppekeskus Hooldustöötaja eriala VAIMUPUUE essee Valga 2015 SISSEJUHATUS Ma ei ole kunagi näinud rumalat last; ma olen näinud last, kes mõnikord tegi asju, mida ma ei mõistnud või asju, mida ma ei olnud planeerinud; ma olen näinud last, kes ei olnud näinud samu kohti, mida mina, aga ta ei olnud rumal laps. Enne, kui sa kutsud teda rumalaks, mõtle, kas ta oli rumal laps, või ta lihtsalt teadis teisi asju kui sina? ( Ruth Bebermeyer) Valisin oma essee teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Kuna elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen tähele pannud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e. vaimupuudega inimene, meie ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks sellise inimesega kohtudes käituma. Lasteaedadesse, koolidesse, huviringidesse jne. tuleb erivajadustega lapsi ja samas tekib koheselt k
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õppimine(omandab teadliku
seotud tingimustega. Lapsendada saab ainult alaealist (kuni 18- aastast isikut) üksnes lapse huvides. Lapsendada saab last, kelle vanem(ad) on andnud lapsendamiseks nõusoleku, kelle vanem(ad) on surnud või kellelt on ära võetud vanema õigused. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendajaks võib olla vähemalt 25-aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal kui 25-aastasel täisealisel isikul. Sama last võivad lapsendada ainult omavahel abielus olevad isikud. Lapse ja lapsendaja soovitatav vanusevahe on viisteist kuni nelikümmend aastat. Lapsendaja ei või olla isik, kellelt on ära võetud vanema õigused või kellelt on laps ära võetud vanema õigusi ära võtmata; kes on kõrvaldatud eestkostja kohustuste täitmisest seetõttu, et ta
abikaasale, on temal õigus ühisvara hulka kuuluvat eset vallata ja käsutada, arvestades teise abikaasa kasuks seaduses ja abieluvaralepingus ettenähtud piiranguid. Ühisvara üksi valitsev abikaasa peab ühisvaraga seotud õigusvaidlusi enda nimel. Vara valitsev abikaasa võib ainult teise nõusolekul käsutada või kohustuda Selgita abikaasa ülalpidamiskohustust. · Abikaasad on vastastikku kohustatud perekonda ülal pidama. Abielu ajal on abikaasa kohustatud ülal pidama abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. · Ülal tuleb pidada ka naist 8 nädalat enne ja 12 nädalat pärast sünnitust (olenemata sellest, kas lapse vanemad on abielus või mitte). Millistel tingimustel abielu lõpeb? Kuidas on võimalik abielu lahutada? · Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse
Ühiskonna kontrolltöö Kodanikuühiskond on vabade inimeste suhtlemine ja toimetamise keskkond. Nende tegevus on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja pole suunatud kasumi saamisele, mistõttu nimetatakse kodanikuühiskond ka mittetulundussektoriks. Inimene saab oma hääle kuuldavaks teha erakondade kaudu. Hääletamisega on võimalik aidata kaasa oma huvide arvestamisele poliitikas. Erakonnal ehk parteil on kindel struktuur, liikmeskond ja ideoloogia. Erakond osaleb valimistel, et taotleda sellega pääsu võimu juurde. Erakond püüab teha võimalikult laia valijaskonna huvidele vastavad valimiskampaaniat, et nad saaks palju hääli. Kõigil täiskasvanutel on õigus kuuluda oma valitud parteisse või ka rajada oma erakond. Mitmeparteilisus on hea, sest siis kajastatakse erinevate inimeste huve poliitikas. Erakondadesse võivad kuuluda vaid Eesti riigi kodanikud. Parempoolsed parteid esindavad jõukamaid ettevõtlusega tegelevaid inimesi. Nende põhimõte on innustada inimest
naised, kes väljendavad seksuaalset erutust või meeldivust eelpuberteediealiste laste suhtes. 20. Pedofiilia on parafiilia alatüüp. Parafiiliad on tugevad seksuaalsed fantaasiad, kihud ja käitumises, mis tavaliselt on seotud laste ja objektidega. 21. Pedofiilia on kuritegu. Veel 90-ndatel ei teadvustatud Eestis pedofiilia kui kuriteoliigi tõsidust, mistõttu pedofiilijuhtumite käsitlus jäi valdavalt õigussüsteemi valdkonda. Alles viimasel ajal on hakatud pedofiiliat pidama inimese seksuaalsfääri haiguseks ning rõhutama pedofiilide ravi vajalikkust eesmärgiga ära hoida nende poolt võimalikke uute seksuaalkuritegude toimepanemist. LASTEKAITSE 1. Lastekaitse on perekonnapoliitika üks tähtsaim osa. 2. Lastekaitse tegeleb riigis lastega ja perekonnaga seotud probleemide kaardistamise ja ja parandamisega. Iga laps on ühiskonna jaoks väärtus ning laste heaolu tagamine
struktuuri asendamist teisega, mis pole sellega ühitatav. Samuti pidas ta tähtsaks teaduskogukondade sotsioloogilisi jooni. Kuhni järgi liigub teaduse progress järgmise skeemi järgi: eelteadus, normaalteadus, kriis, revolutsioon, uus normaalteadus, uus kriis. Teaduse kujunemisele eelnev korrapäratu ja mitmekesine tegevus struktureerub ja omandab suuna, kui teaduskogukond hakkab pooldama ühtainsat paradigmat. Paradigma koosneb üldistest teoreetilistest eeldustest ja seadustest ning nende rakendamise tehnikatest, mille teatud teaduskogukonna liikmed omaks võtavad. Paradigma raames tehakse normaalteadust. Normaalteadlased artikuleerivad ja arendavad paradigmat, püüdes seletada tegeliku maailma aspekte, mis ilmnevad katsetulemustena. Vältimatult tekivad raskused ja näivad falsifikatsioonid. Kui raskused lähevad käest ära, tekib kriis. Kriis lahendatakse, kui tekib täiesti uus paradigma, mida hakkab pooldama üha rohkem teadlasi, kuni vana paradigma hüljatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
