Füüsika võimsus ja vooluvõrk (0)

FÜÜSIKA
1. Millised energiatarviteid nimetatakse on kohtkindlateks? Milliseid teisaldatavateks? Too mõlema liigi kohta 2-3 näidet. Kohtkindlad on paigal seisvad elektritarvikud nt laelamp, elektripliit, pesumasin . Teisaldavad on need mida saab liigutada juhet lahti ühendades nt raadio, tolmuimeja , kohvimasin.
2. Millise pingega vahelduvvoolu kasutatakse Eestis (ja ka Euroopa Liidus)? Mitu klemmi peab vä hemalt olema tavalises pistikupesas? Mitme klemmiga pistikupesa on soovitav kasutada? Mismoodi on need klemmid ühendatud elektrijaamas asuva elektrigeneraatoriga? Meil kasutatakse vahelduvvoolu pingega 220 V. Pistikupesas peab olema vähemalt kaks klemmi. Iga generaatori üks poolus on elektrijaamas ühendatud Maaga.
3. Miks tuleb jälgida, et voolutugevus juhtmes ei ületaks lubatud väärtust? Millest võib olla tingitud voolutugevuse järsk kasv elektrivõ rgus ? Kuna kui voolutugevus elektrivõrgu mingis osas ületab selle väärtuse, võivad juhtmed kuumeneda nii kõrge temperatuurini, et neid kattev isolatsioonikiht sütib. Voolutugevus elektrivõrgus või selle osas võib ületada lubatud väärtuse kahel juhul: 1) kui üheaegselt ühendatakse rööbiti mitu suure võimsusega elektritarvitit; 2) lühiühenduse ehk lühise korral.
4. Millist nähtust nimetatakse lühiseks? Mis juhtub voolu tugevusega lühistatud vooluringis? Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga , mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis
5. Milline ü lesanne on vooluvõrgus kaitsmel? Kirjelda (võid ka joonistada) sulavkaitsmete ehitust ja tööpõhimõtet. Kuhu kaitsmed tavaliselt paigutatakse? Kaitsme ülesandeks vooluringis on katkestada voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. sulavkaitsme põhiosaks on kergesti sulavast materjalist traat , see asub portselanist korgist ja ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. sulavkaitsme traat talub kestvalt teatud tugevusega voolu, nt 10A või 20A jne, kui vooltugevus ületab seda, siis traat sulab ja katkestab voolu. Kaitsmed paigaldatakse majades ,korterites elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvitiga.
6. Millistel juhtudel võib inimene saada elektrilöögi? Mis ülesanne on maanduslatil? Inimese kehas tekib elektrivool siis, kui inimene on üheagselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtmega ja Maaga. Maanduslati ülesandeks on kaitsemaandamine.
7. Miks peavad kõik metallkorpusega elektriseadmed olema maandatud? Kuidas seda tehakse? Et elektriseadet oleks ohutum kasutada, ühendatakse elektriseadme metallkere või seadme välised metallosad kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Maanduslatt on ühendatud nulljuhtme ja Maaga. Juhul, kui elektriseadme metallkere pingestub, tekib vooluring , mis koosneb faasijuhtmest, seadme metallkerest ja kaitsejuhtmest. Kuna nende juhtide takistus on väga väike, siis tekib lühisvool ja rakendub tööle kaitse, mis katkestab elektrivoolu. Kaitsejuhtme abil maanduslatiga ühendatud elektriseade on kaitsemaandatud. Kaitsemaandatud elektriseade ühendatakse elektrivõrku kaitsekontaktidega pistiku ja pistikupesa kaudu.
8. Mida iseloomustab elektrivoolu (ja üldisemalt) võ imsus ? Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust. Elektrivoolu võimsus iseloomustab elektrivoolu tööd ühes ajaühikus.
9. Millistes ühikutes mõõdetakse võimsust? Kuidas on see ühik seotud teiste tuntud ühikutega? Võimsust mõõdetakse vattides(W) ja kilovattides(kW). P=A/t, P=U×I, W=V×A, W=J/s
10. Millist füüsikalist suurust mõõdetakse kilovatt- tundides ? Kuidas on see ühik seotud vastava suuruse põhiühikuga? Kilovatt-tundides mõõdetakse elektrivoolu võimsust. 1kW*h=1000W*3600s=3600000J=3.6*10 astmes 6 J