Rühivead Rühivea liigid • Küfoos • Lordoos • Skolioos • Lameselgsus • Kõverkaelsus Küfoos ehk kumerselgus • Tahapoole suunatud lülisamba kõverdus rinna- ja ristluuosas • Kujuneb välja 21-22 eluaastaks • Õlad ripuvad ette alla • Ettevõluv kõht • Pea painutatud ette alla • Lihaskonna toonus: • Rinnaosa lihased ülepinges • Selja ülaosa lihased ja selgroosirgestajad alatooonuses Lordoos ehk nõgusselgus • Lülisamba kõverdus kumerusega ettepoole • Kujuneb välja 12 eluaastaks • Rõhutatud nimmenõgusus • Vaagnavöö painutatud liigesed ette • Lihaskonna toonus:
Skolioos Ettekanne Skolioosi korral on tegemist lülisamba haigusliku kõverdumisega külgsuunas. Viimase aja uuringud näitavad, et väikesed lülisamba kõverdused on üsna tavalised ja neid loetakse normaalseks assümeetriaks. Skolioosiks loetakse deformatsioonid, mille kõverdus on üle 10° Cobbi järgi.küljele. Lülisamba haigusliku kõverdumise esinemissagedus on naistel 2% ja meestel vaid 0,5%. Haigus võib olla kaasasündinud, kuid sagedamini siiski omandatud. Õigeaegse raviga on tulemused head. Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis
Alaseljale keretõsted pukil lisaraskusega 4 x 8-12 Kolmapäev-Biitseps, käsivars , kõht Istudes kangi surumine eest 4 x 8-12 Lendamine küljele istudes hantlitega 4 x 8-12 Lendamine ette lamades plokk 4 x 8-12 Eest ülestõmbed lai haare 4 x 8-12 Lamades prantsuse surumine 4 x 8-12 Ploki alla surumine seistes 4 x 8-12 Istudes ühe käega hantliga kukla tagant või ettekallutatult 4 x 8-12 Pühapäev-õlg -triitseps Istudes kaldpinnal hantlitega küünarvarte kõverdus 4 x 8-12 Ühe käega hantliga konsentreeritult 4 x 8-12 Seistes plokkiga küünarvarte kõverdused 4 x 8-12 Käsivartele randmep. althaare kang 4 x 8-12 Käsivartele randmep. Pealthaare kang 4 x 8-12 Kõhulihased 4 x max
Rühiprobleemidega tuleb pöörduda ortopeedi poole, kes saadab rühihäiretega lapsed Tallinnas näiteks kesklinna polikliiniku taastusraviosakonda võimlema ja ravikehakultuuri tegema. Vastavalt vajadusele korratakse kuuri kord kvartalis või kord poole aasta jooksul. Joonis 2 Vale rüht Küfoos ehk kumerselgsus (ladina keeles kyphosis) on inimesel esinev tahapoole suunatud lülisamba kõverdus rinna- ja ristluuosas. Küürselgsuse ehk küfootilise hoiakuga kaasneb lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa (trapets- ja romblihas) ja selgroosirgestajad on alatoonuses. Kaelapiirkonna staatikahäired, mis tekivad pea ebaõigest asendist, põhjustavad väsimust, nõrkust lihastes, valu ülajäsemetes, närvitüvede ülitundlikkust ja häireid aju verevarustuses, millega
Kui nihkes olevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad, võib ka rinnakorvi kuju muutuda. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või nooruki kasvueas. Iseloomulik on, et skolioos süveneb, kuigi lihasjõud oluliselt ei norgene(Eesti Lihasehaigete Selts 1998). Mõnel teismelisel võib skolioosi silmaga märgata. Vahel on selgroo kõverdus naha, vahel on uks õlg teisest kõrgemal. Sageli aga polegi seda nii lihtne märgata (Terviseweb 2008). Kui arst kahtlustab skolioosi, tehakse tavaliselt röntgenpilt, mis näitab täpselt, mil määral on selgroog kõverdunud. Kõrvalekallet mõõdetakse kraadides. 10-15kraadise kõverduse puhul ei ole enamasti tarvis midagi ette võtta, peale regulaarse kontrollimise kuni täiskasvanuks saamiseni. Kui kõverdus on 20-40 kraadi, soovitab ortopeed tõenäoliselt korsetti. 40- 50
Kaasasündinud lülisamba kõverdumise aluseks on looteperioodis tekkiv lülide või rindkere väärareng. Elujooksul omandatud juhtudel võivad põhjuseks olla ainevahetuse häired (rahhiit) või närvihaigused (lastehalvatus, laste tserebraalparalüüs), sageli aga hoopis pidev vale istumisasend. Sümptomid ehk avaldumine: Haiguse algstaadiumis ei pruugi olla mingeid erilisi sümptomeid. Avaldumine on erinev vastavalt sellele, millises selgroo osas kõverdus on tekkinud. Patsiendi ettekummardamisel tekib skolioosi korral lülisamba pöörlemise tõttu rinna osa muutuse korral roide küür ja nimme osa moondumise tõttu nimmepiirkonnas lihasvall. Skolioosi süvenemisega tekib õlgade asümmeetria: üks õlg on kõrgemal kui teine. Samuti võib tekkida lonkamine, mis on tingitud jäsemete erinevast pikkusest. Kaugele arenenud juhtudel, kui kaasneb rindkere deformeerumine, võiavd probleemiks olla hingamishäired ja südamepuudulikkus.
Õnneliku inimese portree Tundmatu naisena Mona Lisaks nimetatud salapärane, tagasihoidlik ning veidi parastavalt pahatahtlik suunurkade ülespoole kõverdus paelub veel tänapäevalgi nii kunstiteadlasi kui lihtinimesi. Hoolimata tegeliku prototüübi juba ammu mulla alla maetud kolletunud säilmetest naeratab portree muuseumi seinal oma veidrat naeratust tuhandete inimeste silme all. Ta naeratab, aga ometi ei kiputa tema kohta iseloomustava sõnana kasutama ei õnnelikkust ega rõõmu. Teatriembleemidel vastandlikke emotsioone narride nägudel kohates saab kohe näpuga
· vaatamata kodusele ravile esineb seljavalu kauem kui kuus nädalat 5 Skolioos e. lülisamba kõverdumine. Normaalselt on lülisammas horisontaaltasapinnas sirge, skolioosi korral on tegemist lülisamba haigusliku kõverdumisega külgsuunas. Viimase aja uuringud näitavad, et väikesed lülisamba kõverdused on üsna tavalised ja neid loetakse normaalseks assümeetriaks. Skolioosiks loetakse deformatsioonid, mille kõverdus on üle 10° Cobbi järgi.küljele. Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis pöörduvad lülid ümber oma telje ja deformeerub ka rindkere ning tekivad südame ja kopsude tegevuse häired. Skolioosist on haaratud tavaliselt lülisamba nimme- ja/või rinnaosa. Osadel juhtudel aga jääbki haiguse põhjus ebaselgeks. Skolioosi vormid
6.Harjutus Lähteasend. Küllililamang põlveliigesest kõverdatud jalgadega, pea toetub sirgele käele, teine käsi kõverdatult põrandal. 1-2. Kõverdatud jala tõste kõrvale (põlv suunatud lakke, pöid toetub teise jala põlvele). 3-4. Hoia asendit. 5-6. Too jalg lähteasendisse. Soorita 8-10 korda. Sama teise jalaga. Toime: Suurendab puusaliigese liikuvust ja treenib vaagnapiirkonna lihaseid ning reie- eemaldajaid. 7.Harjutus Lähteasend.Sellililamang, jalad ees. 1-2. Jalgade kõverdus põlveliigesest. 3-4. Jalad harki. 5-6. Jalgade sirutus. 7-8. Too jalad kokku. Korda vastavalt võimetele Toime: arendab puusaliigese liikuvust, treenib reie eemaldajaid ja kõhulihaseid. 8.Harjutus Lähteasend.Sellililamang, üks jalg kõverdatult põrandal, teine sirge, käed kõhul. 1-4. Pinguta sisse hingates alakõhulihaseid ja tõsta sirge jalg aeglaselt üles (hoia nimmepiirkond kontaktis põrandaga). 5-8. Painuta pöida sellise ulatusega, et tunned venitust tagumistes reielihastes
Efektiivsema haarde saavutamiseks kõverdatakse käed pisut küünarliigestest. Kergelt lusikakujuliselt hoitud labakäed nagu klammerduksid vee külge, et tõmmata keha kuni punktini, millele järgneb käte töö juba tõukefaasist tingitud liikumine. Viimane toimub pisut enne käte jõudmist õlgu läbiva vertikaaltasapinnani. Üleminekut ühest käte töö faasist teise saadab käte järkjärguline kõverdus küünarliigesest. Tõukefaasis kõverduvad käed küünarliigestest ühe rohkem, kusjuures küünarvarres ja labakäed lähenevad keha pikiteljele. Selle liikumise lõpul jõuavad sissepoole pööratud pihkudega labakäed rinna alla ning annavad ühtlasi viimase jõulise äratõuke. Samaaegselt kõverdatakse käed küünarliigestest veelgi enam ja nad lähenevad rinnakorvile.
Joostes ainult päkal ei saa säärelihased lõdvestuda ja tulemuseks võivad olla lihaste ülekoormus, lihasvalud. Joostes aga liigselt üle kanna, eriti veel põrutuskindla jalanõu puudumisel, põrutatakse liigselt põlveliigeseid, puusaliigeseid, lülisammast, ka siseelundeid. Jala mahapanek maandumisel toimub põlvest veidi kõverdatud jalaga, mis aitab pehmendada lööki jala kokkupuutel maapinnaga ja vähendab pidurdavat mõju maandumisel. Liialt suur kõverdus põlveliigesest omakorda raskendaks uut äratõukeliigutust ja jooksutempo langeks. Sammupikkus peaks olema kindlasti stabiilne. Vaade peaks jooksmisel olema suunatud ette, mitte maha ja mitte taevasse, nii suudame hoida ülakeha õiges asendis. Jooksmisel peaks keha olema kergelt ette kallutatud, pea on otseasendis ja suhteliselt paigal, lõug langetatud, näolihased pingevabad. Õlaliigesed peaksid olema pingevabad, nii on hea säilitada õiget kätetehnikat
ega liigselt üle kanna. Joostes ainult päkal ei saa säärelihased lõdvestuda ja tulemuseks võivad olla lihaste ülekoormus, lihasvalud. Joostes aga liigselt üle kanna, eriti veel põrutuskindla jalanõu puudumisel, põrutatakse liigselt põlveliigeseid, puusaliigeseid, lülisammast, ka siseelundeid. Jala mahapanek maandumisel toimub põlvest veidi kõverdatud jalaga, mis aitab pehmendada lööki jala kokkupuutel maapinnaga ja vähendab pidurdavat mõju maandumisel. Liialt suur kõverdus põlveliigesest omakorda raskendaks uut äratõukeliigutust ja jooksutempo langeks. Sammupikkus peaks olema kindlasti stabiilne. Vaade peaks jooksmisel olema suunatud ette, mitte maha ja mitte taevasse, nii suudame hoida ülakeha õiges asendis. Jooksmisel peaks keha olema kergelt ette kallutatud, pea on otseasendis ja suhteliselt paigal, lõug langetatud, näolihased pingevabad. Õlaliigesed peaksid olema pingevabad, nii on hea säilitada õiget kätetehnikat. Käed peaksid liikuma otsesuunas
3.1.4. Skolioos Skolioos on omamoodi meditsiiniline mõistatus - keegi ei tea, mis seda põhjustab. See haigus võib olla pärilik, nii et sageli on perekonnas mitu selgrookõverdusega inimest. Tüdrukutel esineb seda haigust sagedamini kui poistel. Sageli on selgrookõverdus kujunenud tasapisi juba varasest lapsepõlvest peale, aga kuna protsess on nii aeglane, diagnoositakse haigus alles 10--14aastaselt. Skolioosi puhul kõverdub selgroog aegamööda küljele, muutudes S-kujuliseks. Kui kõverdus on suur, võib see kahjustada isegi inimese hingamist ja südametööd. 11 3.1.5. Küfoos Lülisamba liigset kumerust tuntakse küfoosina. see võib olla kaasa sündinud, kuid sagedasem põhjus on pikaajalisemates rühihäiretest tingitud seljalihaste venimine ja nõrkus. Küfoos võib tekkida ka osteoporoosi tagajärjel,eriti vanemas eas lastele.
"Valmis!" asendist, kus keha on tugevasti ette kallutatud, käed toetuvad rajale, pöiad aga lähtepakkudele. Sellise asendi puhul: 1) saab püsida määrustepäraselt liikumatult ca 2-3 sekundi vältel enne lähtepauku; 2) KRK on kohe pärast esimest lähteliigutust kaugel eespool jalgade äratõuke(toetus)punkti, mis võimaldab juba esimeste lähteliigutustega (äratõukega pakkudelt) keha paigalseisust maksimaalse kiirendusega jooksusuunas liikuma lükata; 3) jalgade märgatav kõverdus aitab saavutada nende suurt sirutusjõudu lähteliigutustel: 4) lähtepakkude tugipinnad loovad äratõukele kindla toe ja võimaldavad tõugata teravama nurga all ette. Lähtepakkude asetus rajal Rajalekinnitus peab olema selline, mis võimaldaks individuaalselt sobivaima "Valmis!" asendi sissevõtmist. Tavaliselt leitakse kehaehitusele ja võimete tasemele vastav lähtepakkude asetus ja lähteasendid treeninguprotsessis katsetuste teel. Enamkasutatav on nn
19. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis; kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas ( kaela- ja nimmelordoos), kumerus taha rinna- ja ristluuosas ( rinna- ja ristluuküfoos). Need lülisamba füsioloogilised kõverused on tingitud peamiselt lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget seejuures ei vajata. Rinnaküfoos ehk kõverdus taha hakkab välja kujunema u poole aastastel lastel istuma asudes, püsti tõustes aga nimmelordoos ehk kõverdus ette. 20. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus, arv): lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid ja rinnak. 21. Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine: roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil. Roidepealiigeses (keraliigeses) liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga
1. kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas ( kaela- ja nimmelordoos), 2. kumerus taha rinna- ja ristluuosas ( rinna- ja ristluuküfoos). Need lülisamba füsioloogilised kõverused on tingitud peamiselt lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget seejuures ei vajata. Rinnaküfoos ehk kõverdus taha hakkab välja kujunema u poole aastastel lastel istuma asudes, püsti tõustes aga nimmelordoos ehk kõverdus ette. Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired: · kühmselgsus süvenenud on rinnaküfoos; · nõgusselgsus süvenenud on nimmelordoos; · kumerselgsus kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suurenenud; · lameselgsus kõik lülisamaba kõverdused on lamenenud ja vaagna kaldenurk vähenenud.
Esineb retseptorgeenide perekond. Tsütokiniinide toimel transkriptsioonifaktori omadustega piirkonna aktiveerumine toimub kiiresti (10 min), hiljem aktiveeruvad nitraadi reduktaas, LHC valgud, peroksüdaas, ekstensiini sünteesi geenid jt. Toimub transkriptsiooni aktivatsioon ja mRNA stabiilsuse suurenemine. Etüleen (C2H4) Etüleeni mõju taimede kasvule ja morfogeneesile (kasvu vähenemine, lateraalne kasv, idandite tipu suurenenud kõverdus) avastati D. Neljubovi poolt 1901.a. Et taimed sünteesivad etüleeni tehti kindlaks 1934 a. R. Gane poolt. Gaaskromatograafia kasutuselevõtt võimaldas uurida sünteesitava etüleeni koguseid, sünteesi piirkonda taimes, sünteesi sõltuvust arengust ning keskkonnast. Etüleeni võivad sünteesida kõik taime organid, kuid vananevates kudedes, eriti mahlakates viljades on kontsentratsioon suurem. Produktsiooni keskmine intensiivsus lehtedes ~0.4 nl g-1h-1 kohta
ega liigselt üle kanna. Joostes ainult päkal ei saa säärelihased lõdvestuda ja tulemuseks võivad olla lihaste ülekoormus, lihasvalud. Joostes aga liigselt üle kanna, eriti veel põrutuskindla jalanõu puudumisel, põrutatakse liigselt põlveliigeseid, puusaliigeseid, lülisammast, ka siseelundeid. Jala mahapanek maandumisel toimub põlvest veidi kõverdatud jalaga, mis aitab pehmendada lööki jala kokkupuutel maapinnaga ja vähendab pidurdavat mõju maandumisel. Liialt suur kõverdus põlveliigesest omakorda raskendaks uut äratõukeliigutust ja jooksutempo langeks. Sammupikkus peaks olema kindlasti stabiilne. Vaade peaks jooksmisel olema suunatud ette, mitte maha ja mitte taevasse, nii suudame hoida ülakeha õiges asendis. Jooksmisel peaks keha olema kergelt ette kallutatud, pea on otseasendis ja suhteliselt paigal, lõug langetatud, näolihased pingevabad. Õlaliigesed peaksid olema pingevabad, nii on hea säilitada õiget kätetehnikat
Joostes ainult päkal ei saa säärelihased lõdvestuda ja tulemuseks võivad olla lihaste ülekoormus, lihasvalud. Joostes aga liigselt üle kanna, eriti veel põrutuskindla jalanõu puudumisel, põrutatakse liigselt põlveliigeseid, puusaliigeseid, lülisammast, ka siseelundeid. Jala mahapanek maandumisel toimub põlvest veidi kõverdatud jalaga, mis aitab pehmendada lööki jala kokkupuutel maapinnaga ja vähendab pidurdavat mõju maandumisel. Liialt suur kõverdus põlveliigesest omakorda raskendaks uut äratõukeliigutust ja jooksutempo langeks. Sammupikkus peaks olema kindlasti stabiilne. Vaade peaks jooksmisel olema suunatud ette, mitte maha ja mitte taevasse, nii suudame hoida ülakeha õiges asendis. Jooksmisel peaks keha olema kergelt ette kallutatud, pea on otseasendis ja suhteliselt paigal, lõug langetatud, näolihased pingevabad. Õlaliigesed peaksid olema pingevabad, nii on hea säilitada õiget kätetehnikat
uneapnoeks, ei ole teada. Norskamise tagajärjel tekib pehme suulae vibratsioonitrauma, mille tagajärjeks on närvikahjustus. Pehme suulagi muutub veel lõdvemaks ning norskamine muutub veelgi tugevamaks. Lõpuks muutub pehme suulagi ja neel lõdvaks ning une ajal langevad hingamisteed kokku, põhjustades uneapnoe. Soodustavateks teguriteks on veel tüsedus ja anatoomilised iseärasused: lühike kael, väike või tahapoole tõmbuv alalõug, ninavahesina kõverdus. Ka õhtune alkoholi või uinutite tarbimine soodustavad uneapnoe teket (lõdvestavad hingamisteid). Põhiliseks sümptomiks on tugev valjuhäälne norskamine une ajal. Halb, rahutu uni (pidevad hingamisseisakud äratavad üles ja ei lase sügaval unel tekkida) ning kosmaarsed unenäod (tingitud hapnikupuudusest). Hommikune peavalu (hapnikupuudusest) ja päevane unisus. Üsna sageli esineb hommikune neeluvalu ja tükitunne kurgus, mis on tingitud pehme suulae
uneapnoeks, ei ole teada. Norskamise tagajärjel tekib pehme suulae vibratsioonitrauma, mille tagajärjeks on närvikahjustus. Pehme suulagi muutub veel lõdvemaks ning norskamine muutub veelgi tugevamaks. Lõpuks muutub pehme suulagi ja neel lõdvaks ning une ajal langevad hingamisteed kokku, põhjustades uneapnoe. Soodustavateks teguriteks on veel tüsedus ja anatoomilised iseärasused: lühike kael, väike või tahapoole tõmbuv alalõug, ninavahesina kõverdus. Ka õhtune alkoholi või uinutite tarbimine soodustavad uneapnoe teket (lõdvestavad hingamisteid). Põhiliseks sümptomiks on tugev valjuhäälne norskamine une ajal. Halb, rahutu uni (pidevad hingamisseisakud äratavad üles ja ei lase sügaval unel tekkida) ning kosmaarsed unenäod (tingitud hapnikupuudusest). Hommikune peavalu (hapnikupuudusest) ja päevane unisus. Üsna sageli esineb hommikune neeluvalu ja tükitunne kurgus, mis on tingitud pehme suulae vibratsioonitraumast. Võib
CKI-d hoiavad rakud G1 faasis takistades üleminekut S faasi. 32. Nimetage, milliseid taimede kasvuained osalevad rakutsükli regulatsioonis. *Auksiin indutseerib M ja G1 faasi tsükliine * Tsütokiniin aktiveerib Tyr fosfataasi *Jasmoonhape 34. Nimetage de-etioleerumisel toimuvaid muutusi etioleeritud taim- pimedas kasvanud taim, varred pikaks kasvanud, lehtede pindala väike, kõverdus. de-etiolatsioon- kui pimedas kasvanud taim panna valguse kätte, lehed muutuvad suuremaks ja kõverdus kaob, varred ei kasva pikemaks enam, etioplastide muutumine kloroplastideks, rohelise värvuse teke (klorofülli süntees) 35. Nimetage proplastiidide ja etioplastide peamised struktuursed iseärasused ja funktsioonid valguses kloroplastid tekivad proplastiididest või etioplastidest kui on tegemist pimedas kasvanud taimedega. etioplastides on pool
Templi juures kasutati sageli värvimist. Kreeka templi pikemal küljel asus kahekordne otsasammaste arv pluss 1. Samba kõrguse mõõtühikuks oli pool tema läbimõõdust tema alumises osas, mooduli ja sammaste vahemaa (interkolomnium võis olla väga erinev). Eristatakse kolme stiili. Erinevus samba põhjal. Dooria, Joonia ja Korintos. (Dooria sambal puudus baas, tüvi keskelt jämedam, lihtne kapiteel; Joonia ilus pikk peenike, oli baas, kapiteel kõverdus; Korintose kapiteel meenutas lillekorvi vms.) ARHITEKTUUTINÄITED · Arhailisel ajajärgul (7. 6. saj? eKr) Esimesed mälestusmärgid, mis säilinud on, pärinevad u 7. saj eKr. Lõuna-Itaaliast ja Sitsiiliast kõige arvukamalt (seal olid Kreeka kolooniad). Paestum'is terve hulk templeid, neist kuulsaim Poseidoni tempel. Arhailisest perioodist pärineb ka Apolloni tempel Korintosel, Hera tempel Olümpias, üks vana-aja seitsmest maailmaimest Artemise tempel Efesoses. Ehitati u 850
Kõveras aeg- ruumis liiguvad kehad kiirendusega, mis on seda suurem, mida kõveram on ruum. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel defor- matsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, kõverdus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikene- misega) x : Fe = - k x . Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha.
reaalsusele (ainele ja väljale), kuidas selles ruumis liikuda. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel defor- matsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, kõverdus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikene- misega) x : Fe = - k x . Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha.
Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel defor- 12 matsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, kõverdus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikene- misega) x : Fe = - k x . Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha.
See tähendab seda, et raske mass ja inertne mass on võrdsed ehk need kaks on tegelikult üks ja sama. Kuid erirelatiivsusteooriast on teada seda, et ka energia ja mass on tegelikult üks ja sama, mida tuntakse seoses E = mc2. Sellest järeldub see, et kui mass on suuteline kõverdama aegruumi ( mida kirjeldab meile üldrelatiivsusteooria ), siis peab seda suutma ka energia. Seda sellepärast, et mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Ka energiaga peaks kaasnema aegruumi kõverdus nii nagu seda on suurte masside puhul. Analoogiliselt on see nii ka inertse massi ja raske massi korral. Näiteks elektromagnetväljal on energia ( samuti ka mass ja impulss ). See tähendab seda, et väli omab energiat. Elektromagnetväli on nagu energiaväli, mis ise ei ole tingitud aegruumi kõverdumisest ( nagu seda oli gravitatsioonivälja puhul ), kuid see väli suudab mõjutada aegruumi meetrikat. 4
kahe galaktika parve üksteise eemaldumises ( ehk kahe ruumipunkti vaheline kaugus suures mastaabis suureneb ). Sellepärast öeldaksegi nii, et Universumi paisumine ei ole klassikaline, vaid on relativistlik. Sellest tulenevalt leiamegi sellise mudeli, mis kirjeldaks füüsikaliselt Universumi paisumist. Näiteks võrdleme omavahel gravitatsioonivälja ja Universumi paisumist. Gravitatsiooniväli on aegruumi kõverdus. Võtame Universumi paisumise mudeliks gravitatsiooni kõige lihtsama juhu – tsentraalsümmeetrilise gravitatsioonivälja. See näitab seda, et mida lähemale välja tsentrile, seda enam aeg aegleneb ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus väheneb. Seega saame Universumi paisumise mudeliks järgmise analoogia: 1. Toimub Universumi paisumine. See tähendab seda, et mida pikem on Universumi eluiga, seda suurem on selle ruumala ja seda kiiremini see paisub. 2
See tähendab seda, et raske mass ja inertne mass on võrdsed ehk need kaks on tegelikult üks ja sama. Kuid erirelatiivsusteooriast on teada seda, et ka energia ja mass on tegelikult üks ja sama, mida tuntakse seoses E = mc2. Sellest järeldub see, et kui mass on suuteline kõverdama aegruumi ( mida kirjeldab meile üldrelatiivsusteooria ), siis peab seda suutma ka energia. Seda sellepärast, et mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Ka energiaga peaks kaasnema aegruumi kõverdus nii nagu seda on suurte masside puhul. Analoogiliselt on see nii ka inertse massi ja raske massi korral. Näiteks elektromagnetväljal on energia ( samuti ka mass ja impulss ). See tähendab seda, et väli omab energiat. Elektromagnetväli on nagu energiaväli, mis ise ei ole tingitud aegruumi kõverdumisest ( nagu seda oli gravitatsioonivälja puhul ), kuid see väli suudab mõjutada aegruumi meetrikat. 4
annaabi.ee 
