Kasvuhooneefekt Peamised kasvuhoonegaasid: · H2O, CO2, CH4, O3, NO2 · Kasvuhooneefekt protsess, kus atmosfäär soojeneb kasvuhoonegaaside sisalduse suurenemise tõttu Veeaur(H2O) · Atmosfääris paljukuni 4% · Mõju kasvuhooneefektile 36%66% Süsinikdioksiid (CO2) · Suur kontsentratsioon>selle soojendav efekt atmosfääri püsikomponentidest (va. H2O) suurim · CO2 tekib:fossiilkütuste põletamisel,lageraiete tagajärjel,organismide hingamisel,organismide jäänuste lagunemisel Metaan (CH4) · CH4 tekib: energia tootmisel, gaasileketest, põllumajanduses, jäätmetest Osoon (O2) · Mõju soojenemisele kolmandal kohal CO2 ja CH4 järel · Maapinna lähedal CO2st mitmeid kordi tugevam kasvuhoonegaas>kahjustab taimi Teised gaasid · Freoonidkeemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku
Taimede toitumistingimused halvenevad, sest taimejuured kaotavad kontakti mulla ja põhjaveega.) 5. Soode tähtsus? a) Turvas kütteks b) kasvuturvas c) on tähtis põhjaveevarude taastamisel d) taimed toodavad hapniku fotosünteesiks 6. Metsade omapära? Puurinde esinemine 7. Kui palju valgust jõuab rohu- ja samblarindeni? Oleneb metsaliigist, umbes 1- 5% 8. Eesti niitude teke... a) Metsade lageraiete ja järgnenud niitmise või karjatamise tulemusena. b) Mahajäätud põldudele. 9. Iseloomusta niitude taimkatet ja loomastiku. Niidul kasvavad valguslembesed taimed, loomad on taimtoidulised, pisiimetajad, putukad. 10. Iseloomusta Läänemere riimvett. Läänemere riimvesi on segu Põhjamere veest ning jõgede ja sademete mageveest. (vee keskmine soolsus on ainult 6-9 kuna ookeani vee soolsus on harilikult 35 11. Loetle Läänemerd ümbritsevad riigid (9).
“Mina arvan, et kui tehakse lageraiet, siis ei võiks nii lagedaks raiuda. Selleks oleks vaja võibolla mingisugust kontrolli või järelvalvet. Veel on võimalus, et kui tehakse lageraiet, siis peale seda istutatakse sinna ka puud. Kui puid ei istutata, siis tekibki ainult võsa.” Anne, (19), üliõpilane “Lageraie, kui selline kontrollitult on taiesti okei, aga kui metsi taastatakse, siis ei saa teha lihtsalt mingisugust ühe puu põldu. Lageraiete taastamine tuleks teistmoodi korraldada. Ma tegelikult tean lageraiest päris vähe, aga ma arvan, et tuleks rohkem uuringuid teha selle kohta, kuidas see mõjutab metsa, ökosüsteemi ja looduslikku mitmekesisust. Kuidas ja mis määral tuleks metsa maha võtta, et see ei hävitaks kõike seda, mis hetkel on. Firmad ja riik peaks tegema koostööd, et et tekiks lihtsalt välju, kus ongi puhas lageraie. Kuusepõldude istutamine ei too ka midagi head.” Peeter, (54), vabatahtlik päästja
......................................................................16 Lendoravatele sobivad metsad on reeglina säilinud vaid üksikute väikesepinnaliste metsaeraldistena. Liigi kestvaks säilimiseks antud piirkonnas on vajalik tagada lendoravatele sobivate vanade haabadega metsaosade ja nende vahel loomade liikumiseks vajalike metsade säilitamine. Samuti on oluline praeguste pesapuude väljalangemisel uute potentsiaalsete pesapuudega elupaikade kujundamine ning praeguseks lageraiete tõttu isolatsiooni jäänud lendoravate elupaiku ühendavate liikumisteede loomine. Ühendamaks lähestikku asuvaid 3 lendoravatele sobivaid metsaosi ning tagamaks püsielupaikade piiride jälgitavust looduses, on püsielupaikade koosseisu jäänud ka lendoravatele kodupiirkonnaks ebasobivaid metsaosi....16
......................................................................16 Lendoravatele sobivad metsad on reeglina säilinud vaid üksikute väikesepinnaliste metsaeraldistena. Liigi kestvaks säilimiseks antud piirkonnas on vajalik tagada lendoravatele sobivate vanade haabadega metsaosade ja nende vahel loomade liikumiseks vajalike metsade säilitamine. Samuti on oluline praeguste pesapuude väljalangemisel uute potentsiaalsete pesapuudega elupaikade kujundamine ning praeguseks lageraiete tõttu isolatsiooni jäänud lendoravate elupaiku ühendavate liikumisteede loomine. Ühendamaks lähestikku asuvaid 3 lendoravatele sobivaid metsaosi ning tagamaks püsielupaikade piiride jälgitavust looduses, on püsielupaikade koosseisu jäänud ka lendoravatele kodupiirkonnaks ebasobivaid metsaosi....16
Kontsentratsiooni looduslik vahemik püsis eelneva 650 000 aasta jooksul 180 ja 300 ppm-i vahel [2]. Süsinikdioksiidi soojendav mõju on ligikaudu 1,66 W/m2, mis on ligi kaks korda rohkem kui teiste kasvuhoonegaaside (v.a. veeaur) oma kokku. [3]. Globaalsed süsinikdioksiidi emissioonid kasvavad aastas üle 1%, lisades praeguse kontsentratsiooni juures umbes 24 ppm-i igal aastal. Süsinikdioksiid tekib peamiselt fossiilkütuste põletamisel, lageraiete tagajärjel (taimestikuta jäänud mullas on ülekaalus lagunemisprotsessid), taimede, loomade ja inimeste hingamisel ning elusorganismide jäänuste (peamiselt taimede) lagunemisel. Fotosünteesivad taimed ja vetikad etendavad süsinikuringes kahesugust rolli. Ühelt poolt nad hingavad hapnikku ja eraldavad õhku süsinikdioksiidi nagu kõik organismid, teiselt poolt aga toimub fotosünteesi käigus vastupidine protsess: atmosfääri süsinikdioksiidist seotakse süsinik ja vabaneb hapnik
noorte arv on tasakaalus 2) kasvav populatsioon- noori on rohkem 3) kahanev populatsioon- vanemaid on rohkemPopulatsiooni lained- kui populatsiooni arvukus kõigub kindla vahemiku järgiÖkosüsteemid- järved, sood, niidud, karjamaa; inimene toidab järved üleBIOTSÖNOOS-Taimed, seened, loomad, mikroorganismidÖKOTOOP-Õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond (omavahel ringluses biotsönoosiga) NIIT KUI ÖKOSÜSTEEMNiidud tekivad- valdavalt lageraiete ja nendele järgnenud niitmise ja karjatamise tagajärjel; mahajäänud põldudele; osa niite jõelammidel ja mererannas on algselt kujunenud niitudenaNiite liigitatakse kujunemise järgiesmased e primaarsed niidud (alati olnud lagedad), lamminiidud, rannaniidud, looniidud 2) teised e sekundaarsed (kujunenud inimtegevuse tulemusena)niitudel elab rohkesti putukaid, ärilisi, putuktoidulisi imetajaid (karihiired, mutid). Toitu leiavad ka linnud, metskitsed, põdrad ja rebased. Niitude liigid-
Ligi üks kolmandik sammaldest on kuulutatud kas ohustatudeks või siis hävinuteks. Ligi kolmandik suursamblikest, üle veerandi selgroogsetest ja viiendik soontaimedest. Väiksematest rühmadest on enamasti ohustatud olnud veeloomad nagu näiteks kahepaiksed, kalad ja vähid . Eesti Punasesse Raamatusse võetud elustikuvormide puhul on probleemiks just nimelt metsad. Seal nad elutsevad ja metsa lageraiete ja hoolduse tõttu hävivad paljud liigid.Peale seda on need liigid, mis o nseotud tihedalt põllumajandusega ja veekogude muutmisega. Alla 6% liikidest hävib tänu kliimamuutustele(üldine soojenemine ja külmad talved) ja ka uute liikide pealetungimise pärast,ning ligi 15% liikide puhul pole teada, mis neid täpselt ohustavad Hinnanguliselt on Eestis umbes 40 000 erinevat liiki aga nendest on tuvastatud vaid 23 500 seega ainult 60%
aastal võrreldes 2006. aastaga 28,4%. Raieid pärssivaks teguriks oli järjekordne soe talv. Suurim hinnatõus sai osaks paberipuule. Riigimetskondade keskmiste vahelaohindade põhjal kasvasid 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga männipaberipuidu hinnad 110% ja kuusepaberipuidu hinnad 100%, kasepaberipuidu hinnad 60%. Saematerjal ja küttepuit kallinesid üle 30%. Aasta algusest jõustus uus metsaseadus. Raieid soodustavaks teguriks võis uue metsaseaduse puhul lugeda lageraiete taaslubamist küpsusdiameetri alusel ning raievanuste alandamist keskmiselt kümne aasta võrra. Samas oli endiselt metsaomanikele siduvaks metsamajandamiskavade raiete osa uuendus- ja harvendusraieid võis teha ainult nendel eraldistel, mis on selleks metsamajandamiskavas ette nähtud. Erametsaomanike vähest huvi oma metsa majandada on põhjendatud peamiselt ebasoodsa maksusüsteemiga. 14. juunil 2007. aastal võeti vastu tulumaksuseaduse muutmise seadus,
esile kutsunud kuklaseasurkondade ja teistegi elukoosluste ulatusliku stressi mitmetes regioonides. Inimkoormus sh intensiivne metsade majandamine ja saastetaseme tõus on viinud mitmetes Põhja- ja Kirde-Eesti piirkondades asuvate metsakuklaste asurkondade väljasuremisele. Intensiivse ja ekstensiivse metsade majandamise tingimustes monokultuursetes ning üheealistes puistutes tehtud ulatuslike lageraiete käigus hääbuvad kuklaseasurkonnad ei suuda taastuda ühe metsapõlve jooksul endisel kujul. Metsamajandamiskavade koostamine, eriti lageraielankide planeerimisel kaitsealuste metsakuklaste asurkondade territooriumidel, rekreatsiooni- sealhulgas loodusturismi koormuse tõus metsakooslustes, elamuehituse ja puhkerajatiste laienemine Eesti silmapaistvamatesse loodusmaastikesse, uute oluliste häirefaktoritena vajavad tähelepanu ka metsakuklastele kui ohustatud liikide seisukohalt
arvestades viimase kontsentratsiooni atmosfääris, on atmosfääri püsikomponentidest suurim (mitte arvestades veeauru). Süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris on tõusnud tööstusrevolutsiooni algusest 200 aasta jooksul 280 ppm-ilt praeguse 380 ppm-ni. Kontsentratsiooni looduslik vahemik püsis eelneva 650 000 aasta jooksul 180 ja 300 ppm-i vahel. Süsinikdioksiid tekib peamiselt fossiilkütuste põletamisel, lageraiete tagajärjel (taimestikuta jäänud mullas on ülekaalus lagunemisprotsessid), taimede, loomade ja inimeste hingamisel ning elusorganismide jäänuste (peamiselt taimede) lagunemisel. (2) Pilt 1. Süsinikdioksiidi taseme tõus Eestis inimese kohta toodetav CO2 hulk on väga suur ca 11 tonni inimese kohta aastas. Sellise
tegutsemisraha. Riikliku Metsaarengu Fondi vahendeid eraldatakse peamiselt järgmistele valdkondadele: 1. Teadusuuringute ja tehnoloogia arendamine metsa majandamisel 11 2. Tehmiline abi ja metsa-ala suurendamine 3. Hävitatud alade taastamine sinna kuuluvate liikidega 4. Ratsionaalne ja jätkusuutlik metsaressursi kasutamine 5. Kontroll metsanduslike tegevuste üle, eelõige lageraiete üle 6. Metsamajandusliku suutlikuse tõstmine 7. Keskkonnaalane harimine 8. Keskkonna- ja loodusvarade kaitse Amazoni fondi, mis loodi 2008 määrusega 6527, eesmärgiks on meelitada inimesi annetama, et neid annetusi investeerida metsadesse. Sellega tahetakse ära hoida metsade laushävitamist, rahastada seiret ning ka edendada kalavarude kaitset. Oma eesmärgid on nad loetlenud järgmised: 1. Avalike metsade ja kaitsealade juhtimine 2
ka metsade mineraliseerimine. Teadaolevalt hävib sellega suur osa puude kasvuks vajalikust mükoriisaseenestikust, mis taastub aeglaselt ja osaliselt (koos noore metsa kasvuga) ligidastelt aladelt (s.t. keskealisest või vanast metsast) kanduvate seene-eoste abil. Samas hävivad antud kohas jämedamal lagupuidul kasvavad liigid, mille naasmine on vähetõenäoline sobivat substraati kas ei teki üldse või alles pikema aja pärast. Sellist ohustatust aitab leevendada lageraiete suuruse piiramine ja küllaldane hulk kaitsealasid (nende sihtkaitsevööndid ja reservaadid), mis peavad 13 olema küllalt hajusalt, s.t. üksteisest mitte liiga kaugel. Praegu Eestis kujunev olukord peaks (tulevikus) andma mõistliku kompromissi. Mõnes kaitsealade tüübis, eriti tammikutes on hiljutise ajani kasutatud väärpraktikat paljude seente eluks vajaliku kõdupuidu (eriti lamatüvede)
Inimtegevus ei mõjuta otseselt veeauru sisalduse hulka atmosfääris, see kasvab globaalsest soojenemisest tuleneva õhutemperatuuri tõusu tõttu - mida kõrgem temperatuur, seda rohkem on õhus veeauru. CO2 süsinikdioksiid Süsinikdioksiid on kasvuhoonegaasidest tuntuim ja seda sellepärast, et selle soojendav efekt on atmosfääri püsikomponentidest suurim (v.a veeaur). Süsinikdioksiid tekib peamiselt fossiilkütuste põletamisel, lageraiete tagajärjel, taimede, loomade ja inimeste hingamisel ning elusorganismide jäänuste (peamiselt taimede) lagunemisel. Loodus viib süsinikdioksiidi tagasi ringlusesse, kuid järjest suuremate heitkoguste juures ei suuda loodus tagada süsinikdioksiidi tasakaalu ning selle kontsentratsioon hakkab seetõttu tõusma. Alates ajast, kui süsinikdioksiidi molekul satub atmosfääri kuni ajani, mil ta sealt mõne taime või vetika poolt
Hilisema diferentseerumise käigus loodusliku väljalangemise ning valgustusraiete tõttu väheneb järgnevatel aastatel lehtpuude arv puistus oluliselt. Lähtudes metsauuendamise ajaloolistest kogemustest on Eestis selliste kasvukohatüüpide pindala, mida on otstarbekas kultiveerida, ligi 2/3 metsade kogu pindalast. Metsakultiveerimismaterjali tootmist ning kasutamist ei ole võimalik muuta nii kiiresti kui muutub uuendusraiete, eriti lageraiete pindala. See teeb metsauuendamismahu ja kultiveerimismaterjali vajaduse prognoosimise pikemaks perioodiks 11 keeruliseks ja ebatäpseks. Metsakultuuride ebapiisava rajamise ja kasutuseta põllumaade metsastamata jätmise tõttu on Eesti metsaressursi hulgas üle 177 000 hektari hall-lepikuid. 69% hall-lepa enamusega puistutest kasvab laane- ja salumetsades, kus on kõige
· suurenev külma- ja kuumakahjustuste oht allesjäänud puistus; · suured üraskirüüsted. Tormikahjustuste vältimiseks on vajalik metsade õige majandamine. Tormiohtlikes kohtades tuleb vältida puistu tugevat harvendamist. Lagedal kasvavad puud on tormikindlamad, tihedas liituses kasvavad puud aga mitte, seetõttu on ohtlik tihedalt kasvanud puistu tugev harvendamine. Metsaserva puud on tormikindlamad. Tormikahjustuste vähendamisel on oluline lageraiete planeerimisel õige raiesuund. Lageraiet tuleb alustada tuulealusest metsaservast, iga järgneva raielangiga liigutakse tuule suunale vastu. Eestis on enamus tuule läänest, seega liigutakse raielankidega idast läände, kagust loodesse või kirdest edelasse. Tormiohtlikel kohtadel tuleks kasvatada segapuistuid, sest need on tormikindlamad Harvendusraietega tuleb kujundada tuulekindel metsaserv, jättes sinna hõredamalt kasvama madalale ulatuva võraga puid
majandatavate puistutega, on selgesti märgata,et majandamise tulemusena on välja kujunenud täiesti erinev metsamaastik. Majandatud metsas ei jätku paljudele liikidele vajalikke elupaiku, millega nad on evolutsiooni käigus kohastunud. Mitmeid väikseid elupaiku, sealhulgas pankasid, allikaid jne. asustavad teatud spet sialiseerunud taime- ja loomaliigid. Niisugused väiksed elupaigad on väga tundlikud inimtegevuse, eelkõige kuivendamise, lageraiete jateedeehituse suhtes. Maastiku süstemaatilise kasutamise ja metsamajandusliku tegevuse intensiivistumise tulemusena on Euroopas tekkinud olukord, kus vääriselupaigana kvalifitseeruvad metsad on äärmiselt fragmenteerunud ja võtavad enda alla üksnes marginaalse osa maastikust. Tiheda asustusega boreonemoraalse piirkonna metsakasutus ja metsamaa jagunemine väikesteks omanditeks on põhjustanud väärtuslike elupaikade killustatuse. Boreaalse piirkonna metsad asuvad
Võrreldavate piltide heledused peavad olema samades ühikutes. Kas taandada mõlemad pildid heleduskordaja ühikutesse või sobitame heleduste skaalad nt regressioonimeetodil või heleduse histogrammide sobitamise meetodil. PCA- muutunud alad tavaliselt suurema numbriga peakomponentides reeglina domineerivad piltidel püsivad alad. Ökoloogilise seisundi muutused suktsessiooniline rida lageraie, noorendik, lehtmets, segamets, okasmets. Lageraiete avastamiseks sobiv kanal on keskmine infrapunane. Ruumilise muutlikkuse iseloomustamine heleduse autokorrelatsioon ja semivariogramm: Semivariogramm iseloomustab uuritava suuruse autokorrelatsiooni, - kui tahame teada, kuidas on seotud pikslite väärtused, mis on teineteisest ühe kaugusel. H tähistab kaugust, x punkti asukohta, N on punktipaaride arv, mille kaugus on h. Kriging e interpolatsioon
· suurenev külma- ja kuumakahjustuste oht allesjäänud puistus; · suured üraskirüüsted. Tormikahjustuste vältimiseks on vajalik metsade õige majandamine. Tormiohtlikes kohtades tuleb vältida puistu tugevat harvendamist. Lagedal kasvavad puud on tormikindlamad, tihedas liituses kasvavad puud aga mitte, seetõttu on ohtlik tihedalt kasvanud puistu tugev harvendamine. Metsaserva puud on tormikindlamad. Tormikahjustuste vähendamisel on oluline lageraiete planeerimisel õige raiesuund. Lageraiet tuleb alustada tuulealusest metsaservast, iga järgneva raielangiga liigutakse tuule suunale vastu. Eestis on enamus tuule läänest, seega liigutakse raielankidega idast läände, kagust loodesse või kirdest edelasse. Tormiohtlikel kohtadel tuleks kasvatada segapuistuid, sest need on tormikindlamad Harvendusraietega tuleb kujundada tuulekindel metsaserv, jättes sinna hõredamalt kasvama madalale ulatuva võraga puid
raiuda, kui ta on liiga hõre (kui puistu rinnaspindala või täius on väiksem Metsaseadusega kehtestatust). Turberaied Turberaieteks nimetatakse neid uuendusraieid, kus lank raiutakse mitmes järgus (pikema aja jooksul), et luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arenemiseks vana metsa turbe all või selle otseses mõjupiirkonnas. Enamiku turberaieviiside korral saadakse uus metsapõlv vana metsa all olevast järelkasvust, mis lühendab ka raieringi. S.t. kui lageraiete puhul pärast metsa raiumist kulub 3-4 aastat taasmetsastamiseks, siis turberaiete puhul on pärast vana metsa raiumist järelkasv juba olemas. Esimeste raietega raiutakse tavaliselt välja kehvemad, kahjustatud puud, samuti tormihellad ja järelkasvu kõige enam varjavad puud. Parematesse valgustingimustesse sattunud majanduslikult väärtuslikud puud reageerivad raiele jämeduskasvu suurenemisega (vanades, raieküpsetes puistutes küll minimaalselt).
haru- ja algteede osas. Kolmandaks iseärasuseks on, et metsatranspordi korral esineb liiklemisel suunaline ebaühtlus. See on tingitud, et puit veetakse ühes suunas, metsast lattu, tarbijale või sadamasse. Vastupidises suunas toimub tühisõit, inimeste vedu ja muud majanduslikud veosed. Sellega seoses ei ole transpordi kasutamine maksimaalne ja veokulud veoühiku kohta on suured. Loetletud metsatranspordi iseärasused tingivad lageraiete kontsentreerumist, tuleb valida kõige kohasemad transpordi viisid jne. 29. Puidutranspordi klassifikatsioon teeosa, veojõu energia allika ja liikuva koosseisu järgi. Teeosa ehituse järgi jaotatakse metsaveoteed järgmiselt: 1) lumeteed lihtsaimad talveteed auto- ja traktori veojõuga; 2) jääteed täiuslikumad talveteed auto- ja traktori veojõuga; 3) pinnasteed aastaringseks kasutamiseks, sageli tahke pinnasega profileeritud ja tihendatud;
(6) Keskkonnaminister kehtestab metsa majandamise eeskirjaga enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa: 1) puistu keskmise rinnasdiameetri, millest suurema rinnasdiameetriga puistute lageraie on lubatud; 2) puistu rinnaspindala ja täiuse, millest väiksema rinnaspindalaga või täiusega puistute lageraie on lubatud. (7) Kõvalehtpuupuistuks loetakse puistu, kus enamuspuuliik on tamm, saar, jalakas, künnapuu või vaher. (8) Ühe metsamajandamiskava kehtivuse ajal tehtavate lageraiete kogupindala ei tohi olla suurem selles metsamajandamiskavas määratud lubatavast lageraie pindalast. (9) Enne raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist ei tohi uut lageraiet teha raiesmikule lähemal kui 100 meetrit, välja arvatud juhul, kui vana raiesmiku ja uue lageraielangi laius või kogupindala ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset laiust või pindala suurust või lageraielangid asuvad eri omanike kinnistutel.
kõige edukam. Paljude valgusnõudlike puuliikide uuendamine teiste raiemeetoditega ei ole võimalik. Turberaieteks nimetatakse neid uuendusraieid, kus lank raiutakse mitmes järgus (pikema aja jooksul), et luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arenemiseks vana metsa turbe all või selle otseses mõjupiirkonnas. Enamiku turberaieviiside korral saadakse uus metsapõlv vana metsa all olevast järelkasvust, mis lühendab ka raieringi. S.t. kui lageraiete puhul pärast metsa raiumist kulub 3-4 aastat taasmetsastamiseks, siis turberaiete puhul on pärast vana metsa raiumist järelkasv juba olemas. Esimeste raietega raiutakse tavaliselt välja kehvemad, kahjustatud puud, samuti tormihellad ja järelkasvu kõige enam varjavad puud. Parematesse valgustingimustesse sattunud majanduslikult väärtuslikud puud reageerivad raiele jämeduskasvu suurenemisega (vanades, raieküpsetes puistutes küll minimaalselt). Paremates
- Teistes maades ka jaht, lindude püük kodus kasvatamiseks jne. Mõnikord muutused kiired ja põhjused ebaselged: 39 - must-toonekurg ehk ,,toonela lind" oli vanasti palju tavalisem, valge-toonekurg elab siin alles 1841. aastast alates; - Siniraa kiire kadumine, pesitsusi peaaegu pole; - Tedred ja metsised olid 40 aastat tagasi jahilinnud, nüüd metsis väga ohustatud (kuivendamise, metsades karjatamise lõppemise, lageraiete, väikekiskjate arvukuse tõusu, kliimamuutuste kompleksefekt?) jne. Linnud kui looduskaitse ,,lipuliigid" tunduvad inimestele põnevamad kui taimed; lihtsamini määratavad kui enamus putukaliike; kergemini jälgitavad kui looduslikud imetajad Linnud kui keskkonnaprobleem? - Lennuväljadel konflikt linnuparvedega; - Rändel olevad haned ja lagled võivad põllu viljast tühjaks süüa - Istandustes seemneid vilju söövad/kahjustavad linnud (herned, marjad, kirsid, küpsed õunad jne);
Eelised: · töid on lihtne korraldada ja mehhaniseerida; · raiejärgselt on lihtsam teha metsauuendustöid; · lageraie võimaldab raiemahu täpset arvestust pindala ja tagavara järgi; · ei nõua spetsiaalseid metsakasvatuslikke teadmisi; · loob soodsad tingimused valgusnõudlike puuliikide uuenemiseks; · kuna raie teostatakse ühe võttega, ei vigastata tulevikus enam noori puid; · lageraiel saab laia valiku puidusortimente. Puudused: · lageraiete tulemusena kujunevad ühevanuselised metsad; · järsult muutub metsa elukeskkond; · kaob vana metsa turve, suureneb külmakahjustuse oht; · raiesmikule kasvab LU teket takistav rohttaimestik ja võsa; · raie käigus lõhutakse taimkate ja tihti ka metsamuld; · tekib raiesmike soostumise oht; · nõlvadel tekib erosioonioht; · hulgaliselt raiejäätmeid on metsakahjureile soodsaks sigimispaigaks. Raiesuund - selle all mõeldakse lankide paigutust. Lageraielank tuleb alati paigutada
- üle 4 ha suurused looduslikule arengule jäetud vääriselupaigad (839 ha; 0,4%); - kaitsealuste liikide püsielupaikade sihtkaitsevööndid (31 416 ha; 14,7%); - I kategooria kaitseluste liikide pesapaikade ümbrus (3 081 ha; 1,4%). Muude kaitsealadel asuvate metsade majandusreziim varieerub suuresti sõltuvalt ala kaitse-eesmärgist. Näiteks metsise püsielupaikade piiranguvööndis on vastavalt liigi tegevuskavale seatud piirangud lageraiete mahule ja ajale ning vanametsa osakaalule, mis peab piiranguvööndites säilima. Olemasolevate kaitsealade võrgustik on kujunenud erinevate kaalutluste tulemusena, aga metsakoosluste esinduslikkuse printsiipi ei ole enamasti arvesse võetud. Seetõttu on metsalooduse kaitse alates 1990. aastatest peamiselt keskendunud rangelt kaitstavate metsade võrgustiku esinduslikkuse parandamisele. Taani-Eesti koostööprojekt "Eesti metsakaitsealade võrgustiku arendamine" (EMKAV) 1997-2001 aastal oli
järelkasvu; * kuna võimsa tehnika kasutamine on raskendatud, on turberaied alati kallimad lageraietest. Turberaiete eeliseks on metsa loodusliku uuenemise võime ära kasutamine ja pidev metsa esinemine, st. ei teki metsata metsamaad raiesmike näol. Turberaied sobivad paremini kaitsemetsades, kus on oluline metsa järjepidevus. Enamiku turberaieviiside korral saadakse uus metsapõlv vana metsa all olevast järelkasvust, mis lühendab ka raieringi. S.t. kui lageraiete puhul pärast metsa raiumist kulub 3-4 aastat taasmetsastamiseks, siis turberaiete puhul on pärast vana metsa raiumist järelkasv juba olemas. Esimeste raietega raiutakse tavaliselt välja kehvemad, kahjustatud puud, samuti tormihellad ja järelkasvu kõige enam varjavad puud. Parematesse valgustingimustesse sattunud majanduslikult väärtuslikud puud reageerivad raiele jämeduskasvu suurenemisega (vanades, raieküpsetes puistutes küll minimaalselt). Paremates
annaabi.ee 
