. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 Vasalkonna kujunemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111 Piirkondlikud erinevused ja sarnasused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 112 Lääniõigus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114 Aadel ja kohalik haldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 118 Aadli seisuslikud korporatsioonid . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . .
Liivimaa ordumeister või Riia peapiiskop. Sinna kuulus 4 seisust: 1. Piiskopkonna valitsejad ja kõrgemad vaimulikud 2. Ordumeister ja käsknikud 3. Vasallid 4. Linnade esindajad 4. Lääniaadli (vasallide) õiguste kindlustumine (§ 9) Lääniaadlite õiguslik seisund polnud esialgu eriti kindel, kuna läänid polnud pärandatavad. 1315. aastal aga said Taani kuninga vasallid õiguse pärandada lään isalt pojale (Valdemar-Eeriku lääniõigus). 1329. aastal laiendati pärimisõigus ka tütardele. 1397 muudeti läänid Harju-Virus päritavaks mõlemale soole kõrvasugulusastmetes kuni 5. põlveni. Läänid muutusid vasallide võõrandamatuks omandiks. 14. sajandil läksid ka varem maaisandale kuulunud õigused vasallidele üle (nt kohtuvõim talupoegade üle). 5. Kanna kaardile keskaegsed linnad. Millised linnaõigused neis linnades kasutusel olid. Tallinn, Rakvere, Narva Lübecki linnaõigus
vürstid, hertsogid ja krahvid. Neil oli kohustus osaleda väeüksusega sõjas ja teenida kuninga õukonnas. Suurfeodaalid omakorda läänistasid maid parunitele ja need rüütlitele (väikefeodaalid), kes algselt edasi läänistada ei tohtinud. Läänisüsteemi tekke tõi kaasa ratsasõdalaste keerukas ja kulukas varustus, seetõttu anti sõjameestele maad enese ülalpidamiseks. Ida-Euroopas kujunes mõisahärrus, kus kõiki neid õigusi kandis üks isik. Lääniõigus oli isiklik, seda sai anda ja võtta. Läänivaldusfeoodi ei olnud automaatselt pärandatav ja vasallilepingud tuli uuendada. Allood ehk pärusvaldus, aadliku eraomand. Eestis keskajal alloode ei tekkinud, rakendati üksnes vasall-lääniõigust. * 1420 tekkis Liivimaa maapäev, mis koordineeris Liivimaa feodaalriikide tegevust. * Maaisanda läänistamata valdust nimetati domeeniks, see jagunes ametkondadeks, ordualal olid ordumõisad. Need jagunesid vakusteks ja need omakorda küladeks.
juba vallutuste käigus,tähtsaim linn oli Riia.Tallinnas saadi linnaõigus 1248.Valdemar IV .A otsustas oma meretaguse valduse maha müüa Saksa ordule kuna see oli tülikas.Taani vassallid üritasid seda igati peatada põletades maha mõisad ja tappes kõik kättesaavad sakslased ning seejärel valisid endi hulgast 4 kuningat. Vana-Liivimaa valitsemine Piiskopid pidid jagama võimu toomkapiitlitega.Kogu maa mida talumehed harisid jagunes maaisanda domeeniks.1315 lubas Valdemar-E lääniõigus pärandada lääni isalt pole,1329 laiendati seda ja sai ka pärandada tütrele.Üksnes ordu alal jäi kehtima mittepärandatavuse põhimõte.Saksa ordu pidi alluma piiskoppidele.tänu konfliktidele jõuti ka kodusõdadeni,kõrgemaiks vahekohtunikuks oli paavst.15 saj kui Saksa ordud suutsid suruda oma tahtmise peale said nad meelepäraselt valida kanditaate piiskopitoolile,kui ennem olid linnad odut maakaitses siis enam mitte.1396 vallutati Tartu,tüli lõppemiseks nim 1937a.
Peale selle oli veel kiriklik võim. Eesti jagunes kolmeks piiskopkonnaks: Tallinna piiskopkond (kiriklik võim üle terve Põhja- Eesti); Tartu piiskopkond (ka Tartu ümbruskond); Saare- Lääne piiskopkond (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu). Tekkisid ka kohalikud kodifikatsioonid: 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis. Maaõiguse kodifikatsioon- Saare- Lääne stifti maaõiguse kodifikatsioon. Koosnes kolmest raamatust- eraõigus, kriminaalõigus, mitmesugused õigusküsimused ja lääniõigus. Maaõigus oli vastava territooriumi kohalik õigus, mis täiendas samal alal kehtivat lääni- ja mõisaõigust. Lääniõigus- ehk Valdemar Ericu lääniõigus. Lääniõigust andsid üksikud maahärrad oma piirkonnas vasallidele, mis käsitles nende vahekordi maahärradega Teenimisõigus- kujunes härrade ja nende teenijate ning tööliste vahel Mõisaõigus- kujunes vassalide ja talupoegade vahekordade määramiseks Linnaõigus- kujunes linna piirides elavate inimeste õiguseks
Kogus orduvastaseid kaebusi, millest suur osa on säilinud. Ordu pandi ajutiselt kirikuvande alla, ent vabastati sellest suurte summade maksmise järel paavstile. · 1314 - Vooses kohtunud Tallinna ja Saare-Lääne võimukandjad saatsid ühise kirja ordule ja Riiale, manitsedes neid vaenustsemist lõpetama. See on tuntud Voose otsusena. · 1315 - ränk näljahäda Vana-Liivimaal. Harju-Viru rüütelkonnale anti Valdemar-Eriku lääniõigus. · 1316 - Ordu poolt organiseeritud Sigulda vandenõu peapiiskopi vastu. · 1322 - Leedulased rüüstasid Tartu piiskopkonda. · 1323 - Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvamaale, Pihkvat ei suudetud vallutada. · 1329 - Tartu linn põles maha, peavarjuta jäi kuni 2500 inimest. Ordu sõjakäik Pihkvamaale. · 1330 - Riia-ordu sõda lõppes viimase võiduga, linn läks ordu kontrolli alla, linna ehitati võimas ordulinnus. · 1333 - esimene teade juutidest Tallinnas.
Narvas. tsunftid (vananenud termin amet) on käsitööliste vennaskond. gildid (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon. Eestis tekkisid gildid arvatavasti 13. sajandil. raad ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Rae istungite toimumise paika tuntakse raehoone ehk raekojana. maaõigus lääniõigus Eraomandisse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele, mis tähendas, et neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada (osta, müüa, vahetada, pantida), vaid selleks tuli nõutada kuninga luba. Studium Generale . Glossid uurijad, kes tegid teksti äärde märkusi. glosaatorid ehk juristid, kes uurisid Justiinianuse kodifikatsionni teksti. hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus. Hermeneutika kujunes esmalt välja religioossete tekstide interpreteerimise õpetusena.
koos tähtsamate ametnikega; 3) Vasalkondade esindajad; 4) Riia, Tln ja Tartu esindajad. Tegelesid välispoliitiliste küsimustega, omavaheliste suhete/ küsimustega, maksude määramisega, talupoegade ärakargamisega. 3 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis. 1) Saare-Lääne stifti maaõiguse kodifikatsioon tekkis 13.-14.saj. Koosnes 3-st raamatust: eraõigus, kriminaalõigus, lääniõigus. Lääniõiguse kodifikatsioon- ``Valdemar Eriku lääniõigus``. 2) Talurahvaõiguse kodifikatsioon omavahelisi suhteid reguleeris suuline tavaõigus aga talupoja ja teise seisusesse kuuluva isiku vahelisi suhteid reg. kirjalik talurahvaõigus ( Eesti või Ordu Talurahvaõigus; Saare- Lääne Talurahvaõigus). Pärisõigust reguleerivaid norme ei eksisteerinud, st. ekspluateeriti, kuidas taheti. ``Kodukari``- mõisnikele antud distsiplinaarkaristuse õigus talupoegade suhtes (suuline)
1)Trivium ehk alamaste, milles õpetati grammatikat (ladina keelt), retoorikat (ilukõne), dialektikat (vaidkluskunst, mõeldud usudogmade kaitsmiseks). 2) Quadrivium ehk ülemaste, nelja ainega ülemaste suuremates toomkoolides: need olid muusika, arvutamine (rooma numbritega), geomeetria (sisaldas arhitektuuri ja maateaduse algmeid), astronoomia (peamiselt ajaarvamine, liikuvate kirikupühade kalendri koostamine. Läänistamine 1315. a sõnastatakse kirjalikult Valdemar-Eriku lääniõigus, Harju-Virus Taani võimu ajal kehtinud õigusnormide kogum. Selle aluseks on Valdemar II aegsed normid, mida uuendab ja kinnitab kuningas Erik VII Menved. Lääniõigus sätestab maahärra suhted vasallidega, kohtukorralduse ja protsessi, tagab vasallide läänide pärandumise meesliinis. Vasallidel on käe- ja kaelaõigus, õigus karistada talupoegi surmanuhtlusega. Patronaadiõigus Koguduseliikmed ise preestrit valida ei saanud, sest algusest peale
1312 inkvisiitor Franciscus de Moliano käik Liivimaal. Kogus orduvastaseid kaebusi, millest suur osa on säilinud. Ordu pandi ajutiselt kirikuvande alla, ent vabastati sellest suurte summade maksmise järel paavstile. 1314 Vooses kohtunud Tallinna ja Saare-Lääne võimukandjad saatsid ühise kirja ordule ja Riiale, manitsedes neid vaenustsemist lõpetama. See on tuntud Voose otsusena. 1315 ränk näljahäda Vana-Liivimaal. Harju-Viru rüütelkonnale anti Valdemar-Eriku lääniõigus. 1316 Ordu poolt organiseeritud Sigulda vandenõu peapiiskopi vastu. 1322 Leedulased rüüstasid Tartu piiskopkonda. 1323 Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvamaale, Pihkvat ei suudetud vallutada. 1329 Tartu linn põles maha, peavarjuta jäi kuni 2500 inimest. Ordu sõjakäik Pihkvamaale. 1330 Riia-ordu sõda lõppes viimase võiduga, linn läks ordu kontrolli alla, linna ehitati võimas ordulinnus. 1333 esimene teadaolev juut Tallinnas, nimega Johannes.
Keskmise suurusega (59-30 adramaad) läänivaldused moodustasid 21%. 32% läänistautd maadest jagunesid väikeläänimeestele (1-29 adramaad). Ordualal läänistamist esialgu ei toimunud, sest ordu sai hakkama oma sõjalise jõuga. Hoopis ilmnevad vabad talupojad, kes olid vabastatud andamitest, aga olid kohustatud sõdima (Vasall, kes ei pea andamit tasuma?). Liivimaa meistrid läänistasid maid ka oma lähisugulastele, nagu näiteks Plettenberg oma vennale Johanile. Lääniõigus - Läänistus oli isanda ja vasalli isiklik suhe, mida tuli ühe osapoole (valitseja või läänimehe) vahetumisel üle kinnitada ehk lään tuli tagastada ja saada see siis uuesti läänistatud. Läänistusrituaal koosnes vasalli truudusvandest oma isandale ja lääni üleandmisest vasallile. Tihtipeale anti üle ka mõni sümboolne ese, nagu näiteks sõrmus. Kogu protseduuri kinnitamiseks anti alates 13.-14. sajandist välja vastav läänikiri
ihaldusväärseks, kuid alati tähendas selle vastuvõtmine läänihärra ülimuslikkuse tunnustamist. Läänisuhe oli ajaliselt piiratud. Selle lõpp saabus läänihärra ( härralõpp) või läänimehe ( mehelõpp) surmaga, samuti lääniõiguslike truuduskohustuste rikkumise tõttu või ka läänimehe ühepoolsel ülesütlemisel.10.-12. sajandil muutusid läänid päritavateks ning vasalli õigused lääni üle kasvasid. Ajapikku võisid ka naised pärida- 13. sajandil kujunes välja lääniõigus. Teatud juhtudel läänistati ka muid tulusid. Hiliskeskajal sai lääne ka võõrandada 1) pantimise teel, 2) müümise teel- ostja maksis müüjale, müüja palus senjööri, et ta lääni tagasi võtaks ja läänistaks ostjale. Sellepeale kasseeris senjöör lõivusid. 3) lääni jagamise teel. Allood- vabalt pärandatav ja võõrandatav maaomand, erines tingvaldusest (benefiitsist), läänist ja talupoja maavaldusest.( L- Prantsusmaal ja Skandinaavias)
Raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangu tasandil Eestimaa Ülemmaakohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus, mis asus pikka aega Tartus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi ka kohtuasjades viimaseks ja lõplikuks. *Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas, valitses 1611-1632 (suri 1632) 24. Reduktsioon Rootsi võimu ajal Lk.111-114 (reduktsioon 1680, lääniõigus, Johann Reinhold Patkul, pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eesti maal ja Liivimaal, vakuraamat, rakmetegu, jalategu, mõisavoor, abitegu, Rootsi riigi viljaait, 1695.-1697. aasta näljahäda) *Reduktsioon 1680- Rootsi troonile sai Karl XI, kes asus iseseisvalt valitsema 1672 aastal, tuues kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli suhtesse. Saanud päranduseks
kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuri tegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti-ja Saaremaal meeskohtud. Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ning Liivimaa Õuekohtus. Gustav II Adolf 1611- 1632- oli nendel aastatel Rootsi kuningas. 24. Reduktsioon Rootsi võimu ajal Reduktsioon 1680- riigimaade tagasivõtmine. Lääniõigus- Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eestimaal ja Liivimaal: Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstiera uuendatud maakorraldus fikseeris 1645. aastal sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Aadlikest sillakohtunike asemel asusid Liivimaal politseilisi ülesandeid
kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuri tegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti-ja Saaremaal meeskohtud. Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ning Liivimaa Õuekohtus. Gustav II Adolf 1611- 1632- oli nendel aastatel Rootsi kuningas. 24. Reduktsioon Rootsi võimu ajal Reduktsioon 1680- riigimaade tagasivõtmine. Lääniõigus- Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eestimaal ja Liivimaal: Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstiera uuendatud maakorraldus fikseeris 1645. aastal sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Aadlikest sillakohtunike asemel asusid Liivimaal politseilisi ülesandeid
t. olukord kui ühel ja samal territooriumil ühes ja samas ühiskonnas kehtib ja konkureerib omavahel üheaegselt mitu erinevat õigussüsteemi. Õiguslik pluralism tulenes olulisel määral vaimuliku ja ilmaliku võimu diferentseeritusest. Õiguslik pluralism ühtaegu peegeldas poliitilist ja majanduslikku pluralismi, samaaegselt tugevdas seda. Tavaõigus, kanooniline õigus, linnaõigus, rüütliõigus (ennekõike aadlike lääniõigus, kasvas välja barbarite õigustest), maaõigus (territoriaalvalitsejate, Püha Rooma riigi maahärrade antud õigus, enamasti karistus-, lääni-, pärimis- jm õigus). Valitses kirja pandud õigus ning samal ajal oli ka tavaõigus. Üheks põhjuseks oli nt see, et kirjaoskajaid oli vähe Saaliõigus – lex salica – kuulub Lõuna – Germaani hõimudele. Üks vanimatest germaani hõimude kriminaalõigusnorme, kui ka tsiviilõigus norme
kihelkonnas oli kirikumõis. Mõni üksik mõis oli ka linna kontrolli all. Maavaldusõigused- Jagunesid läänimõisateks ja pärismõistaeks. Ehk siis kellegi oamnd või lääniõigusega aksutusele antud. Vene võim tunnustas muuhulgas privileege, mida rootsi ei tunnustanud, ntks see, et läänimõisaid võis pärandada kuni 5. sugulusastmeni, nii mees kui ka naisliinipidi. 1766 võttis Senat vastu otsuse, et see Norrköpingi lääniõigus kestab edasi nendele mõistaele mis Rootsi ajalgi. Norrköpingi lääniõigus- rootsis 1640 aastal vastu võetud otsus, millega seati olulise dpiiragud läänimõistae valdajatele (nt iga uue valitsejaga pidi lääniõigusi uuendama) Hakati kartma uut reduktsiooni, seekord siis venelaste poolt. Mõisamajandus- Mõisapölde harisid teolised. 18 saj kõigist mõisakoormistest moodustas teoorjus/teokohustus (umebs 90 protsenti kogu mõisakoormistest. Talupojad hariisd siis
ebanormaalne 2)Väärikas surm oli ka mõõgaga. Tükkideks rebimine, raidumine ja ülespoomine oli alandav. Pea maha raidumine oli alternatiiv - et väärikalt surra. 3)Kui mehed kaklesid ja peksid üksteist rusikatega, oli see normaalne, aga kui üks mees lõi teist lahtise käega, siis selle eest tuli määrata suurem karistus, sest alandus oli suur. Alandamine on kõige hullem, mis saab vabale mehele omaks saada. Inimese au ja väärikuse kaotust ei kompenseeri mitte miski. Voldemar Eeriku lääniõigus-mõisad. Provitsiaalõiguse osa sisaldas ka Voldemar Eeriku lääniõigust. Läänid muutusid päritavaks, varem võis maahärra selle tagasi küsida. Erinevatel aladel on kohtusüsteem erinev. Oli Taani variant, Ordu variant. Talupoegade õigus ka päris muutumata ei jäänud, vaid pidi kohanema kõrgema kohtute süsteemiga. Talurahvaõigus koostati Vana-Liivimaal 14-15 saj alguses. See reguleeris talupoegade õigusi mõisnike ees
1. Läänemere kubermangu provintsiõiguse III osa: Liivi-, Eesti- ja Kuramaa eraõigus ehk nn Balti Eraseadus ehk BES (1865- Hea usu põhimõtte funktisoonid (rakendusalad) 1940).Eelnõu väljatöötamist juhtis F.G. von Bunge. Aluseks: Tallinna ja Riia linnaõigus, Valdemar- Eriku lääniõigus, kohalikud maa- ja 1)Kohustuste sisu väljaselgitamine ja täiendamine (VÕS § 23 lg 1 p.4) rüütliõigused, kirikuseadus (1934), Rooma õigus. Sellest tulenevad üldine lojaalsus-, kaitse-, koostöö- ja teatamiskohustusKohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest (VÕS § 76 2
saj (1651), Venemaa tunnistas seda privileegi (Rootsi mitte). Läänimõisadel oli tagatud pärandamisõigus nii poegadele kui ka tütredele. Seda oli võimalik pärandada kuni 5. sugulusastmeni. Läänimõis püsis teatud perekonna sees. 1728 Eestimaa rüütelkonnale laiendati samu õigusi. Mõisa võõrandamiseks (Kinkimine, pantimine, müümine) oli vaja valitsuse luba. 1766. a Vene senat võttis vastu otsuse, et mõisates, kus oli kehtinud Rootsi ajal Norrköpingi lääniõigus, peab kehtima see sama õigus ka edasi. Norrköpingi lääniõigus- Rootsi ajal 1764. a Rootsi linnas Norrköpingis oli toimunud Rootsi seisuste riigipäev, kus võeti vastu otsuseid, mis puudutasid lääniõiguseid. Need otsused seadsid läänimõisate valdajatele olulisi piiranguid. Piirangud: Pärandada võis ainult meesliini pidi, igakord kui astus troonile uus valitseja pidi taotlema uuesti läänimõisa mõisavaldamise õigust. Mõisamajandus: 18
kõrvaldas feodaalühiskonna õigusliku killunemise ja soodustas kaubandust ja tööstust. Vastandina korporatiivsele ja seisuslikule õigusvõimele püstitas Rooma õigus õigussubjektide formaalse võrdsuse põhimõtte 22. Õiguslik pluralism Euroopa õiguslikus arengus, eriti keskajal (sh Lex salica, common law jt) Keskaja õiguste paljusus Tavaõigus Kanooniline õigus Linnaõigused Rüütliõigused (ennekõike aadlike lääniõigus, kasvas välja barbarite õigustest) Maaõigused (territoriaalvalitsejate, Püha Rooma riigi maahärrade antud õigus, enamasti karistus-, lääni-, pärimis- jm õigus) 12-14. saj palju õiguskirjandust, sh Sachsenspiegel, u 1227 - sisaldab maa-, era-, kriminaalõiguse jt norme, ka lääniõigust. Eesti ja Läti alal kasutati Liivimaa õiguspeegli kehtestamiseni 1337 (kodifikatsioon) Common law:
lõplik. Gustav II Adolf - Rootsi kuningas, valitses 1611-1632(suri). 24. Reduktsioon Rootsi võimu ajal (111-114) : Reduktsioon 1680 - Rootsi troonile sai Karl XI, kes asus iseseisvalt valitsema 1672. a, tõi kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli suhtesse. Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas ta oma eelkäijate poole erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni. 1680. aasta riigipäeva otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale. Lääniõigus - tähendas, et eraomandis mõisaid ei tohtinud enam vabalt võõrandada (osta, müüa, vahetada, pantida), vaid selleks tuli nõuda kuninga luba. Johann Reinhold Patkul - Liivimaa aadlipositsiooni juht; haritud, kiusliku iseloomuga maanõunik; 1694. anti Patkul ja ta kaaslased Stockholmi erakorralise kohtu alla; neid süüdistati kuninga solvamises, kuritegelikes kirjutistes ja mässulises tegutsemises; ta
). Mõis ja talu Oluline oli mõisate reduktsioon Rootsi aja lõpul ja restitutsioon (tagastamine) Vene ajal - umbkaudu üle 1000 mõisa. Kõige rohkem oli rüütlimõisaid (eravalduses), siis kroonumõisaid (kuulusid riigile) ja kirikumõisaid (kiriku juurde kuuluvad). Maavaldusõigused Pärusmõisad (eravalduses) ja läänimõisad. Läänimõisate pärandamisõigus oli levinud – Eestimaa kubermang sai need õigused a. 1728, Liivimaa kubermang aga varem. Nörrkipingi lääniõigus – mõisaid saab pärandada ainult meesliinis, uue valitseja tuleku korral pidi mõisavalitseja oma õigust uuendama ning seda maad ei tohtinud müüa, pantida ega võõrandada. 1766 võttis Vene valitsus vastu otsuse, et see seadus kehtib ka Vene aladel – tekitas rahulolematust. Asehalduskorraga muutusid kõik mõisad pärusmõisateks 1783. a. Mõisamajandus Eesti alal kehtis alates Rootsi ajast mõisamajanduslik agraarkord (teoorjus, teotöö). Iga talu pidi mõisa saatma teotöölise
3 hagid 2. Pandektiline süsteem (nt Saksamaa, Austria, Jaapan, Brasiilia, Eesti). Seotud germaani õigusperekonnaga. 2.1 Üldosa 2.2 Eriosa: asja-, võla-, perekonna- ja pärimisõigus · Tsiviilõiguse areng Eestis 1. Läänemere kubermangu provintsiõiguse III osa: Liivi-, Eesti- ja Kuramaa eraõigus ehk nn Balti Eraseadus ehk BES (1865-1940).Eelnõu väljatöötamist juhtis F.G. von Bunge. Aluseks: Tallinna ja Riia linnaõigus, Valdemar- Eriku lääniõigus, kohalikud maa- ja rüütliõigused, kirikuseadus (1934), Rooma õigus. 2. Tsiviilseadustiku eelnõu (1936, 1940) 3. Eesti NSV tsiviilkoodeks (1965) 4. Taasiseseisvunud Eesti tsiviilõigus AÕS (01.12.1993.a.); TsÜS (01.09.1994.a-01.07.2002.a.); PeS (01.01.1995.a.- kehtetu alates 01.07.2010.a.); PäS (01.01.1997.a.-kehtetu alates 01.01.2009.a.); VÕS(01.07.2002.a.); TsÜS (01.07.2002.a.) Uus PäS (01.01.2009.a.) Uus PerekS (01.07.2010.a
annaabi.ee 
