Valga Gümnaasium 10B Hanna-Liina Koort VEE KAREDUS Referaat Valga 2007 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Vee karedus.......................................................................................................................................4 Vee kareduse liigid ja mõõtmine......................................................................................................5 Eristatakse viit kareduse liiki..............................................................................................5 Vee karedust mõõdetakase ...............................................
1. Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Suurem (500...750 cm³) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm³) tiitrimiseks, pipett (100 cm³), büretid (25 cm³), mõõtsilinder (25 cm³), Na-kationiitfilter. 3.Töö käik A – Loputada bürett ning pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm³ uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzi punaseks
Tuleb kontrollid analüüsitava vee pH-d. Analüüsitava vee pH on 6,91 18° C juures. Vee pH on üsna neutraalne ning neuraliseerimist teostama ei pea. Analüüsi segavad ka tsink, alumiinium, mangaan ja raud, mistõttu nende suurema sisalduse korral on proovile vaja lisada enne tiitrimist 1-2ml maskeerivat reaktiivi. Analüüsitaval veel segavaid lisaaineid häirivas koguses ei esine, ning maskeerivat reaktiivi pole vaja lisada. 2.Analüüsi läbiviimine. Vee üldine karedus jaguneb mööduvaks ja jäävkareduseks, sõltuvalt sellest, millise soolana Ca2+ ja Mg2+ looduslikus vees esineb. Vee üldine karedus on summaarne Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisaldus ning on põhjustatud mitmesugustest vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi sooladest. Kareduse määramiseks kasutatakse kompleksonomeetrilist meetodit. Selle puhul tehakse kindlaks Ca2+ ja Mg2+ ioonide kontsentratsioon tiitrimise teel TriloonB-ga. Meetod põhineb sellel, et TriloonB
1. Töö eesmärk. Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kasutatud ained : 0,1 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3*H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ka kromogeenmust ET-00. Töövahendid : Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 3. Töö käik. 1) Karbonaatse kareduse määramine Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mp
Laboratoorne töö 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained ja töövahendid 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. A. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputada 100 mL pipett 2..
1. Töö eesmärk Saaremaa Vee kareduse määramine tiitrimise abil ja kareduse kõrvaldamine Na- kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid 1) Töövahendid: Suur kooniline kolb (500 cm³), 2 koonilist kolbi (250 cm³), 3 büretti (25 cm³), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter, pipett (100 cm³), pipetipump, statiiv, keeduklaas, lehter. 2) Kasutatud ained: Saaremaa vesi ( gaseerimata), 0,1 M soolhape, 0,0025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp), kromogeenmust ET-00. Tiitrimine: 3. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine Loputasin pipetti (100 cm³) kaks korda uuritava veega. Uuritavaks veeks oli OÜ Saare Foods- i toode nimega Saaremaa Vesi. Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Seejärel pipeteerisin koonlise kolbi 100 cm³ uuritavat vett. Lisasin kolm tilka indikaatorit (mp). Lahus muutus kollakaks.
ioonidega filtrist. Loputasin pipette 2 korda selle pehmendatud (filtreeritud) veega. Pipeteerisin 100 cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ja väike lusikatäis indikaatorit ET-00. Seasin töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega. Tiitrimine polnud vajalik sest värvus kohe muutus siniseks. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Karbonaatse kareduse määramine Karbonaatne karedus on põhjustatud vees sisalduvatest HCO3- ja CO32- ioonidest. Soolhappega tiitrimisel reageerivad vesinikkarbonaatioonid soolhappega. . Teades reaktsiooniks kulunud soolhappe mahtu VHCl ning molaarset kontsentratsiooni CM,HCl saab siit leida HCO3- moolide arvu ning teades reaktsiooniks võetud vee mahtu Vvesi , ka vesinikkarbonaatioonide molaarse kontsentratsiooni vees. HCO3- ioonide kontsentratsiooni arvutamine Kus VHCl on tiitrimiseks kulunud soolhappe maht [cm3]
18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2.
esitatud: arvestatud: Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na- kationiitfilter. Kasutatavad ained 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranž (mo) ja kromogeenmust ET-00. Töö käik A) Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. 2. Seada töökorda bürett – kõrvaldada otsikust õhumullid ning täita 0,1 M
Anorgaanilise keemia praktikum Laboratoorne töö nr 1 Vee kareduse määramine tiitrimisega Ioonide kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: külma kraanivee kareduse (karbonaatse ja üldkareduse) määramine tiitrimisega, keedetud vee kareduse määramine, keetmisel tekkiva katlakivi hulga määramine, kareduse vähendamine/kõrvaldamine naatriumkationiitfiltriga. Vees oleva SO4(-2) iooni kontsentratsiooni määramine. Kasutatud vahendid, mõõteseadmed: 700 ml kooniline kolb vee hoidmiseks, 250 ml koonilised kolvid tiitrimiseks, klaaspulk, katseklaas korgiga, lehter, 100 ml pipett, 25ml büretid (3), 25 ml mõõtsilinder, filterpaber, Na-kationiitfilter, etalonlahuste komlekt , elektripliit,
1 VEE ÜLDKAREDUSE MÄÄRAMINE Vee nn. üldkaredus on vee mööduva kareduse (Ca ja Mg vesinikkarbonaadid) ja püsiva kareduse (vees lahustuvad Ca ja Mg soolad) summa. Vee üldkaredus on 1 liitri vee tiitrimiseks kulunud kompleksoon III millimoolide arv. Kompleksoon III reageerib kõigi vees lahustunud raske- ja leelismuldmetallide ioonidega, eristamata neid aniooni järgi. Seepärast saab kompleksonomeetriliselt määrata vee üldkaredust. Indikaatorina kasutatakse eriokroommusta (ET-OO). Koostage katsetulemuste tabel büreti alg- ja lõppnäitude kohta. Tehke kindlaks
Laboratoorne töö nr 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk: · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained: 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH 4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl 2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid: Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. Töö käik: A: HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1
Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Areomeetreid kasutatakse toiduainetetööstuses (näiteks veini alkoholi- või piima rasvasisalduse määramiseks), laborites lahuste kontsentratsiooni määramiseks, hapete (eelkõige akuhappe) kontsentratsiooni määramiseks. Tavaline areomeeter koosneb kinnisest õhuga täidetud klaastorust, mille ühes otsas on elavhõbedast või tinast ballast. Toru külge on kinnitatud skaala. Areomeeter tuli asetada lahusesse ja skaalalt sai lugeda vedeliku tiheduse. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha
KEEMIA PRAKTIKUMI KÜSIMUSED PRAKTIKUM NR 1 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Areomeetrit kasutasin lahuse(keedusoolalahuse) tiheduse määramiseks. Asetasin selle ettevaatlikult lahusesse (raskusega osa all) kuni see jäi vedelikku hõljuma, jälgisin et aeromeeter oleks keskel (ei puutuks kokku anuma seintega) ning seejärel vaatasin mõõtskaalalt vastava tulemuse. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel. Igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus?
Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5
Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5
Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5
Järeldused: Viga tuleneb ilmselt inimlikust mõõtmis veast (ei kaalutud täpselt 1g NaOH-d). Samuti on triitimine küllaltki ebatäpne, kuna lahuse värvi määramine, millal on õige hetk, on väga suhteline ja individuaalne. Seega võib meie katset õnnestunuks lugeda, kuna katseline tulemus erines sellest, mis vaja oli siiski küllaltki vähe. Katse 2: Vee kareduse määramine mahtananalüüsi abil. Töö eesmärk : Määrata kooli vee üldine ja mööduv karedus Reaktiivid: H2O, NH4Cl, NH3 · H2O puhverlahus, EDTA lahus, indikaator ET00, metüülpunane, HCl a) Üldkareduse määramine: Töö käik : Pipeteerida 100 cm3 vett keeduklaasi, lisada 5 cm3 NH4Cl, NH3 · H2O, pH 9,7, puhverlahust, väike kogus indikaatorit ET00 ja triitida 0,05 M EDTA lahusega aeglaselt kuni lahus muutub punasest värvusest siniseni. Arvutada üldkaredus triitimiseks kulunud EDTA lahuse ruumala kaudu (ühikutes mgmol dm-3 ehk mol · 10-3 dm-3) Katse andmed :
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Töö ülesanne. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine, Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine, katlakivi moodustumise uurimine, vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine. Töö eesmärk. · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Sissejuhatus. Karedus on põhjustatud Ca2+ ja/või Mg2+ ning HCO3- ja/või CO32- ioonide sisaldumisest vees. Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ ioonide summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). Üldkareduse määramine toimub nn kompleksonomeetrilise tiitrimise teel.
termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m 1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m2'e. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua, kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17-0.22g. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita,kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrate vee ruumala mõõtesilindri abil [V]. Termomeetri ja baromeetri abil määrate õhutemperatuur [T] ja rõhk [P] katse sooritamise hetkel. P V T0 V0 = Leida gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0. [dm3]): P0 T
1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Aeromeetrit kasutatakse lahuse tiheduse määramiseks. Aeromeeter sukeldatakse lahusesse ning loeme skaalalt näidu. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Tihedus sõltub lahuse massist ja mahust, lahustunud aine sisaldusest lahuses 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on
09998 0.09998 / 1 * 100 = 9.998% Järeldus: Katse viga võis tulla sellest, et me ei vaadanud piisavalt täpselt millal lahus muutus punakasroosaks kuna me ei oskanud hinnata, milliseks värvus pidi muutuma või kuna kaks reaktiivi ei segunenud oma vahel piisavalt. 2.2 KATSE 2 – VEE KAREDUSE MÄÄRAMINE MAHTANALÜÜSI ABIL A – Üldkareduse määramine Töö eesmärk: Määrata üldine kaltsiumi- ja magneesiumioonide sisaldus kraanivees. Töö vahendid: Vesi, NH4Cl, NH3 * H2O, pH (9,7) puhverlahus, ET00 indikaator, EDTA lahus, bürett Töö käik: Pipeteerida 100 ml vett, lisada 5 ml NH4Cl, NH3 * H2O, ph (9,7) puhverlahust, väike kogus (ca 0,1 g ) Indikaatorit ET00 ja tiitrida 0.05 M EDTA lahusega aeglaselt kuni lahuse punase värvuse muutumiseni siniseks. Arvutada üldkaredus tiitrimiseks kulunud EDTA lahuse ruumala. Andmed: Tiitritud kogus – 3,5 ml Arvutused: 3,5 * 0,005 * 1000 * 1000 / 1000 * 100 = 0,175 mg/mol * dm-3 Järeldus:
orgaanilise ühendi triloon-B molekulidega. Nimetatud ühend kuulu kompleksioonide rühma. Meetodiks on mahtanalüüs, mille puhul mõõdetakse büreti abli kompleksi moodustamiseks kuluva triloon-B maht 0,1 cm3 täpsusega. Katse. Ppeteerida 100 cm3 vett, lisada 5cm3 NH4Cl, NH3 x H2O, ph (9,7) puhverlahust*, väike kogus (ca 0,1 g ) Indikaatorit ET00 ja tiitrida 0.05 M EDTA lahusega aeglaselt kuni lahuse punase värvuse muutumiseni siniseks. Arvutada üldkaredus tiitrimiseks kulunud EDTA lahuse ruumala kaudu ühikutes mgmol dm-3 ehm mol x 10-3 dm-3: x (mgmol dm-3) Üldkaredus= v EDTA (cm3)cEDTA (mol x dm-3) 1000 x 1000 x (mg-mol x dm-3) 1000 x 100 (cm3) Katse andmed: 1) EDTA lahust alguses : 15,7 cm3 2) EDTA lahust lõpus : 19,2 cm3 Arvutused: Alari Allika pedl-2 092126 19,2 - 15,7 = 3,5 cm3
ja rõhul 1,25 atm. Küllastatud veeauru rõhk sellel temperatuuril on 23,8 mmHg ja RH on 40%. [564 cm3] V = (((126656.25 - (3173.07 - 0.40x3173.07))x0.5x273)/(101325x298) = 0.564 m^3 = 564 cm^3 3. Lahuse valmistamine ja omadused (küsimused puuduvad) 4. Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Areomeetrit kasutatakse lahuse tiheduse määramiseks. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? – Archimedese seadus – igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? – Temperatuurist ja rõhust. Mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on aine tihedus. Mida väiksem on rõhk, seda väiksem on gaasi tihedus. 4
Katse a: Üldkareduse määramine Töö vahendid: Pipet, vesi, büret. Töö reaktiivid: NH4Cl, NH3 . H2O, ET00, EDTA (Triboon B) Töö kirjeldus: 1. Pipeteerime 100 cm3 kraani vett keeduklaasi 2. Lisame sellele 5cm3 NH4Cl, NH3 . H2O puhverlahust, 0,02g indikaatorit ET00 3. Tiitrime saadud lahust 0,05M EDTA lahusega kuni punase värvi muutumiseni siniseks VEDTA = 4,4 cm3 CEDTA = 0,05 M Arvutused: 1. Määrame üldkaredus EDTA kulunid ruumala kaudu Üldkaredus = (VEDTA * CEDTA *1000*1000)/(1000*100) (mg-mol/dm3) Üldkaredus =(4,4 * 0,05 * 1000 * 1000)/(100*1000)= 2,2 (mg-mol/dm3) Järeldus: Üldkaredus veel antud katses oli 2,2(mg-mol/dm3) Katse b: Mööduva ehkkarbonaatkareduse määramine Töö vahendid: Pipet, büret. Töö reaktiivid: metüülpunane, vesinikkloriid Töö kirjeldus: 1. Valmistame lahust 100 cm3 analüüsivast veest ja 3 tilgast metüülpunasest. 2
dikloorfenoolindofenolaadi lahusega roosa värvuse tekkimiseni (ettevaatust - kulub vaid 1-2 tilka). Arvutus Askorbiinhappe sisaldus uuritavas toiduaines mg % - des arvutatakse valemiga X = (a - a) 88,03 n V V 100 / V2 V4 g , kus X askorbiinhappe sisaldus uuritavas toiduaines, mg% a1 tiitrimiseks kulunud indofenoolilahuse hulk katsel, ml a2 tiitrimiseks kulunud indofenoolilahuse hulk pimekatsel, ml 88,03 askorbiinhappe ekvivalentmass n indofenoolilahuse normaalsus V1 - vedeliku maht, mis saadi filtraadi käsitlemisel Pb-atsetaadiga, ml V2 esimese filtraadi maht, mis võeti Pb atsetaadiga käsitlemiseks, ml V3 segu üldine maht, mis saadi uuritava proovi ekstraheerimisel, ml V4 teise filtraadi maht, mis võeti indofenoolilahusega tiitrimiseks, ml g uuritava aine kaalutis, g 100 koefitsient, mis viib tulemuse üle mg % - deks. Tulemus: Mina uurisin kiivi C-vitamiinisisaldust.
Katse andmed ja arvutused Askorbiinhappe sisaldus uuritavas toiduaines mg % - des arvutatakse valemiga : X = (a - a) · 88,03 · n · V · V · 100 / V2 · V4 · g , kus X askorbiinhappe sisaldus uuritavas toiduaines, mg% a1 tiitrimiseks kulunud indofenoolilahuse hulk katsel, ml a2 tiitrimiseks kulunud indofenoolilahuse hulk pimekatsel, ml 88,03 askorbiinhappe ekvivalentmass n indofenoolilahuse normaalsus V1 - vedeliku maht, mis saadi filtraadi käsitlemisel Pb-atsetaadiga, ml V2 esimese filtraadi maht, mis võeti Pb atsetaadiga käsitlemiseks, ml V3 segu üldine maht, mis saadi uuritava proovi ekstraheerimisel, ml V4 teise filtraadi maht, mis võeti indofenoolilahusega tiitrimiseks, ml g uuritava aine kaalutis, g 100 koefitsient, mis viib tulemuse üle mg % - deks.
Vee kareduse määramine - vee karedus on tingitud kaltsium ja magneesiumsoolade sisaldusest, mis põhjustavad vhelahustuvate ühendite teket. Vesinikkarbonaatide esinemine vees põhjutab karbonaatse e mööduva kareduse, mille määramiseks tiitritakse vett soolhappe lahusega. Ca(HCO3)2+2HCl = CaCl2+2vesi+2CO2 Vee püsiv karedus on tingitud peamiselt sulfaat ja kloriiioonide sisalduset. Vee mööduv ja püsiv karedus mood üldkareduse. Üldkareduse määramiseks sadestatakse Ca ja Mg ioonid naatriumkarbonaadi ja NaOH lahusega ning tiitritakse lahusesse jäänud leelise liig soolhappega. Ca2+ + CO3 2- = CaCO3 2Mg2+ + 2OH- + CO3 2- = Mg2(OH)2CO3 Kareduse mõõtühikuks on Ca ja Mg ioonide summaarne kontsentratsioon vees. Redoksreaktsioonid- toimub elektronide ülekanne ühelt ainelt teisele. Ce4+ + Fe2+ = Ce3+ + Fe3+ · Oksüdeerija Ce4+ -võtab elektroni · Redutseerija Fe2+ - annab elektroni. · Poolreaktsioonid · Ce4+ + e- = Ce3+ · Fe2+ - e- = Fe3+
valemid. Võrrandi pooli eraldab pöördumatu reakts korral või =, pöörduva reakts korral; 2)võrrand tuleb tasakaalustada, st elemendi aatomeid on võrrandi vasakul ja paremal pool võrdselt; on tavaks kirj gaasina eralduva aine valemi järele ja sademena eralduva aine järele . Praktikas kasutamine: fotokeemia valgustamine, kiirguskeemia kiiritamine, katalüüs. 5. Ainete ja materjalide isel (sertifitseerimise) printsiibid. Vesilahuste omadused. Loodusliku vee püsiv karedus on 4.8 mmol/l, mööduv karedus 3.1 mmol/l, kui palju võib moodustuda katlakivi 5 m3 veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3)? Ainete ja materjalide iseloomustamise (sertifitseerimise) printsiibid: a)agregaatolek normaalrõhul ja toatemp-l; b)värvus; c)tahkete ainete puhul osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus; d)vedelike puhul viskoossus erinevatel temp-l; e)tihedus; f)sulamis- ja keemistemp; g)koostiselementide või ainete ja lisandite sisald; h)lisainfo;
6. Tiitrimeetria tüübid. volumeetriline tiitrimeetria: registreeritakse titrandi ruumala, mis kulub reaktsiooniks analüüsitava ainega; gravimeetriline tiitrimeetria: registreeritakse titrandi kaal; kulonomeetriline tiitrimeetria: registreeritakse aega või voolutugevust, mis on vajalik analüüsitava aine oksüdeerimiseks või redutseerimiseks. 7. Tiitrimeetria põhimõisted Standardlahus Titrant ehk standardlahus peab olema kindla koostise ja kontsentratsiooniga Titrandi kontsentratsiooni määramiseks on vajalik nn. esmane ehk primaarne standard ehk põhiaine tiitrimise ekvivalentpunkt Punkt, kus titranti on lisatud ekvivalentses koguses analüüsitava ainega Näiteks kloriidide määramine 0,005 ekvivalendi kloriidioonide täielikuks reaktsiooniks on vaja 50 ml 0,1 N AgNO3 tiitrimise lõpp-punkt lõpp-punkti määramiseks on nõutav tiitrimiseks kulunud titrandi ruumala; Ideaalsel juhul ekvivalentpunkt = lõpp-punkt; Tavaliselt ei lange kokku Põhjustab tiitrimisviga - ületiitrimist
traditsiooniliselt mittemetalli järgi. Nt lämmastikhape HNO 3. Alused: Nimetused sõnast hüdroksiid ja metalli nimetusest nt kaaliumhüdroksiid. Kui metall moodustab mitu hüdroksiidi, kus metalli oa on erinev, siis näidatakse sulgudes ära metalli oa nt ferrum(II)oksiid Fe(OH)2. Oksiidid: Nimetused tuletatakse elemendi nimetusest ja sõnast oksiid. Muutuv oa näidatakse sulgudes või kasutatakse arvulist eesliidet nt FeO raud(II) oksiid. Rühma OO sisaldavad oksiidid on peroksiidid. Soolad: Nimetused moodustatakse katiooni ja aniooni nimetustest. Erinev oa näidatakse sulgudes. Valemites eelnevad katioonid anioonidele. Nt KNO3 kaaliumnitraat. 20. GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur. 21. Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda
(valguse toimel; fotosüntees). Süsinikuringe Orgaanilise elu aluseks on süsinik. Ta on osalenud aineringes Maa tekkest alates. Selles ringes on kõige liikuvamaks komponendiks süsinikdioksiid, mille sidumine toimub peamiselt assimilatsiooni kaudu (fotosüntees). Vähesel määral toimub CO2 sidumine ka mikroorganismide ja maapõues mineraliseerumise - 2 tulemusena. Mineraliseerumine-karbonatiseerumine CO2 -> HCO3 -> CO2 -> CaCO3 CaCO3 lademed- lubjakivi, kriit. Loomade ja mikroorgansimide hingamise kaudu satub CO2 uuesti atmosfääri. Samuti toimub eluta orgaanilise aine mõningane oksüdatsioon. Selle tagajärjena jõuab CO2 atmosfääri ka settekivimitest. Organismid moodustavad surres eluta orgaanilise aine, mida jällegi teised organismid tarbivad toiduna. Eluta org. Aine võib mineraliseeruda ja sellisel kujul olla organismidele vajalik- vetikad, korallid, molluskid. Lämmastikuringe 2 põhiahelat
a)lahusti molekulide polaarsusest b)lahustatava aine struktuurist. 15. Loodusliku vee koostis - koosneb vee molekulidest, soola molekulid + tahked peendispersedained (muda,savi) ja mikroorganismid. Ioonvahetajatega saab vees eemaldada karedust. Kare vesi lastakse läbi ioonfiltri milles sisalduvad ioniidid eemaldavad veest lisandioonid. Kationiidid eemaldavad katioonid ning anioniidid eemaldavad anioonid. Vee kuumutamisel üle 65 C NCO3- laguneb, tekib katlakivi CaCO3: HCO3- H+ + CO32- Vesinikkarbonaadi lagunemine toimub suhteliselt aeglaselt ning seetõttu kaltsiumkarbonaati moodustub vee kuumutamise samuti suhteliselt aeglaselt. Fe2+ ioone sisalduva vee kokkupuutel õhuga: võib moodustuda segamisel vette Fe(OH)3, mis sadestub mõõdukitesse, klappidesse ja võib viis süsteemi rikkeni. 2Fe2+ + ½O2 + H2O 2Fe3+ + 2OH- Liivafiltrist läbi laskmisel Fe2+ ioonide hulk väheneb. 16. Vee karedus tingitud Mg- ja Ca- sooladest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
