100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MarieElise1997
Õppematerjali autor
1. Kodus olevad elektritarvitid on kohtkindlad (nt laelamp, pliit), mis asuvad samas kohas ning nende ümberpaigutamine nõuab juhtmete lahtiühendamist ja teisaldatavad (nt tolmuimeja, kohvimasin), mida saab ühendusjuhtme otsas oleva pistiku abil ühendada suvalise pistikupesa ehk seinakontaktiga. 2. Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Kumbki klemm on elektrijaotusvõrgu kaudu ühendatud vooluallika eri poolustega. Iga vooluallika ehk generaatori üks poolus on elektrijaamas ühendatud Maaga. 3. Kui voolutugevus ületab selle väärtuse, võivad juhtmed kuumeneda nii kõrge temperatuurini, et neid kattev isolatsioonikiht sütib. Järsk voolutugevuse kasv võib olla tingitud lühise tekkest. 4. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Kuna s
FÜÜSIKA ISESEISEV TÖÖ 1. Millistest osadest koosneb elektrijaotusvõrk? Elektrijaotusvõrk koosneb kahest elektritarvitist - kohtkindlatest ja teisaldatavatest. 1. Too 3 näidet kohtkindlate ja 5 näidet teisaldavate elektritarvitite kohta. Kohtkindlad elektritarvikud on näiteks laevavalgusti, elektripliit, pesumasin, mikrolaineahi, külmkapp ja elektriboiler. Teisaldatatavad elektritarvikud on näiteks tolmuimeja, lauavalgusti, raadio, õmblusmasin ja kohvimasin. 1. Kuidas ühendatakse elektritarvitid elektrijaotusvõrku? Kõik kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesadega ühendatud teisaldatavad elektritarvitid on elektrijaotusvõrku ühendatud rööbiti. 1. Mille poolest on eriline auto elektrisüsteem? Auto elektrisüsteem on eriline selle poolest, et teiseks juhtmeks auto elektrisüsteemis on auto metallkere. Sellise ühendusviisi korral on auto kõik elektritarvitid ühendatud omavahel rööbiti ning neile on rakendatud ühesuurune pinge. Tavaliselt on auto kere ühendatud
5. Elektrivool Pikkust ja teisi eseme suurust iseloomustavaid näitajaid mõõdad sa joonlauaga, keha massi kaaludega, aega mõõdad stopperi või kellaga, temperatuuri termomeetriga. Kõigil mõõdetavatel suurustel on oma mõõtühik: · mass - kilogramm · aeg - sekund, minut jne · teepikkus - meeter jt Neid suurusi võib vaja minna ka elektrotehniliste tööde juures, kuid olulisemad on pinge, voolutugevus, juhi takistus ja elektrivoolu võimsus. Pinge. Siia sobiks võrdlus kahe veeanuma ja neid ühendava toruga. Kui anumad asuvad samal kõrgusel, ei voola vesi torus. Tõstes ühe anuma teisest kõrgemale, hakkab vesi voolama madalamal oleva anuma suunas. Elektrotehnikas nimetatakse selliseid tasemeid potentsiaalideks. Kui vooluallika klemmidel on erinevad potentsiaalid, siis saab selle ühendamisel vooluringi tekkida pinge. Niisiis pinge on potentsiaalide vahe. Pinge mõõtühik on volt (lühend V).
R= . S Kui näiteks mingi juhi pikkust suurendada 2 korda, siis see on samaväärne kahe ühepikkuse juhi jadaühendusega. 8 Juhi ristlõikepindala suurendamine on samaväärne taksitite rööpühendusega: kahe ühesuguse takisti rööpühendusel takistus väheneb kaks korda. 5.6. Elektrivoolu töö ja võimsus Voolu kulgemisel juhis teeb elektrijõud laengukandjate liikumist takistavate jõudude vastu tööd. Seda tööd nimetatakse elektrivoolu tööks ja selle avaldise saab tuletada juba olemasolevate teadmiste abil. Töö on defineeritud kui liikumissuunalise jõu ja nihke korrutis. Mõjugu elektrivälja poolt laengule q jõud F ja selle jõu toimel nihkub laeng kaugusele d. Siis töö A avaldub: A = Fd. Kuna jõudu ja nihke suurust on raske mõõta, siis avaldame need
mootorite otsekäivitust või et ühendatud seadmestikult lubatakse vähem kõrgemaid harmoonilisi. Turva- ja varutoitesüsteemid. Kui tuleohutuse, inimeste evakuatsiooni vms. Erieeskirjad nõuavad turvatoite olemasolu ja/või kui paigaldise ehitusülesande koostaja näeb ette varutoite, tuleb nende toitesüsteemide vajalikud omadused määrata eriarvutuste ja kaalutlustega. Turva- ja varutoitesüsteemide võimsus, töökindlus, nimipara- meetrid, käivitusaeg ja talitluskestus peavad vastama nende kasutusviisile ja otstarbele. Täpsemaid nõudeid varutoitesüsteemidele käesolev eeskiri ei käsitle. Paigaldise jaotamine ahelateks. Iga paigaldisele tuleb vastavalt vajadusele jagada piisavalt paljudeks vooluahelateks, et: · tagada ohutus ja hoida riketel tekkivad kahjud võimalikult väikestena · paigaldist turvaliselt kontrollida, katsetada ja hooldada
4. Pingestamatta kuni 250V nimipingega paigaldistes elektriseadmete ja ahelate kaitseümbriste või katete avamist või eemaldamist viimistlus hooldus või muude taoliste tööde tegemiseks. Teadmiste mittepiisavuse korral tuleb tavaisikul lasta pingestust kontrollida ja elektriseadmete kaitseastes määrata elektrialaisikul või ohuteadlikul isikul. Sõltuvalt teadmistest ja oskustest tohib tavaisik oma kodus teha veel järmist: 1.vahetada hõõglampe pärast veendumist et lambi võimsus ei ole suurem kui valgustil kirjasolev lubatav võimsus. 2. Vahetada luminofoor lamp valgustite lampe ja süütureid. 3. Sisse ja välja lülitada elektrikilbis asuvaid lüliteid sealhulgas kaitselüliteid. 4. Kontrollida likkevoolu kaitselüliti rakendumist. 5. Vahetada oma elamu või korteri keerekaitsmeid(kõnekeeles kaitse korke) jälgides seejuures et uue kaitsme nimivool ei oleks suurem kui läbipõlenud kaitsmel. Mittemingil juhul ei tohi hakata kaitsmeid parandama. 6
................................................................... 11 5.1. Liikumise kirjeldamine ...................................................................................... 11 5.2. Newtoni seadused............................................................................................... 13 5.3. Jõudude liigid......................................................................................................14 5.4.Töö, võimsus, energia, impulss, ..........................................................................19 5.5. Energiamuundumised......................................................................................... 23 6. Staatika kui liikumise erijuht.....................................................................................27 6.1. Kangi tasakaal.....................................................................................................27 6.2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid