Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laiuseid" - 23 õppematerjali

Tabeli loomine ja vormindamine
9
pdf

Tabeli loomine ja vormindamine

nupule Lisa vasakule (või Lisa paremale) vajutades lisatakse valitud veergude arvule vastav veergude arv. 4. Muutke tabeli 1. rea kõrgust: uus kõrgus 4 cm. Klõpsake esimesel real. Klõpsake menüü Tabeliriistad menüüs Paigutus nuppu. Klõpsake jaotise Lahtri suurus nupu Tabelirea kõrgus paremal pool paiknevat ülemist noolt. Klõpsake (või hoida nuppu) kuni rea kõrgus on 4 cm. 5. Muutke tabeli veergude laiuseid järgmiselt: 1. veerg 1,2 cm 2. veerg 3 cm 3., 4., 5., 6., 7. veerg 2 cm 8. veerg 3 cm Klõpsake esimesel veerul. Klõpsake menüü Tabeliriistad menüüs Paigutus nuppu. Klõpsake jaotise Lahtri suurus paremal pool allnurgas käivitusnuppu dialoogikasti avamiseks. Kuvatakse tabeliatribuutide dialoogikast. Klõpsake kaardi Veerg nimesakil. 4

Informaatika → Arvuti õpetus
26 allalaadimist
Lumelauatamine
20
odp

Lumelauatamine

Laius ­ Lumelaua laiust mõõdetakse Reeglina on painduva lauaga kergem keskkohast. Vabastiili lauad on kuni pöörata. Lumelaua painduvust on 28cm laiad ning nendega on parem keeruline mõõta, ent algajad eelistavad tasakaalu hoida. Alpisõiduks on lauad tavaliselt pehmemat lauda, võistlejad tavaliselt 1821 cm laiad kuigi on ka jäigemat ning teised midagi 15cm laiuseid. Enamus inimesi sõidab vahepealset. laudadega, mille laius jääb vahemikku 2425cm. Sidemed Lumelaua sidemed võivad olla kas kõvad või pehmed, olenevalt saapa tüübist, mida nende kandmiseks vaja läheb. Kõvade sidemete puhul on saapad ja sidemed sarnased suusaklambritele, pakkudes suuremat stabiilsust ja kontrolli laua üle. Pehmed saapad meenutavad pigem talvesaapaid ning annavad vajaliku mugavuse hüpeteks ja

Sotsioloogia → Kõneõpetus
33 allalaadimist
Saematerjalide valmistamine
7
docx

Saematerjalide valmistamine

3. Sisevooder Puit on looduslik materjal, mille omadused liigiti ja liigi sees suuresti erinevad, seetõttu on voodrilauast siseviimistlus alati omanäoline. SISEVOODRILAUA MATERJALID Levinuimad voodrilaua tegemiseks kasutatavad puuliigid on mänd ja kuusk. Saunavoodriks tarvitatakse lehtpuumaterjali, näiteks haaba ja leppa. Männilauale on iseloomulik ajapikku punakaks muutuv lülipuit, kuuselaud on üldiselt heledam. Kõige enam kasutatakse 9­21 mm paksuseid ja 80­120 mm laiuseid laudu. Harilikult kasutatakse 12 mm lauda, kuid soovitatav on siiski 15 mm paksune laud, eriti niiskete ruumide vooderdamisel. Sisevoodrilaua tavalisemad profiilid vastavalt RT 21-10174. PUIDU NIISKUSSISALDUS Elava puu niiskussisaldus on üle 30% (võib olla ka üle 100%), kuivatatud puidu puhul 10­20%. Et vähendada voodrilaudise hilisemat muutumist, on soovitatav, et laudise tegemise ajal oleks puidu niiskussisaldus vastav ruumi kasutusaegsele kliimale.

Ehitus → Ehitus materjalid ja...
24 allalaadimist
Esimese maailmasõja relvastus
8
doc

Esimese maailmasõja relvastus

näidanud. Seejärel pakkus Swinton oma projekti admiraliteedile, mille juht Winston Churchill näitas üles palju suuremat huvi. Esimene prototüüp valmis 1915. aasta augustis ning selle nimeks sai Väike Willie (Little Willie). Relvastust sel polnud ning kaal ulatus keskeltläbi kaheksa tonnini. Vaatamata oma unikaalsusele, ei olnud masinast suurt kasu, kuna see oli madalapõhjaline ning ei suutnud ületada üle 2,5 meetri laiuseid kraave. Seega ei suutnud see masin ületada ka kaevikuid, mille tarbeks ta ehitatud oli. Seejärel arendati välja teine prototüüp, mis oli edukam. Masina kuju küljelt vaadates oli rombjas ning teda hakati nimetama Suureks Willieks (Big Willie). Kuna katsetused osutusid edukaks, tellis armee neid sõjamasinaid lausa sada tükki. Peale mõningasi ümberehitusi sai ta nimeks Mark I ning neid hakati tootma kahes variandis "Isane" (Male) ja "Emane" (Female). "Isane" oli relvastatud

Ajalugu → Ajalugu
83 allalaadimist
Tank
13
doc

Tank

sõjaminister lord Kitchnerile, kes aga tema projekti vastu erilist huvi üles ei näidanud. Seejärel pakkus Swinton oma projekti admiraliteedile, mille juht Winston Churchill näitas üles palju suuremat huvi. Esimene prototüüp valmis 1915. aasta augustis ning selle nimeks sai Väike Willie. Relvastust sel polnud ning kaal ulatus keskeltläbi kaheksa tonnini. Vaatamata oma unikaalsusele, ei olnud masinast suurt kasu, kuna see oli madalapõhjaline ning ei suutnud ületada üle 2,5 meetri laiuseid kraave. Seega ei suutnud see masin ületada ka kaevikuid, mille tarbeks ta oli ehitatud. Seejärel arendati välja teine prototüüp, mis oli edukam. Masina kuju küljelt vaadates oli rombjas ning teda hakati nimetama Suureks Willieks. Kuna katsetused osutusid edukaks, tellis armee neid sõjamasinaid lausa sada tükki. Peale mõningasi ümberehitusi sai ta nimeks Mark I ning neid hakati tootma kahes variandis "Isane" ja "Emane". "Isane" oli relvastatud külgedelt kahe

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
LADUDES KASUTATAV TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA
18
doc

LADUDES KASUTATAV TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA

laadimissild ja lüüs on suhteliselt lühikesed. Viimastel aastatel on hakatud kasutama üha enam laadimissüsteemi, mille puhul paikneb laadimissild hoones ja laadimislüüs on lühike. Laadimissilla platvorm koosneb kahest osast: hüdraulilise ajami abil tõstetav ja langetatav platvorm ja eenduv, liigendite abil platvormi esiosaga ühendatud "nokk". Laadimisplatvorme valmistatakse laiustega 1500, 1750, 2000, 2250 ja 2400 mm ning pikkustega 2000 - 5000 mm. 1500 mm laiuseid platvorme kasutatakse peamiselt kauba laadimiseks pakiautodele. Tänu treileri põhjale toetuvale ja liikuvale "nokale " on kindlustatud ka treileri üles-alIa liikumise ajal tõstukitele takistusteta liikumine koormaruumi ja koormaruumist välja. Kummipuhvrid peaksid olema täiskummist ja kinnitatud süvistatud poltide abil. Sellised puhvrid peavad vastu treileri üles-alla liikumisele laadimise ajal.

Logistika → Logistika
34 allalaadimist
Fibo plokk müüritise ladumine koos soojustuse ja välisfassaadiga
9
odt

Fibo plokk müüritise ladumine koos soojustuse ja välisfassaadiga

plokkidega, vastupidi asendamine on üldjuhul lubatud, kui ei teki nt. karkasshoonetel vahelagedele kaalu probleeme.Fibo plokkidest müüritise ladumiseks soovitame kasutada valmis müürisegu weber M100/600, mille normsurvetugevus on 8 MPa ja armeerimiseks bi-armatuuri. Armeerida tuleb kindlasti esimese plokirea pealmises ja viimase plokirea alumises ning ava all olevas vuugis. Ülejäänud seina kõrguse ühe meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk. 100 mm ja 150 mm laiuseid plokke laotakse täisvuugiga ja vuugis kasutatakse ühte bi-armatuuri, laiemaid plokke laotakse kahe segupeenraga ning kasutatakse kahte bi-armatuuri (mõlemasse segupeenrasse üks). Bi-armatuur tuleb sängitada korralikult mördikihi sisse nii, et see ei puutuks kokku õhuga. Bi-armatuuri pikkus on 4 m ja armatuuride omavaheline jätkamine tuleb teha seina sirgel osal ning armatuuride ülekate peab olema vähemalt 300 mm

Ehitus → Müüritööd
43 allalaadimist
Eesti imetajate kohastumised
8
doc

Eesti imetajate kohastumised.

Ondatrad eelistavad rikkaliku kaldataimestikuga mageveekogusid (nii seisu- kui vooluveega, kuid eelistatult aeglasema vooluga), mis talvel põhjani ei jäätuks.Talvel moodustavad rohust ja pilliroost kuni meetrikõrguse pesakuhila, milles on kaks või enam kambrit ja "sahvrid". Suvel elutsevad nad rohust ja mullast ehitatud kuhilpesades (millel on õhutusavad) või urgudes, mis on uuristatud kaldasse, kusjuures sissepääs jääb vee alla. Ondatrad jätavad kaldataimestikku 20-30 cm laiuseid radu, tekitavad kanaleid ka veetaimestikku. Urgude ette ja mitmesugustele eenditele tekitavad ondatrad väljaheitekuhilaid (väljaheited on rohelised kuni mustad, meenutavad oliivikive). Normaalse arvukuse korral elutseb ühe kilomeetrise kaldalõigu kohta talvel 3, suvel 10 isendit. (Looduspilt) Ondatra eelistab elada taimerikastes vaiksevoolulistes või seisuveekogudes, mille kaldaid palistavad tarnad, osjad, pillirood jt kaldaveetaimed. Ta on hea ujuja ja sukelduja.

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
Elektriohutus - Liigvoolukaitse elektripaigaldistes
10
docx

Elektriohutus - Liigvoolukaitse elektripaigaldistes

vabastit, lahutusmehhanismi, kontakte ja kaarekustutusseadet) kokkupandud kaitselüliti, tänapäeval tavaliselt hõlpsalt monteeritav DIN-montaazilatile. Kaitselüliti mitmesugused lisaseadmed (abikontaktid, täiendavad vabastid jne.) on monteeritavad kaitselüliti külge. Nimivoolude vahemik 0,1 A - 125 A, (Viimasel ajal on hakatud valmistama ka väiksema nimivooluga (kuni 32A) ühe standardmooduli (18 mm) laiuseid kaitselülitid, mis on kahepooluselised. 2010 aastal jõudsid neist Eesti turule juba ka sellised, mis sisaldavad samas 1 mooduli laiuses korpuses ka rikkevooluvabastit.) Kompaktkaitselüliti (ingl. lüh. MCCB - Moulded Case Circuit Breaker): ühes kompaktses korpuses paiknev enamasti mitmepooluseline kaitselüliti, elektrikaare kustutamine toimub kaitselüliti sees. Erinevad lisaseadmed on enamasti monteeritud (või on monteeritavad) samasse korpusesse. Nimivoolude vahemik 10 A - 1600 A

Energeetika → Riski- ja ohutusõpetus
62 allalaadimist
Ehitus
6
doc

Ehitus

Tänu suuresildeliste paneelide tootmisele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina. Paneelid võib toetada välisseintele ja vaheseinte paigutus kogu hoone ulatuses on vaba. Vajadusel võib paneeli otsa viltu lõigata, st maja põhiplaan ei pea olema täisnurkne. 31. Raudbetoonpaneelide mõõtude erinevus konstruksioonimõõtudest, paneelide vahede betoneerimise otstarve. Toodetakse 15 cm paksusi õõnespaneele, millega saab elamus sillata kuni umbes 6 m laiuseid ruume. 22 cm paksuste paneelide sille on 8 m, 26,5 cm paksustel 10m. Toodetakse ka 40 cm paksusi paneele, mille maksimaalne sille on ligikaudu 16 m. Paneelide standartlaius on 120 m. Vahed betoneeritakse selleks, et tagada paneelide koostöö. 32. Puitvahelae talade mõõdud ja samm, talade sille. Laetala ristlõige on 4x18...10x25 cm sõltuvalt talade sammust ja sildest. Laetalade samm 60...90 cm ja maksimaalne sille on 5,5 m. 41. Soojustatud puitpõrandate ehitamine keldrita hoones.

Ehitus → Ehitusõpetus
169 allalaadimist
Lumelauasport ja selle olukord Eestis
14
doc

Lumelauasport ja selle olukord Eestis

slaalomlauad on 215cm. Enamik lumelaudu jääb siiski vahemikku 140­165 cm. Levinud reegel on, et lumelaud peaks ulatuma omanikule täpselt lõua alla. Mida pikem laud, seda stabiilsem on see suurtel kiirustel, ent selle manööverdamine on raskem. · Laius ­ Lumelaua laiust mõõdetakse keskkohast. Vabastiili lauad on kuni 28cm laiad ning nendega on parem tasakaalu hoida. Alpisõiduks on lauad tavaliselt 18­21 cm laiad kuigi on ka 15cm laiuseid. Enamus inimesi sõidab laudadega, mille laius jääb vahemikku 24-25cm. · Kumerus ­ Ülalt vaadates on lumelaua külg kumer. Keskkoht on veidi peenem kui esi- ja tagaots. See kumerus aitab pöörata ning mõjutab laua 5 juhitavust. Kumeruse raadius jääb tavaliselt 8­9 m juurde. Lastelaudadel võib see olla 5m, võistlejatel kuni 17m. · Painduvus ­ Lumelaua painduvus (ingl. k

Sport → Sport/kehaline kasvatus
27 allalaadimist
KUVARID
38
docx

KUVARID

kahte sorti elektroodidesse. Aadressi elektroodid, mis asetsevad vertikaalselt plasmakuvari tagaosas määravad, millised kuvari pikslid on mõjutatud, kui elektrienergia läheb läbi teist sorti läbipaistvatest ekraani elektroodidest, mis on paigaldatud horisontaalselt pikslite ette. Need elektroodid kulgevad läbi klaasi ja magneesiumoksiidi kihtide, mis kaitsevad ja isoleerivad elektroode teineteisest. Elektroodid pikendavad pikslite ridade ja veergude pikkuseid ja laiuseid, millest moodustub kuva pind. Elektroodid moodustavad ka ristmikke, mis lõimuvad miljoni piksli kohta rohkem, kui kolmel neljandikul juhtudest. Pikslid on kui kambrid, mille ümber madalrõhkkond hoiab ära pikslite segunemise. Pikslite seinad värvitakse pihustusmeetodil ühe värvitüübiga kolmest fosforist, mis helendab kas punaselt, siniselt või roheliselt, kui see on aktiivses olekus. Iga piksli sees on kinni ksenoon (Xe) ja neoon (Ne) gaasid.

Informaatika → Arvutite lisaseadmed
4 allalaadimist
Nimetu
12
doc

Nimetu

Pikimad slaalomlauad on 215cm. Enamik lumelaudu jääb siiski vahemikku 140-165 cm. Levinud reegel on, et lumelaud peaks ulatuma omanikule täpselt lõua alla. Mida pikem laud, seda stabiilsem on see suurtel kiirustel, ent selle manööverdamine on raskem. · Laius ­ Lumelaua laiust mõõdetakse keskkohast. Vabastiili lauad on kuni 28cm laiad ning nendega on parem tasakaalu hoida. Alpisõiduks on lauad tavaliselt 18- 21 cm laiad kuigi on ka 15cm laiuseid. Enamus inimesi sõidab laudadega, mille laius jääb vahemikku 24-25cm. · Kumerus ­ Ülalt vaadates on lumelaua külg kumer. Keskkoht on veidi peenem kui esi- ja tagaots. See kumerus aitab pöörata ning mõjutab laua juhitavust. Kumeruse raadius jääb tavaliselt 8-9 m juurde. Lastelaudadel võib see olla 5m, võistlejatel kuni 17m. · Painduvus ­ Lumelaua painduvus mõjutab suuresti selle juhitavust. Reeglina on painduva lauaga kergem pöörata

Varia → Kategoriseerimata
40 allalaadimist
MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE
19
docx

MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE

linnaga. (Vanasadam, 2018) Vanasadama jahisadam (Old City Marina) on moderne sadam, mis on mõeldud väikelaevadele. See on kaitstud tuulte ja lainetuste eest ning asub ka linna südames. (Vanasadama Jahisadam, 2018) Saaremaa sadam on samuti reisisadam, mille territoorium on küll hulga väiksem 13,6 hektarit ning akvatoorium on 44,3 hektarit. Sadama suurimaks sügavuseks on 10 meetrit ning sadam suudab teenindada kuni 200 meetri pikkuseid ja 30 meetri laiuseid laevu. (Saaremaa Sadam, 2018) 14 Joonis 8. Regulaarsed kaubaveoliinid Jooniselt on näha regulaarsed kaubaveoliinid. Muuga sadamast käivad läbi konteinervedude liinid ning Vanasadamast veeremilaevaliinid ehk ro-ro laevad. (Tallinna Sadam, 2018) 2.3 Sillamäe Sadam AS Sillamäe sadam on suuruselt teine merekaubasadam Eestis, mille roll Eesti ja eriti Kirde- Eesti transpordisüsteemis aina kasvab

Logistika → Baaslogistika
21 allalaadimist
Suusatamine ja selle stiilid
12
docx

Suusatamine ja selle stiilid

Pikimad slaalomlauad on 215cm. Enamik lumelaudu jääb siiski vahemikku 140­165 cm. Levinud reegel on, et lumelaud peaks ulatuma omanikule täpselt lõua alla. Mida pikem laud, seda stabiilsem on see suurtel kiirustel, ent selle manööverdamine on raskem. Laius ­ Lumelaua laiust mõõdetakse keskkohast. Vabastiili lauad on kuni 28cm laiad ning nendega on parem tasakaalu hoida. Alpisõiduks on lauad tavaliselt 18­21 cm laiad kuigi on ka 15cm laiuseid. Enamus inimesi sõidab laudadega, mille laius jääb vahemikku 24-25cm. Kumerus ­ Ülalt vaadates on lumelaua külg kumer. Keskkoht on veidi peenem kui esi- ja tagaots. See kumerus aitab pöörata ning mõjutab laua juhitavust. Kumeruse raadius jääb tavaliselt 8­9 m juurde. Lastelaudadel võib see olla 5m, võistlejatel kuni 17m. Painduvus ­ Lumelaua painduvus mõjutab suuresti selle juhitavust. Reeglina on painduva lauaga kergem pöörata

Sport → Kehaline kasvatus
43 allalaadimist
Äriplaan - reklaamindus
19
doc

Äriplaan - reklaamindus

-m2 eest kuus. Ruumid on ettevõtte poolt juba korralikult viimistletud ja mööbliga sisustatud. 50m2 suurune ruum on jaotatud kaheks osaks: kontori pooleks ja tööruumiks. Maja ise asub----------- ----------------- ------------- ristmikul ning on klientidele väga hea ligipääsuga. -------------------------esinduses kohapeal saab klient tutvuda kõikide pakutavate teenustega ja näha ka oma silmaga tootmise poolt, kus valmistatakse väiksemaid reklaamtooteid ja trükitakse kuni 1,6m laiuseid trükiseid. Trükkimiseks/printimiseks kasutatav MUTOH laiformaatprinter kasutab looduslikke ecosolvent (lahustivabad) tinte, mis ei haise ja on keskkonnale sõbralikud. Nimetatud värvidega trükitud trükised peavad välistingimustes (UV kiirgusele) vastu kolm aastat. Mutoh printeri töökiirus on 20m2/h ehk maksimaalne tootlus masinal on umbes 14000m2 kuus. Printeri töötamisel vajaminev inimressurss on minimaalne, sest printimisel võib masin

Majandus → Majandus
936 allalaadimist
Hoonete kordamisküsimused
11
docx

Hoonete kordamisküsimused

Vajadusel võib paneeli otsa viltu lõigata, st maja põhiplaan ei pea olema täisnurkne. 31. Raudbetoonpaneelide nimimõõtude erinevus konstruktsioonimõõtudest, paneelide vahede betoneerimise otstarve Betoneerimine ­ betoon tugevdab jätkukohtasid, takistab metallist ühenduselementide roostetamist ning muudab need tulekindlaks. Toodetakse 15 cm paksusi õõnespaneele, millega saab elamus sillata kuni umbes 6 m laiuseid ruume. 22 cm paksuste paneelide sille on 8 m, 26,5 cm paksustel 10m. Toodetakse ka 40 cm paksusi paneele, mille maksimaalne sille on ligikaudu 16 m. Paneelide standartlaius on 120 m. Vahed betoneeritakse selleks, et tagada paneelide koostöö. 32. Puitvahelae talade mõõdud ja samm, talade sille Mõõdud: Ristlõige 10...12x20...25 cm Samm: 90...100 cm Laetala ristlõige on 4x18...10x25 cm sõltuvalt talade sammust ja sildest. Laetalade samm 60...90

Muu → Ehitusõpetus
17 allalaadimist
Austraalia loomastiku uurimistöö
18
doc

Austraalia loomastiku uurimistöö

nagu nimigi ütleb, on peas, kaelal ja õlgadel roostevärvi. (Parish 2005:41) Macropus parryi saba on pikem ja peenem kui teistel kängurutel. See aitab loomal tasakaalu hoida, kui ta mööda Austraalia rohumaid toitu otsides ringi hüppab. Ingliskeelsetes maades on selle känguru nimeks ,,whiptail wallaby" (eesti.k. piitssaba vallabi). Austraalia mägedes elavad osavad ja vilkad kaljukängurud. Nad ronivad vaevata mööda järske nõlvu ning ületavad kindlalt ka mitme meetri laiuseid kuristikke. Kaljukänguru pikkus on 50-80cm. Tema saba pikkus on 40-70 cm ja kaalub 9 kilo. (Parish 2005:46) Põõsasvallabid pole suured loomad. Nende keha pikkus on 30-60 cm ja kaaluvad 2- 5kg. Kuigi nad oma liigikaaslasi ei väldi, elavad nad vihmametsades harilikult erakuelu. Toituvad eelkõige taimedest. (Parish 2005:40) Kvokka on kuivades põõsastikes elutsev kukruline. Ta on ainult roti suurune. Kängurutel on poeg karvatu, pime ning kurt

Bioloogia → Bioloogia
21 allalaadimist
Esimese maailmasõja uuendused sõjatehnikas
23
doc

Esimese maailmasõja uuendused sõjatehnikas

tema projekti vastu erilist huvi üles ei näidanud. Seejärel pakkus Swinton oma projekti admiraliteedile, mille juht Winston Churchill näitas üles palju suuremat huvi. Esimene prototüüp valmis 1915. aasta augustis ning selle nimeks sai Väike Willie (Little Willie). Relvastust sel polnud ning kaal ulatus keskeltläbi kaheksa tonnini. Vaatamata oma unikaalsusele, ei olnud masinast suurt kasu, kuna see oli madalapõhjaline ning ei suutnud ületada üle 2.5 meetri laiuseid kraave. Seega ei suutnud see masin ületada ka kaevikuid, mille tarbeks ta ehitatud oli. Seejärel arendati välja teine prototüüp, mis oli edukam. Masina kuju küljelt vaadates oli rombjas ning teda hakati nimetama Suureks Willieks (Big Willie). Kuna katsetused osutusid edukaks, tellis armee neid sõjamasinaid lausa sada tükki. Peale mõningasi ümberehitusi sai ta nimeks Mark I ning neid hakati tootma kahes variandis Isane (Male) ja Emane (Female)

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
76 allalaadimist
10 näidet arhitektuurist Eestis
60
pdf

10 näidet arhitektuurist Eestis

Kuramaa hertsogilossid Miitavis (Jelgavas) ja Rundales praeguse Läti aladel. Hoone kahe akna laiuseid külgrisaliite kaunistavad lamedad kolmnurkfrontoonid, kolme akna laiust keskrisaliiti aga 24 Ahja mõisa peahoone esifassaad. Foto: Veljo Ranniku 1971

Arhitektuur → Arhitektuuri ajalugu
32 allalaadimist
Side teooria
24
docx

Side teooria

Sõltuvalt teenusest ,kas see toimub reaalajas voi Meetod kuidas on voimalik helistada tavatelefonilt mitte on (analoogtelefonilt) mobiiltelefonile. olulised erinevad parameetrid (delay ,jtter ,bit MSC ja PSTN on kokku ühendatud. rate). NMT-GSM Naiteks kone ja videokone puhul on uhenduse NMT kasutab FDMA (sageduspoordust) 25kHz suhtes noudmised laiuseid kanaleid ja modulatsioon FSK ,seevastu GSM kasutab TDMA TDMA puhul on oluline ka signaali ajastamine ,et (aegpoordust) oige kliendi 200kHz kanaleid ja PSK modulatsiooni. Voib andmed jouaksid temale moeldud (reserveeritud) arvata ,et kuna GSM ajapiludesse. kasutab TDMA poordusviisi ja laiemaid kanaleid Koige efektiivsem on olla tugijaamale lahedal.

Informaatika → Side
242 allalaadimist
Eesti loodusgeograafia konspekt
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

tõttu, äkki lang kaob ära ja veed jõuavad ühte kaussi, millest väljavool on suhteliselt kitsas. Halliste jõgi ei jõua kõike vett ära kanda ja on väikesed kõrgusvahed. · Kuresoo rabanõlva on 8 m kõrge ­ Euroopa kõrgeim rabanõlv Metsepole madalik · Eristab vaid Ivar Arold · Lainjad moreentasandikust, mida liigestavad voorjad künnised ja madalad jõeorud (Ura, Reiu ülemjooks) · Piklikud 4-5 km laiuseid kulutusnõod on soodealad o Sookuninga LKA, tuntuim on Nigula raba o Peaksid ­ rabasaared, mis on madalad väiksed voored, mida aegamisi raba kasvades tekivad Liivi lahe rannikumadalikud · Eristavad seda nii I. Arold kui ka A. Järvet · Sellesse arvatatkse ka Liivi lahe saared (Ruhnut on käsitletud tihti ka omaette) · Mere- ja tuuletekkeliste pinnavormide domineerimine (Läänemere eri arengujärgud)

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
112 allalaadimist
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Nurgakaitsed taluvad hästi niiskust, kaitstes ka kaubaalusel oleva kauba vertikaal- ja horisontaal- nurkasid löökide ja muljumiste eest. Nurgakaitseid valmistatakse eri mõõtudes ja suurustes. Kõige rohkem kasutatakse pakke- nurga laiuseid 35 mm; 40 mm; 45 mm ja 50 mm. Nurgapapi paksus võib olla vahemikus 1,00–6,00 mm. Üldjuhul valmistavad tootjad nurgakaitseid eri pikkustega vastavalt klientide vajadustele. Nurgakaitsete pikkused võivad olla vahemikus 50–6750 mm. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR

Logistika → Logistika alused
676 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun