Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lahused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pihustunud, pihussüsteem, gaas, kihistu, kimbu, kolloidlahus, molek, vedelikus, vaht, massiosa, filtrimisel, lahustist, suspensioon, emulsioon, vahukoor, aerosool, pihustamine, vihm, seepKareda vee kuumutamisel või keetmisel tekib keedunõu põhja ning seintele kõva ja krobeline katlakivi kiht. Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustamatud karbonaadid CaCO3 ja MgCO3, mis ongi katlakivi põhikoostisained. Protsendiline kontsentratsioon näitab, mitu % lahustist on lahustunud aine, mitu g lahustist on lahustunud aine. Massiprotsent näitab, mitu massiosa lahustunud ainet on 100-s massiosas lahuses. Lahuse tihedus näitab ühikulise ruumalaga lahukoguse massi (p=m/V, kus p lahuse tihedus, m lahuse mass, V lahuse ruumala). Kui pihustunud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest ning on mõõtmetega vahemikus 10 astmes 7 kuni 10 astmes 5 (1 kuni 100 nm), on tegemist kolloidlahusega (taimemahlad, veri). Nad erinevad tõelistest lahustest oma suuruse poolest, valgusvihu
LAHUSED. LAHUSTE OMADUSED Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 – 10-5 cm. Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti või lahuse koguses kindlal temperatuuril. Ioonilise aine lahustumisprotsess vees – vees ümbritsevad ioone vee molekulid. Vee molekulid avaldavad ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lahevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Tekivad hüdraatunud ioonid, mis on tugevasti seotud vee molekulidega.
temperatuuril; põhiühik g/100 g lahustis. Solvatatsioon lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga (solvendiga); vee korral nimetatakse seda hüdratatsiooniks. Lahustumise soojusefekt Küllastunud lahus antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. Küllastumata lahus lahus, milles antud ainet veel lahustub. Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid. Kolloidlahus (kolloidsüsteem) pihustunud ainest (ainetest) ja pihustuskeskkonnast koosnev süsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100 nm. Emulsioon pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises. Suspensioon pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedelikus. Aerosool pihussüsteem, milles pihustuskeskkonnaks on gaas (enamasti õhk). Vaht keemias pihussüsteem, kus tahkesse ainesse või vedelikku on pihustatud/pihustunud gaasi.
1. Aatom - üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektrodidest 2. Aatomituum aatomi keskel olev osake, millesse on koondunud suurem osa aatomimassist (neutronid ja prootonid) 3. Aerosool pihussüsteem, milles pihustuskeskonnaks on õhk ( suits, udu ) 4. Allotropia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena 5. Alus - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone 6. Anioon negatiivse laenguga ioon 7. Eksotermiline reaktsioon energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon 8. Elektrolüüt aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit 9
2)hürdaatumine kõrgmolekulaarse ühendi pundumine vee toimel 3)hüdraatumine aineosakeste seostumine vee molekulidega 4)hüdraatimine solvateerimine vee molekulidega 48) küllastunud lahus lahus, kus antud temperatuuril ained enam ei lahustu. 49) küllastumata lahus lahus, kus saab antud temperatuuril veel aineid lahustada. 50) Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad ka vee molekulid. Nt vaskvitriol 51) Kolloidlahus pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100 nm. a. Pihussüsteem=pihus segu, kus üks aine on väikeste osakestena ühtlaselt pihustunud teises aines. 52) Emulsioon pihus, milles üks vedelik on pihustunud teises. 53) Suspensioon pihussüsteem, milles tahke aine on pihustatud vedelikus. Nt lubjapiim 54) Aerosool pihus, milles pihustuskeskkonnaks on õhk. 55) Vaht pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines
lahustunud aine osakesed on väiksemad kui 10 7 cm. Pihussüsteemid Kui pihustame vette hästi peenestatud tahket ainet, mis vees ei lahustu, näiteks kriiti või savipulbrit, ja segame, tekib hägune vedelik, mida nimetame pihussüsteemiks. Pihussüsteemid Udu puhul on õhus äärmiselt väikesed veepiisakesed, mis moodustavad pihussüsteemi. Pihussüsteem koosneb kahest osast keskkonnast ja ainest, mis on pihustatud sellesse keskkonda. Pihussüsteemid Suspensioonides, emulsioonides ja aerosoolides on jaotunud aine osakesed 10 5 kuni 10 3 cm. Emulsioon Emulsioon tekib kahe teineteises lahustumatu vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel vees. Emulsioon Emulsiooni puhul on nii keskkond kui ka pihustunud aine mõlemad vedelikud. Emulsioon Emulsioon tekib vee
koguses kindlal temperatuuril. 62. hästi-,raske-ja paktiliselt lahustumatud ained 63. küllastunud lahus lahus, milles on lahustunud aine sisaldus (antud tingimustel) on MAKSIMAALNE 64. küllastumata lahus lahus, milles antud tingimustel SAAB VEEL ainet lahustada. 65. soojusefekt lahustumisel 66. tõeline lahus lahus, milles lahustunud aone on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena. 67. kolloidlahus pihussüsteem , milels pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10 astmes -7 10 astmes -5 81-100 nm) 68. suspensioon pihussüsteem , milles tahke aine on pihustunud vedelikus. 69. emulsioon pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises. 70. vaht pihussüsteem , milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines. 71. aerosool pihussüsteem , milles pihustuskeskkonnaks on õhk (nt.suits, udu jm) 72. märgumine vedeliku laialivalgumine tahke kehapinnal, mis on tingitud vedeliku
37) Oksüdatsiooniaste - elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus, võrdub aatomi laenguga ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest. 38) Elektrolüüs - elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. 39) Korrosioon - metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel. 40) Lahus - lahustist ja lahustunud ainest(ainetest) koosnev ühtlane segu, milles lahustunud aine(d) on pihustunud molekulideks, ioonodeks või kristallideks. 41) Lahusti - aine(tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine pihustub ja ühtlaselt jaotub. 42) Lahustunud aine - aine,mis on ühtlaselt jaotunud teises aines (lahustis) 43) Lahuse protsendiline koostis - 44) Lahustuvus - suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti(või lahuse) koguses antud temperatuuril, põhiühik g/100 g lahustis. 45) Solvatatsioon - lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga(solvendiga), vee korral nimetatakse
molekulidega 49.lahustumise soojusefekt - Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. Kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallvõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline. 50.küllastunud lahus - lahus, kus ette antud tingimustes ainet enam lahustada ei saa 51.küllastumata lahus - lahus, kus antud tingimustel saab veel sama ainet lahustada 52.kristallhüdraat - kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad ka vee molekulid 53.kolloidlahus - pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10 -7-10-5cm (1- 100nm) 54.emulsioon - pihus, milles üks vedelik on pihustunud teises 55.suspensioon - pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedelikus (nt lubjapiim) 56.aerosool - pihus, milles pihustuskeskkonnaks on õhk 57.vaht - pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines 58.vee karedus - kaltsium- ning magneesiumioonide sisaldus vees 59
Küllastunud lahus on lahus milles antud temp aine enam ei lahustu Lahustuvus kõver näitab aine lahustuvuse sõltuvust temp Kristallhüdraat- kristallne aine, mille koostises on vee molekulid Konstetreeritud lahus- lahus, milles on palju lahustunut ainet ja vähe lahustit Lahjendatud lahus-lahus, milles on palju lahustunud ainet ja lahustit vähe Massi %=M1/M1+M2*100%; Mahu%=V1/V1+V2*100% ;V=mass/roo Pihus on segu, milles üksaine on suhteliselt ühtlaselt teises pihustunud. Pihus koosneb pihus keskkonnast ja pihustunud ainest. Tõelises lahuses on lahustunud aine pihustunud molekulide või ioonides. Kuna osakesed on väikesed pole neid näha ja lahus on läbipaistev. Tõelised lahused soolvesi, suhkrusiirup, lauaäädikas Kolloidlahuste osakesed koosnevad tuhandetest ioonidest või molekulidest, kuid palja silmaga neid ei näe vereplasma , taimnemahl Tarded e geelid on kolloidlahused, mis on kaotanud oma elastsuse ja voolavust. Juust, hapupiim, sült
10-5 10-3 cm 10-7 10-5 cm 10-7 cm 12.02.2006 7 Tõeliste lahuste ja kolloidlahuste eristamine Tyndalli efekt Kolloidlahuses on valguskiire tee näha helenduva koonusena kuna kolloidosake hajutab valgust Kui juhtida valguskiir läbi tõelise lahuse, siis ei täheldata midagi 12.02.2006 8 Suspensioonid Pihustunud aine on tahke ja pihuskeskkond on vedelik Näiteid igapäevaelust: - Liiv, lubi + vesi = lubimört - Kustutatud lubi + vesi = lubjapiim - Tsemendisegud - Õlivärvid, lakid - Kasutatud mootoriõli - Kohvipuru ja teepuru + vesi = kohv 12.02.2006 9 Emulsioonid Pihustunud aine on vedelik ja pihuskeskkond on vedelik Näiteid igapäevaelust: - Rasvad, valgud + vesi = piim - Piimasaadused või ja koor
· Lahus on ühtlane segu, mis koosneb: lahustist (tavaliselt vedelik) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi jooditinktuur = jood + etanool Lahustatav aine on pihustunud tavaliselt üksikute molekulide või ioonideni! LAHUSTUMISPROTSESS Vee karedus Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest. · Karedas vees seep hästi ei vahuta. · Karedas vees leiduvad vesinikkarbonaadid lagunevad kõrgemal temperatuuril ning küttekehale tekib katlakivi LAHUSTUMISPROTSESS · Polaarsed vee molekulid rebivad naatrium- ja kloriidioonid soola kristallist välja: keemilised sidemed katkevad à
lahustada. Kllastunud lahus- lahus, milles antud temperatuuril aine enam ei lahustu. Lahustuvuskver- nitab aine lahustuvuse sltuvust temperatuuril. Kristallhdraat- kristalne aine, mille koostises on vee molekulid. Kontsentreeritud lahus e kange lahus- lahus, milles on lahustunud ainet palju ja lahustit vhe. Lahjendatud lahus- lahustunud ainet on vhe ja lahustit palju. %=m1/m1 + m2 x 100% (MASSI %). %=V1/V1 + V2 x 100% (MAHU %). Pihus- segu, milles ks aine on suhteliselt htlaselt pihustunud teises. Pihus :1) pihustunud aine 2)pihuskeskkond. Telises lahuses on lahustunud aine pihustunud molekulide vi ioonidena. Kuna osakesed on vikesed pole nad nhtavad ja lahus on lbipaistev. Kolloidlahuste osakesed koosnevad tuhandetest ioonidest vi molekulidest, kuid palja silmaga neid ei ne.(veeplasma, taimemahl, heitvesi). Tarded e geelid- kolloidlahused, mis on kaotanud oma voolavuse ja muutunud elastseks aineks. (juust, hapupiim, slt).
koguses (kindla temperatuuril). Põhiühik g/100 g lahustis. Tõeline lahus - Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 1·10-9. Tõelised lahused tekivad, kui vees on lahustunud hästi lahustavad ained - soolad, leelised, happed jm. Näiteks tekib tõeline lahus naatriumkloriidi ja sahharoosi lahustumisel. Suspensioon - Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet. Suspensiooni korral on tahke aine settimine küll aeglane, kuid siiski toimub. Kolloidlahus Pihused : Kolloidsüsteemide liigitus Pihustunud vedelik gaasis on aerosool. Pihustunud vedelik vedelikus on emulsioon. Pihustunud tahked osakesed gaasis on suits. Pihustunud tahked osakesed vedelikus on suspensioon. Pihustunud gaas vedelikus on vaht. Pihustunud gaas tahkises on tahke vaht.
· Lahusti Aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine Aine, mis on lahustis ühtlaselt jagunenud. · Küllastunud lahus Lahus, lahustunud aine sisaldus antud tingimustel on maksimaalne. · Küllastumata lahus Lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. · Lahustuvus Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril. · Pihussüsteem ehk pihus Segu, milles üks aine on suhteliselt ühtlaselt pihustunud teises. · Kolloidlahus - Pihus, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 10-5 cm. · Aerosool Vedelik on pihustunud gaasis. · Emulsioon Vedelik on pihustunud vedelikus. · Suspensioon Tahke aine on pihustunud vedelikus. · Vaht Gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines. Lahustumist kiirendavad tegurid · Segamine, peenestamine, temperatuuri tõstmine.
Korrosioon metalli hävimine keskkonna keemilise toime tõttu. Lahus koosneb lahustunud ainest(ainetest) ja lahustist. Lahusti vesi, piiritus, vedelik. See on aine, milles lahustatava aine lahustamisel tekib lahus. Lahustunud aine see võib olla kas tahke, gaasiline või vedel. On aine, mille lahustamisel lahustis tekib lahus. Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massiosa protentides. Ühe osa % + teise osa % = 100%. Lahustuvus näitab aine suurimat massi, mis lahustub antud temperatuuril 100 g vees. Solvatatsioon (hüdratatsioon) lahusti molekulide ühinemise protsess lahustatava aine osakestega selle aine lahustumisel. Kui lahustiks on vesi, nim. seda protsessi hüdratatsiooniks. Lahustumise soojusefekt aine lahustumisel lahuses eraldub või neeldub soojust. Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline
kristallilises olekus esinevaid hüdraate. · Kolloidlahused - on vahepealsed ühelt poolt tõeliste lahuste ja teiselt poolt emulsioonide ja suspensioonide vahel. · Emulsioon tekib kahe teineteises mittelahustuva vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel veega. · Suspensioon tekib tahke aine pihustamisel teda mittelahustuvasse vedelikku. Näiteks, kui segada vees tärklist või kriidipulbrit. · Aerosool tekib tahke aine või vedelikku pihustamisel gaasi. · Vaht pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines. · Vee karedus põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. · Elektrolüütilise dissotsiatsiooni all mõistame hüdratiseeritud ioonide moodustumise protsessi lahuses (nim. ainete lagunemist ioonideks). · Elektrolüüdid on ained, mille lahustamisel moodustavad ioone sisaldavaid lahuseid. · Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Hape koosneb positiivsest
2) rõhust: gaaside lahustuvus rõhu tõstmisel alati suureneb. Küllastamata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Küllastunud lahus- lahus, kus antud tingimustel ainet enam lahustada ei saa( aine sisaldud on maksimaalne). Pihussüsteemid- on segud, kus üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt kuid osakesed on suuremad kui tõelistes lahustes. Pihussüsteemid koosnevad: pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest. Koloidlahused- pihussüsteemid, kus pihustunud osakeste mõõtmed on 10 10 cm N: veri, värvid, vedelad ravimid. Pihussüsteemid jaotatakse sõltuvalt pihustuskeskkonnast:1) vedelik: a) vedelik + vedelik = emulsioon N: emulsioon värvid, osad kreemid, piim majonees.b) vedelik + tahke aine = suspensioon N: kakao, kohv, hambapasta, mudane vesi.c) vedelik + gaasiline aine = vaht N: seebivaht, munavalge, vahukoor. 2) Gaasiline aine: a) õhk( gaas) + vedelik = udu, b) õhk + tahke aine = tolm, suits.
2) rõhust: gaaside lahustuvus rõhu tõstmisel alati suureneb. Küllastamata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Küllastunud lahus- lahus, kus antud tingimustel ainet enam lahustada ei saa( aine sisaldud on maksimaalne). Pihussüsteemid- on segud, kus üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt kuid osakesed on suuremad kui tõelistes lahustes. Pihussüsteemid koosnevad: pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest. Koloidlahused- pihussüsteemid, kus pihustunud osakeste mõõtmed on 10 – 10 cm N: veri, värvid, vedelad ravimid. Pihussüsteemid jaotatakse sõltuvalt pihustuskeskkonnast:1) vedelik: a) vedelik + vedelik = emulsioon N: emulsioon värvid, osad kreemid, piim majonees.b) vedelik + tahke aine = suspensioon N: kakao, kohv, hambapasta, mudane vesi.c) vedelik + gaasiline aine = vaht N: seebivaht, munavalge, vahukoor. 2) Gaasiline aine: a) õhk( gaas) + vedelik = udu, b) õhk + tahke aine = tolm, suits.
liitosakesteks. ATOMAARNE OLEK- lihtaine esinemine aatomitena, näiteks atomaarne vesinik H. 1 AUR- gaasiline aine, mida kokkusurumisel või jahutamisel saab muuta vedelikuks või tahkeks aineks. ADSORPTSIOON- gaasi või lahustunud aine osakeste neeldumine tahke aine pinnale. AEROSOOL- süsteem, milles tahke aine või vedelik on pihustunud gaasi; esimesel juhul on suitsu tüüpi aerosool, teisel juhul udu tüüpi aerosool. AINE- teatud omadustega aatomite, ioonide või molekulide kogum; jaotatakse liht- ja liitaineteks. AINE HULK- aine kogus moolides (n=m/M). AINE MASSI JÄÄVUSE SEADUS- reaktsiooni astuvate ainete mass võrdub reaktsioonil tekkivate ainete massiga. AURUSTUMINE- vedeliku muutumine (üleminek) auruks. AVOGADRO ARV- aine osakeste (aatomid, molekulid, ioonid, elektronid jt.) arv ühes moolis aines
kokkupuude toiduainetega on lubatud. Vedelate alkaanide veekogudesse sattumisel on paljudele organismidele kahjulikud (naftareostus). Õnneks leidub looduslikes veekogudes mikroorganisme, mis suudavad alkaane oksüdeerida. See puhastusprotsess toimub aga üpris aeglaselt. Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel (krakkimine, isomeerimine). Alkaane kasutatakse nende suure põlemissoojuse tõttu kütusena. CH4 on peamine loodusliku gaasi koostisosa ning peamine gaas majapidamisgaasis. Propaani (C3H8) ja butaani (C4H10) isomeere kasutatakse vedelgaasis ehk balloonigaasis, mida saadakse nafta töötlemise kõrvalsaadusena. Triklorometaan e. kloroform (CHCl3) on narkoosivahend meditsiinis. Tetraklorometaani (CCl4) kasutatakse tulekustutites, ta on hea lahusti rasvadele ja vaikudele. Diklorodifluorometaani e. freooni (CCl2F2) kasutatakse külmikutes ning aerosoolides pihustusainena. Kloroetaani e
olulist tousu. Selliste ainete sulamisel voi keemisel on vaja eelnevalt lohkuda molekulidevahelised vesiniksidemed. Selleks on vaja kulutada taiendavat energiat seega on vajalik korgem temperatuur. · Vee erandlikult korge sulamis- ja keemistemperatuur (vorreldes teiste analoogiliste ainetega) on tingitud molekulidevahelistest vesiniksidemetest. Kui neid vesiniksidemeid ei oleks, oleks ka vesi tavatingimustes gaas. 5. Mis on metallid? Nimeta metallide põhiomadused! · Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabuelektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise vore, mis annab neile iseloomuliku metallilise laike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hasti sepistatavad. · Perioodilisussusteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po). Joone peale jaavad elemendid on poolmetallid ehk metalloidid; ules
1 1. PINDPINEVUS/ADHESIOON/MÄRGUMINE/KAPILLAARSUS 1. Mis on dispersse süsteemi peenestusastme mõõduks? Pihussüsteeme jaotatakse sõltuvalt pihustunud aine osakeste mõõtmetest jämepihus- ehk jämedispersseteks ja peenpihus- ehk peendispersseteks süsteemideks. Esimesel juhul on pihuse mõõtmed suuremad kui 10-7 m, teisel juhul jäävad need suurusvahemikku 10-7...10-9 m. Sellest väiksemaid osakesi käsitletakse tõeliste lahuste komponentidena ja neis eristatakse ainult ühte faasi. 2. Mis on pindpinevus, mis on selle ühikud? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku
q soe +q külm T soe −T külm |töö| |w| ŋ= = ŋ= = qsoe T soe soojalt kehalt saadud soojus q soe Soojuspump: (kui panna Carnot’ protsessid käima vastassuunas, siis saame külmutusseadme või soojapumba. •energia jäävuse seadus; •gaasid kokkusurumisel kuumenevad; •soojus kandub alati külmemalt kehalt kuumemale Entroopia: Kui gaas paisub vaakumisse, siis see protsess on iseeneslik. Vastupidi see protsess ise ei toimu. Carnot’ ringprotsess võimaldab defineerida uue olekufunktsiooni, mis kirjeldab seda sorti nähtuste võimalikkust. q rev ∆ S= (tähistab qrev soojuse pöörduvat ülekandmist) T • Iga protsess, mille jaoks on ∆S>q/T toimub iseeneslikult • Iga protsess isoleeritud süsteemis (∆S>0) toimub iseeneslikult
kuumemale. *Kompressor võtab külmalt kehalt (õuest) sooja ära ja annab selle tuppa, aga selleks tarbib ta elektrienergiat (elektrer teeb tööd) : efektiivsus= soojus soojale kehale/ töö Iseeneslikud protsessid *Iseeneslikud protsessid on mittepöörduvad (nt. rõhu ühtlustumine, segunemine, temperatuuri ühtlustumine, keemiline reaktsioon). *Iseeneslik protsess ei pruugi olla kiire. Entroopia kui olekufunktsioon Kui gaas paisub vaakumisse, siis see protsess on iseeneslik. Vastupidi see protsess ise ei toimu. Carnot' ringprotsess võimaldab defineerida uue olekufunktsiooni, mis kirjeldab seda sorti nähtuste võimalikkust. S= qrev/ T, (tähistab qrev soojuse pöörduvat ülekandmist) · Iga protsess, mille jaoks on S>q/T toimub iseeneslikult · Iga protsess isoleeritud süsteemis (S>0) toimub iseeneslikult · Kui isoleeritud süsteem on tasakaalus, omab entroopia maksimaalset väärtust. Entroopia
kuumemale. *Kompressor võtab külmalt kehalt (õuest) sooja ära ja annab selle tuppa, aga selleks tarbib ta elektrienergiat (elektrer teeb tööd) : efektiivsus= soojus soojale kehale/ töö Iseeneslikud protsessid *Iseeneslikud protsessid on mittepöörduvad (nt. rõhu ühtlustumine, segunemine, temperatuuri ühtlustumine, keemiline reaktsioon). *Iseeneslik protsess ei pruugi olla kiire. Entroopia kui olekufunktsioon Kui gaas paisub vaakumisse, siis see protsess on iseeneslik. Vastupidi see protsess ise ei toimu. Carnot' ringprotsess võimaldab defineerida uue olekufunktsiooni, mis kirjeldab seda sorti nähtuste võimalikkust. S= qrev/ T, (tähistab qrev soojuse pöörduvat ülekandmist) · Iga protsess, mille jaoks on S>q/T toimub iseeneslikult · Iga protsess isoleeritud süsteemis (S>0) toimub iseeneslikult · Kui isoleeritud süsteem on tasakaalus, omab entroopia maksimaalset väärtust. Entroopia
mikroskoobiga Agregaatoleku järgi: Dispersioonikes Dispergeeritud Dispergeeritud süsteemi liik kkond faas Jämedispersne Kolloiddisp Molekulaardi ersne spersne Gaas Gaas - - Gaasisegu Vedelik vihm, udu aerosool - tahke tolm, suits aerosool - Vedelik Gaas Vaht Vaht Adsorbeerunu Vedelik Emulsioon kolloidlahus d
Homogeenne segu koostis on sama igas väikeses segu koguses. Heterogeenne segu koosneb piirpindadega eraldatud aineosakestest, segu erinevad osad võivad olla erineva koostisega. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem (segu). Tõeline lahus termodünaamiliselt tasakaaluline ja püsiv süsteem, molekulaarselt dispergeeritud, st lahustunud aine molekulide, aatomite või ioonidena jaotunud ühtlaselt kogu lahusti mahus. Kolloidlahus dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines; lahustunud aine osakesed on aatomitest, molekulidest ja ioonidest tunduvalt suuremad agregaadid, süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv seismisel võib tekkida värvuse muutus, hägu või sade. Näiteks: piim (emulsioon - dispergeeritud aine olek vedel, dispersioonikeskkond vedel), suits (aerosool - dispergeeritud aine olek tahke, dispersioonikeskkond gaas), laava
Homogeenne segu – koostis on sama igas väikeses segu koguses. Heterogeenne segu – koosneb piirpindadega eraldatud aineosakestest, segu erinevad osad võivad olla erineva koostisega. Lahus – on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem (segu). Tõeline lahus – termodünaamiliselt tasakaaluline ja püsiv süsteem, molekulaarselt dispergeeritud, st lahustunud aine molekulide, aatomite või ioonidena jaotunud ühtlaselt kogu lahusti mahus. Kolloidlahus – dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines; lahustunud aine osakesed on aatomitest, molekulidest ja ioonidest tunduvalt suuremad agregaadid, süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv – seismisel võib tekkida värvuse muutus, hägu või sade. Näiteks: piim (emulsioon - dispergeeritud aine olek vedel, dispersioonikeskkond vedel), suits (aerosool - dispergeeritud aine olek tahke, dispersioonikeskkond gaas), laava
HBO Boorhape -boraat HAsO Arseenhape -arsenaat Gaas aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Aur aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Gaaside omadused: · Kokkusurutavus ja paisuvus, · Puudub kindel kuju, võtavad anuma kuju ja ühtib selle ruumalaga (mis sõltub temperatuurist ja rõhust). Ideaalne gaas kujuteldav gaas, mille molekulid on omaruumata ja omavaheliste vastasmõjudeta massipunktid. Gaaside olekuparameetrid: · Rõhk (p) · Ruumala (V) · Temperatuur (T) · Aine hulk (n) Gaaside põhiseadused: · Boyle-Mariotte'i seadus konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. PV=const. P/P=V/V (isoterm) · Gay-Lussac'i seadus konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses
normdokumendid. Iga aine ja materjali partii või pakendiga peab olema kaasas. 2. dokument, mis antakse välja mingile tootele (sertifitseerimise) komisjoni poolt ja milles on fikseeritud nõuded, millistele peab vastama iga vastav toode või toote 22. Mis on REACH? REACH-määrus on Euroopa Liidu määrus, mis on vastu võetud, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda võimalike kemikaalidega seotud riskide eest ja samal ajal suurendada kemikaalitööstuse konkurentsivõimet. 23. Gaas ja aur-definitsioonid. GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur. 24. Gaaside omadused. Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 25
n Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); n Kõvad; 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) n Purunevad kergesti (traditsioonilised); Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. n Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; n Vedelikus on molekulide vaheline kaugus n Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. metallid ja polümeerid). n Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti n Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka vabalt liikuda
klaas. 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) n Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. n Kõvad; n Vedelikus on molekulide vaheline kaugus n Purunevad kergesti (traditsioonilised); mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. n Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; n Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti n Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui vabalt liikuda
annaabi.ee 
