organistina. Seal elades abiellus ta Maria Barbara Bachiga Weimar Weimaris sai Bach sealse hertsogi õukonna lossikiriku organistiks Hertsog lõi spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti Weimari õukonda tabasid aga rasked ajad Võimuvõitlusest kannatasid ka muusikud Kui Bach 1717. aastal lahkumisavalduse andis, pandi ta ligi kuuks ajaks arestikambrisse Weimaris kirjutas Bach kirikukantaate ja suurema osa oma kuulsatest oreliteostest Köthen Õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor Kalvinistlik usutunnistus ei võimaldanud tal tegeleda kirikumuusikaga Instrumentaalkontserdid, teosed klavessiinile ja muu kammermuusika Suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara Aasta pärast abiellus ta Anna Magdalena Wilckega Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba imikueas Leipzig 1722. a. suri Leipzigi Tooma kiriku kantor ja koht jäi vakantseks Sellest ajast pärineb palju kiriku muusikat Ta suri 28
Er arbeitete im Jahre 1703 bei Johann Ernst III. In Arnstadt wurde er als Organist der Neuen Kirche. 1707 1708 arbeitete er in Weimar. In Weimar komponierte Bach einen Grossteil seiner Orgelmusik, seine Cembalo-Toccaten und eine eindrucksvolle Serie von Kantaten für die Hofkapelle des Herzogs. Am 17. Oktober 1707 heiratete er in Dornheim bei Arnstadt Maria Barbara Bach. Der Ehe entstammen sieben Kinder. Im Jahre 1717 übersiedeldte er nach Köthen und trug die Titel Kapellmeister und Director derer Cammer-Musiquen.Am 3. Dezember 1721 heiratete er Anna Magdalena. Aus dieser zweiten Ehe entstammen insgesamt 13 Kinder, von denen die meisten aber schon im Kindesalter starben. Den Höhepunkt seines Shaffens bildeten von die Vokalmusik h-Moll-Messe, die Johannes- und Matthäuspassion, Weihnachtsoratorium, Himmelfahrtsoratorium, Osteroratorium, Magnificat.
Arnstadt ja Mühlhausen (1703-08) Bach töötas organistina. Bach läks Lübeckisse, aga lahkus sealt kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. 1706 aastal Bach abiellus Maria Barbaraga. Temaga sündis seitse last, nendest jäi ellu neli last. Wilhelm Friedemann Bach ja Carl Philipp Emanuel Bach olid hiljem samuti tuntud organistid ja heliloojad. Weimar (alates 1708) Bach hakkas uut töökohta otsima. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Köthen (alates 1717) Bach läks Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Sealses kalvinistlikus õukonnas aga ei tohtinud orelit mängida, mistõttu kirjutas Bach nüüd kirikumuusika asemel orkestriteoseid ja klavessiinimuusikat. Leipzig (17231750) Leipzigis oli Bach Püha Tooma kiriku kantor ja linna muusikadirektor. Leipzigi perioodi ajal Johann Sebastian Bach kirjutas oma tuntuimad ja ulatuslikumad oreliteosed. Johann Sebastian Bach suri 28
...............................................................4 1. Johann Sebastian Bach, elulugu.......................................................................................................4 1.1 Varajane noorus..........................................................................................................................4 1.2 Karjääri algus, Weimar...............................................................................................................4 1.3 Köthen ja prints Leopoldi õukond..............................................................................................4 1.4 Leipzig........................................................................................................................................4 1.5 Elu lõpuaastad............................................................................................................................5 1.6 Surm..................................................................
talle eelnenud mitme sajandi muusikatraditsiooni kokkuvõtja. 3. J. S. Bachi elukäik jaguneb neljaks etapiks. Kirjelda neid etappe! I. Arnstadt ja Mühlhausen(1703-08) Linnaorganist, esimesed oreliteosed ja kirikukantaadid. II. Weimar(1708-1717) Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, peamine ülesanne mängida Weimari lossikiriku orelil. Enamik suuri oreliteoseid sündis sel perioodil. 1714.a ülendati õukonnakapelli kontsertmeistriks. III. Köthen(1717-1723) Vürst Leopoldi õukonna kapellmeister, kohustuseks oli kirjutada kammermuusikat ja instrumentaalkontserte. Sellesse aega jääb suurem osa tema klavessiinimuusikast ning teostest soolopillidele ja kammeransamblitele, samuti palju ilmalikke kantaate. Töötingimuste poolest peetakse Kötheni aega Bachi jaoks üheks õnnelikumaks. Kuid sel perioodil suri tema abikaasa. 1720 hakkas otsima uut töökohta. 1721 saatis ta Brandenburgi markkrahvile piduliku pühendusega kuuest
Tähtsus muusikaajaloos-polüfoonilise muusika kõrgpunkt maailmaajaloos,1850 Bachi ühing Lüneburg (1700 - 1702) 17001702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Arnstadt (1703) Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. Mühlhausen (1707) Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. Weimar (1708) Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja oreliteoseid. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Köthen (1717) Keskendus orkestri- ja klavessiinimuusikale. Leipzig (1723 - 1750) Bach suri 28. juulil 20.Händel 1685-1759 Enne surma jäi pimedaks. Rändav inimene. Perekonda ja lapsi polnud. Peamiselt elas Londonis. Ta isa oli kirurg ja habemeajaja.Tähtsamad teosed: 40 ooperit("Rinaldo","Julius Caesar" ,,Kerjuseooper" ), 30oratooriumit ("Messias","Jehta") ,18 concerto grossot, ,,Tulevärgimuusika" ,,Veemuusika". Tähtsus muusikaajaloos:Tähtsal kohal lavateosed,korrigeeris ooperit,st
muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid.praegu on muusika ikka natukene teistsugusem aga palju sarnaseid jooni on. eluajal tunti teda orelikunstnikuna ent mitte heliloojana.aga tänapäeval ei saa keegi teostest mööda vaadata. · Nimeta Bachi kaks vokaalmuusika peateost? Üks kindel linn ja varjupaik", "Ärgake, ju vahid hüüdvad. Toccata d-moll Kellele kirjutas Bach oma kuulsad Brandenburgi kontserdid?köthen. · Nimeta 2 põhilist anrit, millega sai kuulsaks G.F. Händel.-ooper. · Miks just oratooriumid tõid Händelile suure kuulsuse Inglismaal?sest ta veetis seal pool enda elust.sest see tekst oli kirjutatud inglise keeles · Händeli kuulsaim oratoorium on? messias Teemad KT II BAROKK · Nimeta Händeli kaks kõige kuulsamat orkestriteost. Concreto grosso,veemuusika ja tulevärgimuusika
*ORKESTRIMUUSIKA: mh orkestrisüidid ,,Tulevärgimuusika", ,,Veemuusika" *ORATOORIUMID: 23 oratooriumi, tuntumad ,,Messias", ,,Juudas Makabeus", ,,Jefta" Oratoorium ,,Messias" I osa: ettekuulutused Messia tulekust II osa: Jeesuse kannatused III osa: lunastus ja igavene elu Johann Sebastian Bach (1685-1750) * Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) linnaorganist * Weimar (1708-1717) õukonnaorganist *Köthen (1717-1723) õukonna kapellmeister * Leipzig (1723-1750) Tooma kiriku kantor ORELIMUUSIKA * u 150 koraaliprelüüdi * prelüüdid ja fuugad * tokaatad (toccata) * fantaasiad KLAVIIRMUUSIKA * väikesed prelüüdid ja fuugad * ,,Anna Magdalena Bachi noodivihik" * ,,Hästitempereeritud klaviir" (HTK) I ja II (24 pluss 24 prelüüdi ja fuugat) ORKESTRIMUUSIKA * 6 Brandenburgi kontserti * 4 orkestrisüiti * viiuli- ja klavessiinikontserdid VOKAALMUUSIKA
· Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt · Oreliteostest on Weimaris kirjutatud tuntud ja tema ainus taoline teos Passacaglia orelile · Bach lahkus Weimarist konflikti tõttu hertsogiga, kuna teda ei palutud kapellmeistri ametisse Kantaat on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel Köthen (1717-1712) · Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina · Sealses kalvinistlikus õukonnas aga ei tohtinud orelit mängida, mistõttu kirjutas Bach nüüd kirikumuusika asemel oreliteoseid ja klavessiinimuusikat · 7. juulil 1720. suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara. 3. detsembril 1721. abiellus Johann Sebastian Bach Anna Magdalena Wilckega, kes oli kõigest 17-aastane
Arnstadt (alates augustist 1703) Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. Mühlhausen (alates 1707) Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. Weimar (alates 1708) Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja oreliteoseid. Bach hakkas uut töökohta otsima. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Köthen (alates 1717) Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Seal aga ei tohtinud orelit mängida, mille tõttu keskendus Bach nüüd orkestri- ja klavessiinimuusikale. 1720. aastal suri Bachi naine ning poolteist aastat hiljem abiellus ta trompetisti tütre, lauljanna Anna Magdalenaga. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba lapseeas. Leipzig (1723 - 1750) Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis. Bachi looming üldises mõistes .
La Scala Milanos, Covent Garden Londonis 21. Claudio Monteverdi tähtsus- esimene suur ooperihelilooja, kelle viievaatuseline ooper „Orpheus“ oli esimene tõeliselt terviklik ja muusikaalaliselt rikka väljenduslaadiga ooper. 22. Bachiga seotud kohad Eisenach- sünnikoht (21.märtsil 1685) Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) Weimar (1708- 1717) Köthen (1717-1723) Leipzig- (1723- 28. juuli 1750) 23. Bachi tuntumad vokaalteosed „Üks kindel linn ja varjupaik“, „Ärgake, ju vahid hüüdvad“, „Matteuse passioon“, „Johannese passioon“, „Jõuluoratoorium“, „Kohvikantaat“, „Talupojakantaat“ 24. Bachi tuntumad instrumentaalteosed „Toccata d-moll“, kuus „Brandenburgi kontserti“ 25. Händeliga seotud paigad
Seal õppis ta ka orelit ja viiulit mängima. Klahvpillitunde oli ta saanud ka varem oma venna juures. Kaheksateistkümneaastasena alustas Bach organistikarjääri ja tegutses mitmes Põhja-Saksamaa linnas. Paljud tema orelipalad on pärit just sellest varasest perioodist. Peagi abiellus ta oma nõo Maria Barbaraga ning algas Bachi elu pühendunud pereisana. Tema tööandja Anhalt-Köthen õukonnast soovis, et talle ja õukonnale esitataks uut muusikat ja nii pidigi Bach komponeerima mitu teost klavessiinile, viiulile ja tsellole. Aasta pärast Maria surma abiellus Bach uuesti, tema uus naine oli õukonnatrompetisti tütar laulja Anna Magdaleena Wülcken. Annal ja Johann Sebastianil oli 13 last, kuid vaid neli elasid vanemaks kui viis aastat. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas,
· Bachi tegi Vivaldi teostest orelitöötlusi. · Kontsert a-moll I osa · Weimari-aastatel valmis suurem osa oreliteostest! Esines lossikiriku orelil. Hakati hindama kui orelikunstnikku ja asjatundjat. · Orgel-Büchlein "Wachet auf, ruft uns die Stimme" (koraalitöötlus) · 1714 sai õukonna kontsertmeistriks, pidi looma kantaate. Pidulikud, virtuoossed, säravad. · Lahkub siiski Weimarist, konflikt hertsogiga. III Köthen (1717-1723) · Õukonna kapellmeister · Noor vürst Leopold "armastas ja mõistis muusikat" (oli kalvinist) · Kammermuusika ja instrumentaalkontserdid, ilmalikud kantaadid · 1720 abikaasa Maria Barbara surm · Abiellus uuesti Anna Magdaleenaga ("Anna Magdaleena Bachi noodivihik") · Töötingimuste poolest üks parimaid kohti Bachi jaoks, aga otsib ikka uut töökohta · 1720 Hamburgis, soov tegeleda kirikumuusikaga.
võttis tunde kuulsalt heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Abiellus Maria Barbara Bachiga. Weimar (1708-1717) Weimari hertsogi Wilhelm Ernsti juures · Parimad oreliteosed õukonnaorganist ja kammermuusik; · (Tokaata ja fuuga d-moll; Passacaglia hiljem õukonnakapelli kontsertmeister. c-moll) Tutvus hertsogi noodikogus Vivaldi ja · Vaimulikud kantaadid Couperini teostega, mis mõjutasid hiljem tema loomingut Köthen (1717-1723) Vürst Leopoldi juures õukapellmeister. · Parimad klaviirteosed (Inventsioonid; Õukonnas ei hinnatud kirikumuusikat ning HTK I; ,,Anna Magdalena noodivihik") Bach kirjtuas peamiselt orkester- ja · Kammermuusika klavessiinimuusikat. · Orkesterteosed ( 6 Brandenburgi Esimene naine suri; abiellus Anna kontserti) Magdalenaga.
22. Concerto grosso- instrumentaalkontserdi tüüp, kuhu kuuluvad väiksem ansambel (barokktrio) ja suurem toetav pillikoosseid (concerto grosso) Opera buffa- itaalia koomiline ooper Primadonna- naispeategelane ooperis Secco retsitatiiv- kiire kõnemeloodiat jäljendav laulmine Passioon- oratooriumizanri alaliik, ulatuslik helitöö, mille läbiv teema on Kristuse kannatused ja ristisurm. 23. Bachi loomingu perioodid 1. Arnstadt ja Mühlhausen 2. Weimar 3. Köthen 4. Leipzig 24. 300 kirikukantaati ,,Kantaat nr 140" 20 ilmalikku kantaati 2 (säilinud) passiooni- ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon" Missad- missa h-moll Oratooriumid ,,Jõuluoratoorium" 25. Tokaata d-mollis Klaviirimuusika Süidid ,,Inglise süidid" ,,Prantsuse süidid" Klavessiiniteosed ,,Prelüüd ja fuuga" h-moll 26. Sündis õukonna kirurgide perekonda, millega kaasnes klats ja keelepeks. Pere ei pooldanud eriti Händeli muusika õppimist.
.................. 3 Weimar (jaanuar - juuni 1703)................................................................................... 3 Arnstadt (alates augustist 1703)................................................................................. 4 Mühlhausen (alates 1707).......................................................................................... 4 Weimar (alates 1708)................................................................................................. 4 Köthen (alates 1717).................................................................................................. 5 Leipzig (1723 - 1750).................................................................................................5 Looming..................................................................................................................... 5 VOKAALMUUSIKA............................................................................................ 8
viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. Niisiis sündis siin suurem osa tema klavessiinimuusikast ning ka palju ilmalikke kantaate. Bachi loodud on ka sellised huvitavad teosed nagu ,,Kohvikantaat" ja ,,Talupojakantaat" Samuti kirjutas ta sel ajal enamuse oma fuugadest ja prelüüdidest ning ka orkestrimuusikat. III. Köthen (1717-1723) õukonna kapellmeister, ta pühendas end nüüd ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele, kirjutas palju ilmalikke kantaate. 1722. aastal esitas Bach end kantoriametile, mis tähendas igapäevast tööd koolilastega ja ta sai selle töökoha. IV. Leipzig (1723-1750) Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Bach kirjutas Leipzigis viis aastakäiku kantaate (kirikuaasta pühapäevadeks ja pühadeks), millest on tänaseni säilinud umbes 200
Kui Bach 1717. aastal lahkumisavalduse andis, pandi ta ligi kuuks ajaks arestikambrisse, sest hertsog oli keelanud ansambliliikmetel mängida Ernst Augusti heaks, viimane keelas aga muusikutel õukonnast lahkuda, ähvardades neid karistusega. Weimari perioodil sündisid Bachi kaks vanemat heliloojatest poega Wilhelm Friedemann Bach (1710) ja Carl Philipp Emanuel Bach (1714). Sel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Köthen (17171723) Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus temast sai AnhaltKötheni vürst Leopoldi õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor. Bach juhtis kogu õukonnamuusikat. Kirikumuusika ebasoosing oli arvatavasti ka üheks põhjuseks, miks Bach 1723. aastal Köthenist lahkus. 1720 suri J.S.Bachi esimene naine Maria Barbara. 1721 abiellus J.S.Bach Anna Magdalena Wilckega, kellega tal sündis 13 last, kellest vaid 6 jäid elama.
F. Couperini ja A. Vivaldi teostega ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. ja see mõjutas tema käekirja. 1710 võttis ta vastu kapellmeistri 1714. ülendati Bach koha Hannoveri kuurvürsti õukonnakapelli kontsertmeistriks. õukonnas. III London. Ooperid III Köthen (1717-1723) 1719 rajas itaalia muusikast Köthenis oli kapellmeister, kus sai vaimustatud Londoni koorekiht kõrget palka. kuninga toetusel pidevalt tegutseva Vürst oli kalvinist, seetõttu ei ooperiteatri. Londonisse kutsuti vajanud õukond kirkumuusikat ja Euroopa parimad lauljad ja
jätkuvus, eriti Johann Sebastian Bachi loomingus, kus polüfoonia leidis oma kõrgeima meisterlikkuse) 17. Millal elas Johann Sebastian Bach? 1685-1750 18. Millist muusikat ehk mis otstarbeks kirjutas Bach muusikat? Klaviirmuusika (prelüüdid, fuugad, süidid, kogumikud õppeotstarbeks ja koduseks musiteseerimiseks). Fantaasiad, prelüüdid, fuugad, toccatad, koraalitöötlused (- prelüüdid) 19. Millistes linnades elas ja töötas Bach? Arnstadt, Mühlhausen, Weimar, Köthen, Leipzig, Hamburgis, Lüneburg, Mühlhausen, Ohrdruf, Eisenach 20. Millistel ametikohtadel Bach töötas? Õukonnaviiuldaja, organist, kammermuusik, õukonna kontsertmeistriks, kapellmeister, kantor, linna muusikadirektor, 21. Millised žanrid on esindatud Bachi loomingus? (kantaat, oratoorium, passioon, kontsert, süit) muusika klahvpillidele (prelüüd, fuuga, toccata) 22. Miks peetakse Bachi kõikide aegade suurimaks heliloojaks? Ratsionaalsus,
samuti tuntud organistid ja heliloojad. Weimar (1708-1717) Weimaris kirjutas Bach palju kantaate1 ja enamiku oma oreliteostest. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Oreliteostest on Weimaris kirjutatud tuntud ja tema ainus taoline teos Passacaglia orelile. Bach lahkus Weimarist konflikti tõttu hertsogiga, kuna teda ei palutud kapellmeistri ametisse. Köthen (1717-1721) 1 Kandaat on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Sealses kalvinistlikus õukonnas aga ei tohtinud orelit mängida, mistõttu kirjutas Bach nüüd kirikumuusika asemel oreliteoseid ja klavessiinimuusikat. 7. juulil 1720. suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara. 3. detsembril 1721. abiellus Johann
Mühlhausen (alates 1707) Ta sõidab Mühlhausenisse, loote leida sealt tööd, kuid keegi ei teinud tema taoutlusele leida tööd välja. Ta läheb jälle Weimarisse vürst Johann Ernsti jurde tööle. Vürsti õukonnas oli tal 20 liikmeline kapell, kus mängiti vaimulikku ja ilmalikku muusikat. Vürst hindas Bachi kui suurt virtuoosi, mitte kui muusikut-heliloojat. Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja oreliteoseid.(2) Mühlhausenis abiellus ta oma esimese naise Maria Barbara Bachiga. Köthen (alates 1717) Bach läks Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina vürst Leopoldi juures. Vürst Leopold mängis hästi viiluit ja klavessiini ning omas ilusta häält. Bachi tööks oligi siis tema saatmine klavessiinil, repertuaari loomine ja kapelli juhatamine.Vürst suhtus Bachi väga hästi. 1720. Aastal suri tema esimene naine Maria Barbara, kellelt jäi neli last.Kokku sündis Bachil 20 last, kellest poled surid juba lapseeas.(3) 1720.aastal abiellus Bach
JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Bach oli suurkuju muusikas, kelle tegevus jäi barokiaja lõppu. Kui barokiaeg oli homofoonilise pillimuusika aeg, siis Bach oli just polüfoonilise muusika meister ja ta viis polüfoonilise väl- jendusviisi täiuslikkuse tippu. Polüfoonilise muusika tippvormiks peetakse tihti FUUGAT ja fuugasid kirjutas Bach väga hulgaliselt. J.S.Bach sündis 21.märtsil 1685.aastal Saksamaal EISENACHIS. 1694/95 surid ta ema ja isa, Eisenachi linnamuusik Johann Ambrosius. Olulise osa muusikaharidusest sai Johann Sebastian 14 aastat vanemalt vennalt Johann Christopherilt, Ohrdurfi linnakiriku organistilt, kelle juures Bach orvuna elas. Seal õppis ta orelit män- gima ja tutvus barokiaja tuntumate organistide loominguga. Bachil oli oma aja kohta väga korralik kooliharidus: ta käis Eisenachi ladina koolis, kus sai humanitaarse ja teo- loogilise põhihariduse. Ohrdur...
Tänu sellele tõusis Bachi töötasu, kuid see-eest pidi ta iga kuu komponeerima ja kapellile selgeks õpetama ühe kirikukantaadi. Bach andis 1717. aastal lahkumisavalduse. Weimaris kirjutas Bach kirikukantaate ja suurema osa oma kuulsatest oreliteostest. Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Seda näitavad tema tehtud Antonio Vivaldi kontsertide transkriptsioonid orelile. Köthen (17171723) Aastal 1717. läks Bach Köthenisse (ametlikult Cöthen), kus temast sai Anhalt-Kötheni vürst Leopoldi õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor. Viimane tähendas seda, et Bach juhtis kogu õukonnamuusikat. Peagi hakkas Bachi häirima aga see, et õukonnas valitsenud kalvinistlik usutunnistus ei võimaldanud tal tegeleda kirikumuusikaga, mis tähendab, et Bachil ei olnud võimalik luua kirikukantaate ega orelimuusikat. Seepärast pärinevad sellest perioodist peamiselt
viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. Niisiis sündis siin suurem osa tema klavessiinimuusikast ning ka palju ilmalikke kantaate. Bachi loodud on ka sellised huvitavad teosed nagu ,,Kohvikantaat" ja ,,Talupojakantaat" Samuti kirjutas ta sel ajal enamuse oma fuugadest ja prelüüdidest ning ka orkestrimuusikat. III. Köthen (1717-1723) õukonna kapellmeister, ta pühendas end nüüd ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele, kirjutas palju ilmalikke kantaate. 1722. aastal esitas Bach end kantoriametile, mis tähendas igapäevast tööd koolilastega ja ta sai selle töökoha. IV. Leipzig (1723-1750) Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Bach kirjutas Leipzigis viis aastakäiku kantaate (kirikuaasta pühapäevadeks ja pühadeks),
Buxtehude juures õppimas, tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult pärast reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. 2. Weimar (17081717): Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. 3. Köthen (17171723): Õukonna kapellmeister, keskendus nüüd peamiselt orkestri ja klavessiinimuusikale 4. Leipzig (17231750): Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Kirjutas palju vokaalmuusikat kantaadid ja passioonid Instrumentaalmuusika Bach kirjutas muusikat peamiselt nendele pillidele, mille mängukunsti ta ise väga hästi valdas (näit. orel, klavessiin, klavikord, viiul)
Raske on öelda, mis oli alandavam ning raskem: kas vaielda ja võidelda paadunud teoloogidega või olla meelepärane saksa pisivürstide maitsele-väga kahtlasele maitsele! Kelle õukondades peeti muusikuid samaväärseteks kokkade või toapoistega. Viisteist aastat töötas J. S .Bach õukonnaoragnistina ja kammermuusikadirektorina vürstiresidentsides, algul Weiamaris (1708- 1717) , siis Köthenis (1717-1723). Joonis 4 J. S. Bach noorusaastail 1.3 J.S. Bach täiskasvanuna Weimar ja Köthen on nendeks tähisteks Johann Sebastian Bachi loomingulisel teel, kus lõplikult kristalliseerus ta stiil. Rahvamuusika meloodika vaimust läbi imbunud selge ja range temaatika. Rasked elutingimused pidurdasid Bachi loomingulist tegevust, oma teoste kirjutamisel. Ta pidi paratamatult arvestama nõudeid, mida esitas talle teenistuskoht. Kui noorusaastail rändas Bach väga palju ringi, siis peale 33 eluaastat jäi ta suhteliselt paikseks.
Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Bach elukäiku on tavaks elukohtade ja ametite järgi jagada neljaks perioodiks : · Arnstadt ja Mühlhausen ( 1703-1708 ) linnaorganit. Bach kirjutas esimesed oreliteosed ja kirikukantaadid. · Weimar (1708-1717 ) Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik. Sel perioodil sündis enamik tema suurtest oreliteostest. · Köthen ( 1717-1723 )- vürst Leopoldi õukonna kapellmeister. Bachi kohustuseks oli kirjutada kammermuusikat ja intrumentaalkontserte. · Leipzig ( 1723-1750 )- Leipzigi Tooma kiriku kantor ja linna muuikadirektor. Silmapaistav osa Bachi loomingust on Leipzigis kirjutatud vokaalmuusika. Eelkõige on selleks tema kirikukantaadid, mida ta lõi kokku üle 300, neist on säilinud 200. Leipzigis oli kantaadil jumalateenistuses väga tähtis roll
prantslastest koosnevasse Cellese orkestrisse abijõuks, kus kuuldud prantsuse õukonnamuusika jättis talle sügava mulje. Lüneburgis õppides tutvus põhjasaksa orelimuusikaga, selleks sõitis ta 5 mitu korda Hamburgi, et õppida heade organistide käest. Elukäik ja ametite järgi kujunes 4 perioodi: 1) Arnstadt ja Müllhausen (1703-08) 2) Weimar (1708-17) 3) Köthen (1717-23) 4) Leipzig (1723-50) 1. Arnstadt ja Müllhausen (1703-08) D.Buxtehude mõjutused. Töötas Arnstadtis organistina, selt tegi õppereisi Lübeckisse D.Buxtehude juurde. Fantaasiarikas orelimäng(koraalidest variatsoonide tegemine, neisse võõraste helide segamine) pani kogudus pahaks ning väikelinnakirikut ka see köitis üha vähem. Seejärel kolis Müllhauseni kus B-le ikkagi polnud vastuvõetav kiriku uks(pietistlik-pandi rõhk
valiti parimatest lauljatest moodustatud koori. Bachi elukäiku on tavaks jagada nelja perioodi: Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) linnaorganist, kirjutas ka oma esimesed oreliteosed ja kirikukantaadid. Weimar ( 1708 -1717) Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, peamine ülessane oli mängida lossikiriku orelil ja sel ajl sündis ka enamik tema oreliteostest. 1714 sai temast õukonnakapelli kontsertmeister. Köthen (1717-1723)- vürst Leopoldi õukonna kapellmeister, kohustusteks oli kirjutadakammaermuusikat ja instrumentaalkontserte, sellesse aega jääb suurem osa klavessiinimuusikast ja teosed soolopillidele ja kammeransamblitele. Kuid samal perioodil suri ka tema naine ja see sundis Bachi otsima uut töökohta. 1721 aastal valmis kuuest orkestrikontserdist koosnev tsükke l"Brandenburgi kontsertite" nime all.
kokkuvõtte eelnevate põlvkondade kogemustest, see on nagu piiritähis vana ja uue muusika vahel. Bach sündis Saksamaal Eisencachi linnas muusikute perekonnas 21-l märtsil. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend, kes oli temast 14 aastat vanem. Tänu oma ilusale lauluhäälele valiti ta Lüneburgi Michaeli kooli koori. Bachi iseseisev elu algas 18 aastaselt. Ta töötas organistina ning õukonnamuusikuna mitmes Saksa linnas (Arnstadt, Münhausen, Weimar, Köthen, Leipzig). Leipzigis oli ta Tooma kooli kantor ja linna muusika direktor. Ta vastutas muusika eest linna 4-s suurimas kirikus ja Tooma kooli õpilaste muusika hariduse eest. Töötas koori ja orkestriga. Bach oli 2 korda abielus. Tema 20-st lapsest said heliloojatena tuntuks 4(Wilhem Friedemann, Carl Philipp Emanuel, Johann Christoper, Johann Christian). Elu lõpul süvenes tema lühinägelikkus, järgnes ebaõnnestunud operatsioon ja pimedaks jäämine
II Weimar (1708-1717) 1708 sai Bachist Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik. Seal puutus kokku ka Vivaldi teostega ning see mõjutas tema käekirja. Weimari aastatel sündis enamik tema oreliteostest. 1714. ülenadati ta õukonnakapelli kontsertmeistriks. Ilmselt lahkus ta Weimarist konflikti tõttu hertsogiga. (ilmselt väljendas ta oma lahkumissoovi teravalt, sest enne lahkumist pidi Weimaris kuu aega arestis olema) III Köthen(1717-1723) Selle perioodi alguses kolis Bach Köthenisse, kus sai kapellmeistri koha. Koha vürst oli kalvinist, siis ei olnud vaja kirikumuusikat ning Bach pühendus kammer-ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele. 1720. aastal reisilt naastes leidis ta oma abikaasa Maria Barbara juba maetult. Nende kooselust sündis 7 last(3surid imikuna).1721. aastal abiellus ta Anna Magdalenaga-sopranilauljaga. Sellest abielust sündis 13 last(7surid sündides või imikuna ja 3 enne viiendat eluaastat)
annaabi.ee 
