2.3.1 Kujutise leidmine nõoguspeegli puhul Kasutame esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmistest: A) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis pärast peegeldumist läbib fookuse; B) fookust läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist on optilise peateljega paralleelne; C) sfääri keskpunkti C läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist läheb sama teed tagasi. D) peegli keskpunkti langenud kiirt, mille peegeldumisnurk optilise peatelje suhtes võrdub langemisnurgaga optilise peatelje suhtes (kuna läätse keskpunkti lääbiv kiir ei murdu, siis ka peegli keskpunkti langev kiir murdu, küll aga peegeldub). Joonis 9: Kujutise leidmine nõguspeeglis. 2.3.2 Kujutise leidmine kumerpeegli puhul. Kasutame esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: A) optilise peateljega paralleelset kiirt, mille pikendus pärast peegeldumist läbib fookuse; B) fookusesse suunatud kiirt, mis pärast peegeldumist on optilise peateljega paralleelne;
17. Footon- elektromagnetkiirguse väikseim osake 18. Footoni energia (valem) E=hf h-plancki konstant 6,6*10"-34J*s 19. Interferents- lainete liitumine, mille tulemusel lained tugevdavad või 20. nõrgestavad üksteist 21. Difraktsioon- lainete kandumine tõkke taha 22. Polarisatsioon- on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. 23. Fotoefekt- elektronide välja löömine valguse toimel 24. Valguse peegeldumine- valgus pöördub pinnalt tagasi 25. Peegeldumisseadus- peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga 26. Valguse murdumine- valguse levimise suuna muutus 2-he keskkonna piiril 27. Murdumisseadus (sõnastus ja valem, ülesanded)- langemisnurga ja 28. murdumisnurga siinuste suhe on jääv sina/siny=const 29. Absoluutne ja suhteline murdumisnäitajavalguse kiirus aatomis/ 30. valguse kiirus antud keskonnas na=C/V Suhteline ns=v1/v2=sina/siny=n2/n1 31. Valguse täielik peegeldumine e sisepeegeldumine- nähtus, 32. kus valguse langemisnurk 33
tähistatud sirgjoon, mis osutab valguse levimise suunas. Peegeldunud kiir - Noolega tähistatud sirgjoon, mis näitab valguse peegeldumise suunda. Langemisnurk - Tähistatakse tähega a(alfa), on nurk Pinna ristsirge ja Langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk Tähistatakse tähega B (beeta), on nurk Pinna ristsirge ja Peegelduva kiire vahel. Peegeldumise reegel nr. 1 Peegeldumisnurk on võrde langemisnurgaga. Peegeldumise reegel nr. 2 Valguskiire levimise suund on pööratav, muutes kiire levimise suuna vastupidiseks jääb kiire tee endiseks. Pilte valguse peegeldumisest Lõpp Aitäh tähelepanu eest!
Valguse levimine - See on valgusenergia kandumine ruumi.Valguselevimise suund kujutatakse valguskiire abil.Valguskiirt kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimise suunda. Valguse peegeldumine - See on füüsikaline nähtus. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisel kehtib seadus : valgusepeegeldumis nurk on ALATI võrdne langemisnurgaga. Peegeldunud kiire konstrueerimine - Peegelpinnale langenud kiire ja pinna kokkupuutekohta joonestatakse peegelpinna ristsirge, mõõdetakse langemisnurk, arvestades peegeldumisseadust joonistatakse peegeldumisnurk ja peegeldunud kiir. Hajus valgus - See on valgus, mille levimisel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine - Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus pärast peegeldumist levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks.
jääv suurus ja võrdub valguse levimiskiiruste suhtega: Siinus alfa/siinus beeta=c1/c2 (c1 on valguse kiirus esimeses keskkonnas, c2 teises keskkonnas). Seda suhet nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes. Valguse peegeldumise kohta kehtivad järgmised seadused: 1) langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti läbiv peegelpinna ristsirge asetsevad samas tasandis 2) peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. Kasutatud allikad: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Valgus 2) ENEKE
Kaugnägelikkus lähedastest esemetest tekib terav kujutis võrkkesta taha (vaja kumerläätse) Värviline klaasfilterlaseb läbi seda värvi valgust milline ise on läbi ei lase peremees ootab kitselt raha sulane tema liha Vari täisvari tekib sinna kuhu valgus ei satu Poolvaripiirkond mida valgusallikas valgustab osaliselt Vari tekib läbipaistmatu keha taha valguse sirgjoonelise levimise tõttu . Peegeldumisseadus peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga Tagapeegel peegeldab valgust kindlas suunas Kumerhajutab Nõguskoondab Murdumisseaduspärasus valguse levimisel opt hõr. Opt tih. keskonda murdub valgus ristsirge poole nt. hõredam õhk tihedam klaas Valguse levimisel opt tih. Opt hõr keskkonda murdub valguskiir ristsirgest eemale nt hõr õhk tih klaas. Ülesanded F=0,4m D=?? D= 1/0,4m=2,5dptr läätse opt tugevus on 2,5 dptr kumerlääts D=2,5dptr f=?? F= 1/d=1/2,5=0,4m fookuskaugus on 0,4 m nõguslääts
korda on valguse kiirus esimeses keskkonnas suurm kui teises. Lääts- nõgusate või kumerate pindadega läbipaistev keha. Kumer- ja nõguslääts. Läätse põhiomadus on valguse koondamine või hajutamine. Läätse suurendus näitab kujutise ja eseme joonmõõtmete suhet. Valguse dispersiooniks nimetatakse valguse kiiruse sõltuvust valguse lainepikkusest. Murdumisnurk on võrdne langemisnurgaga kui ta langeb risti. Veekogud paistavad madalamatena, sest me näeme seda, kui valgus tuleb veest õhku. Vaakumi absoluutne murdumisnäitaja on 0.999=1 Kahe keskk. suhteline murdumisn. on ns=1 siis nendes keskk. on murdumisnäit. või kiirused väga sarnased. Tähtede vilkumine-erinevates kihtides on erinev temp.; tihedus ja ained Läbi aknaklaasi esemed moonutatuna-tingitud lainelisest klaasist.
Poolvari Ruumi piirkond kuhu satub valgusallikas ainult osaliselt. Poolvarju piirkonnas on valgusallikas osaliselt nähtav Valguse peegeldumine ja selle seadus Liigid: 1) Tasapeegel 2) Kumerpeegel 3) Nõguspeegel Valguse peegeldumine on valguse levimise suuna muutumine kahe keha kokkupuutepinnal. Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et ¨ langev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutise leidmiseks tuleb eseme mingist punktist võtta vähemalt kaks kiirt ja vaadata nende peegeldumist. Valguse murdumine: Valguse murdumine on valguse levimise suuna muutumine üleminekul ühelt keskkonnast teise. hõredast tihedasse alfa > beta tihedast hõredamasse alfa < beta Sisepeegeldus on nähtus, mis leiab aset valguse levimisel tihedamast keskkonnast hõredamasse,
sirgjooneliselt ( ühtlases keskkonnas ). Valgusvihk on paljude valguskiirte kogum ja valgusvihke võib olla : hajuvaid kiired eemalduvad üksteisest, koonduvaid kiired lähenevad üksteisele ning lõpus lõikuvad , paralleelsed kiirte vahel on kogu aeg ühtlane vahe sees ning liiguvad samas suunas. Valguse peegeldumine on valguse levimise suuna muutumine keha pinnal ning valguse peegeldumisel valguse peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Valguse peegeldumisel ja neeldumisel kehtib energia jäävuse seadus: energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise ning minu meelest see on üks vajalikum asi , mida läheb valgusõpetuses vaja .
Valgus. Valgusallikas on valgust kiirgav keha.Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Päike, lõke ja elektripirn on soojuslikud valgusallikad, sest nad kirigavad valgust seetõttu, et on kuumad. Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, seepärast tuelb valgusallikale anda energiat. Elektrilambile saab seda anda vooluallikast, küünlale põlemisest ning päikestele ja tähtedele tuumareaktsioonid. On ka valgusallikaid, mis kiirgavad valgust, aga on ise jahedad-külmad valgusallikad. Sellised on näiteks televiisor,suhteliselt on ka luminestslamp ja suveõhtutel emased jaanimardikad, lõunameredes elavad kalad sügaval vees. Valgus, mis tekitab valgusaistingu, on nähtav valgus. Nähtamatu valguse üks osa on infravalgus. Selle toimel kehad soojenevadja seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks.Ultravalgus aga võib tekitada naha põlemist kevadel. Ultravalgus on nähtamatu ning seda liigitatakse...
Leia vee ja teemandi täieliku peegeluse piirnurk. Teemandi absoluutne valguse kiirus vaakumis on 300 000 km/s murdumisnäitaja on 2,4 ja vee absoluutne murdumisnäitaja on 1,33 3. Kiirevoolulise jõe põhja on vertikaalselt löödud 1,5 m pikkune teivas. Teivas 3. Millise nurga võrra kaldub kiir esialgsest suunast kõrvale, kui ta langeb on üleni vee all. Leia teiba varju pikkus, kui päikesekiired langevad veepinnale õhust klaasi langemisnurgaga 40 ° ? Klaasi absoluutne murdumisnäitaja on selliselt, et langemisnurk on 40 º . Teivas asub üleni vee all? Joonis 1,5 ja õhul on 1. Joonis
Lainepikkus – kaugus kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel Lainepikkus – λ (Lambda)(m) λ v = =λ f T Lainetega kaasnevad nähtused *Ühtlases keskkonnas levib laine sirgjooneliselt Laine peegeldumine – laine tagasi pöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda *Peegeldusnurk on võrdne langemisnurgaga Laine murdumine – lainelevimissuuna muutumine ühest keskkonnast teise üleminekul. Interferents – nähtus, kus kahe või enam laine liitumisel tekib uus lainemuster Difraktsioon – nähtus, kus lained painduvad tõkete taha.
Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Langemis nurka tähistatakse: -ga. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurka tähistatakse: -ga. Valguse peegeldumise korral kehtib seadus : peegeldumis nurk on alati võrdne langemisnurgaga (=). Valguse levimise suund on pööratav. Nõguspeeglilt peegeldunud valguskiired koonduvad . *VALGUSE HAJUS PEEGELDUMINE Paber tervikuna peegeldab sellele langenud valguse kõikvõimalikes suundades. Valgus millel puudub suund , nimetatakse hajusaks valguseks. Ruumis võib olla nii otsene kui ka hajus valgus.
Kui valgusallikas oleks punkti kujuline, tekiks ainult täisvari. Poolvarjusid tekitavad suured valgusallikad või mitu valgusallikat. 6.Valguse peegeldumine, peegeldumisseadus Valguse peegeldumine on füüsiline nähtus. Langemisnurgaks alfa nim. nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks beeta nim. nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisel kehtib seadus: valguse peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga beeta=alfa Langev kiir, peeg. kiir ja pinnanormaal paiknevad ühel tasapinnal. 7.Sfäärilised peeglid (kumer ja nõgus) Kumerpeeglid hajutavad valguskiiri ja tekitavad sama pidiseid vähendatud kujutisi. Poes, ristmikel. Nõguspeegel koondab kiired fookusesse. Kaugetest esemetest tekitab vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Lähedal asuvatest tekitab samapidise ja suurema. Taskulampides ja teleskoopides. 8.Valguse murdumine, murdumisseadus
Maris Saar 8.Klass Valguse peegeldumine Valguskiired levivad keskkonnas sirgjooneliselt,kuni jõuavad mingi teise keskkonna lahutuspinnale, kus neeldub või muudab levimis suunda.Kui valguskiir sel juhul tagasi pöördub eelmisesse keskkonda, siis seda nimetatakse peegeldumiseks. Valgus võib peegelduda täielikult või osaliselt (osa valgust läheb üle teise keskkonda ja seal kas neeldub või läbib seda). valguse peegeldumine Peegeldumisseadus Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga Langev kiir, peegelduv kiir ja pinnanormaal (pinnaga ristuv sirge) asuvad samas tasapinnas. (Kui me joonistame need paberi peale, siis nad paratamatult on ühes, paberi tasapinnas.) Peegeldumiseseadus Lahutuspinnad jagatakse siledateks ja karedateks. Siledal pinnal on konarused väiksemad valguse lainepikkusest. Kui valgus peegeldub siledalt pinnalt, siis kogu valguskiirte kimp peegeldub ühtmoodi ja käitub peegeldumisseaduse järgi. Karedal pinnal on konaruste mõõtmed
Eseme taha valgust ei lange ja sinna tekib vari. Vari koosneb täisvarjust ja poolvarjust. Valguse neeldumine Valgus, mis jõuab pinnale, neeldub. See toimub erinevatel pindadel erinevalt. Must pind neelab enamuse valgusest (95%). Valge pind aga peegeldab enamuse valgusest (95%). Valguse peegeldumine Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist peegeldavale pinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasndis. Valguse peegeldumisel on peegeldumisnurk () alati võrdne langemisnurgaga (). Peegeldumis seadus kehtib nii peegelpinna kui ka mattpinna puhul. Peegelpinnalt peegeldub valgus kindlas suunas. Mattpinnalt peegeldub valgus erinevates suundades. Valguse täielik peegeldumine Valguse langemise kahe keskkonna pinnale, osa valgust murdub ja osa valgust peegeldub. Täieliku peegeldumise korral ei toimu valguse murdumist kogu valgus peegeldub piirpinnalt. Langemisnurka, mille puhul valguskiire üleminekul optiliselt
Läbipaistmatute kehade taha tekivad variruumid. Valguse peegeldumine Kui suunata valgusvihk mingile väga siledale pinnale (klaasile, veepinnale, poleertud metallile), siis tuleb suur osa valgusest sellest teatud kindlas suunas tagasi. Sel juhul öeldakse , et valgus peegeldub.Eriti suur osa peegeldub peeglitelt.Valguse peegeldumise suund on määratud kahes lauses väljenduva peegeldumisseadusega. Peegeldumisseadus: 1.Peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga :=. 2.langev kiir, langemispunktist peegelpinnale tõmmatud ristsirge ja peegeldunud kiir on ühes ja samas tasendis. ristsirge Langev kiir Peegeldunud kiir Pinnale risti langevkiir(=90°)peegeldub endises sihis tagasi. Sel juhul langev kiir, peegeldunud kiir ja ristsirge ühtivad. Valgus peegeldub ka mattpindadelt, kuid mitte ühes suunas vaid kõikvõimalikes suundades
Hästi jälgides difraktsioon ilmneb siis, kui ava laius on võrdne 2-5 lainepikkusega. Valgulained erinevad helilainetest laineallika, laine tüübi, laine kiiruse ja võnkumisamplituudi poolest. · Valguskiireks nimetatakse sirget mis näitab valguse levimise suunda. · Valguse murdumine on nähtus kus valguskiir muudab oma suunda 2 keskkonna piiril. · Murdumisnurk on võrdne langemisnurgaga kui =0o · Peegeldumisseadus: langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge on ühes ja samas tasandis: peegelduminurk võrdub langemisnurgaga . · Valguse murdumisseadus: lanegv kiir, murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge on ühes ja samas tasandis: langemisnurk ja
Valguse peegeldumiseks, teist valguse murdumiseks. Kiire langemisnurgaks nim. Langeva kiire ja langemispunktist pinnale tõmmatud ristsirge vahelist nurka. Kiire peegeldumisnurgaks nim. Peegeldunud kiire ja sama ristsirge vahelist nurka. Kiire murdumisnurgaks nim. Murdunud kiire ja sama normaali vahelist nurka. Peegeldumisseadus: langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asuvad ühes tasapinnas. Peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga. Murdumisseadus: langev kiir, murdunud kiir ja kiire langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asuvad ühes tasapinnas. Langemis- ja murdumisnurga siinuste suht on antud keskkonna jaoks konstantne suurus. Täielik peegeldus: Kui valguskiir läheb tihedamast keskkonnast hõredamasse, siis võib tekkida olukord, et suurte langemisnurkade puhul ei toimu valguse murdumist. Sellist nähtust nim. Täielikuks peegelduseks. Läätseks nim. Kahe sfäärilise pinnaga piiratud
Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Langemisnurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega (alfa). Peegeldumisnurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega (beeta). Sõltuvusi, mis kehtivad väga paljudel juhtudel, nimetatakse seaduspärasusteks või seadusteks. Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Valgus levimise suund on pööratav. Peegeldumisel tasapeeglilt vahetub parem vasak pool, valgusvihk jääb aga endiselt paralleelseks. Jõulukuus ehte läikivat pinda, poleeritud kulpi või lusikat võib käsitleda kõverpeeglina. Kerapinnakorral on pinna ristsirge raadiuse pikenduseks. Kumerpeegel hajutab peeglile langeva paralleelse valgusvihu. Nõguspeegel koondab peeglile langeva paralleelse valgusvihu. Paralleelne valgusvihk koondub peale peegeldumist nõguspeeglilt teatud punktis
geldumiseks. Valgus võib peegelduda täielikult või osaliselt, viima- 5 sel juhul läheb osa valgusest üle teise keskkonda (kas läbib seda või neeldub selles, st. valgusenergia muundub keskkonna siseenergiaks). Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et lan- gev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pin- nanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võr- dub langemisnurgaga. Joonis 4: Langemisnurk α ja peegeldumisnurk β on võrdsed. Keskkondade lahutuspindu käsitletakse kahel viisil. Ühel juhul on tegu sileda pinnaga, mis tähendab, et pinnakonaruste mõõtmed on väiksemad valguse lainepikkusest. Sel juhul käitub ka lai kiirtekimp vastavalt peegeldumisseadusele. Teisel juhul on tegu kareda pinna- ga, kus pinna konaruste mõõtmed ületavad valguse lainepikkust. Sel juhul räägitakse hajusast ehk difuussest peegeldusest, mille korral
ümbritsevas ruumis nähtavad. Hajus peegeldumine esineb sellistelt pindadelt, mille konarused on palju suuremad valguse lainepikkuselt. 2) peegeldumine peegelpinnal selline peegeldumine, mis esineb pindadelt, mille konarused on väiksemad valguse lainepikkuselt või sellega võrreldavad. 18. Valguse peegeldumise seadused: I Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist lahutuspinnale tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. II Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. III Valguse peegeldumisel on valguskiirte käik pööratav. 19. Kujutisel on tasapeeglil järgmised iseärasused: 1) Kujutis on näiline e. ebakujutis 2) Kujutis tekib peegli taha samasugusele kaugusele kui ese on peeglist 3) Kujutis on esemega samapidine 4) Kujutis on esemega võrreldes sama suur 20. Sfäärilised peeglid jaot. kahte suurde rühma: 1) nõguspeeglid 2) kumerpeeglid. Nõguspeeglid on sellised sfäärilised peeglid, mis koondavad valgust
piludevaheline kaugus, b-pilu laius. Valguse tugevnemist võib märgata kõikides suundades, kus on täidetud tingimus: dsin=k (k=0, +-1, +-2...)Öeldakse, et neis suundades on jälgitavad k-ndat järku difraktsioonimaksimumid. (j10). Valguse peegeldumine ja murdumine. (j11) Peegeldumisseadused. I Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasapinnas. II Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga Murdumisseadused. I Langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. II Langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus ja seda nim teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes. Sin/sin=n21=n2/n1=v1/v2=1/2 /nt:/ klaasi murdumisnäitaja õhu suhtes on 1-2. Absoluutne murdumisnäitaja on murdumisnäitaja vaakumi suhtes. N=c/v. Täielik peegeldus. Optiliselt hõredamasse keskkonda minnes murdub kiir lahutuspinna normaalist eemale
Peegeldumise liigid. Valguse peegeldumiseks nim nähtust, mille puhul valgus, langedes kahe keskkonna lahutuspinnale, levib esimesse keskkonda kas osaliselt või täielikult tagasi. Liigid: 1) Peegeldumine peegelpinnalt 2) Hajus peegeldumine 18. Sõnastada valguse peegeldumise seadused. Joonis. Kirjeldused. Valem. 1) Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktis pinnale tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. 2) Valguse peegeldumisel on peegeldumisnurk värdne langemisnurgaga. (joonis)*) Peegeldumisnurgaks nim nurka, mis jääb peegeldunud kiire ja pinnanormaali vahele. *) Langemisnurgaks nim nurka, mis jääb langeva kiire ja pinnanormaali vahele. 3) Valguse peegeldumisel on vaguskiirte käik pööratav. (Joonised) 19. Kujutise iseärasused tasapeeglis. 1) Kujutis on näiline ehk ebakujutis. 2) Kujutis on sama suur. 3) Kujutis on peeglist sama kaugel kui ese. 4) Kujutis on samapidine. 5) Kujutise ja eseme vasak ja parem pool on vahetatud. 20
Koonduvas VV-s olev ese saab seda rohkem energiat, mida lähemal ta on valguskiirte lõikumiskohale ehk fookusele. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Langemisnurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega alfaga. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka pinnaristsirge ja peegeldunud kiire vahel, mille tähiseks on kreeka tähestiku täht beeta. Valguse peegeldumise korral kehtib seadus: peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Valgust, millel puudub kindel suund, nimetatakse hajusaks valguseks. Ruumis võib olla nii otsene ehk suunatud valgus kui ka hajus valgus. Hajus valgus tekib peegeldumisel mitmesusgustelt kehadelt, tolmult õhus, udult, lumelt. Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Keha pinda, mis peegeldab, valgust kindlas suunas, nimetatakse peegelpinnaks. Keha pinda, mis peegeldab, valgust hajusalt, nimetatakse mattpinnaks
1. KÜSIMUS: Mis on valgusallikas? Nähtamatu valguse tüübid. (õpik lk 6-8) VASTUS: Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Infravalgus (IV) nähtamatu valguse üks osa. Ultravalgus (UV) nahas keemilisi reaktsioone esile kutsuv nähtamatu valgus. 2. KÜSIMUS: Sõnasta valguse peegeldumise seadus. Tee joonis ja märgi joonisele langemis ja peegeldumis nurk. Mis on langemis- ja peegeldumis nurk? (lk 10-11) VASTUS: Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Langemisnurk [alfa] nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurk [beeta] nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. 3. KÜSIMUS: Sõnasta valguse murdumise seadus ning märgi joonisele langemis- ja murdumisnurk. Mis on langemis- ja murdumisnurk? (lk 28-29) VASTUS: Valguse levimisel optilisest hõredamast keskonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirge poole (ja vastupidi). Langemisnurk [alfa]
Valge valgus on liitvalgus. Keha paistab värvilisena siis kui värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi pind ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused. 12.Miks tekib vari? Vari on piirkond, kuhu valgus ei satu. Vari tekib läbipaistmatu keha taha. Vari tekib valguse sirgjoonilise keha tõttu. Vari koosneb täisvarjust ja poolvarjust. 13.Valguse peegeldumisseadus. Valguse peegeldumisseadus: peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. 14.Kui suur on valduse kiirus vaakumis? Valguse kiirus vaakumis on 300 000 km / s 15.Mis määrab keskkonna optilise tihenduse? Keskkonna optilise tihedus tekib valguse kiirusest antud aines. Mida väiksem On valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedamaks loetakse keskkonda. 16.Valguse murdumise seaduspärasus. Valguse murdumisel kehtivad seaduspärasused: - Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse
läbitavusele, ValguslaineOptilise kiirguse nähtav osa. Elektronide võnkumise tulemus aatomis Valguse interferentsErisuunaliste valguslainete liitumine. Kui käiguvahe on paarisarv poollaine pikkuseid siis valgus tugevneb, paarituarvulise käiguvahe puhul valgus kustub. DifraktsioonValguse paendumine tõkete taha. Valguse suunamuutus valguslaine pikkusest oluliselt suuremalt tõkkelt. Eristatakse korrapärast ja difuusset peegeldumist Peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga. = Nurgad on samal tasapinnal, Valguse suunamuutus kahe valgust läbilaskva erineva optilise tihedusega keskkonna piirpinnal. Või ka valguse kiiruse või lainepikkuse muutus Murdumisseadusn = sin / sin Nurgad on samal tasapinnal, Absoluutne murdumisnäitaja näitab murdumist vaakumi suhtes n = c/v = v/k ja Suhteline murdumisnäitaja n21= sin / sin = v1/v2 = n2/n1 Murdumisnäitaja (valguse kiiruse ) sõltuvust sagedusest nim. dispersiooniks. FootonNähtava valguse algosake.
Valguskiir näitab valgusenergia levimise suunda. Valguse sirgjoonelise levimise seadus ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Peegeldumine nähtus, kus valguskiir pöördub esimesse keskkonda tagasi. - langemisnurk - peegeldumisnurk Peegeldumisseadus Langev kiir, peegelduvkiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Tasapeegel tasand, millelt valgus peegeldub. Murdumine Kahe läbipaistva keskkonna lahutuspiiril valgus lisaks peegeldumisele see ka murdub ehk muudab oma liikumissuunda. Murdumisseadus Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. v sin ns = 1 = v2 sin - murdumisnurk
pöördub tagasi samasse keskkonda, kust see tuli. Langev kiir kujutab valguse levimise suunda enne peegeldumist. Langev kiir ja pinna ristsirge moodustavad langemisnurga. Peegeldunud kiir kujutab valguse levimise suunda pärast peegeldumist. Peegeldunud kiir ja pinna ristsirge moodustavad peegeldumisnurga. Valguse peegeldumise seadus: valguskiire peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga, beeta=alfa Peegelpind on täiesti sile valgust peegeldav pind. Mattpind on mikrokonarustega; valgus peegeldub mattpinnalt kõikvõimalikes suundades. Valguse peegeldumist mattpinnalt nim hajuvaks ehk difuusseks. Mattpinnalt peegeldunud valgust nim hajusaks valguseks. Keskkonnas valgus nõrgeneb, üks nõrgenemise põhjustest on valguse neeldumine, teine valguse hajumine keskkonnas olevatelt väikestelt osakestelt. Kuu faasiks nim Kuu nähtavat kuju.
süsteemi läbiks võimalikult palju valgust. Siis tekib esemest ka selgem kujutis ning valgus ei haju laiali. Selgendavad katted ei võimalda kõrvaldada kogu peegeldunud valgust, kuid nii palju et interferentsi miinimum on täidetud. Selgendav kate kõrvaldab peegeldunud valguse ning suurendab läbiläinud valguse hulka. 40. Peegeldumisseadus joonisega: Peegeldumisseadus ütleb, et peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Beeta=alfa. 41. Murdumisseadus+joonis+VÜT Murdumisseadus ütleb, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus, mida nim suhteliseks murdumisnäitajaks. Suhteline murdumisnäitaja= siinus alfa/siinus gammaga=valgusekiirus esimeses keskkonnas/valguse kiirus teises keskkonnas 42. Valguse dispersioon ja selle seaduspära. Valguse dispersiooniks nim murdumisnäitaja sõltuvust lainepikkusest.
Olenevalt palli keerlemisest lennul esineb kolm põhilist löögi liiki: lame-, kaetud-, lõigatud löök. Lameda löögi puhul lendab pall õhus keerudeta, reketi asend jääb löögi suuna suhtes muutumatuks selle ajavahemiku kestel, mil pall asub reketil. Kuna pall on võrgu kindlaks ületamiseks suunatud veidi alt üles, on löögisuunaga risti olev reket maapinna suhtes õige vähe kaldu. Lameda löögi puhul on palli lennujoon ühtlaselt lame, põrkenurk peaaegu võrdne langemisnurgaga, pärast põrget pall kiirust palju ei kaota. Kaetud löögi puhul keerleb palli ülemine pool ette lennu suunas, reket liigub pallile vastu alt üles. Enne tabamispunkti langeb reketi ots tabamispunktist madalamale, misjärel kiire ette-üles liigutusega sooritatakse löök. Oluline on siin see, et reketi ja palli kontaktis olemise aegu jääb reket maapinnaga risti. Mida rohkem reket alt ülesse liigub, seda tugevamini kaetud, rohkemate keerdudega on löök. Kaetud löögi
- käitub valgus kui osakeste voog. Põhiseadused: 1. Valguse sirgjoonilise levimise seadus - valgus levib homogeenses keskonnas sirgjooneliselt. 2. Valguskiirte sõltumatuse seadus - valguskiirte levimisel, nende lõikumisel nad ei mõjusta üksteist 3. Valguse peegeldumisseadus - peegeldunud kiir, lagev kiir ja selle langemispunktist keskondade lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk on võrdne ja vastasmärgiline langemisnurgaga. 4. Valguse murdumisseadus - murdunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskondade lahutuspinnale tõmmatudnormaal asuvad ühes tasandis ning langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade jaoks konstantne suurus. (Mingi aine murdumisnäitajat vaakumi suhtes nim. tema absoluutseks murdumisnäitajaks. 5. Valguskiire pööratavuse seadus - kui korduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta langeda teine
44. Optika põhiseadused, valguse parameetrid-I valguse sirgjoonelise levimise seadus- valgus levib homogeenses keskkonnas sirgjooneliselt. II valguskiirte sõltumatuse seadus- valguskiirte levimisel, nende lõikumisel nad ei mõjuta üksteist. III valguse peegeldumisseadus- peegeldunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktis keskkondade lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk on võrdne ja vastasmärgiline langemisnurgaga. IV valguse murdumisseadus-Murdunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatudnormaal asuvad ühes tasandis ning langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade jaoks konstantne suurus n12 teise keskkonna murdumisnäitaja esimese keskkonna suhtes ehk suhteline murdumisnäitaja. Mingi aine murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse teme absoluutseks murdumisnäitajaks ( n1 ja n 2 ). 5) Valguskiire pööratavuse seadus
ristsirge poole. Optiliselt tihedamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirgest eemale. Kõverpeeglites valguse peegeldumise konstrueerimine. Nurkpeeglid Valguse peegeldumisseadus väidab, et kahe keskkonna lahutuspinnale langev kiir, sellelt pee- geldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinnanormaal paiknevad ühes ja samas tasandis. Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga . Füüsikas mõõdetakse langemis- ja peegeldumisnurka alati pinnanormaali suhtes (mitte pinna enda suhtes!) Valguse murdumisseadus väidab, et langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis paiknevad ühes ja samas tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on konstant, mida nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese suhtes (n21). Seega sin / sin = n21. Aine murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse selle aine absoluutseks murdumisnäitajaks n .
Näiteks: must samet neelab üle 95% talle langevast valgusest 12. Miks tekib vari? VARI tekib läbipaistmatu keha taha valguse sirgjoonelise levimise tõttu. TÄISVARI on ruumipiirkond, mida valgusallikas üldse ei valgusta. Sinna ei satu valgust. POOLVARI on ruumipiirkond, mida valgusallikas valgustab osaliselt. 13. Valguse peegeldumisseadus! PEEGELDUMISEL KEHTIB PEEGELDUMISSEADUS: peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga. = - langemisnurk - peegeldumisnurk 14. Kui suur on valguse kiirus vaakumis? VALGUSE KIIRUS VAAKUMIS on 300 000 km/s. Ainetes on valguse kiirus väiksem kui valguse kiirus vaakumis. C = 300 000 km/s = 3x108 m/s 15. Mis määrab keskkonna optilise tugevuse?
Nähtuses nagu fotoefekt, röntgenefekt jt.- käitub valgus kui osakeste voog. Valguse sirgjoonilise levimise seadus. Valgus levib homogeenses keskonnas sirgjooneliselt. Valguskiirte levimisel, nende lõikumisel nad ei mõjusta üksteist Valguse peegeldumisseadus. Peegeldunud kiir, lagev kiir ja selle langemispunktist keskondade lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk on võrdne ja vastasmärgiline langemisnurgaga. Valguse murdumisseadus.- Murdunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskondade lahutuspinnale tõmmatudnormaal asuvad ühes tasandis ning langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade jaoks konstantne suurus. (Mingi aine murdumisnäitajat vaakumi suhtes nim. tema absoluutseks murdumisnäitajaks. Valguskiire pööratavuse seadus.-Kui orduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta langeda
Valguskiir – geomeetriline mõiste (mudel). See on sirgjoon, mida mööda levib valguslaine. Valguskimp – läbimõõtu omav valgusega täidetud ruumiosa. Tähtis mõiste praktikas Valguskimpude sõltumatuse seadus. Lõikumisel kimbud ei mõjuta üksteist. Valguskimpude superpositsiooniprintsiip. Valguskimpude liitmisel energia liituvad. Valguskiire peegeldumiseseadused: a) Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis asuvad ühes tasapinnas. B) Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Formuleerige ja sõnastage valguse peegeldumis- ja murdumisseadus. Tehke joonised koos tähistega. Peegeldumisseadused: 1) Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis asuvad ühes tasapinnas. 2) Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga (α1 = α2). Murdumiseseadused:
Valguskimp - läbimõõtu omav valgusega täidetud ruumiosa. Tähtis mõiste praktikas. Valguskimpude sõltumatuse seadus. Lõikumisel kimbud ei mõjuta üksteist. Valguskimpude superpositsiooniprintsiip - energiad liituvad. 75. Formuleerige ja sõnastage valguse peegeldumis- ja murdumisseadus. Tehke joonised koos tähistega. Peegeldumisseadused: 1) Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis asuvad ühes tasapinnas. 2) Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga (1 = 2). Murdumisseadused: 1) Langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 2) 76. Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus, rakendused. Kui suurendades langemisnurka asendist 1 kuni asendini 2, jõuame olukorrani, kus =90 0 ja edasisel langemisnurga suurendamisel kiir teise keskkonda ei levi. See on täielik peegeldus. Valguslaine sukeldub teise keskkonda poole lainepikkuse ulatuses ja naaseb siis. See on 100% kasuteguriga. 77. Mis on Fermat' printsiip
Valguskimp - läbimõõtu omav valgusega täidetud ruumiosa. Tähtis mõiste praktikas. Valguskimpude sõltumatuse seadus. Lõikumisel kimbud ei mõjuta üksteist. Valguskimpude superpositsiooniprintsiip - energiad liituvad. 75. Formuleerige ja sõnastage valguse peegeldumis- ja murdumisseadus. Tehke joonised koos tähistega. Peegeldumisseadused: 1) Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis asuvad ühes tasapinnas. 2) Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga (1 = 2). Murdumisseadused: 1) Langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 2) 76. Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus, rakendused. Kui suurendades langemisnurka asendist 1 kuni asendini 2, jõuame olukorrani, kus =900 ja edasisel langemisnurga suurendamisel kiir teise keskkonda ei levi. See on täielik peegeldus. Valguslaine sukeldub teise keskkonda poole lainepikkuse ulatuses ja naaseb siis. See on 100% kasuteguriga. 77. Mis on Fermat' printsiip
Nähtuses nagu fotoefekt, röntgenefekt jt.- käitub valgus kui osakeste voog. Valguse sirgjoonilise levimise seadus. Valgus levib homogeenses keskonnas sirgjooneliselt. Valguskiirte levimisel, nende lõikumisel nad ei mõjusta üksteist Valguse peegeldumisseadus. Peegeldunud kiir, lagev kiir ja selle langemispunktist keskondade lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk on võrdne ja vastasmärgiline langemisnurgaga. Valguse murdumisseadus.- Murdunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskondade lahutuspinnale tõmmatudnormaal asuvad ühes tasandis ning langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade jaoks konstantne suurus. (Mingi aine murdumisnäitajat vaakumi suhtes nim. tema absoluutseks murdumisnäitajaks. Valguskiire pööratavuse seadus.-Kui orduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta
Seda tööd võib kirja panna ringintegraalina - tsirkulatsioonina . Elektrivälja tugevuse tsirkulatsioon piki suletud kontuuri on võrdeline seda kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. Optika Geotmeetrilise optika põhiseadused-ehk kiirteoptika 1)homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja vaakumis kiirusega c=300 000km/s 2)üks valguskiir ei sega teiste levimist (peegeldumisseadus), et langev kiir peegeldub sama nurga alt tagasi kuidas langeb e peegeldumisnurk=langemisnurgaga 3)murdumiseadus-kahe läbipaistva keskkonna lahutuspinnal vaguskiir murdub , langemis-ja murdumisnurga siinus on jääv sina/sinb=n=v1/v2. fotomeetria- Fotomeetria on optika (valgustehnika) haru, mis tegeleb nähtavat kiirgust iseloomustavatesuuruste mõõtmisega. Raadiomeetrilised suurused ei sobi fotomeetrilisteks, sest nähtav on väga kitsas elektromagnetlainete vahemik ( = 380 ÷ 760 nm) Valgusvoog- [lm lumen]-on valgusallika poolt ajaühikus kiiratud
Nähtuses nagu fotoefekt, röntgenefekt jt.- käitub valgus kui osakeste voog. Valguse sirgjoonilise levimise seadus. Valgus levib homogeenses keskonnas sirgjooneliselt. Valguskiirte levimisel, nende lõikumisel nad ei mõjusta üksteist Valguse peegeldumisseadus. Peegeldunud kiir, lagev kiir ja selle langemispunktist keskondade lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk on võrdne ja vastasmärgiline langemisnurgaga. Valguse murdumisseadus.- Murdunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskondade lahutuspinnale tõmmatudnormaal asuvad ühes tasandis ning langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade jaoks konstantne suurus. (Mingi aine murdumisnäitajat vaakumi suhtes nim. tema absoluutseks murdumisnäitajaks. Valguskiire pööratavuse seadus.-Kui orduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta
Nähtuses nagu fotoefekt, röntgenefekt jt.- käitub valgus kui osakeste voog.Valguse sirgjoonilise levimise seadus. Valgus levib homogeenses keskonnas sirgjooneliselt.Valguskiirte levimisel, nende lõikumisel nad ei mõjusta üksteist. Valguse peegeldumisseadus. Peegeldunud kiir, lagev kiir ja selle langemispunktist keskondade lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk on võrdne ja vastasmärgiline langemisnurgaga. Valguse murdumisseadus.- Murdunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskondade lahutuspinnale tõmmatudnormaal asuvad ühes tasandis ning langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade jaoks konstantne suurus. (Mingi aine murdumisnäitajat vaakumi suhtes nim. tema absoluutseks murdumisnäitajaks. Valguskiire pööratavuse seadus.-Kui orduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta langeda teine kiir, siis see läbib sama tee, mis esimene kiir, kuid
valgus sirgjooneliselt. Tõestuseks on punktvalgusallika poolt tekitatud varju terav piirjoon. Peegeldumine kitsa kiirtekimbuna peegelpinnale langevad valguskiired on ka peale peegeldumist ligilähedaselt sama suunaga. Langemisnurk nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja langenud kiire vahel. Peegeldumisnurk nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja peegelgunud kiire vahel. Peegeldumisseadus peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga. Langenud ja peegeldunud kiir ning pinnanormaal asuvad ühel tasandil. Tasapeegel kiirtekimp säilitab tasapeeglis peegeldumisel oma iseloomu; kujutis on näiline ning näib asetsevat sama kaugel peegli taga kui ese peegli ees. Murdumine valguskiired muudavad erinevate keskkondade lahutuspinnal suunda. Murdumise nurk nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja murdunud kiire vahel.
20,6% O2, 1% Ar, 0,03% CO2), ja selle liikumisega (tuule tugevus). Õhuniiskus oleneb veeauru sisaldusest, selle tase oleneb aurumisest (nii veekogudest kui organismidelt) ja kondenseerumisest ning külmumisest. Eriti ilmekas on õhuniiskusest sõltuvus kahepaiksetel, kes mäletatavasti hingavad (lisaks kopsudele) läbi naha. Valgustingimused on seotud päikese intensiivsuse ja valguse langemisnurgaga, pilvisuse ja õhkkeskkonna läbipaistvusega, aga ka valguse peegeldumisega maapinnalt ja veelt või organismidelt. Sageli muudavad valgustingimusi teised organismid (nt puud varjavad rohttaimedeni jõudvat valgust). Organismidel on palju kohastumusi liigse või vähese valguse ja temperatuuriga (jm) toimetulekuks: näiteks aurustumist vähendav ja peegeldumist soodustav vahakiht
ligilähedaselt sama suunaga. Peegeldumisnurk - nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja peegelgunud kiire vahel. Polarisatsiooniks nim valguslaine elektrivälja tugevusvektori (E) võnkumist mingil kindlal ajal muutumatul viisil. Peegeldumisseadus langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas; peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Soojuskiirgus on pideva spektriga elektromagnetkiirgus, mida põhjustab kiirgavas kehas toimuv soojusliikumine. Täieliku peegelduse piirnurgaks 0 nim langemisnurka, millele vastav murdumisnurk on 90°. Täielikuks peegelduseks nim nähtust, mis seisneb selles, et valguse üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast hõredamasse peegeldub valgus teatud langemisnurgast alates täielikult tagasi tihedamasse keskkonda.
üksteise suhtes. Ta on vedeliku sisehõõrde mõõt. Viskkoossuse toimet on lihtne ette kujutada laminaarsel voolamisel, kui vedeliku kihid liiguvad üksteise suhtes erineva kiirusega. Nad libisevad üksteise peal ja nende libisemispinnas tekib hõõrdumine, mis püüab takistada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav jõud, seda vaevalisem on vedeliku voolamine. Rahvalikult öeldes tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga. 4. *Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga *Langev kiir, peegelduv kiir ja pinnanormaal (pinnaga ristuv sirge) asuvad samas tasapinnas. (Kui me joonistame need paberi peale, siis nad paratamatult on ühes, paberi tasapinnas.) Valguse peegeldumise seadused tulenevad Fermat' printsiibist, mis väidab, et valgus levib väikseima ajakuluga ühest punktist teise. Keskkonnas, kus valguse kiirus ei muutu, tähendab see ühtlasi levimist mööda lühimat teed. 5. Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mille
Kiirte kõikumine ei sega neid jätkamast levimist üksteisest sõltumatult. Valguskiire langedes läbipaistva aine pinnale jaguneb kiir kaheks - peegeldunud ja murdunud kiireks (vt joonist). Nende kiirte suunad on määratud vastavalt peegeldumis- ja murdumisseadusega. Peegeldunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis. Peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga: = Murdunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis. Langemis- ja murdumisnurgaga siinuste suhe on sin teise keskkonna murdumisnäitaja esimese suhtes sin = n21 Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum (praktiliselt ka õhk), saame niisugusel viisil n
Valgus võib peegelduda täielikult või osaliselt. Teisel juhul läheb osa valgust teise keskkonda ning nii ongi see tavaliselt kahe keskkonna piiril. Esimene juht on kõige täiuslikumalt täieliku sisepeegeldumise korral, kui valgus läheb optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse. Langemisnurk, peegeldumisnurk, peegeldumisseadus: langev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. NB! Optikas mõõdetakse nurki pinnanormaali suhtes. Eristatakse peegeldumist (siledalt pinnalt) ja hajusat ehk difuusset peegeldumist (karedalt pinnalt, näiteks paberilt). Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutis on näiv, sest asub kiirte pikendustel tagasi peegli taga, sümmeetriliselt peegli suhtes. Murdumine: kahe läbipaistva keskkonna lahutuspiiril valgus peegeldub ja murdub, st muudab levimissuunda.
annaabi.ee 
