Tarbijat ei ole, selle asemel on juhe , ja tekib lühis · Lühis Välistakistus on lähedane nullile · vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika 9. Elektrivool gaasides · Pole vabasid laenguid · Vabad laengukandjad tuleb tekitada · Gaas tuleb ioniseerida Gaasi saab ioniseerida: Kõrge temp, kiirgused · Ioonide sisaldus õhus sõltub aerosoolist · Õhuelektrijuhtivusega saab kindlaks teha kui puhas on õhk · Plasma
vooluringis nii väike, et inimene seda ei tunne ning see on talle ohutu. Kui otsaklemm ühendada nulljuhtmega, lambike ei sütti. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Kaitsmeid on mitut liiki. Kõige levinumad on sulavkaitsmed, mille põhiosaks on kergesti sulatatav
lambike, mille üks klemmidest on ühendatudotsaklemmiga ja teine läbi suure takistusega takisti käepideme otsas oleva klemmiga. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. Generaator-sedade, mis muundab mingit energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks.vahelduvvoolu tekitamise seade.pöörlev osa-rootor,paigalseisev-staator. Faasipinge-mähise ühendamata otstel abc neutraalpunkti suhtes esinevat pinget nim faasip(hetkväärtus uf)trafo-seadis,mis võimaldab teatud pingega vahelduvvoolu muundada
15. VOOLUALLIKA TÜHIJOOKS JA LÜHIS. Tühijooks on vooluallikas, kui seda ei kasutata (näiteks pole patarei ühendatud). Vooluring on lüliti abil avatud või puudub. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. 16. MIS ON ELEKTRIVOOL VEDELIKUS? MILLES SEISNEB JA KUIDAS KASUTATAKSE? Elektrivool vedelikes on siis, kui on vabu laengukandjaid ehk ioone. Vedelik juhib elektrit kui elektrolüüdi lahus. Elektrolüüdisk nimetatakse keemilist ühendit, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid vüi keemilsied rühmad.
6. Kõik mõõte- ja arvutustulemused kanda tabelisse (tabel 1). Tabel1. Mõõdetud Arvutatud Patarei nr. E U I R Ik RS Rt Ik Pv V V A A A W 1 2 3 7. Arvutada Määrata joonisel 3. takistus Rt. Tarbijatakistus Rt muutub vahemikus (Rt = 0... ), kus Rt= 0 vastab olekule lühisvool ja Rt= aga vooluringi katkestusele. Tarbijatakistus Rt valida sobiva sammuga vähemalt kolmekümneks reaks tabelis. Toiteallika vool E I= = ......A, Rs + Rt Pinge patarei klemmidel Uv Uv = I Rt = ......V , Võimsus tarbijatakistusel Rt Pv = I 2 Rt = ......W . 8. Joonistada graafikud Toiteallika klemmipinge sõltuvus koormusvoolust sirgevõrrandi Uv = f(I) ja
nulliga. · Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. Faasijuhe ja nulljuhe · Nulljuhe on ühendatud maaga seega on selane pinge maandatud. · Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. · Nulljuhe on enamasti sinine · Faasijuhe on maandamata juhe ja enamasti on ta Lühis · Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otsest ühendust juhiga, mille takistus on väga väike. · Lühise tagajärjel tekib lühisvool.Lühisvool on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. · Lühisvool võib kaasa tuua juhtmete sulamise või rikkuda vooluallikat. Kaitsmed · Kaitsmed katkestavad voolu kui see on tõusnud üle lubatud piiri. · Kaitsmeid on kahte liiki: 1) Sulavkaitse- kaitsme sees on kergesti sulav traat mis sulab kui voolutugevus ületab piiri. 2) Bimetallkaitsmed- kaitse koosneb kahest erinevast metallist, soojuse toimel plaat
*mullatöödel jne. LOENG 5 Juhtme ja kaabli erinevus mantel. L1 pruun, L2 must, L3 hall = faasijuhid; PE kollaroheline = kaitsejuht; N helesinine = neutraaljuht. LOENG 6 Liigvool arvutuslikust voolust ohtlikult suurem vool, millel võib/ei või esineda ohtlikke tagajärgi. Põhjustajaks võib-olla kas elektritarviti ülekoormus või elektriahelate rikked. Liigkoormusvool vooluahela liigvool, mis ei ole tingitud rikkest. Lühisvool liigvool, mis tekib tavaolukorras eri potentsiaaliga pingestatud osade väga väikese takistusega ühenduse korral. Kaitse on vajalik iga vooluahela alguses ja kõikjal, kus juhi lubatav lühisvool muutub nii, et eespool olev seade enam ei kaitse. Liigkoormusel termovabasti kuumenev bimetallvedru paindub, seadekruvi liigutab pöörikut, kangi ots vabaneb riivistusest ja vedru-kang-lülitusmehhanismi kaudu peakontaktid lahutuvad ning katkestavad vooluahela.
3 = 0,5 n nn - mootori nimipöörlemis sagedus Pn = 14 kW U n - mootori nimipinge nn = 3000 min -1 I n - mootori nimivool U n = 220 V n - mootori nimikasutegur I n = 74, 0 A J ekv - mootori inertsimoment n = 0,860 Ra - mootori ankrumähise takistus J ekv = 0,10 kg m 2 Cn - mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis Mootori tüüp: p-51 I a , k ,l - ankru mähise lühisvool k n - mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis Tem - mootori elektromagneetiline moment Leida: Arvutada ja ehitada alalisvoolu haruvoolumootori loomulikud ja kunstlikud elektromehaanilised ja mehaanilised karakteristikud antud magnetvoo ( ) väärtustel. Lahendus: 1. Arvutame rööpergutusega alalisvoolumootori niminurkkiiruse 2 nn 3000 n = = = 314 s -1
1. Miks on vajalik elektriseadmete kaitsemaandus? Kuidas toimub kaitsemaandamine? Et elektriseadet oleks ohutum kasutada, ühendatakse elektriseadme metallkere või seadme välised metallosad kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Maanduslatt on ühendatud nulljuhtme ja Maaga. Juhul, kui elektriseadme metallkere pingestub, tekib vooluring, mis koosneb faasijuhtmest, seadme metallkerest ja kaitsejuhtmest. Kuna nende juhtide takistus on väga väike, siis tekib lühisvool ja rakendub tööle kaitse, mis katkestab elektrivoolu.
Trafomähise elektromotoorjõud on proportsionaalne sagedusega; mähise keerdude arvuga; südamiku magnetvoo amplituudiga. USAs valmist trafo 240/12V, 60Hz toodi Euroopasse Kas saab kasut pingel 230V 50Hz? Ei saa pikaajaliselt; võib lühiajaliselt. Trafo 24/12V primaarmähis lülitatakse alalispingele mis on 50% nimipingest. Millised protsessid toimuvad trafos? Sekundaarahelas tekib pinge impulss 6V; sekundaarahela püsitalitluse pinge on 0; trafo tühijooksuvool suurem kui nimivool; trafo kuumeneb üle ja rikneb. Trafo tühijooksukaod tekivad magnetvoo suuna muutmisega kaasnevast hüstereesist magnetahelas; pöörisvooludest südamiku plekkides. Trafo lühikaod tingitud pöörisvoolukadudest trafo paagis; mähistel eralduvast soojusvõimsusest. Ideaaltrafo korral kehtivad seosed I1w1=I2w2; U1I1=U2I2; U1/U2=w1/w2; S1=S2; P1=P2; Q1=Q2. trafomähiste puisteinduktiivsust saab vähendada kui suurendada mähise kõrgust; vähendada mähise keerdude arvu; jaotada mähi...
7. Miks peavad koik metallkorpusega elektriseadmed olema maandatud? Kuidas seda tehakse? Et elektriseadet oleks ohutum kasutada, ühendatakse elektriseadme metallkere või seadme välised metallosad kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Maanduslatt on ühendatud nulljuhtme ja Maaga. Juhul, kui elektriseadme metallkere pingestub, tekib vooluring, mis koosneb faasijuhtmest, seadme metallkerest ja kaitsejuhtmest. Kuna nende juhtide takistus on väga väike, siis tekib lühisvool ja rakendub tööle kaitse, mis katkestab elektrivoolu. Kaitsejuhtme abil maanduslatiga ühendatud elektriseade on kaitsemaandatud. Kaitsemaandatud elektriseade ühendatakse elektrivõrku kaitsekontaktidega pistiku ja pistikupesa kaudu. 8. Mida iseloomustab elektrivoolu (ja uldisemalt) voimsus? Võimsus on füüsikaline suurus,
Voolutugevus võib ületada lubatud väärtuse kahel juhul : 1)mitu suure võimsusega elektritarvitit ühendatakse üheaegselt rööbiti 2)lühiühenduse ehk lühise korral Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. 3. Faasijuhe ja nulljuhe Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Üks klemmidest on ühendatud maandatud ehk nulljuhtmega. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Teine klemm on ühendatud maandamata ehk faasijuhtmega. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V
kere). Kere elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed seadmed, mis katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Tavaliselt kas sulavkaitsmed või tänapäeval enamasti kaitselülitid. Lühis rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem. 1 Neutraaljuht võrgu kesk- vm neutraalpunktiga ühendatud juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Tähis N (ingl neutral, "neutraalne"), tunnusvärv helesinine. NSV Liidu eeskirjades nimetati seda juhti ka töönulljuhiks.
Võim s us Column A Toite pin 30 20 10 0 3,652 10,5 22,977 36,4 Võim s us Mõõtmised Faasid Isolatsiooni Staatori mähise Mootori f. Mootori f. Toiteallika Toiteallika Rikkesilmus takistus, takistus, takistused, voolud, A lühisvool, A Rs, RL, 1f 18100 11,7 13,6 1,8 884 0,26 0,26 2f 18100 11,18 14,1 1 3f 17900 11,8 10,8 10,8 Arvutused Isolatsiooni Staatori mähise takistuse keskmine takistuse keskmine 18033 11,56 Kas isolatsioonitakistused vastavad ohutusnõuetele ? Isolatsioonitakistused vastavad nõuetele
Võrreldes harilike liinikaitselülititega on rikkevoolukaitselüliti erinevus veel selles, et vabasti rakendumisel lülitatakse koos faasijuhiga välja ka kaitstava ahela neutraaljuht, kusjuures neutraaljuhi kontakt sisselülitamisel sulgub esimesena, avaneb aga viimasena. Kaitseseadmete valik. Valiku põhitingimusteks on: sulari või vabasti piisav tundlikus, st rakendumiskindlus lühisel või liigkoormusel. Ligikaudseks rakendumistagatiseks võib lugeda, kui tekkiv lühisvool on vähemalt 3 korda ja liigkoormusvool 1,25 korda suurem kaitseseadme nimivoolust. Teiseltpoolt, kaitseseadme nimi- ja seadevoolude valikul tuleb arvestada ka teatud tundlikkuse varuga ehk rakendusvaruga, et kaitseseade ei rakenduks väikestel ja lühiajalistel ülekoormustel.
3,5 ja 6,3mm pulkpistmik XLR 3-7 kontaktiga pistmikud 7. Pistmikud Video- ja antennipistmikud - Analoog: - - VGA - - IEC koaksiaal, F-pistik - Digitaal - - põhiliselt HDMI mida on võimalik kasutada üleminekutega mistahes digitaalkaablile 9. Kaitsmed Kaitsmed on mõeldud liigse energia ahelasse jõudmise tõkestamiseks Iseloomulikekes suurusteks nimivool, rakendumiskiirus, lühisvool, nimipinge, pingelang ja temperatuuri koefitsent 9. Kaitsmed Sulavkaitsmed Erinevas formaadis milliampritest kuni kiloampriteni Kiiretoimelised, ülikiired, aeglased ja viitega kaitsmed Kaitsme kest võib olla korduv kasutatav kui sular mitte Sulav kaitsmeteks liigituvad ka termokaitsmed (thermal cut- off) 9. Kaitsmed Bi-metall kaitsmed Bimetall tajureid ehk termoreleesid kasutatakse seadmete ja ahelata kaitseks ülekuumenemise eest.
kestusel tvl takistuses 1 eralduv soojushulk. Lühisvool koosneb perioodilisest ip ja aperioodilisest ia komponendist ning me võime kirjutada 2 dt i 2p ia2 2i pia dt . t t t Bk i 2 dt i p ia (6.23) 0 0 0 Märkus. Valemis on lihtsuse eesmärgil aja tvl asemel kirjutatud t. Aperioodiline lühisvool on ajakonstandiga Ta ajas sumbuv alalisvool. Perioodiline lühisvool on võrgusageduslik vool, mis olenevalt lühise paiknemisest elektrivõrgus võib olla teatud piirides sumbuv või mittesumbuv. Oma mõju on ka automaatsetel ergutusregulaatoritel (vt Ü. Treufeldt. Lühised elektrisüsteemides. TTÜ. Tallinn. 2002). Joonisel 6.6 on kujutatud kogulühisvoolu ja selle komponentide muutumine ajas. Perioodiline komponent on joonisel esitatud nii ajas muutumatu kui ka ajas sumbuva
Kaudpuude – inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt. kere). Kere – elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus – isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed –katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Sulavkaitsmed, kaitselülitid. Lühis – rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem. Neutraaljuht – võrgu kesk- vm neutraalpunktiga ühendatud juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Tähis N, tunnusvärv helesinine. NSV Liidu eeskirjades nimetati seda juhti ka töönulljuhiks. Nõrkvoolupaigaldis –koosneb andmetöötlus-, side-, raadioelektroonika- telemehaanika- vms seadmeist, iseloomustab vooluahelate suhteliselt nõrk,
pingealteid osi (nt. kere). Kere – elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus – isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed – seadmed, mis katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Tavaliselt kas sulavkaitsmed või tänapäeval enamasti kaitselülitid. Lühis – rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem. Neutraaljuht – võrgu kesk- vm neutraalpunktiga ühendatud juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Tähis N (ingl neutral, “neutraalne”), tunnusvärv helesinine. NSV Liidu eeskirjades nimetati seda juhti ka töönulljuhiks. Nõrkvoolupaigaldis – elektripaigaldis, mis koosneb andmetöötlus-, side-, raadioelektroonika-, telemehaanika- vms seadmeist ja mida iseloomustab
Sõltumatu viitega kaitse viiteaeg on eelnevalt sättestatud, sõltuva viitega kaitse viide on pöördvõrdeline voolu suurusega, suurema voolu korral rakendub kiiremini. 11. Voolukaitse(hetkkaitse selektiivsus) Selektiivsus tagatakse, valides sättevool tingimusel, et kaitse ei tohi rakenduda kui lühispunkt asub järgmises kaitstavas stsoonis. Seega sättevool on suurem kui F2 punktis esinev suurim lühisvool. Rakenduspiirkond valitakse graafiliselt või analüütiliselt, lähtudes lühiskoha kaugusest. 12. Nulljärgnevuspinge ja –voolu mõõtmine õhu-,kaabelliinidel Nulljärgnevusvoolu määramiseks ühendatakse voolutrafod rööpselt ja mõõdetakse kolme faasi summaarset voolu, mis võrdub kolmekordse nulljärgnevusvooluga. Nulljärgnevuspinge mõõtmiseks ühendatakse pingetrafode prim. mähised tähte ja sek. mähised avatud kolmnurka
n – osuti tähishälbele vastav skaalajaotiste arv. Tehnilistel mõõteriistadel on skaala tavaliselt gradueeritud konkreetsetes mõõtühikutes. Voolutugevuse mõõtmiseks kasutatakse ampermeetrit, mis alati lülitatakse vooluringi jadamisi (joon. 1.1). Joonis 1.1. Voolu vahetu mõõtmine Ampermeeter on väikese sisetakistusega mõõteriist, mistõttu tema lülitamine tarbijaga rööbiti põhjustaks vooluringis lühise. Tugev lühisvool aga võib rikkuda mõõteriista. NB! Tingimata jälgida ühendamisel polaarsust, et mitte kahjustada mõõteriista! Alalisvooluringis laiendatakse ampermeetri mõõtepiirkonda šundi abil. Ampermeeter ühendatakse šundiga rööbiti (joon. 1.2). 7 Mõõdetav vool I tekitab šundil pingelangu Uš=IRš. Kuna šundi takistus Rš= const, siis pingelang Uš on võrdeline vooluga I. Järelikult kujutab šundiga rööbiti lülitatud mõõteriist
Select one: a. kasutatava joodise sulamistemperatuuri järgi b. kasutatava joodise kõvaduse järgi c. liitetugevuse järgi d. kasutatava joodise sulamisaste järgi Question 14 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Käsikaarkeevituse vooluallikate iseloomulikumaks tunnuseks on Select one: a. kõrgendatud töösagedus b. tühijooksupinge reguleerimise võimalus laiades piirides c. piiratud lühisvool d. voolu reguleerimisvõimalus Question 15 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millise elektroodiga keevitades satub kõige vähem vesinikku õmblusesse? Select one: a. rutiilkattega b. aluselise elektroodiga c. happelise elektroodiga d. tsellulooskattega Question 16 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Sulatuslõikamise protsesside hulka ei kuulu Select one: a. laserlõikamine b
..20kV seadmeis ulatuda kuni 10 4...105 A. Lühisvooludega kaasnevad elektrodünaamilised ja elektrotermilised mõjud. Kõik elektriseadmed, mida läbib lühisvool, peavad olema vastupidavad nimetatud mõjudele. Lühisest põhjustatud pinge alanemise tõttu tekib osal tarbijail elektrienergia katkestus ja osa tarbijaid saab madalama kvaliteediga elektrienergiat.
muutumisel (lüliti L joonisel 6A on suletud) U = e - I a Ra , nominaalse pöörlemiskiiruse n = nnom ja ergutusvoolu I e = I enom korral. Pidage meeles, et sõltumatu ergutusega generaatori korral koormusvool I = Ia . Klemmipinge on elektromotoorjõust väiksem pingelangu võrra ankruahela takistusel, kusjuures I = I a = U / RT . I Lühise korral, kui tarviti takistus RT = 0 , kujuneks 0 Inom Il lühisvool I l lubamatult suureks, sest siis U = 0 ja Joonis 8. I l = e / Ra . · Rööpergutusega generaator (joonis 6B) 1. Tühijooksukarakteristik (joonis 9) ei erine oluliselt sõltumatu generaatori tühijooksukarakteristikust. Rööpergutusega generaator on endaergutusega generaator. Endaergutuse tagamiseks peab masinas eksisteerima jääkmagnetism (jääkmagnetvoog), mis indutseerib ankru pöörlemisel ankrumähises
Aperioodilise voolukomponendi sumbumise kiirus sõltub lühisvooluringi ajakonstandist T = L / r. Mida suurem on lühisvooluringi induktiivsus L ja väiksem aktiivtakistus r, seda aeglasemalt aperioodiline vool sumbub. 24. LÜHISVOOLUDE ELEKTRODÜNAAMILINE JA ELEKTROTERMILINE MÕJU Lühisvoolude elektrodünaamiline mõju on suurim kolmefaasilisel lühisel, elektrotermiline mõju aga kolme- või kahefaasilisel lühisel. Suurevõimsuseliste elektrisüsteemide korral sumbub lühisvool lühiseprotsessis vähe ja seetõttu osutub elektrotermiline mõju samuti kõige suuremaks kolmefaasilisel lühisel. Seetõttu lähtutakse voolujuhtivate osade, elektriaparaatide jne. valikul põhiliselt sümmeetrilisest kolmefaasilisest lühisest. 25. ELEKTRIAPARAATIDE JA VOOLUJUHTIVATE OSADE VALIK
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond ES.-------.------- ------------ EA-06 Keevitus Referaat Õppeaine - Õpetja: ------------------------ Koostja: -------------------- Tallinn 2009 Keevitus Keevituse ajalugu 1880-ndatel tegeleti keevitamisega vaid sepakojas. Sellest alates hakkas moodsa keevituse kiiret arengut mõjutama industrialiseerimine ja maailmasõjad. Peamised keevitusmeetodid: kontaktkeevitus, gaaskeevitus ja kaarkeevitus, leiutati kõik enne Esimest maailmasõda. 1900-ndatel olid tootmises domineerivamad gaaskeevitus ja lõikamine; mõned aastad hiljem hakkas elekterkeevitus sama suurt...
TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 4 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Näiteid normidest. 35 40,5 * 75 185 400 * Võrgu suurim talitluspinge ei tohiks ületada 38,5 kV. Muud elektrilised mõjud: o normaaltalitlusvool, o lühisvool. Mehaanilised mõjutused: o tõmbekoormus, o paigaldamiskoormus, o jäitekoormus, o tuulekoormus, o lülitusjõud, o lühisvoolu tõttu tekkivad jõud, o vibratsioon, o jms. TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 5 Rein Oidram _____________________________________________________________________
Elektrivarustus Elektrivõrgu põhimõisted Põhimõisted Olulisemad põhimõisted on fikseeritud: · Standardites · Muudes normdokumentides (elektriohutus seadus, määrused, juhendid, ettekirjutised) Mõisteid ja nõuded tuleb järgida ja täita! Elektriseadmed-on ette nähtud elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Seadmete hulka kuuluvad-ka juhid ja juhistiksüsteemid ehk juhistikud, mille aa mõeldakse ühe vüi mitme kaabli, juhtme, lattliini ning nende juurde kuuluvate kinnitus- ja kaitseodade kogumit. Elektrivõrgu oluline osa-Moodustavad liinid, mis on üht või mitut vooluahelat sisaldavad terviklikud elektriedastuspaigaldised. Liini põhielemendid-on juhid, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks Elektrijuhid: · Juhtmed · Kaablid · Latid · Siinid Mõni juht võib sisaldada mitut osajuhti ehk soont Kergesti painduvat juh...
[vaata | 1. Füüsikaliste suuruste mõisted, definitsioonid ja ühikud muuda] Voolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Potentsiaal ja pinge. Elektriväli, suund ja tugevus. Voolu tugevus ja tihedus. Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest. Eritakistus. Laeng ja mahtuvus. Induktiivsus. Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus. Voolu töö ja võimsus. Voolu töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. [ J ] Võimsus on ajaühikus tehtud töö. [ W ] A p= t Joule-Lenzi seadus. Joule-Lenzi seadus : elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline
8) ei ole nii jäik. Põjuseks on peale ankru- reaktsiooni ja pingelangu ankruahelas veel pinge madaldamise tagajärel tekkiv ergutusvoolu nõrgenemine. See seletab asjaolu et koormustakistuse vähen- damisel vool kasvab ainult kriitilise piirini ja sealt edasi takistust vähendades väheneb ka vool. Seega ei ole koormustakistuse järkjärgulise vähendamisega seotud lühis G-le ohtlik. Kuid järsul lühisel ei jõua G magnetsüsteem kohe demagneetuda ja lühisvool saavutab ohtliku väärtuse 8-12In. Voolu järsul tugevnemisel tekib G võllil suur pidurdusmoment, kommutaatoril suur sädelemine, mis muutub rõngastuleks. Seepärast peab kaitsma neid ülekoormuse eest sularite või releekaitsmete abil. Kas. alalisvooluseadmetes, sest ei vaja eraldi ergutamist. 27. Segaergutusega alalisvoolugeneraator (lk 97 joonis 5.10) Kaks ergutusmähist: rööp- ja
ENIMKASUTATAVAD AKUMULAATORID PLII- e. HAPPEAKUD - nn. ,,MÄRJAD" AKUD VÄÄVELHAPPE LAHUSEGA TÄIDETUD PLIIAKUD - AGM AKUD (KLAASVILLMATTIDESSE IMENDUNUD ELEKTROLÜÜDIGA AKUD) - GEELAKUD (GEELELEKTROLÜÜDIGA AKUD) NIKKEL KAADMIUMAKUD (NiCd) NIKKEL METALLHÜDRIITAKUD (NiMH) LIITIUM IOONAKUD (Li - ion) LEELISAKUD (FeNi - KOH-elektrolüüdiga) ELEKTRIAKUMULAATOR ÜLDISELT Elektriakumulaator ehk elektriaku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline alalisvoolu seade elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks. Akudesse laetakse (salvestatakse) elektrienergiat juhtides akust läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Laadimise protsessi käigus muundub akusid läbiv alalisvool keemiliseks energiaks salvestudes aku plaatidele. Üldiselt võib akut vaadelda koosnevana galvaanilistest elementidest (leiutatud juba 18. saj. või varemgi) Galvaaniline element Click to edit Master ...
· lennukite elektriseadmeid · avalikke tee ja tänavavalgustuspaigaldisi · kaevanduse elektripaigaldisi · elektrikarjuseid · ehitise piksekaitset. Eeskiri käib elektripaigaldiste kohta, mille nimipinge on vahelduv- voolul enimalt 1000 V, alalisvoolul aga enimalt kui 1500 V. 1.3 TOITESÜSTEEMID Toitesüsteemi või süsteemide valikul tuleb määrata nende järgmised omadused: · vooluliik ja sagedus · nimipinge või pinged · lühisvool toitesüsteemiga liitumise punktis · toitesüsteemi vastavus paigaldise nõuetele, arvestades ka maksimaalset koormust. Välise toitesüsteemi korral tuleb nimetatud omadused välja selgitada, oma toitesüsteemi kasutamisel aga valida. See käib nii nor- maaltalitluses kasutatava toite kui ka turva- ja varutoite kohta. 3 Märkus. Need andmed on vajalikud, et arvutada kaitselülitite lahutusaega jms
5. ÕHUVAHETUS 5.1. Õhuvahetuse arvutus Elamus või kontoris on õhuvahetus (ventilatsioon) vajalik saastunud õhu eemalda- miseks ja värske õhu ruumi juhtimiseks. Õhuvahetus peab olema küllaldane ruumis tekkinud saasteainete eemaldamiseks. Värske õhk tuuakse inimese alalise viibimise kohtadesse ja viiakse välja läbi saastunud ruumide. Elamus tähendab see seda, et õhk tuleb esmalt elu- ja magamistuppa ning liigub läbi köögi ning tualettruumide välja. Analoogselt toimitakse ka ärihoonetes, kus õhk siseneb esmalt kontoriruumidesse ja väljub tualettruumide või abiruumide kaudu. Õhuvahetus on loomulik või sundõhuvahetus. Lihtsa õhuvahetuse kõrval kasutatakse keerukamates kliimatingimustes või rangete sisekliimanõuete tagami- seks õhu konditsioneerimist. Konditsioneerimine on vajalik kuumas ja troopilises kliimas ning paraskliimas näiteks teatrites, hotellides, haiglates, restoranides...
V: auto elektrisüsteem on kinnine vooluring, mis saab alguse iseseisvast vooluallikast 5.Millised elektritarvitid on paiksed, millised teisaldatavad? V: paiksed on need, mis on seinas, teisaldatavad need, kus kasutatakse näiteks pikendusjuhtmeid 6.Mida nimetatakse lühiseks ja mis võib põhjustada lühise? V: Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. 7.Mis on kaitse ja kuidas kaitse töötab? V: Kaitsmeid on mitut liiki; levinud on sulavkaitsmed, mille põhiosaks on kergesti sulatatav traat, mis asub portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. Traat on sellise läbimõõduga, et taluda kindla tugevusega voolu(näiteks 10 A või 20 A jne.). Kui voolutugevus ületab kaitsmele märgitud väärtuse, traat sulab ja katkestab voolu.
Ohmi seadus E I voolutugevus, E elektromotoorjõud, vooluringi kohta IR + Ir = E I= R +r R vooluringi kogutakistus, r vooluallika sisetakistus U = IR vooluallika klemmipinge, U s = Ir sisetakistuse pinge E Lühisvool: R = 0 U = 0 I = Avatud vooluring: I = 0 U = E r Keerulised n n Iga suletud vooluringi jaoks on elektromotoorjõudude algebraline vooluringid = I ( R + r) i i summa võrdne pingelangude algebralise summaga selle osa i =1 i =1 sise- ja välisosal. III. Magnetism
Ohmi seadus E I voolutugevus, E elektromotoorjõud, vooluringi kohta IR + Ir = E I= R +r R vooluringi kogutakistus, r vooluallika sisetakistus U = IR vooluallika klemmipinge, U s = Ir sisetakistuse pinge E Lühisvool: R = 0 U = 0 I = Avatud vooluring: I = 0 U = E r Keerulised n n Iga suletud vooluringi jaoks on elektromotoorjõudude algebraline vooluringid = I ( R + r) i i summa võrdne pingelangude algebralise summaga selle osa i =1 i =1 sise- ja välisosal. III. Magnetism
Väliskarakteristik (joonis 5.8) ei ole nii jäik. Põjuseks on peale ankru-reaktsiooni ja pingelangu ankruahelas veel pinge madaldamise tagajärel tekkiv ergutusvoolu nõrgenemine. See seletab asjaolu et koormustakistuse vähen-damisel vool kasvab ainult kriitilise piirini ja sealt edasi takistust vähendades väheneb ka vool. Seega ei ole koormustakistuse järkjärgulise vähendamisega seotud lühis G-le ohtlik. Kuid järsul lühisel ei jõua G magnetsüsteem kohe demagneetuda ja lühisvool saavutab ohtliku väärtuse 8-12I n. Voolu järsul tugevnemisel tekib G võllil suur pidurdusmoment, kommutaatoril suur sädelemine, mis muutub rõngastuleks. Seepärast peab kaitsma neid ülekoormuse eest sularite või releekaitsmete abil. Kas. alalisvooluseadmetes, sest ei vaja eraldi ergutamist. Segaergutusega alalisvoolugeneraator Kaks ergutusmähist: rööp- ja jadaergutusmähis. Ergutusvoog
koormuse korral kasutada nulljuhet? 10.Kas tähtlülituses on vaja sümmeetrilise (eri faaside ühesuguse) koormuse korral kasutada nulljuhet? 57.Kolmnurkühendus. 1. Generaatori mähiste ühendamine kolmnurka. 2. Kuidas tähistatakse mähiste alguseid ja lõppe? Joonestada kolmnurkühenduse skeem. 3. Millega võrdub kolmnurkühenduse korral elektromotoorjõudude summa? 4. Kas kolmnurkühenduse korral saab tekkida lühisvool? 5. Milline seos on kolmnurkühenduse korral liini- ja faasipingete vahel? 6. Miks on väga ohtlik generaatori mähiste ebaõige ühendamine kolmnurka, kui ühes faasis algus ja lõpp ära vahetada? 58.Tarvitite tähtühendus 1. Joonestada neljajuhtmeline kolmefaasiline süsteem. Kuidas ühendatakse hõõglambid kui nad on valmistatud 220 V pingele? 2. Joonestada neljajuhtmeline kolmefaasiline süsteem. Kuidas ühendatakse elektrimootorid kui nad on valmistatud 380 V pingele? 3
15 a), siis Uv0 väheneb F korda, kuid Ivk ei muutu, sest lühisereziimis väljundpinge Uv = 0 ja vastusidet ei teki. Järelikult pingevastuside toimel väljundtakistus väheneb samuti F korda: Ru vs = Rv / (1+BKu). Vooluvastuside avaldab väljundtakistusele vastupidist toimet (6.15 d). Tühijooksus (vallareziimis) väljundi korral koormusvool Iv = 0, vooluvastuside puudub ja järelikult Uv0 vastusidestamisel ei muutu. Seevastu lühisereziimis on vooluvastuside suurima tugevusega, nii et lühisvool Uvk väheneb. Järelikult vooluvastuside korral väljundtakistus Rv = Uv0/ Uvk suureneb. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 40 Niisiis, kui vastusideahel on võimendi sisendiga või väljundiga jadamisi, siis vastavalt sisend- ja väljundtakistus suurenevad, nende rööpühenduse korral aga vähenevad, ja seejuures seda rohkem, mida tugevam on vastuside.
võrreldes juhtmete võnkumisega on need vähem olulised. Võnkumise probleemi võimalik lahendus − kasutada faasidevahelisi distants- hoidikuid − hoiavad juhtmeid üksteisest eemal ja vähendavad nende liikumist (juhtmete läbipaindumist). Arvutusteks on vajalik vastav tarkvara, mis võimal- dab imiteerida juhtmete liikumisi ja nende vahelisi jõude lühise kestel ja järel. − Lühisvooludest tingitud jõude tuleks arvestada, kui lühisvoolude nivoo (kol- mefaasiline lühisvool ISC3Φ) alajaamas ületab järgnevad nivood: 1) 40 kA võrgu suurima talitluspinge puhul 420 kV; 2) 31,5 kA võrgu suurima talitluspinge puhul 245 kV; 3) 20 kA madalamatel pingetel. − Kontrollimisel kasutatavad lühisvoolud peavad vastama alajaama seadmete poolt lubatavale nivoole (isegi, kui need pole ülekandevõrgu käesolevas arengustaadiumis saavutatud), et võimaldada võrgu edasist arengut. − Kontrollida tuleks alajaama lähedasi maste, arvestades lühisvoolu vähene-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
