Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laotöö toimingute haldamine.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kartong, saata, laotöö, haldamine, 2018, lisaväärtuse, inventeerimine, laadimine, hoiukohtade, planeerimine, kokkuhoid, investeering, piimatoodete, cross, docking, transpordikulusid, metall, mõõdud, aeglased, paigutus, fefo, virnastaja, ebatasane, reklamatsioon, katki, müüja, temale........................................................7 4.SAADETISTE PAKKIMINE..................................................................................................7 5.SAADETISTE PEALELAADIMINE..................................................................................... 8 6.INVENTEERIMINE................................................................................................................9 7.HOIUSTAMINE, HOIUSTAMISSÜSTEEMID JA HOIUKOHTADE HOOLDAMINE ...10 8.LAOTÖÖ KORRALDUS......................................................................................................12 9.LAO PLANEERIMINE, LAOTEHNIKA JA -TEHNOLOOGIAD..................................... 14 10.PUHASTUSTÖÖD LAOS.................................................................................................. 18 11.KLIENDITEENINDUS.......................................................................................................19 12
...................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine.................................................................................23 10. Inventeerimine................................................................................................25 11. Hoiustamine....................................................................................................29 12. Laotöö korraldus.............................................................................................34 13. Lao planeerimine............................................................................................36 14. Vastukaaltõstukite kasutamise juhend..........
...................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine.................................................................................23 10. Inventeerimine................................................................................................25 11. Hoiustamine....................................................................................................29 12. Laotöö korraldus.............................................................................................34 13. Lao planeerimine............................................................................................36 14. Vastukaaltõstukite kasutamise juhend..........
töökohale, kus inimene teostab komplekteerimise. Tööprintsiibiks on "goods to man" (kaup komplekteerija juurde). 21. Milliseid kaupu sobib hoiustada ja käsitseda vertikaalkarusselliga? Väikese mõõdulisi kauba sortimente. 22. Kirjeldada liigendtõstukit. Liigendtõstukeid toodetakse hetkel teadaolevalt ainult Briti saarte ettevõttetes. Liigendtõstuk kujutab endast sisuliselt vastukaal tõstukit, mille esimene osa pöördub sarniirselt ümber vertikaal telje. 23. Milliseid laotöö opratsioone saab teostada liigendtõstukiga? Liigendtõstukid on võimelised töötama riiulite vahelistes koridorides laiusega 1,8m. Tänu liigendtõstukite kasutamisele on võimalik töötada meetri võrra kitsamates vahekoridorides, võrreldes konventsionaalsete lükandmastiga tõstukite vahekoridoridega (2,8m). Kitsamad vahekoridorid võimaldavad saada ühesuguse pinna peal 1/3 võrra rohkem alusekohti. Liigendtõstuk teeb laos kõik tööd, asendades lükandmast- ja siirdetõstukit
lõplik koostamine. 11. Mille järgi otsustatakse kas laohoone kasutamine hoiustamise seisukohalt on efektiivne või mitte? · Kaubad paiknevad infosüsteemis kirjeldatud hoiukohtadel · toodete kogused hoiukohtadel vastavad infosüsteemis kirjeldatud kogustele · kaupu siirdatakse ühelt hoiukohalt teisele minimaalselt · kaupade siirdamise teekonnad on minmaalsed · hoiukohad o kaubaga võimalikult täidetud · hoiukohtade kõrgused on kooskõlas aluste kõrgustega · hoiukohad on puhtad ja neil ei vedele pakendiosi, kile ja alusetükke · tooted paigutatud kaubaalusel korrapäraselt · kaubaalused on paigutatud hoiukohtadle korrapäraselt, aluste esiservad on ühel joonel. 12. Kuidas muutub hoiuruumi ruumalaühiku omahind lao kõrguse suurenedes? Mida kõrgem on ladu seda madalam on ruumalaühiku omahind. 13. Millised on laonduse kolm olulist komponenti ja kuidas need on omavahel seotud?
2. Selgitada, mida tähendavad põhimõtted ,,mees kauba juurde" ja ,,kaup mehe juurde"? 3. Miks võivad tänapäevased poolautomaatsed laosüsteemid osutuda lõppkokkuvõttes nende soetajale kasulikumaks kui manuaalsete tehnoloogiate ja suure hulga inimtööjõu kasutamine? 11.6. Ladude jaotus muude tunnuste alusel Ladusid jaotatakse eri tüüpidesse ka mitmete muude tunnuste alusel. Hoiukohtade suu- ruse ja eripära järgi jaotatakse laod kaubaaluseladudeks, peenkaubaladudeks ja eri mõõtu kau- pade ladudeks. Kaubaaluse ladudes hoitakse kaupa eri mõõduga kaubaalustel, mis on paigutatud kaubaaluste riiulitele või virnadesse. Ühe hoiukoha ruumala on enamasti vahemikus 1,02,0 m3. Peenkaubaladudes hoitakse kaupa peenkaubariiulitel, kus ühe hoiukoha ruumala on tavapäraselt vahemikus 0,20,3 m3 .
ümber vertikaaltelje. Liigendtõstukid on võimelised töötama riiulite vahelistes koridorides laiusega 1,8m. Tänu liigendtõstukite kasutamisele on võimalik töötada meetri võrra kitsamates vahekoridorides, võrreldes konventsionaalsete lükandmastiga tõstukite vahekoridoridega (2,8m). Kitsamad vahekoridorid võimaldavad saada ühesuguse pinna peal 1/3 võrra rohkem alusekohti www.logiproff.com/popFile.php?id=69 23.Milliseid laotöö opratsioone saab teostada liigendtõstukiga? Liigendtõstuk teeb laos kõik tööd, asendades likuvmast- ja siirdetõstukit. Selle abil teostatakse ka kõik maha- ja pealelaadimistööd. Liigendtõstuki tõstejõud on 2,0t ja tõstekõrgus kuni 10,0m. Liigendtõstukid on võimelised töötama ka välitingimustes. www.logiproff.com/popFile.php?id=69 24.Kirjeldada poolautomaatset seadet horisontaalkarusselli.
laopidaja ja kliendi vahel on pikaajaline kokkulepe, mis nõuab sageli laopidajalt täiendavate laoteenuste osutamist( pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhenditega ja toodete lõplik koostamine.) 4. Laonduse komponendid. Täiendavad kulud, mida ladustamine tekitab. Ruum, seadmed ja personal. Mida pikem on tarneaeg seda suuremad on kulud.(Tarneahel) Tooraine tarnija-pooltoote valmistaja- toote valmistaja- hulgikaubandus- jaekaubandus ja lõpp tarbija. 5. Ladude planeerimine. Kaasaegsele laopinnale kehtivad nõuded. Uusi,suuremaid ja kaasaegsemaid ladusi vahavad nii tööstus kui kaubandus. Ladude vajadus tööstuses on suhteliselt kitsalt orjenteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga. Nõuded:Asukoht-logistiliselt soodne ( hea ligipääs ja transpordi liikumine, kiired kaubaveod klientideni) Krunt-võimalikult lage ala. Suurus- sõltub vajadusest, alla 3000m2 laopinna
· toodete pakendid peavad võimaldama aluste virnastamist vähemalt neljakorruseliselt; · uued sissetulevad partiid peab olema võimalik paigutada eraldi virnadesse. Soovitav on täita virnastamise juures järgmisi tingimusi: · virnade hoiukohad peaksid olema kirjeldatud laoprogrammis aadressidega (analoogiliselt riiulikohtadega); · põrandale peaksid olema kantud virnade paigutamise piirjooned koos hoiukohtade aadresside kirjeldamisega; · ridade vahele peaksid olema jäetud vahekoridorid üle kahe rea, et oleks võimalik kaupu inventeerida ja jooksvalt kontrollida. Peamiseks puuduseks on FIFO (First In First Out) põhimõtte rakendamise võimatus. Joonis 4. Virnastamine. Sügavlaadimine. Juhul, kui ühesuguseid tooteid hoiustatakse suures koguses ja need ei pea liikuma FIFO põhimõtte järgi.
%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/10_Tostukid%20ja%20laoseadmed.pdf 5 http://www.estonian- warehouse.com/eraamat/Ladudes_kasutatavad_seadmed/Tostukid/Tugiratastostukid/ 8. Milliste tööoperatsioonide teostamiseks sobivad tugiratastõstukid kõige paremini? Tugiratastõstukeid ehk virnastajaid kasutatakse madala ja keskmise intensiivsusega töödel virnastamiseks, riiuli hoiukohtade teenindamiseks ja maha- või pealelaadimistöödeks. Need sobivad kasutamiseks väiksemates ladudes, tootmisettevõtetes, kauplustes ja supermarketites lühikestel või keskmistel distantsidel. Kõikide tugiratastõstukite kasutamisel eeldatakse, et kauba paigutamisel teisele riiulikorrusele ja kõrgemale kasutatakse esimesel korrusel standardseid kaubaaluseid või aluseid, mille tugiklotsid ei ole ühendatud alt laudadega, sest tugirattad liiguvad aluse
kallimat transpordiliiki. Eriomadused: ohtlikud, ajapiiranguga, kiiresti riknevad tooted (erivedu ja eripakkimine) 19. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat turuga seotud tegurit? Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase. Turgude asukoht, st kui kaugele tuleb kaupa vedada Antud riigi valitsuse transpordipoliitika (teemaksud, subsiidiumid, keskkonnamaksud) Vedude tasakaalustatus (kas võimalik saata tagasikoormat) Mastaabiefekt st mida suuremad kogused ja mida suurema mahutavusega veovahend, seda odavam. Energia hinnad: 60% maailma naftatoodangust läheb transpordi tarbeks. Transpordile läheb u 25% majanduse energiatarbimisest. 20. Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Tinglik kriteerium veotasu arvutamisel, mis võimaldab taandada erineva kaalu, ruumala ja kujuga veoseid ühele universaalsele suurusele.
Suur osa lattu saabuvast kaubast väljastatakse juba saabumise või sellele järgneval päeval ja ainult väike osa hoiustatakse pikemaks perioodiks. Ladude planeeringus vähenevad hoiustamiseks ettenähtud alad ja suurenevad käsitsemisalad. Seoses klientide pidevalt muutuvate vajadustega on õige ehitada selline laohoone, mille planeeringut (lay-out`i) on võimalik lihtsalt ja kiiresti muuta. Seejuures tuleb arvestada, et pärast laoruumi ümberplaneerimist ei tohi väheneda laotöö efektiivsus. Sageli 2 Logiproff Ladude funktsioonid ja tüübid korraldavad laojuhatajad iga poole aasta tagant lao planeeringut ümber, et viia see kooskõlla uute toodete ja klientide muutuvate vajadustega. Tuleb leppida asjaoluga, et lao lay-out`i on vaja vahel mitu korda aastas muuta
Alust on võimalik kallutada nii masti kui ka kahvlite abil. Kui mast on koos kaubaga eesmises asendis, toimib tõstuk vastukaalu põhimõttel, kui aga tagumises asendis, toimib see tugiratta põhimõttel Ladustamisala Piirkond laos (keskmiselt 75-80% lao pindalast), mida kasutatakse kaupade hoiustamiseks. Ladustamisala hulka loetakse ka riiulite vahelised koridorid, kuna ilma nendeta pole hoiukohtade kasutamine laos võimalik Lao automatiseeritud täiendamine (Automated store ordering) Protsess, mis hõlmab müügimahtu, laovarusid ja tarnitavaid kaubakoguseid. Uus, ladu täiendav tellimus genereeritakse infosüsteemi poolt automaatselt Laondus Logistika funktsionaalne valdkond, kus tegeldakse materjalide/kaupade ajutise hoiustamise, käsitsemise ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamisega. Ladustamine suurendab kulusid logistilises ahelas, mistõttu peaksid ladustatavad
organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamine, teostamine ja kontrollimine ning kaasabi sellega seotule, eesmärgiga saavutada süsteemset tulemust (European Committee for Standardization, 991 Logistika on see osa tarneahala Luhtimises mis planeerib, teostab ja kontrollib kaupade, teenuste
Õppematerjali autor: Ain Tulvi Retsensendid: Villo Vuks ja Aili Kendaru Keeletoimetaja: Viime Laanpere Kujundaja ja küljendaja: Piibe Piirma Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVE´le aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS
Kommunikatsiooni haldus - info edastamine, toodete ja nõudluse info, ajastus, saadavus, laoseis, kampaaniad, hinnad ... Ballou Võtmetegevused · Võtmetegevusi on 4 ning need esinevad mingil kujul mistahes ettevõttes, mis puutub kokku logistikaga: 1. Klienditeenindus: vajaduse määramine, teeninduse standardid, arendamine. 2. Tellimuste täitmine 3. Transport 4. Laovarude juhtimine Tugitegevused: lao disain, laotöö, tootmiskorraldus, tagastused jne Logistika 5 võtmeala: toodete liikumine, infoliikumine, aeg, kulud, integratsioon Logistika Missioon: Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 7R mudel Right product, right cost, right quantity, righ condition, right place, right time, right client Log.sisendid Inimressursid, materjalid, informatsiooniressursid, finantsressursid Log. Kulud
strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisest järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäsitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga. f) Logistika on kaupu või teenuseid pakkuvate tegevuste kavandamine ja organiseerimine. g) Logistika on ressursside omandamise, liikumise ja tarbimise planeerimine. h) Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). i) Logistika on teadus süsteemi talitluseks vajalike ressursside hanke ja kasutamise juhtimisest. j) Logistika on toote kulgemise korraldamine tootjast tarbijani.
ajastamisest (kui palju tellida?). SKU – Laoartikkel (stock keeping unit – SKU) on eripärane toode, mis erineb millegi poolest muudest toodetest. Erinevas võib seisnevad suuruses, värvis, kaubamärgis, mudelis, pakendis, funktsioonis või muus toote omaduses või nende kombinatsioonis. Iga laoartikli varu üle peetakse eraldi arvestust ja neid hoiundatakse muudest laoartiklitest eraldi. Inventuuri viisid – Inventeerimine on ettevõttes tegelikult olemasoleva ara raamatupidamisandmetega võrdlemiseks korraldatav vaatlus, mille käigus selleks moodustatus inventeerimiskomisjon kontrollinb
14 (3) Pakendimaterjal on liigitatud seaduse §3 lõike 3 järgi järgmiselt: 1) klaas; 2) plastik; 3) paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong; 4) metall; 5) puit; 6) muu materjal. Euroopa Liidu direktiivi 94/62 järgi liigitatakse pakendid analoogiliselt. Pakendimaterjali valik on oluline. Valik sõltub suuresti transpordiliigist ja jaotusahela pikkusest ning laos oleku ajast
............................................................................ 37 80.LOETLE VARUDE TÜÜPE TEKKEPÕHJUSE JÄRGI (VÄHEMALT 5)?.........37 81.VARUDE HOIDMISE MOTIVATSIOON................................................ 37 82.VARUDE LIIGID TEKKE JA FUNKTSIOONI JÄRGI:................................ 38 83.MIS ON VARUDE RINGLEMISSAGEDUS, KUIDAS SEDA LEIDA?...........39 84.MIS ON VARUDE PIISAVUS, KUIDAS SEDA LEIDA?............................ 39 85.MILLEGA TEGELEB VARUDE HALDAMINE?....................................... 39 86.VARUDE JUHTIMISE EESMÄRGID:.................................................... 39 87.MILLE POOLEST ERINEVAD ÜKSTEISEST TELLIMISPUNKTI JA TELLIMISPERIOODI SÜSTEEM?............................................................ 39 88.MIS ON TELLIMISPUNKT (ROP)?..................................................... 40 89.AJALISE PLANEERIMISE SÜSTEEM:................................................. 40 90.INVENTEERIMINE.............................
02.09.2020 Tööõigus – prof Merle Erikson KT 11.08 (24% eksamitulemusest, neid küsimusi enam eksamile ei tule). Materjale kasutada ei tohi. Näidiskontrolltöö tuleb moodle´isse. Eksam, nii teoreetilised küsimused, kus ei tohi materjale kasutada kui ka kaasus. (12 küsimust 1,5h, kaasus 45min) Seminarides kohalkäimine on kohutuslik. Puududa võib mõjuval põhjusel 2 seminaris, kuid see tuleb õppejõule järele vastata. Tudnegid koostavad kaasusi (I seminaris otsustad, mis teemal ja seminaris räägime selle läbi – eksami eeldus) Kaasuse lahenduse juhend ja eksamikaasuse näidis. (1)Tööõiguse olemus ja rakendusala (1.1)Tööõiguse olemus Töö on elatisvahendite hankimiseks teise isiku jaoks tegevuste tegemine. Tööd saab teha ka muu lepingu alusel nt käsunusleping ja töövõtuleping aga ka teenistussuhe (riigi või kovi teenistujad ehk ametnikud – neil on haldusõiguslik alluvussuhe (tasustamine ja puhkused on töölepingust). ÄÜ organi juhatus (käsundusleping
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
4.3.6.3 Ametikohtade kavandamine 71 4.6.3.4 Juhtide ja spetsialistide jagunemine rivi- ja staabipersonaliks 73 4.6.3.5 Õiguste ja võimu jaotamine ametikohtade vahel 73 4.4 Personali juhtimine 75 4.4.1 Personali juhtimise olemus 75 4.4.2 Töö analüüs ja personali planeerimine 77 4.4.2.1 Töö analüüs 77 4.4.2.2 Juhtimist, töökorraldust ja tööjaotust reglementeerivate dokumentide sisu 78 4.4.2.3 Personali plaanimine (planeerimine) 83 4.4.3 Personali värbamine ja valik 84 4.4.3
Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: Andras Laugamets – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Pille Tammpere – Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist, Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor
annaabi.ee 
