Lauri Jürisoo lausus: „See romaan („Rehepapp”) on minu jaoks nagu Eesti "Švejk": kahtlemata värvikas ja naljakas, aga väsitav läbi lugeda. Puudub tugev keskne lugu, mis pakuks motivatsiooni neid vaimukusi aina edasi lugeda, kuni lõpuni välja. Ma lugesin küll, aga siiski. "Novembri" stsenarist-režissöör Rainer Sarner on valinud sama lähenemise või ülesehituse ja ma väidan, et see töötab tulemuse kahjuks. Raamatu puhul on selline killustatus või laialivalguvus üsna okei, sest see on suhteliselt lühike ja on tavaline, et raamatuid tingimata ühe hooga ei läbita. Ligi kahetunnises filmis mõjub see aga teatud mõttes halvavalt.” Olen samuti nõus Lauri arvamusega. Tugev keskne lugu puudub, arvan samuti, et raamatu puhul on see rohkem aktsepteeritav, kuna raamatuid ei loeta tingimata ühe hooga. Filmi puhul mõjub see nii, et film muutub venivaks ja igavaks. Arvestades ka seda, et film ise kestab ligi 2 tundi. Tulemuseks
enesekeskne ja ropp, mis pakub rikkalikult ainest vaimukateks lookeste esitamiseks. Kriitikaks sõnas Jürisoo: „Raamatul puudub tugev keskne lugu, mis pakuks motivatsiooni neid vaimukusi aina edasi lugeda, kuni lõpuni välja. "Novembri" stsenarist - režissöör Rainer Sarnet on valinud sama lähenemise või ülesehituse ja ma väidan, et see töötab tulemuse kahjuks. Raamatu puhul on selline killustatus või laialivalguvus üsna okei, sest see on suhteliselt lühike ja on tavaline, et raamatuid tingimata ühe hooga ei läbita. Ligi kahetunnises filmis mõjub see aga teatud mõttes halvavalt.“ Kahjuks pean nõustuma Jürisoo sõnadega, et film nii-öelda lagunes laiali ning oli liiga pikk. „Pildiliselt on "November" tõesti hämmastav ja ebamaine, nagu võid veenduda teksti lõppu lisatud reklaamklipi abil. Igav mul ei hakanud ja visuaalselt on kõik väga mõjuv, aga... juba päris alguses hakkas
stiilis jutte lõpetamata jäänud romaanidele, mille avaldamisele ta ka ise vastu oli. Kirjanduslooliselt on Kafka positsioon erandlik. Oma tunnus- joontelt võiks tema loomingut seostada kirjandusliku eksistentsia- lismiga kuid see tekkis liikumisena alles tunduvalt peale Kafka surma, ning oli hoopis ise temast mõjustatud. Samal põhjusel on Kafka puhul raske rääkida «maagilisest realismist», lisaks teeb sellise määratluse laialivalguvus selle kasutamise mõttekuse peh- melt öelda küsitavaks. Õigusega on märgitud sümboli ja allegoo- ria suurt osatähtsust tema loomingus peaaegu kõik Kafka poolt kirjapandu on mõistetav nii otseses kui ka sümboolses, allegoo- rilises tähenduses. Nt võib nii «Protsessi», «Metamorfoosi» kui ka peaaegu kõiki ülejäänud Kafka teoseid üldistavalt tõlgendada kui inimeksistentsi väljapääsmatuse sümboleid. Inimeksistentsi
- 70. Aastatel) ja mille lõppu pole paljude teoreetikute arvates ette näha. Postmodernism kui postmodernistlik kirjandus, kunst jne- kirjandusvoolu nimetus( nagu ka näiteks romantism, ekspressionism), termin, mis osutab teostele, millel on postmodernistlikud tunnused. Kuigi nende tunnuste suhtes valitsevad märgatavad erimeelsused, on siiski mõned esileküündivamad mõisted, mida on alatai postmodernismiga seostatud. Siin on esitatud olulisemad neist: 1.eklektiivsus 2.laialivalguvus 3.marginaalsus 4.subkultuursus 5.kõik on lubatud 6.intertekstuaalsus 7.globaliseerumine(e ülemaailmastumine) 8.urbanism 9.dehumaniseerumine 10.tehnoloogilises 11.eurotism 12.eksperimentaalsus 13.kontseptuaalsus 14.fiktiivsus 15.nihilism(kõige eitamine) 16.hullumeelsus 17.absurd Postmodernismi tunnused Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction)
ja põikumised jooteõmbluses. Õmbluse väike tugevus tekib peamiselt kahel põhjusel: joodise halval märgamisel ja halval lõtku langemisel. Metallipindade halb märgavus joodisega tekib jootetsooni puuduliku puhastamise tõttu, samuti aga ka räbusti nõrgast aktiivsusest ja ebapiisavast kogusest ning joodetava pinna ebapiisavast kuumutamisest. Halval märgamisel ei saa tugevat õmblust kuna joodis võtab kera kuju ja ei valgu laiali. Joodise halb laialivalguvus detailide pindade vahelisse lõtku toimub kas liiga väikese või liiga suure lõtku tõttu, samuti ka põikumise tõttu ühenduses. Sel juhul ei täitu lõtk joodisega täielikult ja jooteõmblus jääb nõrgaks. Joodise ja liidetavate servade vahelise üleminekuümarduse puudumine tekib joodise mittepiisava koguse ja liiga kõrge temperatuuri tõttu, samuti ka jootekoha liiga pikaajalise kuumutuse tõttu. Ümarduse puudumine vähendab ühenduse tugevust.
Võib tekkida isikusehäirete korral (histriooniliste häirete korral jäljendab kedagi). Raviks kasutatakase trankvilisaatoreid, füsioteraapia, psühhoteraapia. Akineetiline mutism ei suuda liigutada, ega rääkida. mõistete häired mõtlemise seoslikkuse häired: targutamine, e. resoneersus. Inimene hakkab ühe asja üle targutama. Sisaldab filosoofilisi elemente. Katkendlikkus üksikute sõnade või silpide kordamine. mõtlemise sihipärasuse häired. Langus: laialivalguvus. (dementse inimese jutt, räägib kord ühest asjast, kord teisest enda initsiatiivist tingitud, hüppab minevikust olevikku ja vastupidi). Üksikasjalikkus: sihipärasus olemas, kuid takerdub üksikutel detailidel. Sihitu: kaootiline, krodab üht sõna, teist, puudub igasugune loogiline seos. SISULISED e. KVALITATIIVSED HÄIRED sundmõtted mõte mis pidevalt kordub, kuid mille suhtes on kriitika olemas; sundhirm, e. foobia haiguslik kartus, korduv
seos *sümbolistlik mõtlemine *paraloogiline mõtlemine *resoneerne mõtlemine - õõnes, tühi mõttetegevus *autistlik mõtlemine (autistic thinking) - mõtlemine, mis on suunatud sisemaailma elamustele *dereistlik mõtlemine (dereism) - loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus 4) mõtlemise sihipärasuse häired: *patoloogiline üksikasjalikkus (circumstantiality) - mõtlemine on muutunud tarbetult detailseks *laialivalguvus - mõttekäik kaldub pidevalt sujuvalt kõrvale ebaoluliste teemade juurde *stereotüüpsus: ühetaoliste sõnade ja fraaside tarbetu kordumine mõtlemises; mõtlemise stereotüüpsus võib avalduda ka korduvate ja mõttetute sümbolitena kirjades, joonistustes ja mujal - verbigeratsioon (verbigeration) - teatud sõnade, fraaside mõttetu kordamine; - perseveratsioon (perseveration) - üldiselt edasiliikuvasse mõttekäiku lükkuvad
Süsteem on tervik, mis koosneb osadest, mis on omavahel seotud. · Eksternalism välised tegurid. Eurointegratsiooni mõjutavad Euroopa välised teooriad. · Vastastikuse sõltuvuse teooria J. Nye(70.ndate teooria) rõhutas, et Eurointegratsioon sõltub globaalsetest protsessidest. 15 Külmasõja järgsed teooriad: · Postmodernism laialivalguvus, hägusus · Institutsionalism Euroopaintegratsioonis on olulised institutsioonid. · Neoliberalism rõhutab riigikesksust, rõhk poliitilised elul. · Konföderalism lõdvemad sidemed · Reziimi teooria rahvusvaheline resiim, reeglid !! Rahvusvahelise organisatsiooni tunnused: · Vahend, suhtlemiskanal rahvusvahelisel areenil, mille abil saavad riigid suhelda · Vähemalt 3 liiget · Loodud mingi lepinguga · Põhikiri
Õmbluse väike tugevus tekib peamiselt kahel põhjusel: joodise halval märgamisel ja halval lõtku langemisel. Metallipindade halb märgavus joodisega tekib jootetsooni puuduliku puhastamise tõttu, samuti aga ka räbusti nõrgast aktiivsusest ja ebapiisavast kogusest ning joodetava pinna ebapiisavast kuumutamisest. Halval märgamisel ei saa tugevat õmblust kuna joodis võtab kera kuju ja ei valgu laiali. Joodise halb laialivalguvus detailide pindade vahelisse lõtku toimub kas liiga väikese või liiga suure lõtku tõttu, samuti ka põikumise tõttu ühenduses. Sel juhul ei täitu lõtk joodisega täielikult ja jooteõmblus jääb nõrgaks. Joodise ja liidetavate servade vahelise üleminekuümarduse puudumine tekib joodise mittepiisava koguse ja liiga kõrge temperatuuri tõttu, samuti ka jootekoha liiga pikaajalise kuumutuse tõttu. Ümarduse puudumine vähendab ühenduse tugevust.
Õmbluse väike tugevus tekib peamiselt kahel põhjusel: joodise halval märgamisel ja halval lõtku langemisel. Metallipindade halb märgavus joodisega tekib jootetsooni puuduliku puhastamise tõttu, samuti aga ka räbusti nõrgast aktiivsusest ja ebapiisavast kogusest ning joodetava pinna ebapiisavast kuumutamisest. Halval märgamisel ei saa tugevat õmblust kuna joodis võtab kera kuju ja ei valgu laiali. Joodise halb laialivalguvus detailide pindade vahelisse lõtku toimub kas liiga väikese või liiga suure lõtku tõttu, samuti ka põikumise tõttu ühenduses. Sel juhul ei täitu lõtk joodisega täielikult ja jooteõmblus jääb nõrgaks. Joodise ja liidetavate servade vahelise üleminekuümarduse puudumine tekib joodise mittepiisava koguse ja liiga kõrge temperatuuri tõttu, samuti ka jootekoha liiga pikaajalise kuumutuse tõttu. Ümarduse puudumine vähendab ühenduse tugevust.
komöödia. Samuti muudeti vastavalt enda rahva maitsele lavateoseid, laval hakati erinevalt Kreekast näitama vägivalda ning kasutama retoorilist ülespuhutud kõne. 41. Nimetage postmodernismi võimalikke ühtseid jooni. Elektilisus – vaadete, stiilide ühendamine. Modernistlikud voolud (näiteks sümbolism, impressionism, sürrealism jne) tegelesid kunstilis-tunnetuslike piiride avardamisega, avastasid uusi väljendusvahendeid. Laialivalguvus – kuna postmodernistliku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. Marginaalsus – alternatiivsust, sest kui kõik on laiali valgunud, siis on suurem osa sellest ka marginaalne, kõrvaline, ääreala. Marginaalset ehk tsentrist väljunud kultuuri on postmodernismis alati rohkem kui peavoolukultuuri.
Borromini. L. Bernini Püha Peetri kirikule andis lõpliku lihvi, kujundas väljaku, muutis hoone kavandit, teostas sisekujunduse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad sulavad tervikuks. Basiilika tuli uuesti, avara ja valge pealööviga. Külglöövidest moodustus rida kabeleid. Kuppel altaripoolses otsas. Skulptuur Hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevaid inimesi, otsitud poosides kujutati ilma riieteta või lehvivates rüüdes. Laialivalguvus, ebatavalised zestid, skulptuuri piirid sopilised. Jutustav ülesanne puudub. Purskkaevud, mälestusmärgid, trepistikud, antiikaines. Bernini tööd: Püha Theresa ekstaas Apollon ja Daphne Maalikunst Sujuvad värviüleminekud, soojad, küpsed toonid. Teravaid piirjooni pole. Kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Palju on ägedaid liigutusi, ebatavalisi poose. Inimesed vormikad ning jõulised. Tunnete ja kirgede ülepaisutus. Võitlus-ja röövimisteemad. 17. saj
Arvab et tal on jumalik alge, tema peab maailma mõjutama. - Resoneerne mõtlemine – õõnes, tühi mõttetegevus. Filosofeerimine – järeldused tulevad aga ei põhine - Autistlik mõtlemine – mõtlemine mis on suunatud oma sisemaailmale - Dereistlik mõtlemine – loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus. Mõtlemise sihipärasuse häired - Patoloogiline üksikasjalikkus – mõtted väga detailsed (epilepsia) - Laialivalguvus – hakkab ühest rääkima ja ei jõua lõpuni, mitu lugu vahepeal. Mania patsiendid. - Stereotüüpsus – ühesõnaline sõnade tarbetu kordamine - Verbigeratsioon – teatud sõnade, fraaside mõttetu kordamine Mõtlemise sisulised häired 1) Sund- e. obsessiivne mõte – teadvuses vastu tahtmist korduv mitteadekvaatne mõte mille ekslikkusest või tarbetusest ta ise ka aru saab. (Isa nägi lauanuga ja kohe tekkis pilt kuidas 2 aastasele pojale selle selga lööb)
keskseid mõisteid ja nende seletusi ning vajadusel sõnaseletusi. Uurimistöö tausta kirjeldamisel tuleb toetuda kirjandusele, viidates uurimistulemustele ja varasematele seisukohtadele ning viidata kirjandusallikatele. Uurimisprobleem on sellise olukorra või situatsiooni kirjeldus, mis tuleneb praktikast ja vajab lahendamist, arendamist või muutmist. Probleemi sõnastusel on oluline selle täpsus ja selgus. Ebamääraselt esitatud probleemist saab sageli alguse teema laialivalguvus ja teemast möödakirjutamine. Töö eesmärk näitab, milleni soovitakse jõuda probleemi lahendamisel. Sõltuvalt eesmärgist määratakse kindlaks konkreetsemad ülesanded või küsimused, kuna nende lahendus peab moodustama töö põhiosa peatükkide sisu. Ülesanded või küsimused tuleb koostada loeteluna. Kesksete mõistete seletused kirjeldavad mõistete tähendusi ja nende omavahelisi seoseid. See
teravus, paradoksaalsus; sügav pilk ellu ja selle terava pildi reljeefide laiaks hõõrumine, ilusa leidmine ja relatiivse väärtuse näitamisega sellesama ilusa väikeseks tegemine; inetu avastamine ja selle õigustamiseks põhjuste otsimisega sellesama inetuse kõrgemaks tõstmine. Pingsat tõetahet kroonib lõpuks saalomonliku tühja töö pessimism, mida leevendab aga huumor. Niisuguses olukorras on teose ehituses laialivalguvus ning vähene vormikindlus paratamatu. Kunstliku võtte tarvitamist, mis efektselt tõstaks millegi ilmekaks, sellega tõestades midagi, tugevasti pooldades midagi, on peaaegu lootusetu oodata. Samal ajal oleks kunstliku võtte järele tarvidust, mis autori mõtete tulva rohkem keskendaks või mis tõstaks pinevust. . H. Tammsaare esimestes pikemais jutustustes ,,Rahaauk" (1907) ja ,,Uurimisel" (1907) oleks olnud kunstliku võtte rakendamiseks soodsat pinda. Kuigi jutustuses ,,Uurimisel"
Kirik võib rohkem kanda barokki kui palee. Lähtuvad tsentraalsest printsiibist üks suur kuppel, mille ümber võivad paikneda väiksemad kuplid. Sulatatakse kokku kõik võimalik. Loobutakse löövidest. Kirju arsenal, millega kaunistati ja uuristati seinu (itaalias nt. värviline marmor). Ansamblilisus, meeletud perspektiivmaalingud. Kunstnikud MAEDERNA, BERNINI Skulptuur tugevad, kirglikud, otsitud poosides inimesed lehvivates riietes v. alasti. Ülekuhjatus, laialivalguvus. Kuid võib leida ka palju pehmet, sujuvat, ümarat. Skulp. kuulus lahutamatult kokku arhitektuuriga nagu sukk ja saabas v. sokk ja saabas. Skulp. olid dekoratiivsed lisandid, mida paigutati parkidesse, purskkaevude juurde, treppidele, igasse põõsasse kui sai, neid topiti absoluutselt igale poole. Hispaanias olid väga au sees puuskulptuurid. Kunstnik jälle BERNINI Maal soojad küpsed toonid, sujuvad värviüleminekud, valguse-varju kujutamine, heledad-tumedad
arusaadav, täielikult desorganiseeritud mõtlemine; sõnadel puudub igasugune loogiline seos 3) sümbolistlik mõtlemine 4) resoneerne mõtlemine õõnes, sisutu mõttetegevus 5)autistlik mõtlemine mõtlemine, mis on suunatud sisemaailma elamustele 6) dereistlik mõtlemine loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus. Sihipärasuse häired: 1) patoloogiline üksikasjalikkus mõtlemine on muutunud tarbetult detailseks 2) laialivalguvus mõttekäik kaldub pidevalt sujuvalt kõrvale ebaoluliste teemade juurde 3) stereotüüpsus ühetaoliste sõnade ja fraaside tarbetu kordumine mõtlemises; mõtlemise stereotüüpsus võib avalduda ka korduvate ja mõttetute sümbolitena kirjades, joonistustes ja mujal. * verbigeratsioon teatud sõnade, fraaside mõttetu kordamine; *perseveratsioon üldiselt edasiliikuvasse
(diplomitöös) lühiülevaadet metoodikast; keskseid mõisteid ja vajadusel sõnaseletusi. Uurimisprobleem on sellise olukorra või situatsiooni kirjeldus, mis tuleneb praktikast ja vajab lahendamist, arendamist või muutmist. Uurimisprobleemi kirjeldamisel tuleb toetuda ka kirjandusele, viidates uurimistulemustele ja varasematele seisukohtadele. Probleemi sõnastusel on oluline selle täpsus ja selgus. Ebamääraselt esitatud probleemist saab sageli alguse teema laialivalguvus ja teemast möödakirjutamine. 23 Töö eesmärk näitab, milleni soovitakse jõuda probleemi lahendamisel. Sõltuvalt eesmärgist määratakse kindlaks konkreetsemad ülesanded või küsimused, kuna nende lahendus peab moodustama töö põhiosa peatükkide sisu. Kesksete mõistete seletused kirjeldavad mõistete tähendusi ja nende omavahelisi seoseid.
Kaovad tabuteemad nt. küüdistamisest kirjutatakse esmakordselt. Postmodernism võtab kasutusele sisemonoloogi. Muudatuste aeg hakkas Eestis 1986, tulevad ka punkluuletajad, nt Tõnu Trubetsky. Kasutatakse palju pseudonüüme, palju on performance’id, happening’e, tabusõnad kaovad. Kirjandikud pole enam kutselised (nt Kross, Õnnepalu, Ene Mihkelson). Pagulaskirjandus jõuab Eestisse. Luuakse palju uusi kirjastusi: enne oli 4-5 kirjastust, 1995-ks aastaks juba 450. PM iseloomustavad nt. Laialivalguvus. Kuna PM-liku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. (nt „Sügisball”). Subkultuursus. Kõik on lubatud. See on üks PM-i olulisemaid jooni. PM julgustab kunstnikku tabusid ületama ja murdma. PM-i võib vaadelda kui liikumist seisundi poole, kus pole enam jäänud mingeid reegleid, mida purustada. Globaliseerumine. Tänapäeval on kogu maakera kultuuriruum rohkem kui kunagi varem käsitatav ühtsena
- negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks on see, et välja jäävad mitmed olulised institutsioonid (õiguskantsler, riigikontroll). - positiivne meetod haldus on mitmekesine, konditsionaalne, eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav riiklik tegevus, mis on vastutav, plaaniline, täidesaatev ja kujundav. Puudueks on liigne laialivalguvus. Avalik haldus põhineb võimude lahususe printsiibil. See tähendab 1) riigi kogu tegevuse jaotamist erinevateks riigifunktsioonideks (nn funktsionaalne võimude lahusus). 2) riigivõimu jagamist erinevate riigifunktsioonide kandjate või organite vahel (organisatisooniline võimude lahusus) 3) personaalne võimude lahusus ehk teatud ametikohtadel töötavad isikud ei saa töötada teistel ametikohtadel teisi riigifunktsioone teostavates organites.
negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks on see, et välja jäävad mitmed olulised institutsioonid (õiguskantsler, riigikontroll). positiivne meetod haldus on mitmekesine, konditsionaalne, eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav riiklik tegevus, mis on vastutav, plaaniline, täidesaatev ja kujundav. Puudueks on liigne laialivalguvus. Avalik haldus põhineb võimude lahususe printsiibil. See tähendab 1. riigi kogu tegevuse jaotamist erinevateks riigifunktsioonideks (nn funktsionaalne võimude lahusus). 2. riigivõimu jagamist erinevate riigifunktsioonide kandjate või organite vahel (organisatisooniline võimude lahusus) 3. personaalne võimude lahusus ehk teatud ametikohtadel töötavad isikud ei saa töötada teistel ametikohtadel teisi riigifunktsioone teostavates organites. 4
Andis selelle eitava vastuse. See on tüüpiline postmodernistlik vastus: kunst, kunstiteos võib olla sisuliselt ükskõik mis. Kuna edasi ei osatud minna, siis võeti ette vanade ja traditsiooniliste ning modernistlike uuenduste ümberjagamine, läbitöötammine, analüüsimine ja taaskordne kasutuselevõtt. Postmodernismi eklektilisus tuleneb sellest, et ta kasutab, töötab läbi ja kombineerib omavahelt vabalt kõigi talle eelnenud stiilide, voolude ja maailmatunnetuste kogemusi. 2. Laialivalguvus kuna postmodernistliku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. 3. Marginaalsus alternatiivsust, sest kui kõik on laiali valgunud, siis on suurem osa sellest ka marginaalne, kõrvaline, ääreala. Marginaalset ehk tsentrist väljunud kultuuri on postmodernismis alati rohkem kui peavoolukultuuri. Sellest ka surve peavoolule. Esiteks moesurve: moodi saab minna ainult see, mis moes ei ole, järelikult midagi marginaalset
- negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks on see, et välja jäävad mitmed olulised institutsioonid (õiguskantsler, riigikontroll). - positiivne meetod haldus on mitmekesine, konditsionaalne, eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav riiklik tegevus, mis on vastutav, plaaniline, täidesaatev ja kujundav. Puudueks on liigne laialivalguvus. Avaliku halduse erinevad määratlused Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku. See võimaldab haldust eristada teistest õigusvaldkondadest. Järgnevalt on käsitluse all avalik ehk riigi haldus laiemas tähenduses. 3 1) Avalik haldus organisatsioonilises mõttes. Tegemist on avaliku haldusega haldusorganisatsiooni tähenduses
annaabi.ee 
