Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad...
Vanima kindluse rajajaks peetakse vürst Kii'd. Kiievi, kui linna kujunemine algas umbes 480 aastal. Keiser Justinianus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kiievi kooseisu kuulusid: Kaupmeeste ja käsitööliste puithoonetega asundus. Vürsti kaaskondlaste kindlustatud residentsid Kindlused Vladimir Svjstoslavits Valitsus aeg 980.-1075.a Toimusid suured laienemised Võeti vastu ristiusk Kiievi-Venemaa muutus Bütsantsi liitlaseks Vladimir Svjstoslavs Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Iseloomulikud jooned Loodi suured kaubateed kaupmeeste marsruutide äärde Teede ehitus ja korrashoid polnud jõukohane Territooriumi tseneerimine Võõraste rändkaupmeeste ettenähtud peatumis paik asus alati asulast eemal
Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. EL laienemised Laienemine on protsess, mille raames riigid ühinevad ELiga. Alates ELi rajamisest 1957. aastal, on selle liikmesriikide arv kasvanud 6-lt 27-le. 3 Uute liikmete kaasamine oli kavas juba algusest peale. Liidu rajajad uskusid oma ideesse niivõrd, et jätsid ukse avatuks ka teistele liituda soovivatele Euroopa riikidele. Euroopa Liidu vastus Euroopa poliitilise maastiku muutumisele viimase viiekümne aasta jooksul on nende
Mis on NATO? Eesti NATO Ühing NATO • Loodi 4. aprill 1949 Washingtoni lepinguga • Asutajariike 12: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Itaalia, Island, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani • Hilisemad laienemised: o 1952 (Kreeka, Türgi) o 1955 (Saksamaa) o 1982 (Hispaania), NATO • Peamine eesmärk: - kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. • Alliansi kolm põhiülesannet: – Kollektiivkaitse – Kriisiohje – Koostöine julgeolek Kollektiivkaitse • Washingtoni lepingu artikkel 5 kohaselt aitavad NATO liikmesriigid
varasemate lepingutega tegemata jäetud punktide täitmist. Nagu kõikidel lepingutel oli ka Nizza lepingul omad kindlad eesmärgid, mida see kontraht pidi reguleerima ja viima parema täitmiseni. Leping käsitles peamiselt institutsioonide reformimist, et Euroopa Liit saaks pärast laienemist tõhusalt toimida ka 25 liikmesriigiga(Nizza leping). See on selles suhtes väga õige punkt, mida leping kästiles, sest varasemad laienemised olid kaasa toonud mitmeid probleeme ja erimeelsusi ning neid sooviti tulevikus vältida ning selleks pidi teatavaid muudatusi elluviima. Erinevalt eelmistest laienemistest kavatseti lähiaastatel Liitu juurde võtta korraga rohkem liikmesriike kui varem. Varasemad liitumised olid endaga kaasa toonud nii majanduslikke kui ka riikide erihuvidega seotud probleeme ning kuna plaaniti vastuvõtta just väiksemaid ja kehvemal elujärjel riike, siis tuli teatavaid muudatusi elluviia. Nizza lepingu
liikmekssaamise demokraatlikud, poliitilised ja majanduslikud tingimused. · Pärast mitut laienemist kuulub Euroopa Liitu 27 liikmesriiki. Mitu riiki on kandidaatriigid. · Iga uus liige võetakse liitu lepinguga, mille peavad kõik liikmesriigid ühehäälselt heaks kiitma. Lisaks hindab EL enne iga uut laienemist, kas ta suudab uue(d) liikmesriigi(d) endaga liita ja kas tema institutsioonid suudavad toimida nõuetekohaselt. · Järjestikused laienemised on tugevdanud demokraatiat, muutnud Euroopa turvalisemaks ja suurendanud kaubanduse ja majanduse kasvu potentsiaali. Prioriteediks majanduskasv ja tööhõive · Vastuseks globaliseerumisele kavatseb Euroopa Liit muuta Euroopa majanduse konkurentsivõimelisemaks (side, teenuste ja energeetikasektori liberaliseerimine). · Euroopa Liit toetab liikmesriikide reformikavasid, lihtsustades ,,parimate tavade" levitamist.
Inimõiguste Akti ning sõitis üle paljude liikmesriikide seadustest tegi seadused, mis puudutasid vaba liikumist EL-i sees, mis viis massilise migratsiooni paranoiani vaesematest riikidest rikkamatesse. Üha enam liikmete valitsusalasid oli kaasatud ning bürokraatia süvenes. Kuigi Maastrichti Leping oli jõustunud, oli sellel suur vastuseis ja vaevu läks läbi ainult Prantsusmaal ning põhjustas hääletuse Suurbritannias. Edasised laienemised 1995.a. ühinesid Rootsi, Austria ja Soome, 1999.a. jõustus Amsterdami Leping tuues EL pädevusse tööhõive, töö- ja elutingimused ja teised sotsiaalsed ja legaalsed teemad. Selleks ajaks oli Euroopa silmitsi suurte muutustega, mida tõi kaasa Nõukogude all olnud Ida kokkuvarisemine ja majanduslikult nõrkade, kuid uute demokraatlike Idabloki riikide teke. 2001.a. Nizza leping püüdis seda ette valmistada, mitmed riigid saavutasid erilepingud, kus nad esialgu ühinesid osaga
Selle aja jooksul Venemaa kujunes võimsa armee ja laevastikuga euroopa impeeriumiks ja ta laiendas oma võimu läänemerest mustma mereni. Tegelike romanovite dünastia lõppes elizabethi surmaga, andes ära saksamaalt saadud alad. Romanovite III periood 19 saj. Viimasel perioodil olid valitsejateks Pavel I (1796-1801), Aleksander I (1801-1825), Nikolai I (1825-1855), Aleksander II (1855-1881) ja Alexander III (1881-1894). Võidud napoleoni sõjas ja laienemised aasiasse tegid venemaast maailma ühe võimsaima riigi. Kuid Venemaa sisemine areng oli veel lääneriikidest nõrgem, vaatamata oma kiire majanduskasvule ja pärisorjusest vabastamisele. 17 SAJANDI REFORMID JA KODUSÕJAD Suurim talupoegade ülestõus 17 saj. Suurim talupoegade ülestõus 17. sajandil puhkes Euroopas 1667 aastal. Ülestõusjad kasakad seisid vastu riigi tsentraliseerimisele. Rahutusteks liitusid pärisorjad jaüürileandjad
valik; samal põhjusel ülemineku taimsed toidud segatud viis soolte tähtaja lühendamine. Rakenduse relvarahu aidanud end kaitsta külma ja loomad. Sõna on kõige olulisem vahend inimeste, vanemate põlvkondade järgnes kogemuste edasiandmisel ja kasvatusest. Looduslik valik on järk-järgult kaotanud selle tähtsust inimühiskonna arengut. Tootmise riistu ja riistad, clenorazdelnaâ kõne ja zestid, miimika edendada aju ja meeleorganite tööprotsessi. Laienemised elavdasid tööjõu ja kõne parandamine. Kui morfoloogiliste ja füsioloogiliste omaduste ülekandumine pärilik, võime ühistöö, mõtlesin ja kõne kunagi sooritanud pärandi vastu nüüd. Nende eriomaduste ajalooliselt kujunenud ning arenenud sotsiaalsed tegurid ja arendades iga inimese individuaalsetele arengu protsess ühiskonnas läbi kasvatuse ja hariduse mõju all. Niisiis, draiverid ning anthropogenesis olid bioloogilised tegurid (geneetiline
(2) Algselt majanduskoostööst tekkis välja kriminaal jne koostöö. (3) Üha rohkem valdkondasid otsustatakse riigi tasandil (iga üksik riik ei saa öelda ei). (4) EL parlamendi rolli kasvamine;Lissaboni lepinguga parlament saivõrdseks nõukoguga; 1987 EL sai pädevuse; üha suurem osa otsuseid kvalifitseeritud häälte enamusega (KHE) otsustatakse EL tasandil. j. Laienemised 2. Institutsioonid a. Komisjon b. Nõukogu c. Euroopa Parlament d. Euroopa Liidu Kohus 3. Pädevus a. Piiratud pädevus, tuletatud pädevus Piiratud pädevus. EÜ/EL ei saa ise oma pädevust kindlaks määrata, vaid toimib talle antud volituste raames (puudub pädevuse pädevus). Tuletatud pädevus
) Uuendused (Euroopa Parlament- esimesed valimised 1979, Euroopa Ülemnõukogu: veel mitte institutsioon, aga sisu algus). Liikmed 9: PRN, L-Sksm, Benelux, SRB, Iirimaa, Taani, Itaalia, Belgia, Madalmaad. Mujal Euroopas: Idablokk (rahutused, 1956 ja 1968. Balkani probleemid, eurooap integ ei osale). Püreneed (Hispaania Portugal diktatuurid, demokraatia 1970ndal. riigi vaesed ja nigelad). Kreeka (dikatatuur 1970nd. vaene ja nigel). Laienemised ja lahkumised: Laienemised: Kreeka 1981 ja Hispaania-Portugal 1986. (Diktatuuride alt vabanenud. Kiiresti liitu, et demokraatia püsiks! Pole valmis? (Mitterand). Sisuliselt ei olnudki valmis.) 1985 -Gröönimaa lahkub: (Taani territoorium, teatud autonoomia. Otsustab referendumiga lahkuda. Mitmed liikmesriikide territooriumid ei kuulu ühine üldse.) Avaldused väljaspoolt: Maroko ja Türgi 1987. Maroko ei pole Euroopas. Türgi jah on Euroopas, tegeleme hiljem.
Euroopa Liit Referaat Autor:Cristian Villem Juhendaja:Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord 1.1 Ajalugu………………………………………………………………………………… ……………….3 1.2 Üldinfo………………………………………………………………………………… ……………….3-4 2 Laienemised 2.1 1958- 1973……………………………………………………………………………………… …….4 2.2 1873- 1993……………………………………………………………………………………… ……4-5 2.3 1993- ……………………………………………………………………………………………… …….5-6 2.4 Laienemisprotsess…………………………………………………………………
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Lk. 96-100 Demokraatia kui piiratud valitsemine · Konstitutsionalism. USA · Piirangud. Sisulised protseduurilised · Võimude lahusus. Presidentalism · Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. · President nii riigipea kui valitsusjuht. · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Valitsuse pikk eluiga. · Vastastikune tegevuse pärssimine. Poolpresidentalism · Prantsusmaa, Venemaa, Leedu. Prantsusmaa · Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. · Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. Parlamentarism · Eesti, Saksamaa, Suurbritannia. · Parlamendi ülimuslikkus. · Riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. · Valitsus moodustud valimistulemuste põhjal. · Tihe seos seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel. Eesti Seadusandliku võimu ülesehitus ...
korraldatakse iga viie aasta järel.1980-ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Euroopa Liit tervitas võimalust aidata kaasa Euroopa stabiliseerimisele ning lubada ka nendel uutel demokraatlikel riikidel saada kasu Euroopa lõimimisest. Ühinemisläbirääkimised kandidaatriikidega algasid 1997. aasta detsembris. Euroopa Liidu laienemine 25 liikmesriigini toimus 1. mail 2004. aastal, kui liiduga ühines kümme kandidaati kaheteistkümnest Euroopa Liidu laienemised EL koosnes algselt kuuest riigist: Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad. Alates 1973. aastast ühinesid enamik muudest Lääne-Euroopa riikidest. Uute liikmete kaasamine oli kavas juba algusest peale. Liidu rajajad uskusid oma ideesse niivõrd, et jätsid ukse avatuks ka teistele liituda soovivatele Euroopa riikidele. Euroopa Liidu lepingus märgitakse, et iga Euroopa riik võib taotleda liiduga ühinemist, kui asjaomane riik jagab ELi
Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord Sisukord........................................................................................ .......................2 Sissejuhatus.................................................................................. .......................3 Euroopa Liidu ajalugu.......................................................................................... 4 EL laienemised.................................................................................. ...................5 EL kaart............................................................................................. ...................6 EL Nõukogu........................................................................................ ..................7 Euroopa Parlament..................................................................................... .........8 Euroopa Keskpank...................
kaitseküsimustes. 1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. Euroopa Liidu laienemised 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia,Saksamaa LV ja Prantsusmaa. Koos Prantsusmaaga kuuluvad Euroopa Liitu ka tema meretagused departemangud Réunion,Martinique, Guadeloupe ning Prantsuse Guajaana. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigidSuurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜgaGröönimaa
Iirimaa: Vaene ja õnnetu riik, Ühines, sest britid ühinesid Taani: Ühines ka brittide pärast Norra: Põhjus sama, mis teistel, Referendumi vastus ei Probleem: Araabia-Iisraeli sõda 1973, Bretton-Woodsi kokku kukkumine, Brittidele ei meeldi midagi Majanduskasv: Saadi üle majanduskriisist, Brittide ühinemine peamine mootor Uuendused: Euroopa Parlament: esimesed valimised 1979, Euroopa Ülemkogu: veel mitte institutsioon, aga sisu algus Järgmised Laienemised 70-80 ja elu pärast Kreeka 1981 ja Hispaania-Portugal 1986: Diktatuuride alt vabanenud, Kiiresti liitu, et demokraatia püsiks!, Pole valmis!! (Mitterand), Sisuliselt ei olnudki valmis 1985 Gröönimaa lahkub: Taani territoorium, teatud autonoomia, Otsustab referendumiga lahkuda, Mitmed liikmesriikide territooriumid ei kuulu ühine üldse Avaldused väljaspoolt: Maroko ja Türgi 1987, Maroko ei pole Euroopas, Türgi jah on Euroopas, tegeleme hiljem Ühise Euroopa AKT
nimelise grupi poolt. (Gerring 2010) High Sierra valmistatud ECMA - 119 esitati lõpuks kiireks ülevaatamiseks ISO’le, kus see aktsepteeriti nimega ISO 9660:1988 (ISO 9660 2010). Kõige hilisem uuendus on ISO 9660:1999. See täiendas varasemat standarti kitsenduste rakendamisel. Uuel versioonil laiendati pikkust 207 sümbolini, eemaldati kaheksa tasemeline maksimaalne juhendamise limiit ning eemaldati ka koma spetsiaalne tähendus failinimedes. (ISO 9660 2010) On toimunud ka üldised laienemised limiitide tõttu. Rock Ridge toetab POSIX loa säilitamist ja pikemat ASCII-koodidega nimesid, Joliet toetab nimesid, mis on varutud Unicode’is, mis lubab kasutada peaaegu kõiki olemasolevaid sümboleid. Laienemiste tõttu on loodud ka ISO 13490, kus on palju rohkem võimalusi, kui ISO 9660 failisüsteemis. (ISO 9660 2010) ISO fail on loodud CD ja DVD plaatidelt info salvestamiseks. Selle faili eeliseks on see, et ta loob identse koopia plaadil olevast failist
ujuk üles kuni tekkiv rõhulang tasakaalustab ujuki kaalu. Joonis 3.8 Rotameeter 3.4.3 Hõõrdetakistus ja kohttakistus Nagu sai varem mainitud, Bernoulli võrrand reaalvedelikude jaoks sisaldab survekadu (rõhukadu), mis on tingitud hõõrdetakistuskadudest (fluidumi sisehõõrdumine, energiakadu keeriste tekkimisel turbulentsel voolamisel, ning hõõrdumine vastu torude seina) ja kohttakistuskadudest (torude ahenemised ja laienemised, kääned, kraanid, ventiilid, jms.). Järgnevalt vaatleme neid põhjalikumalt. 3.4.3.1 Hõõrdetakistus Hõõrdetakistus fluidumi voolamisel sõltub nii selle iseloomust kui ka voolamise kiirusest, toru pikkusest ja läbimõõdust. Juhul, kui tegemist on laminaarse voolamisega, hõõrdetakistuse põhjuseks on fluidumi sisehõõrdumine ehk viskoossus. Fluidum liigub paralleelsete kihtidena, ning kiiruste jaotus toru ristlõikes on paraboolne (joonis 3.9). Joonis 3
· väike- ja keskettevõtetest koosnevas VKE sektoris. sünd VKE sektoris toimuvad pidevad sisenemised ja väljumised ning laienemised ja kokkutõmbumised, mis annavad VKE sektorile aeg sisemise uuenemisvõime ja dünaamilisuse. Näitlik organisatsiooni (ettevõtte) elutsükkel Eelkirjeldatud fenomenide sisu (ja seega ka väikeettevõtluse olemust)
selgita EL riikideülest (supranational) olemust. Sõjajärgne ühistöövaimustus ja üksikud lepped (söe-, terase-, ja tuumaenergiaühendus) Rooma lepingu aeglane rakendumine u 1960-1990: vabakaubandus, ühine tolliruum, ühised majanduspoliitikad, lõpuks ühine majandusruum Uued ambitsioonid ja valdkonnad: 1987 Ühtse Euroopa Akt ja järgnenud lepingud. Euroopa Ühend- riikide idee ja kõhklused liikmesriikides (ÜK, Taani) Laienemised: 1973 EFTA, 1981-5 Kreeka ja Pürenee endised diktatuurid, 1995 endine Lääne-Ida puhverala (Põhjamaad ja Austria), 2004 Kesk- ja Ida-Euroopa Valitsustevaheline koostöö vs liitriik või tsentraliseeritud riik vs Kodanike Euroopa 1 Tutvusta EL põhiinstitutsioone ja nende osa EL otsustusprotsessis. Euroopa Ülemkogu ja Ministrite Nõukogu Euroopa Komisjon President; välis- ja julgeolekupoliitika volinik Euroopa Parlament Euroopa Kohus Esimese astme kohus
Euroopa ühinemine n Sõjajärgne ühistöövaimustus ja üksikud lepped (söe-, terase-, ja tuumaenergiaühendus) n Rooma lepingu aeglane rakendumine u 1960-1990: vabakaubandus, ühine tolliruum, ühised majanduspoliitikad, lõpuks ühine majandusruum n Uued ambitsioonid ja valdkonnad: 1987 Ühtse Euroopa Akt ja järgnenud lepingud. Euroopa Ühend-riikide idee ja kõhklused liikmesriikides (ÜK, Taani) n Laienemised: 1973 EFTA, 1981-85 Kreeka ja Pürenee endised diktatuurid, 1995 endine Lääne-Ida puhverala (Põhjamaad ja Austria), 2004 Kesk- ja Ida-Euroopa n Valitsustevaheline koostöö vs liitriik või tsentraliseeritud riik vs Kodanike Euroopa Euroopa Liidu põhimärksõnad ® Riikidevahelised aluslepingud: Rooma, Maastrichti, Amsterdami, Nizza ® Euroopa Liidu põhiseadusleping, reformileping
Euroopa Komisjon jälgib ka võrdlusnäitajatega seotud tingimustele vastavust ja kandidaatriigi edusamme ELi õigusaktide kohaldamisel ja asjaomaste kohustuste täitmisel. Kui läbirääkimised kõigi peatükkide üle on lõppenud mõlemaid pooli rahuldavalt, lisatakse üksikasjalikud tingimused ühinemislepingu eelnõusse, kus on esitatud kõik üleminekumeetmed ja tähtajad, finantskorralduste üksikasjad ja kaitseklauslid. B.Varasemad laienemised Kuue asutajaliikmega ühinesid: 1973. aastal Taani, Iiri Vabariik ja Ühendkuningriik; 1981. aastal Kreeka; 1986. aastal Hispaania ja Portugal; 1995. aastal Austria, Soome ja Rootsi. C.Viies laienemine ELi viies laienemine on olnud Euroopa Parlamendi arvates ainulaadne, enneolematu poliitilise ja ajaloolise mõõtmega ülesanne, mis annab võimaluse kontinendi edasiseks rahumeelseks integratsiooniks. Euroopa Parlament on asunud seisukohale, et kõikidel taotlejariikidel on
inimest ning Malta saadik 67 333 inimest. Raportis kasutati seejuures Euroopa Statistikaameti andmeid liikmesriikide elanike arvu kohta. Parlamendiliikmed tegid aga ka ettepaneku uurida võimalust kasutada nendes arvutustes elanike arvu asemel Euroopa kodanike arvu antud liikmesriigis. Raport pakub välja, et kehtestatava süsteemi võiks aastatel 2014-2019 ümber vaadata. Raportis on kirjas, et hetkelist jaotust ei tohiks mõjutada tulevikus aset leidvad ELi laienemised. Sel juhul suureneks saadikukohtade arv ajutiselt. Liikmesriik Kohad kuni 2009. aastani Nizza lepingu alusel EP ettepanek 20092014 20092014 Saksamaa 99 99 96 Prantsusmaa 78 72 74
Malta saadik 67 333 inimest. Raportis kasutati seejuures Euroopa Statistikaameti andmeid liikmesriikide elanike arvu kohta. Parlamendiliikmed tegid aga ka ettepaneku uurida võimalust kasutada nendes arvutustes elanike arvu asemel Euroopa kodanike arvu antud liikmesriigis. Raport pakub välja, et kehtestatava süsteemi võiks aastatel 2014-2019 ümber vaadata. Raportis on kirjas, et hetkelist jaotust ei tohiks mõjutada tulevikus aset leidvad ELi laienemised. Sel juhul suureneks saadikukohtade arv ajutiselt. Liikmesriik Kohad kuni 2009. aastani Nizza lepingu alusel EP ettepanek 20092014 20092014 Saksamaa 99 99 96 Prantsusmaa 78 72 74
annaabi.ee 
