Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laanemets". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
laanemets, laanemetsad, kuusk, jänesekapsas, söötmis, rohurinne, pihlakas, laanik, kaksikhammas, otsisin, onni, referad, üksikud, kased, männid, põõsarinne, kasvupaigaks, viljakad, mullad, viljakat, juurestik, puhmarinne, liigirikas, laanelill, leseleht, suppe, salateid, vitamiin, tavalised, kuuske, loomastik, armastab, temale, sobivat, hunteLaanemets Sissejuhatus Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad.Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis.Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold jaohtene sõnajalg.Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid
turvas. Arumetsade hulka kuuluvad: loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast.Metsade tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis määrab kõigi alumiste rinnete olemasolu ja nende liigilise koosseisu. Eesti metsades kasvavad peamiselt mänd, kuusk ja kask. Esineb nii puhtaid puistuid Männikud, kuusikud, kaasikud) kui ka segapuistuid. Eesti metsapuuliigid: mänd 39,1% kask 28,3% kuusk 23,5% lepp 6,3% haab 1,6% tamm 0,6% Laanemetsad moodustavad keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega metsade rühma, mille puurindes valitseb harilikult kuusk, harvem kask või mänd. Kuusevõrade tiheda katte tõttu saavad alustaimestikus kasvada vaid varjulembesed taimed. Laanemetsad levivad peamiselt gleistunud või näivleetunud muldadel.
Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest (lamba-aruhein jne.). Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad.
Poola 28% Metsa elaniku kohta (ha) Kanada 9,32 Leedu 0,54 Soome 4,03 Prantsusmaa 0,23 Rootsi 2,85 Poola 0,23 Norra 2,05 Saksamaa 0,13 Eesti 1,3 Taani 0,09 Läti 1,03 Suurbritannia 0,04 USA 0,84 Holland 0,02 Eesti metsad: Kuuluvad segametsade vööndisse Valitsevad okaspuu-enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd; kase- ja haavapuistud on ajutised (inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) U. 5000 a. tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe Keskmine vanus 52 a. Küpsete puistute Eesti puistute jagunemine jagunemine enamuspuuliigi enamuspuuliigi järgi: järgi: Hall-lepikud 26% Männikud 32% Kaasikud 22%
Sissejuhatus............................................................................................................ 3 Nõmmemets............................................................................................................ 4 Salumets................................................................................................................. 6 Palumets.................................................................................................................. 7 Laanemets............................................................................................................... 9 Metsade tähtsus.................................................................................................... 10 Metsakaitse........................................................................................................... 12 Kokkuvõte.............................................................................................................. 13
Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme.
LAANEMETSAD Iseseisev töö bioloogias Tartu 2010 1. KLASS:ARUMETS .............................................................................................2 ....................................................................................................................2 LAANEMETSAD......................................................................................................2 1.1 Taimekooslused....................................................................................................2 1.2 Loomakooslused.................................................................................................14 2.TOIDUVÕRGUSTIK........................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus....................
tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja sellest tingitud põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest ligikaudu 3%. Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud, boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm (väga õhukesed paepealsed mullad (Kh’). Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda aga liigniiskust. Puistutest domineerivad männikud, harvem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Puud tormihellad (õhuke mullakiht). Alusmetsas kadakas, pihlakas, sarapuu
· pikaajalised muutused (suktsessioon) · ökotüüp e. kasvukoht Kõrgemad Samblad taimed: (brüofloora) Sõnajalgtaimed } (sõnajalad, kollad, osjad) Paljasseemnetaimed soontaimed ( kuusk, mänd, kadakas) Katteseemnetaimed Alamad vetikad (algofloora) taimed: samblikud (lihhenofloora) ------------------ seened (mükofloora) seda enam ei tehta Ülevaade Eesti taimkatte uurimise ajaloost Esimesed andmed Eesti taimestikust Keskaegsest taimeteadusest Eesti alal on vähe andmeid, seda eelkõige kirjalike allikate vähesuse tõttu
Sel ajal esinevad külmad jaotatakse nende esinemise ajast olenevalt hiliskülmadeks (mai, juuni) ja varakülmadeks (august, september). Soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi võib meil enamtuntud puuliigid jaotada järgmistesse rühmadesse: I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid, taluvad temp. langust 35- 500 C ja isegi madalamale, samuti teisi ebasoodsaid tingimusi. harilik mänd, harilik kadakas, soo- ja arukask, hall lepp, harilik kuusk, harilik haab, siberi nulg. II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -350 C: har. pihlakas, har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni - 250 C: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -150 C:
Kasvukohatüüp - ... dominant - taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras) rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest (juurerinded, samblarinne, rohurinne, puhmarinne, põõsarinne, puurinne). horisont - koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid (mullahorisondid, pinnahorisont, puhma-rohuhor., võrahorisont, põõsahorisont, võraalune tüvehorisont, võrahorisont). liituvus (liitus) - puistu tihedust iseloomustav näitaja, väljendatakse kümnendmurruna või protsentides maa-ala pindalast. Puuliikide liituvuste summa võib olla suurem kui 1 (üle 100%), sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees, võrastiku liituvus on
Veereziim: õhuke mullakiht kergesti läbikuivav, põhjavesi on sügaval ning pole taimedele kättesaadav. Puurinne: ülekaalus on hõredalt kasvavad männid, vähem esineb kuuski ja arukaskesid. Puud on suure koondega, halvasti laasunud, sageli kõveratüvelised ja paksukorba-lised. Esmastes kooslustes võib puurinne puududa. Boniteet V Va. Põõsarinne: on hõre kuni keskmiselt tihe. Kasvavad kadakas (KD), harilik pihlakas, harilik kuslapuu, paakspuu. Puhmarinne: leesikas (KD) LEESIKAS - Arctostaphylos uva-ursi nime tõlkimisel ladina keelest eesti keelde saame - põhjamaine karu mari. Sugukond kanarbikulised. Kasvukoht: leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks. Leesikas on väga aeglase kasvuga, seega tuleb lehtede kogumisel jälgida,
Puittaimedest kasvas pajusid, kadakat, astelpaju, preboreaali lõpul ka üksikuid sarapuid, leppi ja jalakat. Atlantikum (80005000 BP) Kliimaoptimum, kliima muutub niiskemaks ja soojemaks. Laialehistes metsades leidus peale tamme, jalaka ja pärna vähemal määral vahtrat, raagremmelgat, valgepööki jt. Kagu-Eestist algab ligikaudu 8000 aastat tagasi kuuse sissetung. Suhteliselt rohkem männikuid säilis Lääne- ja Loode-Eesti transgressioonialadel. Laialehiste metsade rohurinne oli tänapäevasest liigirikkam. Sellel perioodil levisid luuderohi, mõõkrohi, samuti puuvõõrik. Litoriinamere alguses (8000 BP) avanevad Taani väinad ning soolase ookeanivee sissetung Läänemerre soodustas planktoni paljunemist, mis omakorda suurendas merekalade, eriti heeringa (räime), arvukust. See meelitas Läänemerre Atlandi kalasööjaid mereimetajaid. Rikkalik merefauna ahvatles inimesi asustama rannikut ja saari
Metsa ajalugu eestis: 4000-3000 aastat tagasi – metsasus 90% - primitiivne maaviljelus 13.saj – 60% 17.sajandist – X – ulatuslik metsade laastamine 1900. A – 14% 20.saj – X – metsade pindala suurendamine 20.saj lõpp – 47% Eesti metsad: kuluvad segametsade vööndi valitsevad oksapuu-enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd, kase- ja haavapuistud on ajutised (ilma inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) u. 5000 aastat tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe keskmine vanud 56 a. 1.Lomastik - metskits, põder, hirv, pruunkaru, rebane, hunt, orav, kährik, metssiga, mäger, metsnugis, valgejänes, ilves, mets-karikhiir,
Oluline on omada õiget ettekujutust metsast, sest enam kui 51% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31,3% II kohal on kask 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp V kohal 9,2% haab 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest.
leede muldadel. Suviti kuivab muld enamasti läbi. Puurindes domineerib mänd, vähem leidub kuuske või kaske. Põõsarinne puudub või koosneb hõredast paakspuust, pihlakast ja kadakast. Rohurindes domineerib pohl (pohlakasvukohatüüp) või mustikas(mustika kasvukohatüüp), hõredalt veel palu- härghein, võnkvars, karvanepiiphein, leseleht, kattekoldjt., häiludes sageli tihedalt kilpjalga. Samblarinneon tihe ja pidev, domineerivad palusammal, laanik ja kaksikhambad. Laanemetsad moodustavad niiskus-ja toitetingimustelt keskse rühma. Jagatakse kaheks tüübiks: liigivaesed (jänesekapsa) ja liigirikkad(sinilille). Puurindes domineerib tavaliselt kuusk, kuid võib lisanduda ka mändi, kaske ja haaba. Põõsarinne on enamasti vähearenenud. Rohurinnet iseloomustavad taigametsadeliigid: jänesekapsas, 8
mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused ka neid kandvate okste kuivamise. teise rindega, männik kuuse teise rindega või ka Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31% Valgusnõudlikel puuliikidel (kask,lehis, mänd) kuusik, kus nii esimeses kui teises rindes kasvavad II kohal on kask 31% toimub see kiiremini kui varjusallivatel liikidel kuused. Ülarinde III kohal kuusk - 18% (kuusk, nulg). Lõpukskuivanud oksad kõdunevad, eraldamiseks peab selle täius olema vähemalt hall lepp 9% langevad maha ja moodustub oksavaba tüve Järelkasv - noor metsapõlvkond, mis võib haab 6% laasumine. Metsa tuleb mõista kui seostatud edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb
Suurbritannia(12%) Makedoonia(12%) Metsa ajalugu eestis: 4000-3000 aastat tagasi – metsasus 90% - primitiivne maaviljelus 13.saj – 60% 17.sajandist – X – ulatuslik metsade laastamine 1900. A – 14% 20.saj – X – metsade pindala suurendamine 20.saj lõpp – 47% Eesti metsade üldiseloomustus: • kuluvad segametsade vööndi • valitsevad oksapuu-enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi • tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd, kase- ja haavapuistud on ajutised (ilma inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) • u. 5000 aastat tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe • keskmine vanus 56 a. 2. Eesti metsavarud. (Test 3 küsimused) a) Eesti metsavaesem maakond on Tartumaa b) Soomes omadatakse kõige rohkem Eesti metsamaad c) Viimase 20.aasta jooksul on vähemalt poole võrra kasvanud: Haab, Sanglepp, Hall Lepp pindala.
Üldised tingimused: tekivad pärast metsapõlengut, lubjavaesed. Puu- ja põõsarinne: männid, kuused, arukask, põõsarinne hõre. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: pohl, mustikas, öövilge ja kanrbik, kilpsõnajalad, samblad. Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline – pohla. Ja mustika kkt- Laanemets- Kagu-Eestis, hajutatult. Üldised tingimused: kõrge kasvulised puud, tihedad metsad, hämarad, liivsavi-moreen, parasniiske. Puu- ja põõsarinne: domineerivad kuusk, haavad, kuuse-männi segametsad. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: jänesekapsas, leseleht, sõnajalad, laanelill, palju metsa samblaid. Sinilill ja jänesekapsa kkyt - Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Salumets- Kesk, Lääne- ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: viljakad mullad, parasniisked. Puu- ja põõsarinne: kuusk, haab, pärn, kuuse- ja lehtpuusegametsad, jalakad, tammed
väheviljakate põllumaade metsastamise programmi. 2. Eesti tolleaegne metsapoliitika oli suunatud olemasoleva metsaressursi säilitamisele ja suurendamisele (Eestisse veeti metsa NSVL teistest piirkondadest sisse). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2001. a. 2 211 280 ha SMI (statistilise metsakorralduse) andmetel. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 33,4% II kohal on kask 26,2% III kohal kuusk 19,3% hall lepp 8,4% haab 7,4% Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: 450 milj tm. so. kõigi metsas kasvavate puude tüvemahud m3. Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 183 tm/ha. Suurim on see haaval - 255 tm/ha ja väikseim tammel - 122 tm/ha. 1 elaniku kohta on Eestis 1,3 ha metsa ja 227 tm puitu. 1994. a. raiuti Eestis 2-3 milj. tm puitu, 1996. a. 4 milj., 1997. aastal 5,5 milj., 1998. a. 6,1 milj. tm., 1999. a. 6,7 ja 2000. a. 6,4 milj. tm
· Võsastub mahajätmisel tavaliselt kiiremini nitraadirohkus, lünklik rohukamar. Puisrohumaade taimkatte muutused majandamise lakkamisel: · rohustu muutumine kõrgeks, lopsakaks ja liigivaeseks (jäneskastik, sinihelmikas, angervaks jne); 6 · võsastumine, metsataimede sissetung (võsaülane, longus helmikas jne) · varise ja kuluhulga järsk tõus; · metsastumine (kiirekasvulised lehtpuud, kuusk, põõsarinde tihenemine). Kuidas ära tunda, et tegu on võsastunud puisrohumaaga? 1) eakad laasumata puud; 2) rohurinne on tavaliselt liigirikas (niidu- ja metsataimed); 3) võib esineda lagendikke või noore võsaga täitunud alasid; 4) puisniitudel esinevad puudena eelistatult vanad lehtpuud; 5) võib leida suure läbimõõduga sarapuupõõsaid; 6) otsesed tunnused: karjaaiad, jootmiskohad, küünivared, kännuvõsudest kasvanud puud, pügamisjälgedega puud jmt. Puisniitude taastamine:
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
