Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kasvuhooneefekt (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Kasvuhooneefekt #1 Kasvuhooneefekt #2 Kasvuhooneefekt #3 Kasvuhooneefekt #4 Kasvuhooneefekt #5 Kasvuhooneefekt #6 Kasvuhooneefekt #7 Kasvuhooneefekt #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor VndaG Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
ppt

Kasvuhooneefekt

Kasvuhoonegaasi d Kasvuhoonegaasidekson kaveeaur (H2O), osoon ehk trihapnik ( O3). Kokku on neid40erinevat gaasi, midaloetakse kasvuhoonegaasideks. Kunaatmosfääri emiteeritudgaasidei hooli riigipiiridest ninglevivadkiiresti, siisnendevähendamineon kahtlematakõikideriikidehuvides. Kasvuhooneef ekt on l oodusl i k näht us IlmakasvuhoonegaasidetaatmosfäärisoleksMaa keskminetemperatuur ligi 32° külmem, kui ta praegu on. Seegaon kasvuhooneefekt tegelikult normaalneelukshädavajalik nähtus, sellespolemidagi ebaloomulikku. Probleemtekibagasiis, kui inimtegevusekäiguslendubatmosfääri liigapalju nn. kasvuhoonegaase, mispõhjustabki temperatuuri tõusu. Teadlasedon väljaarvutanud, et viimasesajandi jooksul on Maa keskminetemperatuur tõusnud0,3-0,7C Globaalnesoojenemine on praegusel hetkel viimase10000aasta kiireimning10soojema aastarekordit on olnudviimasekahekümnendi jooksul. Ki i r gusbi l anss,

Geograafia
thumbnail
4
docx

Kasvuhooneefekt

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS I KURSUS BRIGITA TSIPP KASVOHOONEEFKT Juhendaja: Reet Meerits Kasvuhooneefekt Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust, aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirguse

Geograafia
thumbnail
2
doc

Kasvuhooneefekt

kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: · süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete k ütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahav õtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) · metaan CH4 värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas maagaasi põhikomponent, mida

Geograafia
thumbnail
2
odt

Kasvuhooneefekt

Kasvuhooneefekt Mis on Kasvuhooneefekt ? Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes ­18o praeguse +15oasemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule.

Geograafia
thumbnail
8
pptx

KASVUHOONEEFEKT

a Kasvuhooneefekti olemus Kasvuhooneefekt on hädavajalik nähtus inimese eluks. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi ehk ei tekiks kasvuhooneefekti, siis maakera keskmine temperatuur oleks ­ 18°C, praeguse 15°C asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Kasvuhooneefekti tekkimine Kasvuhooneefekt tekib kui kasvuhoonegaasid lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi. Loomulik kasvuhooneefekt suureneb siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui peaks. Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsinikdioksiid ­ CO2 (eraldub fossiilsete kütuste põletamisel) Metaan ­ CH4 (eraldub märgaladest, koduloomade väljaheidetest ning prügilatest) Dilämmastikoksiid ­ NO2 (eraldub biomassist bakterite elutegevuse tulemusena, see moodustub ka auto heitgaasides) Veeaur (eraldub vee aurustumisel) Osoon ­ O3 (tekib päikesekiirguse toimel atmosfääris)

Geograafia
thumbnail
5
doc

Referaat: Kasvuhooneefekt

Järvamaa Kutsehariduskeskus KM22 Kodumajandus Referaat KASVUHOONEEFEKT Epp Nuhkat Särevere 2011 Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on protsess,kus atmosfäär soojeneb kasvuhoonegaaside sisalduse suurenemise tõttu,mis on algupäraselt looduslik nähtus ja on hädavajalik maakera elustikule. Kasvuhooneefektil on nii otsene kui ka kaudne mõju inimeste tervisele. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad. Kui oletada, et maakera keskmine temperatuur järgneva 50-100 aasta

Geograafia
thumbnail
37
ppt

Kasvuhooneefekt ja kiirgusbilanss

vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Kasvuhoonegaasid · Kasvuhoonegaasideks on ka veeaur H2O, osoon O3. · Kokku on neid 40 erinevat gaasi, mida loetakse kasvuhoonegaasideks. · Kuna atmosfääri emiteeritud gaasid ei hooli riigipiiridest ning levivad kiiresti, siis nende vähendamine on kahtlemata kõikide riikide huvides. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Ta näitas, et süsihappegaas CO2 mängib olulist rolli atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumises, mis põhjustabki atmosfääri täiendava soojenemise. Kasvuhoonegaasid lasevad päikesevalguse küll maapinnale, kuid peavad kinni maapinnalt tagasi peegelduva soojuskiirguse. Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus Ilma kasvuhoonegaasideta atmosfääris oleks Maa

Geograafia
thumbnail
16
pptx

Kasvuhooneefekt ja kliimamuutused

KASVUHOONEEFEKT JA KLIIMAMUUTUSED Koostasid: Looduslik kasvuhoonenähtus Päikeselt maakerale langev kiirgus kujundab kliimat ja ilma; osa kiirgusest neeldub atmosfääris ja osa maapinnal seda soojendades Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus; gaasid lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist; kasvuhooneefekt on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid H2O veeaur; CO2 süsinikdioksiid; CH4 metaan; N2O dilämmastikoksiid; O3 troposfääri osoon. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasvuhoonenähtuse tugevnemine Atmosfääri süsinikdioksiidi peamiseks allikaks energeetikatööstus (87%); taimkate ja ookean töötavad CO2 neelu ja varuna; metsade hävitamisega vabaneb see varutud süsinikdioksiid (11%); umbes kolmandik metaanisaastest lähtub looduslikest bakteri

Keskkonnageograafia



Lisainfo

powerpoint esitlus

Meedia

Kommentaarid (2)

Marshmellow profiilipilt
Epp Nuhkat: Tähtsamad asjad on välja toodud
18:39 23-03-2011
Sven123456789101112 profiilipilt
sven Liivoja: sain ilusti hinde kätte:D
19:40 19-05-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun