1. See kuidas te välja näete ja käitute on pärilike tegurite ja elukeskkonna vahelise pideva vastasmõju tulemus. 2. Eostumisperiood 2 nädalat alates viljastumise hetkest, umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema; esimese nädalaga moodustub ühest rakust 100 rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külg. 3. Embrüonaalperiood - 3-8 nädala lõpuni, sel perioodil hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad. 4. Genotüüp vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, Fenotüüp keskkonna mõju ja genotüüp kokku. 5. kõndimisrefleks, ehmatusrefl, otsimisrefl, haaramisrefl, ujumisrefl, pupillirefl. 6. Väikelapseiga esimesed 2 eluaastat - esimestel kuudel liikumine piiratud, 4ndal kuul ltõstab pead, rindkere ja keerutab ennast, 6. kuul areneb silma ja käe koostöö, 8
3. Küpsemine ja kasvamine kui arengu mõisted Kasvamine - füüsiline areng(kasv, kaal) Küpsemine - seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui ka vaimne. 4. Kõikide arenguperioodide iseloomustus alates sünnieelsetest kuni hilise täiskasvanueani 1. Eostumisperiood - kaks nädalat alates viljastumise hetkest. Moodustub algsest ühest rakust lõpuks umbes 100-rakuline kogum. 2. Embrüonaalperiood - 3ndast nädalast 8nda nädala lõpuni. Hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad, kõrvad) 3. Looteperiood - 9ndast nädalat sünnini. 9 nädalat pärast munaraku viljastumist on olemas kõik organid ja kehaosad, meenutab inimest ning hakatakse nimetama looteks. 4. Esimene eluaasta - väga intensiivne areng ja kasvamine, füüsiline ja motoorne areng väga olulised. 5
Ptk 3 psühholoogias + konspekt Inimese areng areng- süstemaatilised muutused munaraku viljastumise hetkest surmani. sellega tegeleb arengupsühholoogia. genotüüp, fenotüüp, polügeensus sünnieelne areng (u 40 nädalat. kolm perioodi: I eostumisperiood u 2 nädalat II embrüonaalperiood 8 nädala lõpuni III looteperiood sünnini kaks esimest perioodi kõige tähtsamad, kõik kehaorganid kujunevad välja. kui emal punetised, siis laps sünnib väärarenguga. vastsündinu hakkab 26ndal rasedusnädalal emahäälele reageerima. ka ema lõhna tunneb laps ära. vastsùndinuid paeluvad inimnäod. vastsündinud on lühinägelikud. vastsùndinul on kaasasündinud refleksid, osa on sellised, mis jäävad alles, nt pupillrefleks, osa on sellised, mis kaovad ära, nt haaramisrefleks
Kaksikute – ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 3.Kasvamise all mõeldakse üldjuhul füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne. 4.Eostumisperiood – 2 nädalat alates viljastumisest, esimesel nädalal saab algsest rakust juba 100-rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limakestale Embrüonaalperiood – 3.kuni 8. Nädala lõpuni, kujuneb kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad kõrvad). Looteperiood – alates 9.nädalast kuni sünnini, olemas kõik organid ja kehaosad, 38.- 40.nädalal valmis sündima, (/leht/) 5. Vastsündinutel võib eristada kolme temperamneditüüpi, mis püsivad läbi kogu lapsepõlve: Kerged beebid- kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest
lõhnadest). Vastsündinute refleksid Vastsündinute elutegevuses on tähtis koht peamiste eluprotsessidega kohanemisel. Peale reflektoorselt toimuva hingamise, seedimise jms on neil kaasa sündinud hulk reflekse, mis kohanemist hõlbustavad. Paljud kaasasündinud refleksid kaovad lapsel 3-4 kuu vanuses, kuid osa püsib kogu elu. Temperament Vastsündinutel võib eristada 3 temperamenditüüpi, mis püsivad läbi lapsepõlve (Thomas & Chess, 1977). Kerged beebid - kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest. Rasked beebid - ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi, on uutest olukordadest häiritud. Aeglaselt reageerivad beebid - vajavad rohkem kui teised aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud ja vähem aktiivsed. Paljud uurimused osutavad imikute temperamendi erinevustele, siiski pole päris selge, kas temperament püsib kogu arengu vältel muutumatuna. Füüsiline ja motoorne areng
millised on tema seesmised ja välimised omadused. Fluiidne intelligentsus osa võimekusest, mis on kaasa sündinud ja seostub närvisüsteemi eripäraga (nt. mälu, liigutuste kiirus) Kristalliseerunud intelligentsus osa võimekusest, mida omandatakse nii hariduse kui ka igapäevaelu kaudu, seetähendab võimet leida seoseid, analüüsida, lahendada probleeme jms. 1. Sünnieelses arengus eristatakse kolme perioodi : eostumisperiood, embrüonaalperiood ja looteperiood. Eostumisperiood kestab kaks nädalat alates viljastumishetkest, selle perioodi lõpuks kinnitub viljastatud munarakk ehk sügoot emaka limaskesta külge. Embrüonaalperiood kestab kolmandast nädalast kuni 8.nädala lõpuni. Sel perioodil hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda, kehaosad (käed, jalad jms). Looteperiood on üheksandast nädalast kuni sünnini. Selleks ajaks on embrüol olemas kõik organid, kehaosad, ta meenutab inimest
· Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga · Kaksikute ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. Vastsündinutel võib eristada kolme temperamneditüüpi, mis püsivad läbi kogu lapsepõlve: · Kerged beebid- kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest · Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi ja on uutest olukordadest häiritud · Aeglaselt reageerivad beebid vajavad rohkem kui teised aefa kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud ja vähem aktiivsed. Kõndimisrefleks kui hoida vastsündinut püstiasendis kindlal alusel, hakkab ta tegema kõndimisliigutusi.See refleks kaob u 2-3 kuu vanuses. Ehmatusrefleks- ootamatu tugeva heli toimel ajab vastsündinu kõigepealt oma
ISELOOMUSTA INIMESE SÜNNIEELSET ARENGUT (ARENGU 3 PERIOODI) 1) EOSTUMISPERIOOD (VILJASTUMISEST KAKS NÄDALAT): 36H PÄRAST HAKKAB VILJASTATUD MUNARAKK E. SÜGOOT JAGUNEMA; ESIMESE NÄDALAGA MOODUSTUB ALGSEST RAKUST 100-RAKULINE KOGUM; PERIOODI LÕPUKS KINNITUB SÜGOOT EMAKA LIMASKESTA KÜLGE, 2) EMBÜRONAALPERIOOD (3.-8. NÄDAL): HAKKAVAD KUJUNEMA KNS, SÜDA JA KEHAOSAD (KÄED, JALAD, SILMAD, KÕRVAD ), 3) LOOTEPERIOOD (9. NÄDAL SÜND): ÜHEKSANDAKS NÄDALAKS ON EMBRÜOL OLEMAS KÕIK ORGANID JA KEHAOSAD NING TA MEENUTAB INIMEST (LOODE); 38.-40. NÄDALAKS ON TA UMBES 50CM PIKK JA 3KG RASKE NING VALMIS SÜNDIMISEKS. VASTSÜNDINU TEMPERAMENT, VASTSÜNDINUTE OSKUSED TEMPERAMENT: 1) ,,KERGED BEEBID" KOHANEVAD HÄSTI; HUVITUVAD UUDSETEST OLUKORDADEST, 2) ,,RASKED BEEBID" ÄRRITUVAD KERGESTI; EI KOHANE HÄSTI; ON UUTEST OLUKORDADEST HÄIRITUD, 3) AEGLASELT REAGEERIVAD BEEBID VAJAVAD KOHANEMISEKS ROHKEM AEGA; ON UUTEST OLUKORDADEST HÄIRITUD; VÄHEM AKTIIVSED. OSKUSED:
Ema enda turvatunne, (eba)kindlus lapse eest hoolitsemisel Vanemate omavahelised suhted Sotsiaalne võrgustik– kui palju puutub kokku teiste inimestega peale ema jm 9.Prenataalne areng – perioodid, geneetilised mõjud, keskkonnamõjud, loote käitumine Sünnieelses arengus saab eristada 3 perioodi: Eostumisperiood(2 nädalat alates viljastumisest). Viljastatud munarakk hakkabjagunema, 7 päeva pärast on moodustunud u 100- rakuline kogum. Perioodi lõpuks kinnitub munarakk emaka limaskesta külge. Embrüonaalperiood(3- 8. nädal). Kõige kiirema arengu periood, seega ka suur oht arenguhälveteks. Tihti pole naine sel ajal rasedusest veel teadlik. Kujunevad kõikide kehaosade ja organite alged (nt 1. kuu lõpul hakkab töötama süda, on moodustunud aju, neerude, maksa, seedetrakti algmed, 2. kuu lõpul hakkab funktsioneerima kesknärvisüsteem, loode reageerib puudutusele, 3
Kasvatusstiilid: Autoritaarne - ranged reeglid,normid, puudub soojus Lubav - kindlate reeglite puudumine, laps ise otsustab, suhted soojad aga laps on omapead Autoriteetne – seatakse teatud piirid ja raamid tegevustele kuid laps saab ise otsustada, vajadusi suunatakse ja keelatakse. Suhted soojad, osavõtlikud, sallivad. 9. Prenataalne areng 1) Eostumisperiood - 2 nädalat alates viljastumisest). Viljastatud munarakk hakkab jagunema, 7 päeva pärast on moodustunud u 100-rakuline kogum. Perioodi lõpuks kinnitub munarakk emaka limaskesta külge 2) Embrüonaalperiood - (3-8. nädal). Kõige kiirema arengu periood, seega ka suur oht arenguhälveteks. Tihti pole naine sel ajal rasedusest veel teadlik. Kujunevad kõikide kehaosade ja organite alged 3) Looteperiood - 9. nädal - sünd). Lootel on olemas kõik kehaosad ja organid, looteperioodil need kasvavad ja arenevad
Kui arengu alguses on liigutus suunatud esemele, siis aasta lõpuks juba tulemuse saavutamisele ja saadud tulemuse kinnistumisele (Tiko 2006:20). 1.5 Lapse sünnieelne areng ja seda mõjutavad tegurid Areng on inimese ja teiste elusolendite süstemaatiline muutumine munaraku viljastamise hetkest kuni indiviidi surmani (Laps ja lasteaed:10). Eostumisperiood: 2 nädalat alates viljastumise hetkest. Umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab viljastatud munarakk (sügoot) jagunema. Juba esimese nädalaga moodustub algsest ühest rakust umbes 100-rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge (Vendelin 2007). Embrüonaalperiood: 3.ndast nädalast kuni 8.nädala lõpuni. See on periood, millal hakkavad kujunema kesknärvisüsteem (KNS), süda ja kehaosad (käed, jalad, silmad, kõrvad). Looteperiood: 9.ndast rasedusnädalast kuni sünnini. 9 nädalat pärast munaraku viljastumist
-8. nädal Sopistuvad välja käed ja jalad, kujunevad kopsud ja seede-ning erituselundid Näo osad 4.-8. nädal Silmad paigutuvad pea külgedele, kujunevad suu ja kõrvad 3. Looteperiood:2-9 kuud. o Otstarbe omandavad kõik organid, jäsemed, lihased ja elundsüsteemid o Loode kasvab pidevalt pikkuses ja suureneb kaalus o Hakkab liigutama o Viimasel 3-l raseduskuul või loode reageerida puudutustele ja helile o Viimasel raseduskuul pöörab tavaliselt pea allapoole asendisse ja hakkab ootama. Perinatoloogia- uurib lapse sünniga seotud protsesse alates viljastumisest kuni esimeste elukuudeni. Kasutatakse:
Psühholoogia 1. Mis on psühholoogia? Otseses tõlkes on psühholoogia hingeõpetus. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Peamiselt huvitab püshholooge, kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad teistega ja ennast mõistavad. 2. Psühholoogia teoreetilised suunad (5 suunda, peamised esindajad) a)Psühhodünaamiline- rõhutatakse varajase eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. N: Sigmund Freud b) Biheiviorilistlik- nende loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. N: John Watson c)Humanistlik- see keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. N: Carl Rogers d)Kognitiivne- uuritakse info vaimset töötlemist. Kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas. N: Jean Piaget. e)Biloogiline- Käitumist seletatakse kui ajus t
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Erinevates kultuurides rõhutatakse erinevaid pooli. Seega, kas sotsialisatsiooni eesmärgiks on rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus 3 ja eneseteostus. On kultuure, kus soodustatakse rohkem füüsilist arengut kui mänguasjadega mängimist. 2.Vastsündinu Sünnieelne areng jaotatakse: (1) germinaalstaadium (viljastumisest kümnenda päevani); (2) embrüonaalne staadium (10ndast päevast 8nda rasedusnädalani); (3) looteline staadium (8ndast nädalast sünnini). Ajaline laps on see, kes sünnib 37.- 42. rasedusnädalal. Ajaline laps peaks kaaluma umbes 3500 g ja olema umbes 50 cm pikk. Tavaliselt on nendega kõik hästi, kuid järjest enam sünnib lapsi enneaegselt ja nendega tegelevad sageli arengupsühholoogid. Tänapäeval jäävad ellu lapsed, kes varem poleks ellu jäänud. 1960ndatel hakati edukamalt enneaegseid lapsi arstide poolt aitama
Munarakk on organismi kõige suurem rakk. 1875. aastal demonstreeris embrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku. Munaraku viljastab 1 spermatosoid aga munarakk teeb valiku. Kuidas? Ta lükkab ebasobivad ära. Mis kriteeriumite abil ta eemale lükkab, seda keegi öelda ei oska. Munarakk viljastatakse seemneraku poolt, mille tulemusena tekib üherakuline sügoot, mis kohe hakkab arenema. Üsas on areng väga intensiivne. Tavaliselt viljastab munaraku 1 seemnerakk. Kui munarakku siseneb rohkem kui 1 seemnerakk, juhtub väga harva. Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vahel tavaliselt munaJUHA lõpposas (sarvedes), mille järgselt viljastunud munarakk liigub 3-5 päevaga emakaõõnde ning 1-2 päevaga implanteerumis- e. pesastumiskoha (kus ta hakkab kinnituma).
Karl Ernst von Baerile- 1862. Munarakk on organismi kõige suurem rakk.1875. aastal demonstreeris embrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku. Munaraku viljastab 1 spermatosoid aga munarakk teeb valiku. Kuidas? Ta lükkab ebasobivad ära. Mis kriteeriumite abil ta eemale lükkab, seda keegi öelda ei oska. Munarakk viljastatakse seemneraku poolt, mille tulemusena tekib üherakuline sügoot, mis kohe hakkab arenema ja toimub rakkude jagunemine.Tavaliselt viljastab munaraku 1 seemnerakk. Kui munarakku siseneb rohkem kui 1 seemnerakk, juhtub väga harva. Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vahel tavaliselt munaJUHA lõpposas (sarvedes), mille järgselt viljastunud munarakk liigub 3-5 päevaga emakaõõnde ning 1-2 päevaga implanteerumis- e. pesastumiskoha (kus ta hakkab kinnituma). Kui ta on jõudnud emakasse (pesastumiskohta), siis sinna ta
Kummagi sugupoole sisesuguelundite eelastmed arenevad kahe, esialgu paraleellsete juhade süsteemina, mesonefrose ja paramesonefrose juhadena. Paramesonefrose juhad (Mülleri juhad) arenevad munajuhadeks, emakaks ja tupe ülaosaks. Mülleri juhad moodustavad 3.-5. lootekuu vahel uterovaginaalse kanali.Tupe keskosa kasvab uterovaginaalse kanali ja tupe alumise osa vahele, kuhu moodustub alates 3. raseduskuust kiiresti jagunev tsoon, tupeplaat, mis hakkab jagunema ja allapoole kasvama. Tupeplaat kanaliseerub 5. lootekuu ajaks, nii kujuneb ühendus tupe ülemise ja alumise osa vahel. Tuppe ja tupe sissepääsu (tupeesikut) eraldavast membraanist kujuneb neitsinahk. Kärbuvatest mesonefrose juhadest (Wolffi juhadest) jäävad naise organismi epoophoron ja paroophoron - moodustised munasarja kinnistisse ning Gartneri juhad tupe kõrvale. Naise vaagen Kaks puusaluud koos ristluuga moodustavad laia luurõnga - vaagna (pelvis), mis
Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2 Morfogenees – vaadatakse, kuidas organismi ja selle osade kuju muutub; vormi kuju muutused 3 Kasvamine Ontogenees – mis toimub indiviidi eluaja jooksul. Viljastamine – surm Fülogenees – liigi areng. On olemas rakuline kude, mis ainult suureneb, mitte see ei arene algusest Areng – peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutuseid alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. Muutustel on korrapära, kindlad tunnused. Kõikide areng on erinev Arengu faktorid – keskkond, bioloogilised tegurid (geenid), kasvatus, eneseareng (kuidas inimene end ise arendab). Arengu alatüübid: füüsiline areng (silmaga näha; erinevad kehastruktuurid muutuvad/arenevad)
muuta oma käitumist vastavalt nendele tingimustele. Ajukoor juhib ja reguleerib kogu närvisüsteemi, kogu organismi kõikide elundite tööd ning kooskõlastab tegevust Närvisüsteemi (NS) eriosade peamine ül organismi erinevate osade talitluse kordineerim ja liitm ühtseks tervikuks Närvisüsteem toimib tervikuna, kuid tinglikult on ta jaotatav kaheks põhiliseks osaks: 1. kesknärvisüsteem (KNS): aju ja seljaaju ( KNS on peamine: info töötlemise, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamise ja algatamise ning vaimse tegevuse keskus; vaimne tegevus (mõtted, emotsioonid, teadvus) ei ole käsitatav automaatse vastureaktsioonina saabunud infole. 2. perifeerne närvisüsteem (PNS): närvid ja ganglionid. PNS peamised ülesanded on: varustada KNS-i infoga nii sise- kui väliskeskkonnast ja edastada KNS-i “käsud” efektorganitele.
Kui aga oleks perifeerne kahjustus, närvikahjustus - lõtv halvatus. Kraniaalnävid annavad infot näo, kaela suulihasetele. Kui hirmunud, pingutanud, siis vegetatiivne ehk autonoomne NS tööle. Parasümpraatilne NS lõõgastus. Sümpaatiline Kui on perifeerne, siis atroofia tekib ruttu. Aga tsenrtaalsega saab keha just liiga palju infot pinge, süda tõuseb, organid tõusevad. (seega ka lihsatoonus kõrge) ja atroofiat ka ei teki. Basaalganligond pole lihastega ühendatud, nad on ajukoore enda stimuaatorid ja ühenudses Vastus on aga: VASAKU HEMISFÄÄRI KAHJUSTUS!! väikeaju ja selle keskustega. Liigutused võivad kas ära kaduda või on tikid või Müopaatia on puhas lihashaigus
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Lammaste 19 haigus Skreipi- lammaste jäätmed lehmadele- hullulehmatõbi- inimesele Creuzfeld-Jacobs disease. Kuru puhul oli ca 20. aasta jooksul ca 2000 inimest. Prioon haigused mõjutasid inimeste toiduharjumusi. 2. Viirused kas elus või eluta. Eluta- rakuväliselt puudub iseseisev paljunemine, puudub iseseisev ainevahetus, pruudub rakuline ehitus, liiga väiksed mõõtmed (et aktiivelu sisse saada). Elus- koostises on nukleiinhapped ja valgud, viirused muteeruvad (eriti RNA viirused), viirused evolutsioneeruvad (teatud viiruste tõvestavad omadused ajas laienevad, võivad ohustada ka inimest nt: SARS (tsiibeti kassidelt hakkas), linnugripp, seagripp), viirustel on omased viirused ehk virofaagid (parasitism on samuti üks elu tunnuseid). Klassikaline bioloogia loeb viirusi eluta organismideks
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
