t. ligi 2 kilomeetrit. Juba 13. sajandil oli linnamüüride piires ehitamisel range nõue: "kivimaja otsaviiluga ees ja taga" ning 15. sajandiks oli Tallinna all-linn praktiliselt üleni kivist. Keskaegne ehitiste põhimassiiv on säilinud tänaseni ja tüüpiline vanalinna maja on hoolimata kõigist ümberehitustest, kinnistute liitmisest, viilude likvideerimisest ja aknaavade ümbekujundamisest ikkagi hilisgooti elamu. Pealegi leiab ka uusaegse fassaadi taga ikkagi gooti laetalasid, seinamaalinguid või raiddetaile.Nii on Tallinna vanalinn, mille tihe tornistik, kõrge ringmüür ja maalilised vallikraavid kujundavad linna üldpanoraami, üks meie suurimaid rahvuslikke rikkusi, mis on jõudnud ka UNESCO Maailmapärandi (World Heritage List) nimekirja. Keskaegne linnasüda on alati olnud elav organism ja igapäevane elukeskkond -- jäädes selleks, kuni tugevdatud kaitsevöö teda päriselt muuseumiks ei muuda. Põhjus, miks vanalinn on säilinud, on proosaline
See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljapoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Suurim oli Assüüria kuningas Sargon II oma. .Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Kuna puitu/palke ei olnud, siis leiutati võlvid ja kaared - kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endise kuju. Kujutav kunst on seotud arhitektuuriga, sest maali ja reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel. Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega
Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju. Skulptuur (Gudea)
vastu hoone seina · Tähtvõlv võlv, mille roided moodustavad tähe kujutise · Vaarao VanaEgiptuse valitseja · Valgmik basiilika kesklöövi ülemine, akendega varustatud ruumiosa · Veduut täpselt edasiantud maasiku või lnnavaade(maal, joonistus Itaalias) · Voluut spiraalselt kokkurullitud kaunistus, kuulub alati joonia stiilis sambakapiteeli juurde · Võlv kumer kividest laotud lagi, mille tegemisel pole kasutatud ei laetalasid ega lage toetavaid sambaid · Ümarkaar poolringikujuline kaar
kalliskividest. Pitsatkivi savisse vajutades tekkis reljeefne kujutis. Vana-Mesopotaamia arhitektuur · Ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linna kindlustused · Leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati väravate ja keldrite ehitamisel Võlvid · Mesopotaamlased õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid Tsikuraat astmeline torntempel Templikompleks polnud ainult pühamu, vaid ka ühiskondlike tööde juh- timise ja arvepidamise keskus. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni viis sakme- liste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. Väljakaevatud tsikuraadi jäänused
alumiste otste, nn. sarikajalgade toetamisega välisseintele. Seejuures tekiks aga nihkejõud, mis võiks ehitise seinad laiali ajada; selle vältimiseks peab sarikajalad siduma tõmbepuuga, nn. penniga. Sel teel saab kõige lihtsama, staatiliselt selge ning täiesti tugeva nn. kolmnurkseotise. Penni ühendus sarikaga viimases ühendus seinaga on näidatud joonisel. PÜSTKATUSED Kui katusealune ruum sisaldab kandvaid siseseinu ning laetalasid, võib katusekonstruktsiooni otstarbekalt toetada. Selliselt toetatuna kannab sarikas nagu 450 all kahele või mitmele toele asetatud tala ning nihkejõudusid säärane katus ei tekite. Selle ülemist osa võib lugeda vabakandvaks ning asetatuks ülemisele pikiraamistiku, nn. toolvärgi, puule; alumised sarikaotsad toetavad ühelt poolt müürilatile, teiselt poolt toolvärgile. TOOLVÄRK Moodustab sõrestikseina, koostisosaks on ülemine ja alumine raampuu ja kandekauguse
mõjutada ka lülipuitu. Käigud on puidupuru ja ekskremente tihedalt täis. Puidu pealmise kihi jätab kahjur harilikult puutumata. Siklaste enam-vähem ovaalse kujuga väljalennuavad on tunduvalt suuremad kui tooneseplaste omad. Majasikk kahjustab ainult okaspuitu, valides kohti, kus puidu niiskusesisaldus on 10–20%. Kahjur armastab kõrgemat temperatuuri (25–28 ºC) ning levib seetõttu ehitiste soojades osades, eelistades põrandaid, aknaraame, laetalasid ja sarikaid. 6 Kärsaklased Kärsaklased on 3–6 mm mustad või pruunid õrnalt läikivad mardikad. Pea on neil välja veninud kärsakuks, kuhu kinnituvad ka nuijad tundlad. Pruunika peaga valged jalutud C- kujulised vastsed on kaetud hõredate karvadega. Kärsaklased arenevad märjas kõdunevas puidus, mille niiskus on vähemalt 35%. Harilikult esinevad nad koos seenkahjustustega ning just pruunmädanikuga. Kärsakad kahjustavad tihti vanu palkehitisi ning rikuvad
Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimestest , loomadest , taimedest või muust. Mõnel paleel oli reljeefe koguni nii palju , et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. 4. Ehituslikud avastused Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju. 5. Paabeli torn
Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Võlv Kuningas Assurnasirpali Arhitektu palee troonisaal ur Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju.
seintest ja postidest ning toetuspunktidest on üksnes välisseinad. Kõige lihtsamaks viisiks oleks sarikate asetamine nõutavasse kallakusse nende ühendamisega harja juures ning alumiste otste, nn. sarikajalgade toetamisega välisseintele. Seejuures tekiks aga nihkejõud, mis võiks ehitise seinad laiali ajada; selle vältimiseks peab sarikajalad siduma tõmbepuuga, nn. penniga. Toetatud püstkatus Kui katusealune ruum sisaldab kandvaid siseseinu ning laetalasid, võib katusekonstruktsiooni otstarbekalt toetada. Selliselt toetatuna kannab sarikas nagu 45 kraadi all kahele või mitmele toele asetatud tala ning nihkejõudusid säärane ei tekita. Alumised sarikosad toetuvad müürilatile , ülevalt toolvärgile. 1. Mis on katuse ülesandeks? V: Katuseks nimetatakse ehitise osa, mille ülesandeks on katta kogu ehitist pealtpoolt ning ära juhtida ehitisele langevat vihmavett, rahet, lund jms. 2. Millest koosneb katus?
need olid liigendatud liseenidega ning olid kõik erineva värvi ning kõrgusega. Tsikuraadi kõrguseks oli tavaliselt 30 - 40 meetrit. See mäena kerkiv astanguline torn pidi looma kujutluse mäest, mida mööda jumalad tulid alla inimeste juurde ja inimesed said minna üles jumalate juurde. Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimestest , loomadest , taimedest või muust
säilinud tsikuraat Uri linnas.Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid.Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju. SKULPTUUR
linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju. Paleede seinu kaunistasid
Mittekandvad vaheseinad võib teha tunduvalt kergema konstruktsiooniga, näiteks laudadest vahesein, mis võib olla nii ühekordne kui ka kahekordne.Kuid kindlasti peab vaheseina ja lae vahele jätma vajumispilu, vähemalt 3 cm ruumi kõrguse iga meetri kohta. Seetõttu on kõige õigem teha vaheseinad alles siis kui hoone on piisavalt vajunud. Laed tehakse reeglina puittaladest. Laetalad kinnitatakse seinte külge läbiulatuva hammastapiga või kalasabatapiga. Ümarpalgist laetalasid pigem tavalise laonurgaga või koerakaelanurgaga. Laetalad toetatakse kandeseintele või spetsiaalsetele postidele, mitte mingil juhul aga juhuslikele või muust materjalist konstruktsioonidele nagu korstnale, ahjule, piidale, vaheseinale vms. Palkide omavahel sidumiseks töödeldakse nende alumisele pinnale süvend, nn vara. Maja kokkupanemisel pannakse palkide vahele linavildist ribam, mis tagab palkide liite sooja- ja tuulepüsivuse. AVADE EHITAMINE (MOODUSTAMINE) PALKSEINA
..... Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade M 36 saj. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve- e.m.a. mesopotaamleased ehituse ajal. Sealsed suured kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide linnad olid tihtipeale korrapärase tänavavõrguga katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka nind isegi kanalisatsiooniga. lagesid toetavaid sambaid. Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoiseid-savist voolituid kujutistega inimestest, loomadest, taimedest ja või kivist raiutud kujusid. Eelistati luua võimsaid E muust. valitsejakujusid. Värvilise glasuuriga tellistest
paigutati tavaliselt väljapoole vastu hoone seina. tähtvõlv — võlv, mille roided moodustavad tähe kujutise. vaarao — Vana-Egiptuse valitseja. valgmik — basiilika kesklöövi ülemine, akendega varustatud ruumiosa. veejuhe, akvedukt — kõrgele silla-taolisele kaaristule ehitatud lahtine või kaetud kanal vee juhtimiseks linnadesse, peamiselt Vana-Roomas. võlv — kumer kividest laotud lagi, mille tegemisel pole käsutatud ei laetalasid ega lage toetavaid sambaid ümarkaar— poolringikujuline kaar. ümarplastika — igast küljest töödeldud kuju, vastand reljeefile Otsi veel: Interjöör, eksterjöör, profaanarhitektuur ja sakraalarhitektuur
ülejäänud aja on puidu sisemuses. Kui avadest pudenev puidu tolm on hele, siis tegemist värskete lennuavadega, kui kolletunud siis juba vanad käigud. Nemad tunneb ära tihtipeale mardika kehastki pikemate tundlate järgi. Majasikk kahjustab ainult okaspuitu, valides kohti, kus puidu niiskusesisaldus on 1020%. See kahjur armastab kõrgemat temperatuuri (2528 ºC) ning levib seetõttu ehitiste soojades osades, eelistades põrandaid, aknaraame, laetalasid ja sarikaid. Kui putukaid on palju, võib kahjustus olla väga tõsine. Siklaste vastsed on valkja või kollaka lapiku kehaga. Nad närivad end puitu ega välju sealt mitme aasta kestel. Siklaste enam-vähem ovaalse kujuga väljalennuavad on tunduvalt suuremad kui tooneseplaste omad. Hooneid kahjustab eelkõige majasikk. Tema vastsed rikuvad algul palkide väliskihti, kuhu näritakse piki puidukiude käigud. Majasikk eelistab puidu maltsaosa ja eriti suviseid kasvuringe. Käigud on puidupuru
28.Viige ennast kurssi erinevate Eestis ehitatud vahelae tüüpidega. Tehke selgeks nende vead ja puudused. Puittaladel vahelagi, terastaladel vahelagi, raudbetoonplaatidest vahelagi 29. Kirjelda erinevaid vahelae toestamise ja sirgestamise viise. Vahelagesid toestatakse laetaladega risti paigaldatud terastalade ja puittaladega, mille külge kas siis kinnitatakse või riputatakse olemasolevad laetalad. Et vahelage sirgestada, siis on võimalik ka laetalasid ükshaaval vahetada uute vastu. 30. Kirjelda puidu enamlevinumaid kahjustusi ning nende likvideerimise viise. Päikese sooja- ja uv-kiirgus, bakterid, hallitus, sinistus- ja mädanikseened, putukad ja nende vastsed, Likvideerimine, ennetamine: steriliseeriv kuivatus, renoveerimisel ka termiline töötlemine; konstruktiivsed abinõud, mis väldivad liigse niiskumise, tagavad õhutuse; ekspluateerimise
Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju.
9 Tehnilised puittooted (tehnopuit, inseneripuit) Sada aastat tagasi oli võimalik saada saematerjali dimensioonidega 150 mm x 450 mm, pikkusega kuni 20 meetrit, kuna põlispuistutest saadav tooraine võimaldas seda. Tänapäeval tuleb mitmeski paigas vaeva näha 75 mm x 250 mm x 5 m materjali leidmisega. Lisaks on saematerjal ka kallis. Seetõttu on suuremate ehitiste laetalasid väga harva võimalik teha ühest palgist või prussist. Üha raskemini leitav, pidevalt kallinev ning kõikuvakvaliteediline ehituspalk on olnud üheks põhjuseks tehniliste puittoodete väljatöötamisel. Sageli on sellised tooted mõeldud erikasutuseks, kus nendele esitatavad kvaliteedinõuded ei pruugi ola tavapärased. Näiteks esitatakse erinõudmisi nende materjalide tugevusele, kestvusele, mõõtmetele jne. Tehnilised puittooted jagunevad alljärgnevalt: Liimpuittooted
9 Tehnilised puittooted (tehnopuit, inseneripuit) Sada aastat tagasi oli võimalik saada saematerjali dimensioonidega 150 mm x 450 mm, pikkusega kuni 20 meetrit, kuna põlispuistutest saadav tooraine võimaldas seda. Tänapäeval tuleb mitmeski paigas vaeva näha 75 mm x 250 mm x 5 m materjali leidmisega. Lisaks on saematerjal ka kallis. Seetõttu on suuremate ehitiste laetalasid väga harva võimalik teha ühest palgist või prussist. Üha raskemini leitav, pidevalt kallinev ning kõikuvakvaliteediline ehituspalk on olnud üheks põhjuseks tehniliste puittoodete väljatöötamisel. Sageli on sellised tooted mõeldud erikasutuseks, kus nendele esitatavad kvaliteedinõuded ei pruugi ola tavapärased. Näiteks esitatakse erinõudmisi nende materjalide tugevusele, kestvusele, mõõtmetele jne. Tehnilised puittooted jagunevad alljärgnevalt: Liimpuittooted
Miks inimesed jäid paikseks ja tekkisid linnad ? kuna hakati tegelema põllumajandusega Mesopotaamia kunsti saavutused ( ehitusmaterjalid ja ehitustehnilised võtted)- kasutati telliseid, mis tehti savist ( päikese käes kuivatatud) Ehitustehnilised võtted- võlvid ja kaared. Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju.
t. ligi 2 kilomeetrit. Juba 13. sajandil oli linnamüüride piires ehitamisel range nõue: "kivimaja otsaviiluga ees ja taga" ning 15. sajandiks oli Tallinna all-linn praktiliselt üleni kivist. Keskaegne ehitiste põhimassiiv on säilinud tänaseni ja tüüpiline vanalinna maja on hoolimata kõigist ümberehitustest, kinnistute liitmisest, viilude likvideerimisest ja aknaavade ümbekujundamisest ikkagi hilisgooti elamu. Pealegi leiab ka uusaegse fassaadi taga ikkagi gooti laetalasid, seinamaalinguid või raiddetaile. Tallinna vanalinn koosneb kolmest eri funktsioone täitnud, seega ka arhitektuuriliselt eriilmelisest osast: · Toompeast, mis paikneb ümbruskonnast 20-30 m kõrgemal asuval paekünkal ning hõlmab 6 hektarit. Alates 13. sajandist kuulus Toompea aga Mõõgavendade ordule ning oli all-linnast nii administratiivselt kui ka müüriga eraldatud. · Tallinna all-linnast, mis paikneb Toompea ja sadama vahel ning oli (on) ümbritsetud
alumiste otste, nn. sarikajalgade toetamisega välisseintele. Seejuures tekiks aga nihkejõud, mis võiks ehitise seinad laiali ajada; selle vältimiseks peab sarikajalad siduma tõmbepuuga, nn. penniga. Sel teel saab kõige lihtsama, staatiliselt selge ning täiesti tugeva nn. kolmnurkseotise. Penni ühendus sarikaga viimases ühendus seinaga on näidatud joonisel. PÜSTKATUSED Kui katusealune ruum sisaldab kandvaid siseseinu ning laetalasid, võib katusekonstruktsiooni otstarbekalt toetada. Selliselt toetatuna kannab sarikas nagu 450 all kahele või mitmele toele asetatud tala ning nihkejõudusid säärane katus ei tekite. Selle ülemist osa võib lugeda vabakandvaks ning asetatuks ülemisele pikiraamistiku, nn. toolvärgi, puule; alumised sarikaotsad toetavad ühelt poolt müürilatile, teiselt poolt toolvärgile. TOOLVÄRK Moodustab sõrestikseina, koostisosaks on ülemine ja alumine raampuu ja kandekauguse
.. 50 cm. Kohtbetoonist lagi on hästi konstrueeritud, kui betooni kulu ei ületa 0,12 m3 põrandapinna ruutmeetri kohta. Sarrusterast kulub iga kantmeetri betooni kohta ligikaudu 100 kg. Puittaladel vahelaed Puittalad kannavad vahelagesid kõigis puumajades. Enne raudbetooni ulatuslikku kasutuselevõttu 1950. aastate paiku ehitati ka kivimajade vahelaed enamasti puittaladel. Vanaaegsetes linnamajades võime näha jämedaid kümnemeetrise sildega, kirvega tahutud prussidest laetalasid, mis kannavad paeplaatidest lage. Ka talumajade laed, mille taladeks olid enamasti ümarpalgid, olid tihti kümnemeetrise sildega. Puittaladele tehti vahelaed ka paljudes nägusates sõjaeelsetes kivimajades. Puittaladel vahelae traditsiooniline konstruktsioon oli järgmine: - talad ristlõikega 10...12 x 20...25 cm paiknesid sammuga 90...100 cm, talade otsad toetati 25 cm pikkuselt tellisseintesse jäetud pesadesse või siis puidust kandeseina vööprussile
Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju.
linnakindlustused ja templid. Templid ehitati kõrgetele savist platvormidele, kaitseks suurvee vastu. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Mesopotaamalsed õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul. Mesopotaamia usund ja valitsemine: Usuti, et igal linnal on oma kaitsejumal, jumalaid oli palju ning nad moodustasid suguvõsa( tähtsamad jumalad: Enlil( taeva, pikse jne jumal) , Anu( jumalate isa), Ea )
esines kahes renoveeritud elamu köögis välisseinte alumistes nurkades (Joonis 2.17). Ühes renoveeritud elamus tuli majavammi kahjustuste tõttu asendada pool ühe ruumi seinast ja terve põrand. Joonis 2.17 Hallitus seina sisepinnal. Nähtavaid mardikakahjustusi leiti kahes elamus. Esimese elamu sein oli enne renoveerimist seisnud mõned aastad sademete käes ja seal oli seina nurk kahjustatud (Joonis 2.18 paremal). Teises uuritud elamus olid mardikad kahjustanud laetalasid ja osa seinapalke (Joonis 2.18 vasakul). Kui kahjustuse põhjus on likvideeritud ja kahjustuse ulatus on talutav, siis ei ole kahjustatud konstruktsiooni osasid vaja välja vahetada, kuid oluline on kahjustatud kohti perioodiliselt kontrollida (sellel eesmärgil oli Joonis 2.18 jäetud kahjustatud nurk viimistlemata). Mardikakahjustuste tagajärjed: väheneb konstruktsiooni kandevõime; suureneb (kiireneb) niiskuse imendumine puitu; halveneb avatud konstruktsiooni välimus;
annaabi.ee 
